Tallinna Linnavolikogu — Tallinna arengukava 2006-2015 — KO, 231, 2160

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 ning Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 punkti 7 ja § 71 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, § 1. Kinnitada Tallinna arengukava 2006-2015 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrus nr 53 «Tallinna arengukava 2005-2014». § 3. Tallinna Linnakantseleil avaldada määrus ja selle lisa ajalehes, milles Tallinn avaldab oma ametlikke teadaandeid. § 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määruse nr 53 «Tallinna arengukava 2006-2015» lisa 1. Sissejuhatus. 2. Hinnang riigi ja Tallinna arengule. 2.1. Eesti makromajanduslik areng. 2.2. Tallinna majanduslik areng. 2.3. Tallinna valdkondlik areng. 3. Peaeesmärgid. 3.1. Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond. 3.1.1. Strateegilised alused. 3.1.2. Eesmärgid. 3.1.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 3.2. Peaeemärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile. 3.2.1. Strateegilised alused. 3.2.2. Eesmärgid. 3.2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 3.3. Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste ja noortesõbralikum elukeskkond 3.3.1. Strateegilised alused. 3.3.2. Eesmärgid. 3.3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 3.4. Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu. 3.4.1. Strateegilised alused. 3.4.2. Eesmärgid. 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 3.5. Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv. 3.5.1. Strateegilised alused. 3.5.2. Eesmärgid. 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 3.6. Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused. 3.6.1. Strateegilised alused. 3.6.2. Eesmärgid. 3.6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside. 5. Kokkuvõte. 6. Kasutatud dokumendid. 1. Sissejuhatus Käesolev Tallinna arengukava 2006-2015 jätkab Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 53 kehtestatud Tallinna arengukava 2005-2014 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist. Tallinna arengukava koostamine põhineb strateegial «Tallinn 2025» (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23). Arengukava koostamise õiguslik alus on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on/või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Tallinna linnal on käesoleval momendil kohustusi aastani 2015 (viimase laenu lõpptähtaeg). Arengukavas käsitletakse selle perioodi tegevusi, mis teostatakse võetud laenu abil. Teiste tegevuste puhul piirdutakse arengukavas kolme aastase ajahorisondiga. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava aluseks linna eelarve koostamisele ning investeeringute ja laenude võtmisele. Arengukava koosneb kuuest peaeesmärke kirjeldavast osast, hinnangust Eesti ja Tallinna majanduslikule olukorrale, eesmärkide seire ja tagasiside peatükist ning kokkuvõttest. Iga peaeesmärk sisaldab strateegilisi aluseid, mis lähtuvad strateegia «Tallinn 2025» kuuest allstrateegiast. Iga peaeesmärgi teine osa kajastab peaeesmärgi täitmisel saavutatavaid eesmärke. Eesmärgid on valdavalt sõnastatud eesmärgipärase tegevuse tulemusena saavutatava seisundi kirjeldusena. Kolmandas osas käsitletakse lähemate eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Eesmärkide seire ja tagasiside peatükis on püütud leida igale peaeesmärgile vastavaid mõõdikuid, et mõõta peaeesmärkide elluviimist. Tallinna linna koostatud arengukava püüab sidustada riigi ja kohaliku omavalitsuse arengudokumendid. Tallinna arengukavas 2006-2015 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linna ametiasutused. Tallinna linna koostatud arengukava võimaldab kavandada linna tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult, arvestades siinjuures riigi arengu- ja valdkondlike eesmärkidega. 