Tallinna Linnavolikogu — Tallinna korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005 - 2009 — KO, 231, 2159

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 531-535 ning Tallinna põhimääruse § 6 lg 1 punkti 5 alusel. § 1. Kinnitada Tallinna korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005-2009 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 18 «Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava heakskiitmine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse muutmine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisude muutmine» punkt 1. § 3. Määrus jõustub 29. septembril 2005. Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 22. septembri 2005. a määruse nr 52 «Tallinna korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005 - 2009» lisa Tallinna korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005 - 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Ülevaade Tallinna munitsipaalpolitseist 1.1. Organisatsioon ja struktuur 1.2. Tallinna munitsipaalpolitsei missioon ja visioon 1.3. Tallinna munitsipaalpolitsei eesmärgid 1.4. Munitsipaalpolitsei paiknemine õigusruumis 2. Tegevuskeskkonna analüüs 2.1. Väliskeskkonna analüüs 2.1.1. Munitsipaalpolitsei suhted teiste korrakaitseorganisatsioonidega 2.1.2. Rahvusvaheline koostöö 2.2. Sisekeskkonna analüüs 2.2.1. Munitsipaalpolitsei senine areng 2.2.2. Munitsipaalpolitsei paiknemine organisatsioonis 2.2.3. Koostöösuhted linna ametiasutustega 3. Munitsipaalpolitsei identiteedi alused 4. Kriitilised edufaktorid 4.1. Piirkondlik tegevus 4.2. Kommunikatiivne ennetav tegevus 4.3. Tallinna õigusaktide täitmise järelevalve 4.4. Munitsipaalpolitsei arvukus ja garantiid 5. Tegevusprioriteedid 6. Töötulemused ja nende hindamine 6.1. Töötulemused 2004 – 2005 6.2. Tulemuslikkuse hindamine 7. SWOT-analüüs Kokkuvõte Sissejuhatus Käesolev dokument määrab Tallinna munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad aastateks 2005–2009. Senikehtinud munitsipaalpolitsei lähemad eesmärgid olid määratud Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 18. Nüüd, kus munitsipaalpolitsei on oma koha Tallinnas leidnud, on Tallinna heakorra suurendamise seisukohalt otstarbekas püstitada strateegilised arengusuunad pikemaajaliseks perioodiks. Selge eesmärkide seadmine lähiaastateks tagab munitsipaalpolitseile stabiilsuse ja püsiva arengu Tallinna Linnavolikogu poolt seatud suundades. Strateegiliste arengusuundade koostamise juures on arvestatud munitsipaalpolitsei tungivat vajadust strateegilise lähenemise järele organisatsiooni juhtimises ja toimimises. 1. Ülevaade Tallinna munitsipaalpolitseist 1.1. Organisatsioon ja struktuur Munitsipaalpolitsei on kohalikust eelarvest rahastatav korrakaitseüksus, mille ülesanne on teostada järelevalvet Tallinna Linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle ja viia läbi väärteomenetlusi kohtuvälise menetleja (Tallinna Linnavalitsus) nimel, andes oma panuse Tallinna heakorra ja turvalisuse saavutamisse. Heakorra üle järelevalvet teostava ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi põhistava struktuuriüksusena on munitsipaalpolitsei hetkel Tallinna Keskkonnaameti koosseisus, kuna keskkonnaameti kohustusteks on nende eeskirjade järelevalve, milliste rikkumiste puhul on väärteomenetluse õigus munitsipaalpolitseil. Munitsipaalpolitsei koosneb kahest talitusest: registritalitusest ja menetlustalitusest. (Vt skeem 1). Munitsipaalpolitsei struktuuris on 34 töökohta.

