Rahandusminister — Investeerimisühingu aruandluse kord — RTL, 47, 650

NB! KEHTETU - RTL 2003, 111, 1764 - jõust. 31.12.2003 Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) § 108 lg 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Käesolev investeerimisühingu aruandluse kord (edaspidi kord ) määrab kindlaks investeerimisühingu aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra (edaspidi aruandlus soolo baasil) ning nõuded konsolideeritud aruandlusele (edaspidi aruandlus konsolideeritud baasil). §2. Investeerimisühingu aruandlus (1) Käesolevat korda kohaldatakse kõigile äriühingutele, mis on investeerimisühingud «Väärtpaberituru seaduse» § 7 lõike 2 mõistes ning investeerimisühingute konsolideerimisgruppide emaettevõtjad «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses. (2) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131) §-dest 1–35 (välja arvatud § 20 lõiked 1 ja 2), «Väärtpaberituru seadusest», muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu raamatupidamise sise-eeskirjadest. 2. peatükk ARUANDLUS SOOLO BAASIL §3. Aruannete koostamine Investeerimisühing on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) bilanss vastavalt lisadele 1 ja 2; 2) kasumiaruanne vastavalt lisadele 3 ja 4. §4. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 4 ja 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kalendrikuu. (2) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 1, 2, 3, 5 ja 7 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kvartal. (3) Kasumiaruande aruandeperioodiks on periood majandusaasta esimesest kalendripäevast aruandeperioodi viimase kalendripäevani. (4) Kuuaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev ning kvartaliaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kahekümnes kalendripäev. (5) Juhul kui kuu kümnes või kahekümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 3. peatükk ARUANDLUS KONSOLIDEERITUD BAASIL §5. Aruannete koostamine (1) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded (edaspidi konsolideeritud aruanne ): 1) konsolideerimisgrupi bilanss vastavalt lisale 5; 2) konsolideerimisgrupi kasumiaruanne vastavalt lisale 6. (2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamisel juhinduma Raamatupidamise Toimkonna 7. juuni 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 9-1 kinnitatud juhendist «Konsolideeritud aruandluse koostamine» (RTL 2001, 59, 826). §6. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Konsolideeritud aruandluse aruandeperioodiks on poolaasta ja aasta. (2) Aruanded tuleb esitada kolme kuu jooksul alates aruandeperioodi lõppemisest. 4. peatükk ARUANNETE ESITAMINE §7. Aruannete esitamise kord Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud esitama käesoleva korraga määratud aruanded Finantsinspektsioonile (edaspidi Inspektsioon) elektrooniliselt tabelarvutusprogrammi «Exceli» tabelite formaadis. 5. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE §8. Andmevahetuse turvamine (1) Andmevahetuse turvamine käesoleva korra tähenduses on käesoleva korraga kehtestatud turvameetmete kasutamine andmete elektroonilisel edastamisel ja vastuvõtmisel. (2) Krüpteerimine käesoleva korra tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, kus andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. (3) Signeerimine käesoleva korra tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega. (4) Sõrmejälg käesoleva korra tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. (5) Investeerimisühing on elektroonilise andmevahetuse turvamiseks kohustatud kasutama asümmeetrilist krüptimist programmiga PGP. §9. Kasutatav võtmepaar (1) Võtmepaar koosneb avalikust (edaspidi avalik võti) ja isiklikust võtmest (edaspidi isiklik võti) «Digitaalallkirja seaduse» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338) tähenduses käesoleva korra erisustega. (2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti. (3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma investeerimisühingu kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõpukuupäev. (4) Võtmepaarid kuuluvad regulaarsele muutmisele vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus. §10. Andmevahetuse korraldamine (1) Investeerimisühing on andmevahetuse korraldamiseks kohustatud määrama vastutava töötaja, kes tagab investeerimisühingu võtmepaari ja vahetatud andmete käideldavuse. (2) Vastutav töötaja genereerib võtmepaari (edaspidi investeerimisühingu aruandluse võtmepaar), organiseerib selle kasutamise investeerimisühingu andmeid edastavate töötajate poolt ja edastab avaliku võtme Inspektsiooni poolt volitatud isikule (edaspidi võtmehaldur). (3) Investeerimisühingu aruandluse võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võivad teada ainult Inspektsioonile andmeid edastavad töötajad ja vastutav töötaja. (4) Investeerimisühing signeerib elektroonilisele edastusele kuuluvad andmed investeerimisühingu aruandluse isikliku võtmega, krüptib need avaliku võtmega ning edastab Inspektsioonile. (5) Investeerimisühing dekrüptib Inspektsioonilt elektroonilisel kujul saabunud andmed ning veendub nende autentsuses ja terviklikkuses. §11. Esmane võtmete