Väike-Maarja Vallavolikogu — Väike-Maarja valla põhimääruse kinnitamine — KO, 232, 2179

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja Avanduse valla ja Väike-Maarja valla ühinemislepingu p 6.2 alusel. § 1. Valla põhimääruse kinnitamine. (1) Kinnitada Väike-Maarja valla põhimäärus (lisatud). § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine. (1) Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja valla põhimäärus (kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 16.10.2002.a. määrusega nr 17, muudetud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.10.2004.a. määrusega nr 9) § 3. Määruse jõustumine. Määrus jõustub 2005.a. Väike-Maarja Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 28. septembri 2005. a määrusega nr 17 VÄIKE-MAARJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Väike-Maarja valla koosseisu kuuluvad Väike-Maarja alevik, Kiltsi alevik, Simuna alevik, Aavere küla, Aburi küla, Avanduse küla, Avispea küla, Ebavere küla, Eipri küla, Hirla küla, Imukvere küla, Koonu küla, Kurtna küla, Kännuküla küla, Käru küla, Kärsa küla, Liivaküla küla, Määri küla, Müüriku küla, Nadalama küla, Nõmme küla, Orguse küla, Pandivere küla, Pikevere küla, Pudivere küla, Raeküla küla, Raigu küla, Rastla küla, Triigi küla, Uuemõisa küla, Vao küla, Varangu küla, Vorsti küla, Võivere küla, Äntu küla, Ärina küla. 2. Simuna alevik ja Avanduse küla, Hirla küla, Imukvere küla, Käru küla, Kärsa küla, Kurtna küla, Määri küla, Nadalama küla, Orguse küla, Võivere küla moodustavad Simuna osavalla. 3. Osavald on Väike-Maarja valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu poolt osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus. 4. Osavalla põhimääruses sätestatakse: 4.1. osavalla nimi ja sümboolika; 4.2. osavalla piiride kirjeldus; 4.3. osavalla pädevus ja suhete alused valla omavalitsusorganitega; 4.4. osavalla valitsuse moodustamise kord; 4.5. osavalla vanema ametisse nimetamise kord; 4.6. osavalla valitsuse ja vanema volitused; 4.7. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 5. Valla lipp ja vapp 5.1. Valla lipp on proportsioonidega 7 : 11 (h : b). Lipu pind on jaotatud neljaks väljaks selliselt, et vardapoolne ülemine väli on ruut, mille külje pikkus on 2/5 lipukanga kõrgusest. Ülemine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv alumine väli on sinised (sinise toon Pantone 2985), alumine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv ülemine väli on valged. Ülemisel vardapoolsel sinisel väljal on valge veetilga kujutis. 5.2. Heisatav lipp peab vastama punktis 5.1 toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve. 5.3. Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees), kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades. 5.4. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lipu kasutamine lubatud vallavalitsuse nõusolekul. 5.5. Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusel. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 5.6. Valla lipu nõuetekohase heiskamise ning kasutamise eest vastutab isik, kes korraldab lipu heiskamist või kasutamist. 5.7. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipp), peavad selle kujutise värvus ja skemaatiline suhe vastama vallavolikogu poolt kinnitatule. 5.8. Vapikilp on jagatud neljaks väljaks selliselt, et ülemisteks väljadeks on ruudud. Vapikilbi ülemine parempoolne ja alumine vasakpoolne väli on sinised (sinise toon Pantone 2985). Ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne väli on hõbedased. Ülemisel parempoolsel väljal on hõbedane veetilga kujutis. 5.9. Vapi kujutist kasutatakse vallavolikogu ja -valitsuse ning valla asutuste pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina. Vallavalitsuse loal võivad vapi kujutist kasutada juriidilised ja füüsilised isikud. II. VALLAVOLIKOGU 6. Vallavolikogu tööorganid 6.1.Volikogu tööorganid on volikogu üldkogu, volikogu juhatus, alalised ja ajutised komisjonid. 6.2. Alalised komisjonid 6.2.1. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni, kes tegutseb vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 48 lõikes 3 sätestatule. Teised alalised komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks antud eluvaldkonnas, volikogule arvamuse esitamiseks, õigusaktide eelnõude algatamiseks ja läbivaatamiseks. 6.2.2. Alalise komisjoni moodustamise ja nimetuse otsustab volikogu enne alalise komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist. 6.2.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel, teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel. 6.2.4. Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni. 6.2.5. Volikogu esimees ei kuulu alalistesse komisjonidesse 6.2.6. Konkreetse komisjoni ülesanded ja töökord määratakse kindlaks alaliste komisjonide põhikirjas. 6.3. Ajutised komisjonid 6.3.1. Volikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone, määrates nende esimehe, koosseisu, volituse ulatuse ja kestvuse. 