Skeem 1. Munitsipaalpolitsei struktuur ja paiknemine organisatsioonis Munitsipaalpolitsei koosseisu kuuluvad ametikohad: • 1 direktor, • 2 juhtivinspektorit, • 4 peainspektorit, • 8 vaneminspektorit, • 15 inspektorit, • 1 peaspetsialist, • 1 vanemspetsialist, • 1 spetsialist, • 1 sekretär-asjaajaja. Menetlustalitus teostab oma pädevuses järelevalvet Tallinna Linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle, lahendab kodanike avaldusi ja menetleb väärtegusid. Menetlustalituses on 27 töökohta. Igas Tallinna linnaosas tegutseb 2-3 liikmeline munitsipaalpolitsei rühm. Kuues linnaosas: Haaberstis, Kristiines, Lasnamäel, Mustamäel, Pirital ja Põhja-Tallinnas töötavad munitsipaalpolitsei tugipunktid, kus toimub ka kodanike vastuvõtt. Tallinna munitsipaalpolitseile laekub märkimisväärselt informatsiooni läbi Tallinna abitelefoni 1345. Registritalitus peab väärtegude registrit, korraldab laekunud rahatrahvide arvestamist, pöörab väärteomenetluste käigus mõistetud rahatrahvid sundtäitmisele, teavitab karistusregistrit jõustunud otsustest ja annab andmeid linna heakorra seisundi analüüsimiseks. Registritalituses on 4 töökohta. 1.2. Tallinna munitsipaalpolitsei missioon ja visioon Tallinna munitsipaalpolitsei missioon on jälgida Tallinna linna poolt kehtestatud õigusaktide täitmist, avastada nende rikkumisi ning menetleda eeltoodud õigusrikkumisi väärteokorras, kindlustades oma tegevusega Tallinna õigus- ja heakorda. Munitsipaalpolitsei visioon: munitsipaalpolitseist peab kujunema linnakodaniku abimees ning teisi arvestava, keskkonnasäästliku mõtteviisi kandja ja propageerija. Tema ülesanne on aidata oma tegevusega kaasa Tallinna kui korras kodulinna, hoolitsetud ärikeskkonna ja hästihoitud turismimagneti kujunemisele. Tallinna elanike ja ettevõtjate jaoks peab munitsipaalpolitseist saama rohelise mõtteviisiga partner ja keskkonnahoidlikule käitumisele suunaja, kellel on õigus, mitte kohustus trahvida linna kehtestatud eeskirjade rikkujaid. 1.3. Tallinna munitsipaalpolitsei eesmärgid Munitsipaalpolitsei peab oma töö eesmärgiks seadma tõhusa järelevalve teostamise linna eeskirjade täitmise üle, rikkumiste avastamise, vastutajale tema kohustuste selgitamise, vajadusel hoiatamise või ettekirjutuse tegemise, iga ettekirjutuse täitmise kontrollimise ning rikkumise jätkumisel karistuse määramise. Munitsipaalpolitsei oluline eesmärk on pühendada tööajast põhiosa tööle kontorist väljas Tallinna tänavatel ja haljasaladel. Toimiv järelevalve linna õigusaktide täitmise üle suurendab linna võimu autoriteeti ja tehtud otsused saavad seeläbi suurema kaalu. Järgnevatel aastatel on eesmärk saavutada oluline heakorra paranemine Tallinnas ja rahva rahulolu tõus linna kui meeldiva elukeskkonnaga. Oluline näitaja munitsipaalpolitsei töö eesmärkide täitmisest on reaalne rikkumiste arvu vähenemine, teades, et Tallinn on järjekindel oma seatud eeskirjade täitmise kontrollija ning ühiselu reeglitele järjekindlate mitteallujate trahvija. Linna ametiasutuste koostöö koordineeritumaks korraldamiseks tuleb luua ühtne Tallinna väärteoasjade register linnavalitsuse menetluses olevate