vahetus (1) Esimesel võtmete vahetamisel investeerimisühingu vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (2) Esmane ja edaspidine võtmete vahetus vormistatakse vastava aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus ning vahetuse läbiviinud isikute nimed ning sõrmejäljed. §12. Edaspidine võtmete vahetus (1) Plaanilisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, signeerides need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüptides, kasutades adressaadi avalikku võtit. (2) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse kohe juhtunust adressaatidele ning genereeritakse uued võtmepaarid. Investeerimisühingu vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (3) Nii plaaniliste võtmevahetuste kui ka eriolukordade puhul kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada. 6. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED §13. Lisades kasutatud mõisted Käesoleva korra lisades 1–6 kasutatakse mõisteid §-des 14–17 esitatud tähenduses. §14. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted (1) Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seadusele» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131), mille kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. (2) Väärtpaberituru kutselise osalise all mõistetakse äriühingut vastavalt «Väärtpaberituru seadusele», mille kohaselt väärtpaberituru kutselised osalised on: 1) investeerimisühing; 2) krediidiasutus; 3) reguleeritud turu korraldaja; 4) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5) muu väärtpaberituru seadusega sätestatud isik. (3) Investeerimisühing «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses on aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on kolmandatele isikutele investeerimisteenuste osutamine kas eraldi või koos investeerimiskõrvalteenustega. §15. Hoiuste kohta kasutatud mõisted Kliendikonto on esindajakonto või investeerimisühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakonto, millel asuvad investeerimisühingu poolt valitsetavad, kuid kliendile kuuluvad varad. §16. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Väärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seadusele», ka selle kohta dokumenti väljastamata, on: 1) aktsia või muu sarnane kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud väärtpaber; 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul (rahaturuinstrument); 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. (2) Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (nt intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla teguriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). (3) Võlakiri on võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. (4) Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused. (5) Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. (6) Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. (7) Tuletisväärtpaber «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 defineeritud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast; 2) intressimäärast; 3) väärtpaberiindeksist; 4) valuutavahetuskurssidest; 5) krediidi- ja muudest riskidest; 6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast. §17. Osaluste ja investeeringute kohta kasutatud mõisted (1) Sidusettevõtja all mõistetakse, kui üks äriühing osaleb teises äriühingus eesmärgiga luua püsivaid sidemeid nimetatakse ühingut, kus ta osaleb, sidusettevõtjaks, kui osalev ühing ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu omab 20–50% teise äriühingu hääleõigusega aktsiatest või osadest. (2) Emaettevõtja ja tütarettevõtja all mõistetakse, kui üks äriühing on teises äriühingus aktsionär või osanik, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks, kui osalev ühing: 1) omab häälteenamust või 2) omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamuse juhatuse või nõukogu liikmetest või 3) nimetas eelneval ja jooksval majandusaastal kuni raamatupidamise aastaaruande koostamiseni enamuse juhatuse ja nõukogu liikmetest ning teine aktsionär või osanik ei oma punktides 1 ja 2 toodud õigusi või 4) on sõlminud kokkuleppe teiste aktsionäride või osanikega, mille kohaselt ta valitseb (esindab) häälteenamust. 5) Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus käesoleva lõike punktides 1–4 toodud õigused on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (3) Portfelliinvesteeringuks nimetatakse pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiaid ja osasid juhul, kui investeerija omab alla 20% investeeringusubjekti hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. (4) Väärtpaberid, mis on omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem, loetakse lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks. (5) Väärtpaberid, mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks loetakse pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Minister Harri ÕUNAPUU Asekantsler kantsleri ülesannetes Raivo SULG Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 1 INVESTEERIMISÜHINGU BILANSS (tuh. kr) I. VARA 1. Sularaha 2. Nõuded krediidiasutustele 2.1 Nõudmiseni hoiused 2.2 Muud hoiused ja nõuded 3. Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 3.1 Laenud väärtpaberituru kutselistele osalistele 3.2 Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 4. Nõuded klientidele 4.1 Laenud klientidele 4.2 Muud nõuded klientidele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistelt osalistelt 5.3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.4 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6.A sh repo 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2 Aktsiad ja osad 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3 Muud aktsiad ja osad 6.3 Tuletisväärtpaberid 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Muu vara 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11. VARA KOKKU II. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1. Võlgnevused krediidiasutustele 1.1 Laenud krediidiasutustelt 1.2 Muud võlgnevused krediidiasutustele 2. Võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele 2.1 Laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt 2.2 Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele 3. Võlgnevused klientidele 3.1 Laenud klientidelt 3.2 Muud võlgnevused klientidele 4. Väärtpaberikohustused 4.1 Väljaantud võlakirjad 4.2 Tuletisväärtpaberid 4.3 Muud väärtpaberikohustused 5. Muud kohustused 6. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7. Eraldised 7.1 Lühiajalised eraldised 7.2 Pikaajalised eraldised 8. Allutatud kohustused 9. KOHUSTUSED KOKKU 10. Aktsiakapital 11. Aažio 12. Ümberhindluse reserv 13. Muud reservid 14. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 15. Jooksva majandusaasta kasum/kahjum 16. Oma aktsiad 17. OMAKAPITAL KOKKU 18. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 2 INVESTEERIMISÜHINGU BILANSI KOOSTAMISE JUHEND I. VARA Investeerimisühingu vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel, vaatamata sellele, kas see on oma või teiste kohustuste tagatisena investeerimisühingu poolt panditud. Investeerimisühingu poolt valitsetav klientide vara, sh investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, ei kuulu kajastamisele investeerimisühingu bilansis. Selline vara kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid. 1. Sularaha Siin näidatakse sularaha ja selle ekvivalendid investeerimisühingu kassas. Välisvaluuta hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 2. Nõuded krediidiasutustele Sellel kirjel näidatakse nõuded krediidiasutustele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustele näidatakse samanimelisel varakirjel 5 miinusmärgiga. Siin ei näidata investeerimisühingu poolt krediidiasutuses avatud kliendikontosid. 2.1 Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arveldusarved ja üleööhoiused krediidiasutustes. 2.2 Muud hoiused ja nõuded Siin näidatakse kõik muud hoiused ja nõuded krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud varakirjel 2.1, sh arvelduslaenud, tähtajalised hoiused, tagatishoiused, laenud krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) jms. Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Juhul kui väärtpaberi ostjal (laenuandjal) on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa või pantida ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja (laenusaaja) ees kohustus. Selline väärtpaberikohustus näidatakse kohustustekirjel 4 «Väärtpaberikohustused». Väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinna vahe jaotatakse lepingu kestvuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenuandja poolt nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et laenuandja õigust ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks. Pöördrepo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt pöördrepo-tehingutega. 3. Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse nõuded isikutele, kes «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) § 7 tähenduses on väärtpaberituru kutselised osalised, v.a nõuded krediidiasutustele, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded krediidiasutustele». Siin ei näidata investeeringuid väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni- või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Sellel kirjel näidatakse nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele näidatakse samanimelisel varakirjel 5 miinusmärgiga. 3.1 Laenud väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse väärtpaberituru kutselistele osalistele antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud jms. 3.2 Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele, mis ei ole kajastatud varakirjel 3.1. 4. Nõuded klientidele Siin näidatakse nõuded isikutele, kes ei ole väärtpaberituru kutselised osalised «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses. Siin ei näidata investeeringuid väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni- või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Sellel kirjel näidatakse nõuded klientidele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidele näidatakse samanimelisel varakirjel 5 miinusmärgiga. 