2. Hinnang riigi ja Tallinna arengule 2.1. Eesti makromajanduslik areng Euroopa Liiduga (EL) liitumine kiirendas Eesti majanduslikku arengut. 2004. aasta 6,2% majanduskasv on euroalaga võrreldes üle kahe korra kiirem. Eesti majandus integreerus EL sujuvalt ning väljakujunenud arengutrendid jätkusid. Liitumisega kaasnenud mõjudest olid märgatavamad laenude odavnemine ja ekspordivõimaluste paranemine. Väliskeskkond oli majandusarenguks viimase kolme aasta soodsam. Maailmamajanduse kasv oli 2004. aastal 4,8%. Eesti oluliste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa majandusareng oli Euroopa keskmisest parem. Majanduskasvu soodustas enam soodsale majanduskeskkonnale tuginev investeeringute kasv ja sisetarbimine. Investeeringud kasvasid 2003. aastaga võrreldes 6,9%. Eesti ettevõtted investeerisid 2004. aastal põhivarasse 24 mld krooni ehk 8% enam kui aasta varem. Otseinvesteeringuid tehti 2004. aastal Eestisse 11,6 mld krooni. Kiiremini arenesid kaubandus, teenindus, ehitus, finantsvahendus ja töötlev tööstus. Eksport kasvas 19%. Ekspordi osakaal SKP suurenes 78,7%-ni. Ekspordi osatähtsus töötleva tööstuse toodangust oli 54%. Sisenõudlusest tingitud impordi 23% kasv tekitas rekordilise väliskaubanduse puudujäägi 32,2 mld krooni ulatuses. Jooksevkonto defitsiit oli 17,5 mld krooni ehk -12,7% SKP-sse. Positiivne oli maksebilansi 3,4 mld kroonine ülejääk. Tööstustoodangu mahuindeks kasvas aastaga 7,5%, ehitusettevõtete käive 18%. Valmis 3152 eluruumi pinnaga 280,7 tuhat m2. Transpordiettevõtete kaubavedu kasvas 1,6%, reisijatevedu vähenes 8,1%, sh linnades 11%. Eesti reisifirmad teenindasid 2004. aastal 1702 tuhat välisturisti, kasv eelmise aastaga 51%. Majutuskohtades majutati 1922 tuhat inimest, kasv 23%, nendest 71% olid välisturistid. Kaupade jaemüük kasvas 2003. aastaga võrreldes 15,6% (püsihindades 13%) ning toitlustusettevõtetes toitlustusteenuste müük 10,3%. Sisenõudlus kasvas aastaga 6,7%. Majandusarenguga kaasnes tööga hõivatute ja keskmise palga kasv. Tööga hõivatuid oli 2004. aastal 595,5 tuhat inimest, kasv aastaga 0,2%. Keskmine brutopalk oli 7223 krooni, kasv 7,4%. Keskmise palga kasvutempo on viimastel aastatel aeglustunud. Palga kasv oli madalam kui tootlikkuse 10%-ne kasv. Töötuse määr alanes 2004. aastal 9,9%-ni, seda nii majandusarengu kui EL tööturu osalise avanemise toel. Samal ajal pikaajaline töötus kasvas. Laenuintressid püsisid kogu aasta madalal (5,7%), soodustades nii majandusarengut kui tarbimist. Aastaga kasvas Eestis pankade laenuportfell 92,6 mld kroonini ehk 33,8%, sh eraisikute laenud 28,9 mld kroonini ehk 51,4%. Liisinguportfell kasvas 22,6 mld kroonini ehk 5,3%. Eraisikute liisingud olid 2004. aasta lõpus 5,1 mld krooni, kasv aastaga 1,7%. 2004. aasta lõpuks kasvas hoiuste jääk pankades 64,8 mld kroonini, kasv aastaga 21,2%. Eraisikute osa hoiustes oli 27,3 mld krooni ehk 42,1% kaasatud hoiustest. Nõudmiseni hoiused moodustasid 64,9% hoiustest. 2004. aastal kiirenes tarbijahindade kasv, ulatudes aasta keskmisena 3,0%-ni. Suuremat mõju tarbijahinnale avaldasid EL liitumisega kaasnenud muudatused maksupoliitikas ja väliskaubanduses ning administratiivselt reguleeritavate hindade tõus, samuti naftahinna tõus. Riigieelarve tulud olid 2004. aastal 46,7 mld krooni, kasv aastaga 13,1%. Tulud ületasid kulusid 1,8 mld krooni. Kohalike omavalitsusüksuste tulud olid 2004. aastal 12,9 mld krooni, kasv 9,9%. Kohalike omavalitsuste kulud olid 0,2 mld krooni tuludest suuremad. Kohalikud omavalitsused on jätkuvalt alarahastatud, kusjuures viimase tulumaksureformiga on ka seni iseseisvalt toimetulnud omavalitsused hetkel viidud suuremasse sõltuvusse riigieelarve eraldistest. Eesti majandusedu kinnitasid rahvusvahelised hinnangud. Rahvusvahelise majandusvabaduse osas omistati Eestile 4. koht, globaalses konkurentsivõime reitingus 20. koht, rahvusvahelises