väärtegude registreerimiseks. Munitsipaalpolitsei töö tulemuslikkus on mõõdetav kohaliku elanikkonna rahuloluga munitsipaalpolitsei tööga ja seetõttu peab munitsipaalpolitsei alati reageerima linnakodanike kaebustele või avaldustele. Munitsipaalpolitseil peavad olema regulaarsed vastuvõtuajad iga Tallinna linnaosavalitsuse ruumides ja asumites tegutsevates linna teeninduspunktides. Avalikkuse kaasamiseks peab munitsipaalpolitsei tööd toetama nii ennetav kui ka kajastav professionaalne kommunikatsioon. Tallinna munitsipaalpolitsei eesmärgid: • Tõhusam järelevalve - Tallinna heakord paraneb ning reaalne Tallinna õigusaktide rikkumiste arv väheneb igal järgneval aastal. • Väärtegude avastamine ja menetlemine - Iga munitsipaalpolitsei poolt fikseeritud Tallinna eeskirjade rikkumine saab lõpetatud. • Rahulolu - Vähemalt 70% linnaelanikest on munitsipaalpolitseiga püsivalt rahul. • Väärtegude ärahoidmine - Munitsipaalpolitsei osaleb Tallinna heakorraga ja väärtegude ennetamisega seonduvates projektides. • Ulatuslik koostöö: - Munitsipaalpolitsei sõlmib koostöölepped kõigi Põhja Politseiprefektuuri Tallinna osakondadega 2006. aasta jooksul. - Munitsipaalpolitsei sõlmib koostöökokkulepped mittetulundusühingute ning teiste Tallinnas tegutsevate turvalisust ja heakorda loovate organisatsioonidega. - Koostöö Tallinna ümbruse omavalitsustega. • Munitsipaalpolitsei korraldab oma töö ööpäevaringseks alates 2006. aastast. • Munitsipaalpolitseil on vastuvõtuajad kõigi Tallinna linnaosade valitsuste ruumides ja asumites olevates teeninduspunktides alates 2006. aastast. • Luua munitsipaalpolitsei juurde ühtne Tallinna väärteoasjade register linnavalitsuse menetluses olevate väärtegude kohta aastaks 2006. Munitsipaalpolitsei töö prioriteedid igaks järgnevaks aastaks määrab linnavalitsus. 1.4. Munitsipaalpolitsei paiknemine õigusruumis Õigusliku aluse munitsipaalpolitsei moodustamiseks andis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus § 53¹ lõige 1, mis jõustus 16. jaanuaril 2003. Munitsipaalpolitsei ametnike tegevust reguleeriv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 53¹ lg 1 lubab munitsipaalpolitseil tegeleda avaliku korra tagamisega ja järelevalve teostamisega kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle. Käesoleval ajal on munitsipaalpolitsei pädevuses teostada järelevalvet alljärgnevate Tallinna linna eeskirjade üle: • Tallinna linna heakorra eeskiri; • Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri; • Tallinna linna kaevetööde eeskiri; • Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Kehtivad õigusaktid võimaldavad Tallinna Linnavalitsusel anda munitsipaalpolitseile pädevuse teostada kohtuvälise menetleja nimel järelevalvet koostöös teiste linna ametiasutustega järgmiste linnavalitsuse pädevusse antud seaduste täitmise üle: • Alkoholiseadus: Ettevõtlusamet, linnaosade valitsused; • Ehitusseadus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, linnaosade valitsused; • Karistusseadustik: Tallinna Linnaplaneerimise Amet; • Kaubandustegevuse seadus: Ettevõtlusamet; • Liiklusseadus: Tallinna Transpordiamet, linnaosade valitsused; • Looduskaitseseadus: linnaosade valitsused; • Majandustegevuse registri seadus: Ettevõtlusamet, linnaosade valitsused; • Muinsuskaitseseadus: Kultuuriväärtuste amet; • Pakendiseadus: Ettevõtlusamet; • Reklaamiseadus: Ettevõtlusamet, linnaosade valitsused; • Tarbijakaitseseadus: Ettevõtlusamet, linnaosade valitsused; • Tubakaseadus: Ettevõtlusamet; • Turismiseadus: Ettevõtlusamet; • Väärismetalltoodete seadus: Ettevõtlusamet; • Ühistranspordiseadus: Tallinna Transpordiamet; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus: Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, linnaosade valitsused. 