4.1 Laenud klientidele Siin näidatakse klientidele antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud jms. 4.2 Muud nõuded klientidele Siin näidatakse muud nõuded klientidele, mis ei ole kajastatud varakirjel 4.1, sh nõuded, mis tekivad kliendi juhiste ja korralduste täitmisel investeerimisühingu vahendite arvel (nt kliendi korraldusel ostetud väärtpaberite soetusmaksumus, mida klient pole veel investeerimisühingule tasunud). Siin ei näidata väärtpaberite laenamise vahendamisel tekkinud marginaal, teenustasud ja muud sarnased tehingute teenustasud, mida klient pole veel investeerimisühingule tasunud. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kontraaktiva) Siin näidatakse investeerimisühingu nõuete ja antud laenude allahindlus. Nõuete allahindamisel tuleb lähtuda «Raamatupidamise seaduse» § 34 lg-st 2 (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131) ja Raamatupidamistoimkonna juhenditest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse varakirjel 2 «Nõuded krediidiasutustele» kajastatud nõuete allahindlus. 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistelt osalistelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele» kajastatud nõuete allahindlus. 5.3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» kajastatud nõuete allahindlus. 5.4 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1–5.3. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik aruandva investeerimisühingu käes olevad väärtpaberid, millele tal on omandiõigus, tuletisväärtpaberid ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid sõltumata sellest, kas investeerimisühingul on hetkel nendele omandiõigust või mitte. Siin ei näidata pöördrepo-tehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingutega, väärtpaberite laenamise tehingutega ja muude sarnaste tehingutega) soetatud väärtpabereid vaatamata sellele, et omandiõigus nendele võib olla aruandval investeerimisühingul. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja). Siin ei näidata investeerimisühingu poolt enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse kohustustekirje 4.2 «Väljaantud võlakirjad» vähenemisena. Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (nt maakleri ja panga teenustasud). Ostutehingu puhul võetakse väärtpaberid arvele tehingu toimumise päeval ning samas näidatakse kohustuse tekkimist vastaval bilansi kohustustekirjel. Müügitehingu puhul kantakse väärtpaberid tehingu toimumise päeval bilansist maha ja näidatakse nõude tekkimist vastaval varakirjel. Tehingu väärtuspäeval tehingusumma saamisel või tasumisel kustutakse investeerimisühingu tehingu teise poolega seotud vastav nõue või kohustus. Väärtpabereid, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid tehingu teise poole eest ning millele tal puudub omandiõigus, ei kajastata investeerimisühingu bilansis. Investeerimisühingu bilansis ei võeta arvele väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel. Nii tehingu teise poole eest soetatud väärtpaberid kui ka selleks eelnevalt omandatud rahasummad kajastatakse kliendikontodel bilansiväliste kohustustena. Vahendustehingute puhul ei kuulu soetatud väärtpaberitega seotud riskid investeerimisühingule. Investeerimisühingu bilansis ei näidata ka neid väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel investeerimisühingu enda vahendite eest. Sellisel viisil ostetud väärtpaberid kajastatakse bilansiväliselt nagu tavaline kliendi arvel tehtud ost ning väärtpaberite soetamisega kliendile tekkiv nõue näidatakse bilansis varakirjel 4.2 «Muud nõuded klientidele». Sellised bilansiväliselt kajastatavad väärtpaberid võetakse investeerimisühingu bilansis arvele juhul, kui nende väärtpaberite soetamisega tekkinud nõue kliendile muutub ebatõenäoliseks ja kliendiga sõlmitud leping võimaldab investeerimisühingul võõrandata võlgnevuste sissenõudmise käigus kliendile kuuluvaid varasid. 6.A sh repo Repo-tehingute puhul näidatakse müüdud väärtpaberid aruandva investeerimisühingu (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh sertifikaadid, rahaturuinstrumendid ja eelisaktsiad). Kui pikaajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirja soetusmaksumus erineb selle nimiväärtusest (premium, discount), jaotatakse see vahe vastavalt võlakirja kestvuse perioodidele kas lineaarselt või lähtudes võlakirja efektiivsest tulumäärast nii, et kustutustähtajaks jääb võlakiri bilanssi nimiväärtuses. Arvestatud vahe näidatakse kasumiaruande vastavatel kirjetel 1 «Intressitulu» ja 2 «Intressikulu». 6.2 Aktsiad ja osad 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtjates käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Siin näidatakse ka märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid. Lühiajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtjate aktsiatesse ja osadesse näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtjates käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Siin näidatakse ka märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid. Lühiajalised finantsinvesteeringud sidusettevõtjate aktsiatesse ja osadesse näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3 Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse nii lühi- kui ka pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, investeerimisfondide osakud, väärtpaberi hoidmistunnistused, v.a pikaajalised finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjatesse ning tuletisväärtpaberid. Samuti näidatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. 