infotehnoloogia indeksi osas 25. koht, rahvusvahelises konkurentsivõime reitingus 28. koht. Reitinguagentuur Standard&Poor`s omistas Eestile pikaajaliste väliskohustuste täitmise võime osas reitingu «A». Majanduskasv tugineb ka järgnevatel aastatel maailmamajanduse 4,5-5% kasvule, eriti aga Eesti peamiste kaubanduspartnerite stabiilsele arengule. EL keskmiseks majanduskasvuks ennustatakse 2,3%. Lähimate aastate investeerimisaktiivsuse püsimist toetab soodsate krediiditingimuste püsimine ning välisinvesteeringute sissevoolu suurenemine avatud sektori ettevõtetesse. Pidurdavaks teguriks võivad saada naftahinna jätkuv kiire tõus, USA eelarvedefitsiidist ja väliskaubanduse hiiglaslikust puudujäägist maailmamajandusele lähtuvad ohud ning ka kodumaise laenubuumi jätkumine ja vähene säästmine. Positiivne on eelmisel aastal alanud ekspordi kiire kasv. 2005. aasta alguses kiire tarbijahinna tõus peaks aasta teisel poolel ja järgnevatel aastatel pidurduma. Tulumaksureformi jätkumisega kaasneb tulumaksumäära alandamine ja maksuvaba miinimumi tõus, mis pidurdavad keskmise brutopalga kasvu. EL tööjõuturu avanemisega siirdub rohkem tööeas inimesi välismaale. Probleemiks on jätkuvalt asendustööjõu leidmine, eeskätt ümber- ja täiendõppe kaudu. Kohalike omavalitsuste tulubaasi mõjutab järgmistel aastatel nende haldusterritooriumil elavate inimeste brutotulust tulumaksu eraldamise määra tõstmine 11,8%-le ning EL struktuurifondidest suuremad laekumised. Samal ajal omavalitsuste alarahastatus säilib (tabel 1). Eesti majanduse põhinäitajad 2004 2005 2006 2007 2008 2009 1. SKP reaalkasv %s 7,8 6,5 6,6 6,3 6,3 6,3 2. SKP (mld krooni) 141,5 156,2 171,2 186,8 204,2 223,2 3. RKP (mld krooni) 132,5 147,1 160,6 175 191,1 208,7 4. SKP deflaator %s 3,1 3,7 2,8 2,7 2,8 2,8 5. Tarbijahinnaindeks %s 3,0 3,6 2,6 2,6 2,8 2,8 7. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 595,5 599,1 60,3 608,1 612,1 614,7 8. Tööhõive kasv %s 0,2 0,6 0,6 0,8 0,7 0,4 9. Tööviljakuse kasv %s 7,3 5,7 5,9 5,5 5,6 5,8 10. Töötuse määr %s 9,7 9,3 9,2 8,8 8,5 8,4 11. Keskmine palk (krooni) 7 287 8 019 8 680 9 375 10 129 10 935 12. Palga reaalkasv (krooni) 5,2 6,2 5,5 5,3 5,1 5,0 13. Investeeringud koos varudega (% SKPst) 31,2 30,9 30,4 30 29,5 29,0 14. Kodumaine sääst (% SKPst) 18,7 20,4 20,8 21,4 22,1 23,0 15. Jooksevkonto (% SKPst) -12,5 -10,4 -9,6 -8,6 -7,4 -6,0 16. Võlgnevus välismaa suhtes (% SKPst) -11,8 -9 -8,2 -7,4 -6,3 -5,0 Tabel 1. Rahandusministeeriumi prognoos Eesti majandusarengu kohta 2005-2009 2.2. Tallinna majanduslik areng Vaatamata Eesti elanikkonna pidevale vähenemisele on Tallinna rahvastikuregistri järgne elanikkond kasvanud, ulatudes 2004. aasta lõpuks 401,5 tuhande inimeseni. Kasvu on soodustanud Tallinna kiirem majanduslik areng ning sellega kaasnenud riigisisene migratsioon. Rahvastikuregistri järgset elanikkonda on suurendanud ka linna elanike poolt oma elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Elanikkonna kasv on suurendanud Tallinna eelarvesse tulumaksu maksjate arvu ja maksulaekumisi. Tallinn ja linna lähiümbrus on jätkuvalt riigi majanduse arengumootoriks (tabel 2). Paraku suureneb investorite seas üha rohkem linna lähipiirkonna atraktiivsus vabade kruntide ja nende madalamate hindade tõttu. Maksejõulise elanikkonna säilimiseks on vaja jätkuvalt investeerida nii infrastruktuuri kui elukeskkonna parandamisse. Tallinna on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja paljud muud üleriigilise tähtsusega asutused ja äriühingud. Tallinn annab jätkuvalt üle poole sisemajanduse kogutoodangust. Tallinna jätkuvat kiiret arengupotentsiaali kinnitavad ka Eesti Panga andmed, mille järgi Tallinnas registreeritud äriühingud ja elanikkond said 2004. aastal 65,4% Eestis väljastatud laenudest. Läbi Tallinna sadamate ja lennujaama liiguvad suured reisijate ja kaubavood. Uues koalitsioonilepingus riigi tasandil on lubatud riigieelarvelise toe suurendamist linnu läbivate riigimaanteede ehituse ja remondi finantseerimiseks. Edaspidi suureneb ka EL struktuurifondide osa selliste objektide finantseerimisel. Tallinna sotsiaal- ja majandusnäitajad 2004 2005 2006 2007 2008 2009 1. Elanikkond aasta alguse seisuga rahvastikuregistri põhjal (tuh in) 392,3 401,5 403,0 403,0 403,0 403,0 2. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 197,9 203,0 203,5 204,0 205,0 205,0 3. Keskmine palk (krooni) 8 800 9 500 10 160 10 870 11 630 12 390 4. Keskmise palga kasv %s 6,3 8,0 7,0 7,0 7,0 6,5 5. Tulumaksumaksjate brutotulu aastas TSD vormi alusel (mln kr) 17 846 19 700 21 070 22 540 24 100 25 670 Tabel 2. Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse prognoos Tallinna majandusarengu kohta 2.3. Tallinna valdkondlik areng Ettevõtlus Ettevõtlusalane aktiivsus on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis ja EL-s keskmiselt, aga pisut madalam võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tallinna geograafiline asend loob eeldused olla vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Oluline osa Tallinna äritegevusest on seotud transiitkaubandusega. Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus. Ligikaudu 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest on tehtud Tallinna. Tööhõive Tallinna ettevõtetes kasvab. Suurem töötajate arvu kasv on viimastel aastatel olnud kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses ning hulgi- ja jaekaubanduses; suurim langus veonduse, laonduse ja sidesektoris. Tööpuudus küll viimastel aastatel on langenud, aga samas kasvab pikaajalise töötuse osakaal. Lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad (tootmis)töökohad liiguvad Tallinnast välja. Peamisteks põhjusteks on madalamad palgakulud, transpordikorraldus, maa hind ja kättesaadavus. Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu: telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav arenenud Läänemeremaade omaga, heal tasemel on ka internetiühenduste arv. Majanduskeskkonna, tööjõu olemasolu ja turgude läheduse kõrval on ettevõtluse arengus võtmetähtsus tehniliste infrastruktuuride kättesaadavusel ja hinnal. Tervikuna on Tallinnas tehniliste infrastruktuuride seisund pigem parem kui halvem. Kultuur Linnakodaniku jaoks on kultuur oluline identiteedi loojana, enesearendamisel ja vaba aja veetmise vormina. Teisalt aitab kultuur arendada turismi ja pakkuda elamusmajanduse alaseid teenuseid, tekitades niimoodi omakorda uusi väljundeid ja arenguid kultuuri arendamiseks. Hea ja väärika kultuuripärandihoidja ning aktiivse kultuurikeskusena pretendeerib Tallinn Euroopa Kultuuripealinna tiitlile aastal 2011. Turism Tallinn on mereäärne ning rikkaliku arhitektuuripärandiga linn, mis annab talle olulisi eeliseid turismi arendamiseks. Tallinn on väliskülastajatele number üks sihtkoht Eestis. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidest ning Venemaalt pärit väliskülastajate arv. Huvifaktoriteks Tallinna osas kõigi turgude lõikes on suurimateks ajalugu, shopping ja kultuur aga ka siinsed spa- ja iluteenused, seda eriti lähinaabrite seas. Kiire väliskülastajate arvu kasv toimus 2004. aastal eelkõige tänu puhkusereisijate lisandumisele. Tööreisijate seas on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud konverentsidel ja messidel osalejate arv. Varasemast sagedamini ööbiti laeva asemel Tallinna majutusettevõtetes. Enam tehti ekskursioone ka Tallinnast väljapoole. Geograafilise asendi, looduslike ja ilmastikutingimuste, vaatamisväärsuste ning kultuuritraditsioonide poolest on Tallinna kui reisisihi peamised konkurendid nii äri- kui puhketurismi valdkonnas Helsingi, Riia, Vilnius, Peterburi ja Stockholm. Tallinna turism on endiselt tugevas sõltuvuses Soomest kui sihtturust (64% kõikidest