2. Tegevuskeskkonna analüüs 2.1. Väliskeskkonna analüüs 2.1.1. Munitsipaalpolitsei suhted teiste korrakaitseorganisatsioonidega Munitsipaalpolitsei tulemuslik tegevus on võimalik ainult koostöös riigi ja Tallinnas tegutsevate turvalisust ja heakorda loovate organisatsioonidega. Eriti tähtsaks tuleb pidada koostööd Eesti Politseiga. Oluline on väärtegusid ennetav koostöö. Munitsipaalpolitsei saab tema pädevusse antud järelevalvefunktsiooni täita tõhusamalt, kui ta kaasab järelevalveoperatsioonidesse Eesti Politsei. Munitsipaalpolitsei ja Eesti Politsei pädevus on määratud seadustega ettenähtud korras ning nende koostöö kohaliku omavalitsuse territooriumil toimub vastavate lepingute alusel. Munitsipaalpolitsei ja Eesti Politsei koostöö valdkonnad on: • järelevalve teostamine tarbijakaitse seadusest tulenevate piirangute või regulatsioonide täitmise üle; • järelevalve teostamine alkoholiseadusest tulenevate piirangute täitmise üle; • järelevalve teostamine tubakaseadust tulenevate regulatsioonide täitmise üle; • järelevalve teostamine Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle; • liikluse reguleerimine; • järelevalve riigilipu heiskamise kohustuse üle. Ülalnimetatu eeldab kehtivate seaduste muutmist, mis laiendaks munitsipaalpolitsei pädevust seadustes ettenähtud ja kohaliku omavalitsuse pädevusse antud õiguserikkumiste väärteomenetluseks. Munitsipaalpolitsei teeb tihedat koostööd Põhja Politseiprefektuuri Tallinna osakondadega. Seni on alla kirjutatud üksmeele ja koostöö deklaratsioon Turvalise Kristiine nimel, Põhja Politseiprefektuuri lõuna politseiosakonna, Falck Eesti ASi, Eesti Naabrivalve ja Tallinna Keskkonnaameti vahel. Koostöös Põhja Politseiprefektuuriga on tehtud sihtsuunitlusega kontrollreide linna heakorraeeskirjade täitmise kontrollimiseks. Tõhustamaks järelevalvet Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle süvendab munitsipaalpolitsei koostööd Eesti Politseiga, planeerides ja viies läbi ühiseid sihtsuunitlusega kontrollreide. 2.1.2. Rahvusvaheline koostöö Kuna paljudes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides on hästitoimiv munitsipaalpolitsei süsteem, on Tallinna munitsipaalpolitsei loonud koostöösuhteid Kopenhaageni, Berliini, Riia ja Ventspilsi kolleegidega. Edaspidi tuleb koostöö ja kogemuste vahetamine suunata eelkõige neile Euroopa munitsipaalpolitsei üksustele, kes täidavad samuti linna õigusaktide järelevalve funktsioone. Koostöö ja kogemuste vahetamise eesmärk on saada osa teiste linnade parimast praktikast linna õigusaktide täitmise järelevalve planeerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel. Samuti peaks kogemuste vahetamine teiste omavalitsustega andma pildi eri meetmete rakendamise tõhususest linna õigusaktide eiramise korral. 