6.3.2. Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid volikogule aruande oma tegevuse või seisukoha kohta. 6.4. Volikogu juhatus 6.4.1. Volikogu juhatus on üks volikogu alalistest komisjonidest. 6.4.2. Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed. 6.4.3. Volikogu juhatus on volikogu tööd korraldav organ, sealhulgas volikogu päevakorra projekti, esitatud eelnõude ja muu töökorralduse läbivaatamiseks. 7. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 7.1. Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 7.2. Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 7.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 7.4. Valimiskomisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle. 7.5. Valimiskomisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga sedeli. 7.6. Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 7.7. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud. 7.8. Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 7.9. Volikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 7.10. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis alustatakse kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kolme nädala pärast toimuval järgmisel volikogu istungil. 7.11. Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli. 7.12. Volikogu aseesimees valitakse eespool toodud korra järgi. 8. Vallavolikogu esimees, esimehe asendamine 8.1. Volikogu esimees: 8.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 8.1.2. esindab volikogu ja Väike-Maarja valda; 8.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 8.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 8.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja muud dokumendid, peab volikogu nimel kirjavahetust; 8.1.6. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 8.1.7. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 8.2. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». 9. Volikogu õigusaktide algatamine ja ettevalmistamine 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu alalisel komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 9.2. Vallaelanike poolt algatatud volikogu õigusakti eelnõu või ettepanek mõne muu küsimuse volikogu menetlusse võtmiseks edastatakse paberkandjal vallakantseleisse. Volikogu õigusakti eelnõu või ettepaneku küsimuse menetlemiseks võib esitada ka elektrooniliselt olles varustanud selle digitaalse allkirjaga. 9.3. Vallakantselei jälgib, et õigusaktide eelnõud, mis saadetakse istungile oleksid vormistatud korrektselt ja kontrollib nende vastavust kehtivale seadusandlusele tehes vajadusel eelnõu esitajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. 9.4. Alaline komisjon võib eelnõud algatamata teha ettepaneku volikogu juhatusele võtta päevakorra projekti eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega valla küsimuse arutamise. 9.5. Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab ning tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 9.6. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks konsulteerib volikogu esimees eelnevalt vastava volikogu komisjoniga, volikogu juhatusega, vallavalitsusega ja teiste asjassepuutuvate isikutega. 9.7. Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõusid, mis on istungi kutse päevakorras teatavaks tehtud. Umbusalduse eelnõusid volikogu juhatus, komisjonid ja vallavalitsus ei aruta ning seisukohta ei võta. 9.8. Istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu juhatuse koosolekul. Istungi kutse koostab ja allkirjastab volikogu esimees. Kutses tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 9.9. Volikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sellisel juhul esitatakse kirjalik ettepanek istungi kokkukutsumiseks volikogu esimehele või vallakantseleisse, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused. 10. Volikogu istung 10.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, neljandal kolmapäeval, vajadusel ka tihedamini ja teistel aegadel. Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja. Esimees või asendaja ei pea istungit kokku kutsuma, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust või kui istungi läbiviimine osutub mõnel muul mõjuval põhjusel võimatuks. 10.2. Istungi toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse avalikkusele teatavaks valla koduleheküljel ja vallakantseleis. Õigusaktide eelnõude ning muude istungi dokumentidega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel 4 päeva enne volikogu istungit. 10.3. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu esimehele või vallakantseleisse, kust teade edastatakse volikogu esimehele. 10.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 10.5. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 10.6. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 11. Arupärimise esitamine 11.1. Volikogu liige, kodanike valimisliit või erakond võivad esitada kirjalikke pöördumisi arupärimiseks vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 11.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Istungi juhataja teeb arupärimise sisu ja esitajad teatavaks volikogule ning edastab selle vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 11.3. Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib. 11.4. Kirjaliku vastuse andmisega on aega 15 kalendripäeva ja suuline vastus antakse arupärimisele järgneval volikogu istungil. 11.5. Arupärimisele vastamisel peab volikogu juhatus kavandama vastamise volikogu istungi päevakorda kooskõlastatult vastajaga. 11.6. Arupärija võib esitada täiendavalt kuni kolm küsimust selle teema kohta, mille kohta ta tegi arupärimise. 12. Avalduste esitamine 12.1. Volikogu liikmete, valimisliitude, erakondade või komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale arupärimiste esitamist ja enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. 12.2. Avalduse kirjalik tekst esitatakse istungi juhatajale koos avalduse esitajate ära-märkimisega. 12.3. Avalduse esitamiseks antakse aega kuni viis minutit. 12.4. Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne. 12.5. Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning arutelu ei algatata. 13. Päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord. 13.1.Volikogu kinnitab päevakorraprojekti peale arupärimiste ja avalduste ärakuulamist. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis olevate eelnõude kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. 13.2. Volikogu alaline komisjon või volikogu liige võib teha volikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja. 13.3. Peale protestide ja ettepanekute ärakuulamist päevakord kinnitatakse. 13.4. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 30 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Mahuka ettekande korral võib istungi juhataja eespool nimetatud tähtaegu pikendada. Ettekandjad võivad vajadusel ettekande või küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule. 13.5. Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: küsimused ettekandjatele, sõnavõtt kohalt (kuni viis minutit), küsimused sõnavõtjatele, lõppsõna (kuni viis minutit). Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks või repliigiks kuni kaks minutit. 13.6. Istungi juhatajal on õigus taandada asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetada sõnavõtt, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. 13.7. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. 13.8. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu lõpeb kas viimase esinemisega või volikogu vastava otsustuse alusel. Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja. 13.9. Igal kodanike valimisliidul, erakonnal või komisjonil on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures paluda ühte vaheaega kuni 5 minutit. Vaheaega saab paluda ainult enne hääletamist. 13.10. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.11. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 13.12. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. KOKS § 22 1. lõike punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.13. Hääletamise järjekord on järgmine: 13.13.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 13.13.2. sisulised muudatusettepanekud; 13.13.3. redaktsioonilised ettepanekud; 13.13.4. eelnõu tervikuna. 13.14. Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. 13.15. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, fikseeritakse hääletustulemused nimeliselt. 13.16. Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 13.17. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja. 14. Istungi protokoll 14.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 14.2. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 14.3. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli kantakse samuti esitatud arupärimised, arupärimiste ja avalduste esitajad ning arupärimiste vastused. Esitatud ettepanekud, eriarvamused, arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja avalduste tekstid võib esitada ka protokollis viidatud lisadena. 14.4. Volikogu istungite protokollimise korraldab vallakantselei. 14.5. Istungi protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ning valla interneti koduleheküljel viiendal tööpäeval peale volikogu istungit. Ülevaade volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse valla infolehes. 14.6. Esitatud arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja esitatud avaldused avaldatakse valla koduleheküljel täies mahus esitatud kujul. Esitatud arupärimised avaldatakse koos kirjaliku vastusega. 14.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 15. Volikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 15.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 15.2. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast selle väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 15.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 15.4. Volikogu otsus jõustub teatavaks tegemisest alates. 15.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 15.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. 15.7. Volikogu määruste ja otsustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla raamatu-kogudes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. III. VALLAVALITSUS 16. Vallavalitsus on volikogu poolt kinnitatav täitevorgan. 17. Vallavanema valimine 17.1. Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast. Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu. 17.2. Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale. Kui vallavanemaks ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 17.3. Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 17.4. Hääletamise viib läbi valimiskomisjon. 17.5. Komisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle. 17.6. Komisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valla pitsati jäljendiga sedeli. 17.7. Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 17.8. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle komisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valla pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud. 17.9. Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb komisjoni esimees või tema asendaja. 17.10. Vallavanemaks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 17.11. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli. 18. Vallavalitsuse moodustamise põhimõtted. 18.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 18.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel. 18.3. Volikogu kinnitab valitsuse ametisse salajasel hääletamisel. 18.4. Hääletamise viib läbi valimiskomisjon. 18.5. Komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletamissedelid, kuhu on kantud vallavanema poolt esitatud valitsuse nimekiri. 18.6. Volikogu liikmed märgivad iga kandidaadi kohta oma seisukoha – poolt või vastu kandidaadi nime järele. Hääletamise protseduur toimub põhimääruse punktis 17.8 toodud korras. 18.7. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli. 18.8. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja. 18.9. Kui vähemalt üks kandidaat esitatud koosseisust ei saa poolthäälteenamust, loetakse valitsus ametisse mittekinnitatuks ja valitsuse kinnitamine lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 19. Vallavalitsuse pädevus 19.1. Vallavalitsus: 19.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 19.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis käesoleva põhimäärusega või volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele; 19.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 19.1.4. lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele; 19.1.5. korraldab valla ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras; 19.1.6. kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad; 19.1.7. nimetab osavalla vanema ametisse, vabastab osavalla vanema ametist. 19. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsus esitab volikogu istungile vastava eelnõu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 20. Vallavalitsuse töökord 20.1. Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul neli korda kuus, vajadusel ka tihedamini. Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallakantselei kaudu. 20.2. Istungile esitatavad eelnõud ja otsustamiseks antavad küsimused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud asjassepuutuva osakonna või ametnikuga. 20.3. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõu või istungile arutamiseks antav küsimus tuleb esitada vallakantseleile istungi päevakorda lülitamiseks hiljemalt kaks tundi enne istungi algust. 20.4. Valitsuse istungi päevakorraga ning teiste istungi dokumentidega saab tutvuda vallakantseleis ja elektroonilises vallavalitsuse kataloogis. 20.5. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 20.6. Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 20.7. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 20.8. Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda ning lahendatakse päevakorraga seotud organisatsioonilised küsimused. 20.9. Seejärel kuulatakse ära vastavas päevakorrapunktis eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete seisukohad ning istungile kutsutute arvamused. 20.10. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. 20.11. Istungi juhataja: 20.11.1. teeb kindlaks istungist osavõtvate valitsuse liikmete arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 20.11.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist, vajadusel kutsub sõnavõtja päevakorraküsimuse juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 20.11.3. otsustab istungist osavõtjatele sõna andmise järjekorra; 20.11.4. fikseerib hääletamistulemused. 