6.3 Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse investeerimisühingu poolt soetatud tuletisväärtpaberid ja nende turuväärtuse ning lepingulise väärtuse positiivne vahe. 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse investeerimisühingu immateriaalne põhivara jääkväärtuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Immateriaalse põhivara sisu ja amortiseerimist käsitleb «Raamatupidamise seaduse» § 33. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse investeerimisühingu materiaalne põhivara jääkväärtuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Materiaalse põhivara arvelevõtmist, hindamist ja amortiseerimist käsitlevad «Raamatupidamise seaduse» §-d 29–32. 9. Muu vara Sellel kirjel muuhulgas näidatakse: a) maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega); b) materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; c) kõik väärismetallid; d) dividendinõuded; e) vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; f) summad selgitamisel. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni metallibörsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse tulemusena tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: a) intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; b) optsiooni preemiad juhul, kui nad laekuvad väärtuspäeval; c) viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest investeerimisühingu poolt; d) viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; e) muud viitlaekumised; f) maksude ettemaksed; g) muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Viitlaekumised on tulud, mis on tekkepõhiselt juba arvestatud, aga veel laekumata (nt bilansipäevaks laekumata intressid jms). Viitlaekumised kantakse tuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Ettemaksed immateriaalse ja materiaalse põhivara eest näidatakse bilansi varakirjetel 7 «Immateriaalne põhivara» ja 8 «Materiaalne põhivara». II. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1. Võlgnevused krediidiasutustele 1.1 Laenud krediidiasutustelt Siin näidatakse krediidiasutustelt saadud laenud (sh arvelduslaenud), repotehingud, k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ning muud sarnased tehingud. Repotehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kui väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad on erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestvuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 6 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenusaaja poolt nagu repotehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et laenuandja õigust ei kasuta, muutub selline repotehing väärtpaberi müügitehinguks. Repotehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt repotehingutega. 1.2 Muud võlgnevused krediidiasutustele Siin näidatakse muud võlgnevused krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 1.1. 2. Võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele, v.a võlad krediidiasutustele, mis tuleb kajastada kohustustekirjel 1 «Võlgnevused krediidiasutustele». 2.1 Laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt Siin näidatakse laenud, repotehingud, k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ning muud sarnased tehingud. 2.2 Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele, mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 2.1. 3. Võlgnevused klientidele Siin näidatakse võlgnevus isikutele, kes ei ole väärtpaberituru kutselised osalised. Siin ei näidata kohustusi, mis tulenevad investeerimisühingu poolt kliendi nimel varahaldusteenuse (väärtpaberiportfellide valitsemise) või muude investeerimisteenuste osutamise käigus soetatud väärtpaberitest või selleks otstarbeks kliendi poolt kliendikontole kantud rahalistest vahenditest. Need võlgnevused tuleb kajastada bilansivälise kohustusena. Siin ei näidata ka seoses konsultatsioonide ja muude sarnaste teenuste osutamisega laekunud klientide ettemakseid. Need võlgnevused näidatakse passivakirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». 3.1 Laenud klientidelt Siin näidatakse laenud, repotehingud, k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ning muud sarnased tehingud. 3.2 Muud võlgnevused Siin näidatakse muud võlgnevused klientidele, mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 2.1. 4. Väärtpaberikohustused 4.1 Väljaantud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse investeerimisühingu poolt emiteeritud võlakirjad, sh investeerimisühingu sertifikaadid, vekslid ja aktseptid. Siin näidatakse ainult need vekslid, mida investeerimisühing on välja andnud enda kohustuste katmiseks. Enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 8 «Allutatud kohustused». 4.2 Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse tuletisväärtpaberite turuväärtuse ja lepingulise väärtuse negatiivne vahe. 4.3 Muud väärtpaberikohustused Siin näidatakse muud kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nt kohustus, mis tekib pöördrepo-tehinguga soetatud või laenatud väärtpaberite realiseerimisel. 5. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse: a) maksed teel; b) dividendikohustused. 6. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: a) intressi- ja intressi iseloomuga võlad; b) optsiooni preemiad juhul, kui nad makstakse väärtuspäeval; c) võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; d) võlad hankijatele; e) võlad, mis tulenevad väljaantud võlakirjadest; f) maksuvõlad ja viivisvõlad; g) muud viitvõlad; h) ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Viitvõlad on kulud, mis on tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel ülekandmata (nt bilansipäevaks tasumata maksud, intressid jms). Viitvõlad kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 7. Eraldised 7.1 Lühiajalised eraldised Siin näidatakse «Raamatupidamise seaduse» § 35 lõikes 2 nimetatud lühiajaline potentsiaalne kohustus (nt mitteriiklikud pensionikohustused, mis kuuluvad väljamaksmisele jooksva majandussaasta jooksul). 7.2 Pikaajalised eraldised Siin näidatakse «Raamatupidamise seaduse» § 35 lõikes 2 nimetatud pikaajaline potentsiaalne kohustus (nt pikaajalised mitteriiklikud pensionikohustused). 8. Allutatud kohustused Siin näidatakse nõuded investeerimisühingu vastu, mis rahuldatakse investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise puhul pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. 9. Aktsiakapital Siin näidatakse väljalastud aktsiad nimiväärtuses. 10. Aažio Siin näidatakse investeerimisühingu aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmasmüügil) üle nimiväärtuse saadud summa. 11. Ümberhindluse reserv 12. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt «Äriseadustikule» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mis on moodustatud puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist. 13. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasumi/kahjumi konto jääk bilansipäeva seisuga. 14. Jooksva majandusaasta kasum/kahjum Siin näidatakse jooksva majandusaasta kasum või kahjum. 15. Oma aktsiad (kontrapassiva) Siin näidatakse tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 3 INVESTEERIMISÜHINGU KASUMIARUANNE (KUMULATIIVNE) (tuh. kr) 1. Intressitulu 1.1 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.2 Laenudelt 1.3 Muud intressitulud 2. Intressikulu 2.1 Laenudelt 2.2 Muud intressikulud 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Tulu finantsinvesteeringutelt (+/–) 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.1.1 Dividenditulu 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu (+/–) 4.2.3 Muud (+/–) 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.2.1 Dividenditulu 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu (+/–) 4.2.3 Muud (+/–) 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.3.1 Dividenditulu 4.3.2 Muud (+/–) 5. Teenustasutulu 5.1 Väärtpaberiportfelli valitsemise teenustasud 5.2 Väärtpaberitehingute teenustasud 5.3 Nõustamistehingute teenustasud 5.4 Muud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasud 5.5 Muud teenustasud 6. Teenustasukulu 6.1 Väärtpaberitehingute teenustasud 6.2 Nõustamistehingute teenustasud 6.3 Muud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasud 6.4 Muud teenustasud 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 7.1 Kasum/tulu 7.1.1 Kasum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest 7.1.2 Muu kasum/tulu 7.2 Kahjum/kulu 7.2.1 Kahjum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest 7.2.2 Muu kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4 Muud administratiivkulud 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 9.1 Tulu 9.2 Kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 10.1 Kasum/tulu 10.2 Kahjum/kulu 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 11.1 Tulu 11.2 Kulu 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 4 INVESTEERIMISÜHINGU KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud, mis tulenevad erinevatest varakirjetest. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud perioodi kestvuse või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestvusele. 1.1 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu pikaajalistelt võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu (discount) alla nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2 Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt (k.a aktsialaenud), millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.3 Muud intressitulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu hoiustelt; b) intressitulu kapitalirendilt; c) intressitulu tuletistehingutelt; d) intressi iseloomuga teenustasutulu; e) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud, mis tulenevad kohustustekirjetest. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud perioodi kestvuse või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestvusele. 