2.2. Sisekeskkonna analüüs 2.2.1. Munitsipaalpolitsei senine areng Munitsipaalpolitsei loomise ülesande püstitas Tallinna Linnavolikogu oma 30. aprilli 2003 määrusega nr 30 «Tallinna kuritegevuse ennetamise kava 2003-2005», mille programmiliste ülesannete loetellu kuulus 2004. aastal välja arendada munitsipaalpolitsei (linnavahtide süsteem). Uue struktuuri ülesanneteks pidid saama avaliku korra kaitse, järelevalve teostamine heakorra eeskirja täitmise üle ja Tallinna külaliste abistamine. Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrusega nr 51 «Tallinnas munitsipaalpolitsei moodustamine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse uues redaktsioonis kinnitamine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine», anti linnavalitsusele kohustus asuda munitsipaalpolitsei praktilisele moodustamisele. Sama määrusega määrati ka munitsipaalpolitsei tegevusvaldkonnad. Linnavolikogu määruse alusel ellukutsutud Tallinna munitsipaalpolitsei asus oma ülesandeid täitma 2003. aasta detsembris. Esialgu loodi munitsipaalpolitsei Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisulise osana, kuhu kuulus 12 ametnikku. Linnavolikogu poolt määratud valdkondadeks oli järelevalve teostamine Tallinna avaliku korra, Tallinna heakorra eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 18 «Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava heakskiitmine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse muutmine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisude muutmine» suurendati munitsipaalpolitsei teenistujate koosseisu 24 ametikoha võrra (12-lt 36-le) ning moodustati munitsipaalpolitsei koosseisus kaks talitust: registri- ja menetlustalitus. 2.2.2. Munitsipaalpolitsei paiknemine organisatsioonis Munitsipaalpolitsei kuulub kommunaalmajanduse, teedeehituse, keskkonnakaitse ja korrakaitsega tegeleva abilinnapea vastutusalasse, olles eraldiseisev struktuuriüksus Tallinna Keskkonnaameti koosseisus (Vt skeem 1). 2.2.3. Koostöösuhted linna ametiasutustega Linnaelanike teenindamiseks võimalikult kodu lähedal teeb munitsipaalpolitsei tihedat koostööd linnaosade valitsustega. Regulaarsed vastuvõtuajad iga Tallinna linnaosa valitsuse ruumides ja asumites tegutsevates linna teeninduspunktides tagavad linnaelanikele teenuse parema kättesaadavuse. Munitsipaalpolitsei on sobiv struktuuriüksus pidama ühtset registrit linnavalitsuse menetluses olevate õigusrikkumiste kohta. Linnapea 9. veebruari 2005 käskkirjaga nr PO-1/42 loodud töögrupp analüüsis 2005. aastal registrite töökorraldust erinevates linna ametiasutustes ja jõudis järeldusele, et nii tarkvaralisest kui ka töökorralduslikust seisukohast on otstarbekas võtta linna ühtse väärteoasjade registri loomisel aluseks munitsipaalpolitsei kasutusel olev registri tarkvara. Töögrupi seisukoht oli, et munitsipaalpolitsei registri baasil peab välja arendama ühtse Tallinna väärteoasjade registri. Munitsipaalpolitsei tähtsaks tegevusvaldkonnaks on koostöö teiste Tallinna ametiasutustega. Munitsipaalpolitsei ametnikele laienevad praegu osaliselt keskkonna järelevalve inspektorite õigused. Tallinna metsapargid, looduslikud haljasalad on kohati risustatud, paljudesse kohtadesse on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad. Seni ei ole linna ametiasutused suutnud risustajate vastu midagi olulist ette võtta, kuna pidevalt välitingimustes töötavaid ametnikke ei ole