20.12. Arutelu vastavas päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või valitsuse vastava otsustuse alusel. Arutelu lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. 20.13. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 20.14. Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib juhataja, kas kõik valitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimusest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb ta seda. 20.15. Hääletamise järjekord on järgmine: 20.15.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 20.15.2. sisulised muudatusettepanekud; 20.15.3. redaktsioonilised ettepanekud; 20.15.4. eelnõu tervikuna. 20.16. Hääletamise tulemused teeb teatavaks istungi juhataja. 20.17. Valitsuse istungite protokollimise korraldab vallakantselei. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 20.18. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 20.19. Vallavalitsuse istungi protokolliga ja valitsuse komisjoni koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis. Ülevaade valitsuse istungil käsitletud küsimustest avaldatakse valla infolehes. 20.20. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 20.21. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. 20.22. Valitsuse määrus avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis. Valitsuse määruste ja korraldustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla raamatukogudes. 20.23. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 20.24. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähtsust omavad valitsuse määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. 20.25. Valitsuse korraldus jõustub teatavaks tegemisest alates, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 20.26. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 20.27. Valitsus võib moodustada nii ajutisi kui ka alalisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vastava valdkonna küsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks valitsusele. 21. Vallavanem 21.1. Vallavanem: 21.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 21.1.2. esindab Väike-Maarja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 21.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 21.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 21.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 21.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 21.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 21.1.8. esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla poolt sõlmitud lepingutele; 21.1.9. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 21.2. Vallavanema asendamine 21.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) abivallavanem. Vallavanem nimetab valitsuse liikme, kes asendab teda abivallavanema äraolekul. Asendajateks määratute äraolekul asendab vallavanemat vanim valitsuse liige. IV. MAJANDUS JA EELARVE 22. Vallavara 22.1. Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 22.2. Vallavara valdajateks on volikogu, valitsus ja hallatav asutus. Vallavara otsesteks valdajateks võivad olla ka muud isikud lepingu alusel. 22.3. Vallavara valdajad on kohustatud tagama nende valduses oleva vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 22.4. Vallale kuuluvates asutustes toimub vallavara kasutamine lähtudes käesolevast korrast, asutuse põhikirjast ja muudest vara kasutamist reguleerivatest dokumentidest. 22.5. Vallavara üürile või rendile andmine toimub enampakkumise (avalik, eelläbirääkimistega, piiratud) või otsustuse korras. 22.6. Enampakkumise viib läbi vallavalitsuse poolt määratud komisjon. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 22.7. Vara enampakkumisele paneku, rendile (üürile) võtmise, otsustuskorras rendile (üürile) andmise, tasuta kasutada andmise, isikliku kasutusõigusega koormamise, liisimise, reaalservituudi, kasutusvalduse, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus määrab tehingu liigi, alghinna ja muud vajalikud tingimused. Rendi(üüri)lepingu, vara tasuta kasutamise lepingu, liisingulepingu, kasutusvalduse lepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu, reaalservituudi seadmise lepingu, hoonestusõiguse seadmise vms. lepingu sõlmimise korraldab vallavalitsus. 22.8. Vallavara võib anda tasuta kasutamiseks lähtudes valla huvidest: 22.8.1. haridus-, kultuuri ja sotsiaalsfääri asutustele (koolid, hoolekandeasutused jne); 22.8.2. riigiasutustele; 22.8.3. mittetulundusühingutele ja -liitudele; 22.8.4. sihtasutustele; 22.8.5. omavalitsusüksustele ja nende liitudele; 22.8.6. juriidilistele isikutele, kus vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest. 22.9. Muudel juhtudel langetab vara tasuta kasutada andmise otsuse volikogu. 