2.1 Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu laenudelt (k.a aktsialaenud); b) periodiseeritud intressikulu repo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2 Muud intressikulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu hoiustelt; b) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt; c) intressikulu tuletistehingutelt; d) kapitali iseloomuga kirjetelt; e) intressi iseloomuga teenustasukulu; f) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Neto intressi kasum/kahjum Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe. 4. Tulu finantsinvesteeringutelt Siin näidatakse tulu, mis tuleneb investeerimisühingu poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt (täidetakse konsolideerimise puhul). 4.1.3 Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist, välja arvatud need aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansi varakirjel 7.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt. 4.2.3 Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist, välja arvatud need aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansi varakirjel 7.2.3 «Muud aktisad ja osad». 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu muudelt portfelliinvesteeringuna hoitud aktsiatelt ja osadelt. 4.3.2 Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) portfelliinvesteeringutelt (aktsiate ja osade müügist). 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh väärtpaberiportfellide valitsemise teenustasu, väärtpaberitehingutasu, nõustamise teenustasud jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 5.1 Väärtpaberiportfellide valitsemise teenustasud Siin näidatakse teenustasutulu «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõikes 5 sätestatud klientide väärtpaberiportfelli valitsemisteenuste osutamisest. 5.2 Väärtpaberitehingute teenustasud Siin näidatakse teenustasutulu «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõigetes 1–3 sätestatud klientide väärtpaberitehingute korralduste täitmisest. Siin ei kajastata ostu- ja müüginoteeringute vahena turutegemise tagajärjel tekkinud tulu. See väärtpaberivahenduse tulu kuulub kajastamisele real 7.1.1 «Kasum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest». 5.3 Nõustamise teenustasud Siin näidatakse teenustasutulu «Väärtpaberituru seaduse» § 44 lõigetes 4, 5 sätestatud nõustamise osutamisest ja nõustamisest, mis on kaasnenud § 43 lõigetes 6, 7 ja § 44 lõikes 3 sätestatud tehingute osutamisega. 5.4 Muud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasud Siin näidatakse teenustasutulu muudest investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustest. 5.5 Muud teenustasud Siin näidatakse ülejäänud teenustasutulu. 6. Teenustasukulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 6.1 Väärtpaberitehingute teenustasud Siin näidatakse teenustasukulu «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõigetes 1–3 sätestatud väärtpaberitehingute korralduste täitmisest. Siin ei kajastata ostu- ja müüginoteeringute vahena turutegemise tagajärjel saadud kulu. See väärtpaberivahenduse kulu kuulub kajastamisele real 7.2.1 «Kahjum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest». 6.2 Nõustamise teenustasud Siin näidatakse teenustasukulu «Väärtpaberituru seaduse» § 44 lõigetes 4, 5 sätestatud nõustamise ostmisest ja nõustamisest, mis on kaasnenud § 43 lõigetes 6, 7 ja § 44 lõikes 3 sätestatud tehingute ostmisega. 6.3 Muud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasud Siin näidatakse teenustasukulu muudest investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustest. 6.4 Muud teenustasud Siin näidatakse ülejäänud teenustasukulu. 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt Siin näidatakse kasum/kahjum, mis tuleneb lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt) ning mitmesugustest valuutatehingutest. 7.1 Kasum/tulu 7.1.1 Kasum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest Siin näidatakse lühiajaliseks hoidmiseks vahendamise, kauplemise, likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberite realiseerimata kasum (väärtpaberi turuväärtuse ja soetusmaksumuse positiivne vahe) ja realiseerimiskasum. Siin näidatakse ka tuletisväärtpaberite ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 7.1.2 Muu kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) dividenditulu lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt; b) kasum investeerimisühingu poolt välja lastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; c) kasum valuutakursside muutustest, v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»; d) realiseerimata kasum valuutakursside ja varakirjel 1 «Sularaha» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest. 7.2 Kahjum/kulu 7.2.1 Kahjum lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitest Siin näidatakse lühiajaliseks hoidmiseks vahendamise, kauplemise, likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberite realiseerimata kahjum (väärtpaberi turuväärtuse ja soetusmaksumuse negatiivne vahe) ja realiseerimiskahjum. Siin näidatakse ka tuletisväärtpaberite ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 7.2.2 Muu kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) kahjum investeerimisühingu poolt välja lastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; b) kahjum valuutakursside muutustest, v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu»; c) realiseerimata kahjum valuutakursside ja varakirjel 1 «Sularaha» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest. 