koosseisudes ette nähtud. Vastav järelevalve tuleb ülesandeks teha munitsipaalpolitseile, kellel on juba välitöö kogemus. Munitsipaalpolitsei koostöövaldkond Tallinna Kommunaalametiga on kaevetööde eeskirjade täitmise kontrollimine. Kaevetööde koha nõuetekohane märgistamine tagab mitte ainult liiklusohutuse, vaid võimaldab ka linna liikluse sujuvama toimimise. Ehitusseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse rikkumisega seotud asjade menetlemist ei ole ilma täiendava ressursita võimalik munitsipaalpolitseile üle anda, kuna see nõuab põhjalikke insenerialaseid eriteadmisi ning kontrolliks vajaminevate tehniliste seadmete olemasolu. Nimetatud ülesandeid saab täita täiendava inim- ja finantsressursi tingimustes. 3. Munitsipaalpolitsei identiteedi alused Munitsipaalpolitsei on olemas ja töötab edukalt suuremas osas EL-i riikides. Rahvusvahelises mõistes on munitsipaalpolitsei politsei formeering, kelle isikkoosseis: • võetakse tööle kohaliku omavalitsuse poolt; • allub kohalikule omavalitsusele; • finantseeritakse kohalikust eelarvest; • funktsioneerib täpselt määratletud jurisdiktsiooni piires; • täidab oma pädevuse piires ülesandeid kohalikele elanikele probleeme tekitavate juhtumite lahendamisel. Munitsipaalpolitsei formeeringud tegutsevad politsei struktuurides suuremas osas riikidest. Nende struktuur, töökorraldus, pädevus on erinev ja sõltub ennekõike vastava riigi juhtimissüsteemist, administratiivsest ja territoriaalsest jaotusest, poliitilistest ja õiguslikest traditsioonidest ning politseitöö kontseptsioonist. 1.06.2005 jõustus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus, mis kaotas mõiste «munitsipaalpolitsei», luues selle asemel uue mõiste «korrakaitseüksus». Tallinn nimetab oma korrakaitseüksust Tallinna munitsipaalpolitseiks, mis on igati ratsionaalne ning vastab rohkem maailma praktikale. Tallinna munitsipaalpolitsei identiteet põhineb arusaamal, et munitsipaalpolitsei ametnik on linnakodaniku abimees ning teisi arvestava, keskkonnasäästliku mõtteviisi kandja ja propageerija. Munitsipaalpolitseist peab saama teistele organisatsioonidele Tallinna linna väärikalt esindav partner, kes oleks oma rohelise mõtteviisi ja pakutava abiga heaks eeskujuks. 4. Kriitilised edufaktorid: 4.1. Piirkondlik tegevus Munitsipaalpolitsei saab oma eesmärki täita vaid juhul, kui ta suudab kontrollida linna eeskirjade täitmist kõigis Tallinna piirkondades ja reageerida operatiivselt kõigile linnaelanike kaebustele. Seetõttu on oluline suurendada munitsipaalpolitsei välitööde mahtu ja vahetut suhtlust linnakodanikega, mis tähendab ka munitsipaalpolitsei töö muutumist ööpäevaringseks. 4.2. Kommunikatiivne ennetav tegevus Senisest suuremat tähelepanu peab munitsipaalpolitsei pöörama linnaelanike ja ametiasutuste teadlikkuse kasvatamisele lähtudes Tallinna õigusaktidest, mille järelevalve on munitsipaalpolitsei pädevuses. Selleks planeerib munitsipaalpolitsei oma töös hooajaliselt ja vastavatele sihtrühmadele õigusaktidest tulenevate kohustuste tutvustamist. Samuti osaleb munitsipaalpolitsei Tallinna heakorraga seonduvate teadlikkuse tõstmisele suunatud projektides initsiaatori ja praktilise juhendajana, viies läbi heakorrakampaaniad, innustades linnakodanikke keskkonnahoidlikule ning kodulinnas korda väärtustavale mõtteviisile. Linnakodanikele suunatud ennetavas tegevuses võtab munitsipaalpolitsei arvesse erinevaid sihtgruppe: sealhulgas lapsed, pensionärid, majaomanikud, Tallinna ettevõtted, teenindusasutused. Avalikkuse poolehoiu saavutamiseks peab munitsipaalpolitsei tööd toetama nii ennetav kui ka kajastav professionaalne kommunikatsioon. 