22.10. Kinnis- või vallasvara omandamise otsustab eelarve piires ilma volikogu eriotsuseta vallavalitsus. Vallavalitsuse osakonna või vallaasutuse juht otsustab vara omandamise tema arvestusüksusele eelarves ettenähtud vahendite piires. Reservfondist vahendite eraldamise ettenägemata kulude katteks otsustab vallavalitsus. 22.11. Ostueesõiguse teostamise otsustab ja korraldab vallavalitsus. Kui asja omandamine ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, langetab vastava otsuse volikogu. Ostueesõiguse teostamise ettepanekus peab olema näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 22.12. Riigihankeid korraldab, pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise, pakkujate pakkumiselt kõrvaldamise, pakkumise vastavaks tunnistamise, pakkumise tagasi lükkamise, pakkumise edukaks tunnistamise otsustab ja hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Teenuste korraldamiseks või asjade ostmiseks, mille lepingu summa jääb alla riigihangete seadusega kehtestatud piirmäära, otsustab pakkumise korraldamise viisi ja lepingu sõlmimise vallavalitsus. 22.13. Vallavara võõrandatakse, kui: 22.13.1. vara ei ole võimalik enam selle kasutamise eesmärgil kasutada; 22.13.2. vara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik; 22.13.3. vara võõrandamine on vallale kasulik 22.14. Enne vara võõrandamise väljakuulutamist teatab vallavalitsus struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele võimalusest taotleda võõrandatavat vara enda kasutusse. Kui ettenähtud aja jooksul vara kasutusse andmise taotlusi ei laeku, määratakse vara võõrandamisele. 22.15. Vara võõrandatakse: 22.15.1. otsustuskorras kas tasu eest või tasuta; 22.15.2. enampakkumise korras (avalik, eelläbirääkimistega, piiratud); 22.16. Vara võõrandamise otsustab vallavolikogu ja määrab võõrandamise tingimused, kui: 22.16.1. võõrandatakse vara algmaksumusega üle 400 000 krooni (ühiku kohta); 22.16.2. vara võõrandatakse punktis 22.15.1 toodud korras ja selle maksumus ületab 100 000 krooni. 22.17. Kui vara maksumus jääb alla p. 22.16 toodud piirmäärade, siis otsustab vara võõrandamise s.h. riigi poolt tasuta antud kinnisasja võõrandamise ja määrab võõrandamise tingimused vallavalitsus. 22.18. Enampakkumise viib läbi vallavalitsuse poolt määratud enampakkumiskomisjon. 22.19. Enampakkumise läbiviimise kohta koostatakse protokoll, mille kinnitab vallavalitsus. Ostu-müügileping sõlmitakse avalikust enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna, ja eelläbirääkimistega või piiratud enampakkumisel osavõtjaga, kelle pakkumine vastas kõige enam väljakuulutatud müügitingimustele. 22.20. Vallavara mahakandmine toimub juhul, kui: 22.20.1. see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole osutunud võimalikuks ning asja säilitamine ei ole otstarbekas; 22.20.2. ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 22.21. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. 22.22. Nõuete esitamise võlgniku vastu kohtuvälises või kohtulikus korras korraldab vallavalitsus. Nii käesolevas punktis toodud nõuete esitamisel kui ka teistel juhtudel on kohtumenetluses valla esindajaks vallavalitsus kui seadusest ei tulene teisiti. 22.23. Kui nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib vallavalitsus nõude esitamisest või hagist loobuda. 23. Majandustegevus 23.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 23.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 23.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 23.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 23.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Kui seadusest ei tulene teisiti, otsustatakse lepingu sõlmimine vallavalitsuse poolt, kes on lepingus valla esindajaks. 24. Valla eelarve. 24.1. Eelarve koosneb Väike-Maarja valla eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 24.2. Eelarvega tuleb tagada tulude täielik arvelevõtmine tegevusalade ja majandusliku sisu järgi , samuti kulude kindlaksmääramine tegevusalade ja majandusliku sisu järgi. 24.3. Eelarve tasakaalustatud projekti koostab vallavalitsus. 24.4. Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja vallavalitsuse hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste osas tulu- ja kululiikide lõikes. 24.5. Alaeelarvete koostamiseks annab vallavalitsus osakondade juhatajatele ja hallatavate asutuste juhtidele eelseisva aasta eelarve tulude ja kulude kontrollarvud põhivarade soetamiseks ja renoveerimiseks ning personalikulude ja majandamiskulude katteks tegevusvaldkondade lõikes 15.oktoobriks, arvesse võttes valla arengukava, käesoleva aasta kulutusi ning eelseisva aasta tuludebaasi. 24.6. Eelarve projekti koostamiseks esitavad osakonnajuhatajad koostöös nende vastutusalas olevate hallatavate asutuste ja/või struktuuriüksuste juhtidega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01.novembriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti tulude ja kulude kohta. 