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks Siin näidatakse aruandeperioodil tehtud väljamaksetele arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks. 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse vastava seaduse kehtestamisel pensionikohustuse kulu. 8.4 Muud halduskulud Siin näidatakse muud investeerimisühingu tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude tegevuskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus Siin näidatakse materiaalse ja immateriaaalse põhivara väärtuse muutus. 9.1 Tulu Siin näidatakse: a) materiaalse põhivara allahindluse korrigeerimine; b) põhivara valmistamise, ehitamise või rekonstrueerimise väljaminekute korrigeerimine juhul, kui neid ei kapitaliseerita, vaid kantakse kuludesse. 9.2 Kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) materiaalse põhivara allahindlus. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus Siin näidatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/kahjum. 10.1 Kasum/tulu Siin näidatakse varem allahinnatud nõude laekumine. 10.2 Kahjum/kulu Siin näidatakse: a) aruandeperioodil arvestatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel; b) kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute (aktsiad, osad ja võlakirjad) allahindlus ja allahindluse korrigeerimine. 11.1 Tulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimine. 11.2 Kulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimiskasum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mis ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimiskahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 5 INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSS (tuh. kr) I. VARA 1. Sularaha 2. Nõuded 2.1 Nõuded krediidiasutustele 2.2 Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 2.3 Nõuded investeerimisühingute klientidele 2.4 Nõuded liisingettevõtjate klientidele 2.5 Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest 2.6 Muud nõuded 2.7 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 3. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4. Aktsiad ja muud väärtpaberid 4.1 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 4.2 Muud aktsiad ja osad 4.3 Tuletisväärtpaberid 5. Immateriaalne põhivara 5.1 Konsolideeritud firmaväärtus 5.2 Muu immateriaalne põhivara 6. Materiaalne põhivara 7. Arveldused aktsionäridega 8. Muu vara 9. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10. VARA KOKKU II. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1. Võlgnevused 1.1 Võlgnevus krediidiasutustele 1.2 Võlgnevus väärtpaberituru kutselistele osalistele 1.3 Võlgnevus investeerimisühingute klientidele 1.4 Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest 1.5 Muud võlad 2. Väärtpaberikohustused 2.1 Väljaantud võlakirjad 2.2 Tuletisväärtpaberid 2.3 Muud väärtpaberikohustused 3. Muud kohustused 4. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 5. Eraldised 5.1 Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 5.1 Pensionikohustused 5.2 Muud eraldised 6. Allutatud kohustused 7. Vähemusosalus 8. KOHUSTUSED KOKKU 9. Aktsiakapital 10. Aažio 11. Reservkapital 12. Muud reservid 13. Realiseerimata kursivahed 14. Jaotamata kasum/kahjum 15. Aruandeaasta kasum/kahjum* 16. Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum** 17. Oma aktsiad 18. OMAKAPITAL KOKKU 19. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU * Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta kasum/kahjum». ** Märkus. Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurde lisatud kirjet «Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Rahandusministri 28. märtsi 2002. a määruse nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 6 INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANNE (tuh. kr) 1. Intressitulu 1.1 Intressitulu investeerimisühingute tegevusest 1.2 Muu intressitulu 2. Intressikulu 2.1 Intressikulu investeerimisühingute tegevusest 2.2 Muu intressikulu 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–) 4.1 Kindlustuspreemiad 4.2 Kindlustushüvitised ja reservide muutus 5. Tulu väärtpaberitest 5.1 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–) 5.2 Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–) 5.3 Dividendid portfelliinvesteeringutelt 6. Neto teenustasutulu 6.1 Teenustasutulu 6.2 Teenustasukulu 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu 8.2 Sotsiaalkindlustuse kulu 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4 Muud administratiivkulud 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 12. Muud tegevustulud ja -kulud 12.1 Muud tegevustulud 12.2 Muud tegevuskulud 13. Erakorralised tulud/kulud (+/–) 14. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 15. Tulumaksukulu 15.1 Aruandeperioodi tulumaks 15.2 Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus 16. Vähemusosaluse kasumi osa 17. Kontserni puhaskasum/kahjum (+/–)* * Märkus. Vahearuannetes (interim-aruannetes) kasutatakse kirjet Jooksva aasta kasum (kahjum) (kumulatiivne).