4.3. Tallinna õigusaktide täitmise järelevalve Munitsipaalpolitsei töö eesmärk on järelevalve teostamine linna eeskirjade täitmise üle, rikkumiste avastamise, vastutajale tema kohustuste selgitamise, vajadusel hoiatamise või ettekirjutuse tegemise, iga ettekirjutuse täitmise kontrollimise ning rikkumise jätkumisel karistuse määramise. Toimiv järelevalve linna õigusaktide täitmise üle suurendab linna võimude autoriteeti ja tehtud otsused saavad seeläbi suurema kaalu. 4.4. Munitsipaalpolitsei arvukus ja garantiid Munitsipaalpolitsei koosseisus on 34 ametikohta, millest ei piisa seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkidest tulenevalt peab lähiaastatel toimuma munitsipaalpolitsei arvukuse suurenemine kuni 12 inimese võrra aastas. Efektiivseks toimimiseks peavad kõik ametnikud saama munitsipaalpolitsei ametniku baaskoolituse, mis peale õigusaktide tundmise koolituse peab arendama suhtlemisoskust, klienditeenindust ja muid tööks vajalikke oskusi. Välja tuleb töötada munitsipaalpolitsei ametniku kutsestandard. Munitsipaalpolitsei ametnike töö spetsiifika tõttu on vajalik neile tööülesannete turvaliseks täitmiseks tagada tööandja poolt regulaarne arstlik kontroll ja vaktsineerimine neid ohustavate nakkuste vastu. Samuti on vaja ametnikele tagada tasuta ühistranspordi kasutamise õigus tööülesannete täitmisel Tallinnas. 5. Tegevusprioriteedid Tallinna munitsipaalpolitsei põhiülesanne on jälgida Tallinna linna poolt kehtestatud õigusaktide täitmist, avastada nende rikkumisi ning eeltoodud õigusrikkumisi menetleda, suurendades oma tegevusega Tallinna õigus- ja heakorda. Munitsipaalpolitsei peab oma tegevusega aitama kaasa Tallinna kui korras kodulinna, hoolitsetud ärikeskkonna ja hästihoitud turismimagneti kujunemisele, pälvides nii linnaelanike usalduse kui ka rahulolu. 6. Töötulemused ja nende hindamine 6.1. Töötulemused 2004 – 2005 2004 2005 (12.08) Menetlusi kokku, sh: 2122 2130 heakord 2034 1723 kaevetööd - - - - - 19 koerad ja kassid 62 143 avalik kord 26 - - - - - jäätmed - - - - - 245 2004 2005 (12.08) Sanktsioonid määratud trahve 954 110 kr 870 830 kr suulisi hoiatusi 794 973 hoiatustrahve 230 49 rahatrahve 748 803 Kaebemenetlusi kohtus 2004 2005 (12.08) Kaebuste arv 16 (0,75% menetletud asjadest) 7 ( 0,3%) Kaotatud asju 9 3 Võidetud asju 7 4 Keskmiselt võtavad praegu munitsipaalpolitsei ametnikud ühe kuu jooksul menetlusse üle 300 väärteoasja, mis eeldab tööpäevas vähemalt ühe väärteomenetluse läbiviimist ühe töötaja poolt. Munitsipaalpolitsei ametnike töö aluseks on usalduslik kontakt elanikkonnaga, koostöö riigi ja linna ametiasutustega, pidev selgitustöö ning õigusaktidega kehtestatud nõudmiste tutvustamine ja nende üle järelevalve korraldamine. Rahatrahvi määramisel arvestab munitsipaalpolitsei konkreetse juhtumi asjaolusid ning 2005. aasta seitsme kuuga on karistatud õiguserikkujaid rohkem kui 800 000 krooni ulatuses. 