24.7. Alaeelarve projektide koostamisel peavad koostajad lähtuma ja kinni pidama: 24.7.1. valla ja vastava asutuse arengukavast; 24.7.2. kehtivatest seadustest ja vallavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarvete koostamise juhistest; 24.7.3. kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajadusteta lülitamist alaeelarve projekti. 24.8. Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemaks eelarveaastale eelneva aasta 01.novembriks 24.9. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude põhjendatust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes eelarve tulude prognoosist. 24.10. Vallavalitsuse koostatud tasakaalustatud eelarve projekt koos vastavate alaeelarvetega esitatakse volikogu komisjonidele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta10. novembriks. 24.11. Volikogu komisjonid vaatavad alaeelarvete projektid, eelarve projekti ja neile esitatud ettepanekud läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele 20. novembriks. 24.12. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 24.13. Komisjonide esitatud seisukohti analüüsides koostab vallavalitsus eelarveprojekti ja esitab selle vallavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 24.14. Eelarve projektile lisatakse: 24.14.1. seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute kohta vastavalt nende liigendustele Valla-ja linnaeelarve seaduses nimetatud mahus; 24.14.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes; 24.14.3. andmed ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 24.14.4. muud volikogu poolt nõutud andmed. 24.15. Pärast eelarve projekti esimest lugemist saadab volikogu eelarve koos omapoolsete ettepanekute ja parandustega vallavalitsusele, kes avalikustab eelarve projekti hiljemalt ühe nädala jooksul valla raamatukogus, valla kantseleis ja valla Interneti koduleheküljel. 24.16. Parandusettepanekuid eelarve projekti muutmise osas on õigus teha vallavalitsusele kahe nädala jooksul alates projekti avalikustamisest. 24.17. Pärast laekunud parandusettepanekute analüüsi esitab vallavalitsus eelarve projekti volikogule teiseks lugemiseks koos omapoolsete ettepanekutega paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks kahe nädala jooksul. 24.18. Volikogu kinnitab järgmise aasta valla eelarve: 24.18.1. tulud rahandusministri kinnitatud eelarveklassifikaatori alusel. 24.18.2. eraldised, tegevuskulud(sh. personalikulud ja majandamiskulud), muud kulud ning kulud materiaalsete põhivarade soetamiseks ja renoveerimiseks tegevusalade ja valla hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste lõikes 24.18.3. finantseerimistehingud 24.18.4. reservfondi suuruse 24.18.5. kassatagavara 24.19. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 24.20. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest vastavalt eelarve tulude laekumisele. 24.21.Volikogu poolt kinnitatud eelarve alusel kinnitab vallavalitsus tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes eelarve tulud ja kulud rahandusministeeriumi poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorite alusel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast valla eelarve kinnitamist volikogus. 24.22. Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse Infolehes. Vallakantseleis ja valla Interneti kodulehel avalikustatakse ka vallavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarved. 24.23. Eelarvet täidetakse vastavalt volikogu ning vallavalitsuse poolt kinnitatud tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 24.24. Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt 1. maiks. 24.25. Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 24.25.1. raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega, 24.25.2. tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele, 24.25.3. reservfondi kasutamise aruanne, 24.25.4. audiitori järeldusotsus, 24.25.5. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 24.26. Volikogule esitatakse lisaks ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. 24.27. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. 24.28. Muudatuste tegemiseks volikogu poolt kinnitatud eelarves või vallavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarves esitatakse taotlus vallavalitsusele, kes kontrollib muudatuste vajalikkust. Muudatuste põhjendatuse korral vormistab vallavalitsus vajadusel eelarve muutmise eelnõu, esitades selle volikogule vastuvõtmiseks. Kui muudatus alaeelarves ei tingi volikogu poolt kinnitatud eelarve muutmist, vormistatakse muudatus vallavalitsuse otsusega. 24.29. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani ületamisel või planeeritud kulude säästu korral) või kulude tegemiseks, milleks eelarves rahalisi vahendeid määratud ei ole, võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti. 24.30. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate vajaduste ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse. 24.31. Lisaeelarve ja eelarve muutmine avalikustatakse punktis 24.22.ettenähtud korras.