6.2. Tulemuslikkuse hindamine Töö aruandlus tuleb edaspidi viia senisest laiemale skaalale. Lisaks karistustele ja õigusrikkumiste menetlemistele tuleb edaspidises tulemuste mõõtmises arvestada ka järgmisi kvalitatiivseid aspekte: spetsialistide arv, töötunde kontoris/väljas, väljakutsete teenindamine, sihtsuunitlusega patrullid/operatsioonid, eriülesanded, ennetustöö, ennetusüritustel osalemine, avalikud esinemised, avalikkuse teavitamine, kodanike vastuvõtt, kodanike avaldustele reageerimine, koolitusel osalemine, üleandmine politseile/ teistele menetlejatele, väärteoasja menetlemine (õigusaktide kaupa), ettekirjutus, hoiatus, järelkontroll (kas ettekirjutus on täidetud/ probleem lahendatud). Munitsipaalpolitsei ametnike töö tulemuslikkust näitavad järgmised tegurid: • kui palju on läbi viidud sihtsuunitlustega operatsioone; • milline on munitsipaalpolitsei ametniku sekkumise mõju; • kui paljud kodanikud saavad pärast munitsipaalpolitsei poole pöördumist oma murele lahenduse; • kui palju pühendatakse aega personaalsele selgitustööle; • kui palju linnaelanikke munitsipaalpolitseid usaldab ja selle tööd positiivseks hindab. 7. SWOT-analüüs Munitsipaalpolitsei tegevuse tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud peegeldavad organisatsiooni praegust olukorda. Munitsipaalpolitsei lühikese ajaloo vältel on nähtud nende rolli väga erinevana alates linnavahtidest kuni relvastatud korrakaitseüksuseni. Sellised erinevad nägemused on munitsipaalpolitsei identiteeti hägustanud. Ohtlik on jätkata mitmeid arenguid võimaldavat ülesannete jaotust. Tugevused: - vormis järelevalveametnik on respekteeritud - otsuste edasikaebamise osakaal on väga väike - otsekontakt linlasega - esindatus peaaegu kõigis linnaosades - toimiv munitsipaalpolitsei poolt menetletud väärtegude registreerimise süsteem - tugev ja omaksvõetud nimi - ei ole orienteeritud trahvidele Nõrkused: - identiteet on väljakujunemata - personali väike arv võrreldes kõigi pandud ülesannete täitmiseks - ebapiisav ennetav tegevus - puudub munitsipaalpolitsei ametniku akadeemiline baaskoolitus - väljaarendamata sisekontrollisüsteem Võimalused: - koostöö politseiga - otsekontakt linlasega - propageerida rohelist mõtteviisi - suur avalikkusse poolehoid Ohud: - kui laienemine toimub kõigis suundades, siis tegevus ei ole üheski valdkonnas efektiivne - korruptsioonioht - keskendumine karistustele - harjumuspäraste tööülesannetega piirdumine Kokkuvõte Tallinna munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad aastateks 2005 – 2009 on koostatud Tallinna vajadusi ja munitsipaalpolitsei ülesandeid silmas pidades. Arvestatud on vajadust anda munitsipaalpolitsei tegevusele selge suund ja väljendada Tallinna elanike ja ettevõtjate ootusi elu- ja tegevuskeskkonna paranemisele. Tallinna Linnavolikogu on linnast korras kodulinna, hoolitsetud ärikeskkonna ja hästihoitud turismimagneti kujundamiseks kehtestanud rea õigusakte, mille täitmise järelevalve on pandud munitsipaalpolitsei ülesandeks. Strateegilised arengusuunad avavad munitsipaalpolitsei olemuse, kajastades munitsipaalpolitsei tegevuskeskkonda, õigusruumi, senist arengut, partnerlus- ja koostöösuhteid, väärtusi, kriitilisi edufaktoreid ja SWOT-analüüsi, seades samas tegevusprioriteedid, eesmärgid ning andes kriteeriumid munitsipaalpolitsei töö tulemuslikkuse hindamiseks. Volikogu esimees Toomas VITSUT