saabumistest), soomlaste osakaal langeb aasta-aastalt. See on eeskätt põhjustatud soomlastest ühepäevareisijate huvi langusest Tallinna vastu. Haridus Tallinna alusharidus on üks suuremaid haridusvaldkondi linnas ning üha enam linnakodanike vajadusi arvestav. Üldhariduskoolide võrk reageerib demograafilistele muutustele paindlikult. Samas Tallinna üldhariduskoolide gümnaasiumiaste rahuldab ka teistest Eesti maakondadest tulevate õppurite vajadusi. Ilmselt jäävad juba täna tunnustatud üldhariduskoolid Tallinnas ka tulevikus pealinna haridusmagnetiteks, mis tõmbavad õppijaid kogu Eestist. Tallinnas paikneb oluline osa Eesti kutse- ja kõrghariduse potentsiaalist. Ettevõtluse suundumusel teadmusmahuka tootmise laiendamisele aktualiseerub veelgi kvalifitseeritud kaadri ettevalmistamine. Tallinn pakub parimat keskkonda isiksuse arenguks ja elus edukaks toimetulekuks läbi elukestva õppe ning sisuka eneserealiseerimise. Ilmselt jäävad juba täna tunnustatud koolid Tallinnas ka tulevikus pealinna haridusmagnetiteks, mis tõmbavad õppijaid kogu Eestist. Haridussüsteem toodab tänases Eestis enam sotsiaal- ja humanitaaralade esindajaid kui tehniliste alade professionaale. Tallinnas on väga head võimalused rahvusvahelise koostöö süvendamiseks haridusvaldkonnas teiste Läänemereriikidega. Koolieelsed lasteasutused on käesoleval ajal tõsise probleemi ees leidmaks laste individuaalseks arendamiseks vajalikke erispetsialiste (logopeedid, tegevusterapeudid jt) ning nõustajad. Üleüldiseks probleemiks on tõhusa ventilatsiooni puudumine, köökide, söögisaalide ja pesuruumide mittevastavus kehtivatele normidele. Igal aastal teevad tervisekaitsetalitus ja päästeteenistus nii koolidele kui koolieelsetele lasteasutustele hulgaliselt ettekirjutusi. Koolieelsetes lasteasutustes, nii Tallinnas kui terves Eestis, on kujunenud probleemiks kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmine. Sport ja noorsootöö Linnakeskkonna kujundamine pakub elanikele enesetäiendamise võimalusi ja toetab vaba aja sisukat veetmist ning eeldab laialdasi võimalusi huvihariduseks, sportimiseks ja noorsootööks. Ühena esmastest sammudest on toodud «noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine». Hoolekanne Lastega perede toimetuleku tagamiseks osutatakse linnas erinevaid teenuseid: (psühholoogiline nõustamine, arendustegevus, nõustamine päevakeskuses, psühhosotsiaalne nõustamine, praktiline pereabi, tugiisikuteenus, sotsiaalne rehabilitatsioon käitumis- ja sõltuvushäiretega lastele ning puuetega lastele, ranitsad 1. klassi minevatele lastele, imiku hoolduspakid, üliõpilasemade toetamine, paljulapseliste perede toetamine, hooldamine laste varjupaigas, ema- ja lapse varjupaigateenus, lapse hooldamine perekonnas, hooldamine laste hoolekandeasutuses) ning rehabilitatsiooniteenused puuetega lastele. Üheks prioriteetseks tegevussuunaks on liikumistakistustega inimeste linnakeskkonnas liikumise võimaluste parandamine ning psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimestele toetatud töö töö- või rakenduskeskustes. Elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimesed kindlustatakse hädavajalike sotsiaalhoolekandeliste abinõudega, mis tagavad vähemalt toidu ja riietuse. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks luuakse sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele tugi- ja aktiviseerimiskeskusi. Eluasemeprobleemidega inimesed kindlustatakse sotsiaalmajutusüksustesse majutamise teenusega. Tervishoid Tervishoiu valdkonnas on põhitähelepanu pühendatud terviseedendusele, mille peamisteks tegevussuundadeks on: tervist väärtustava ja soodustava eluviisi ning käitumisharjumuste kujundamine ning luuakse terviseedendusega tegelev infrastruktuur. Nimetatud suundadel on korraldatud juba mitmel aastal tervisepäevi ja -nädalaid: südamenädal, leivanädal, südametervise ja vaimse tervise päev, ei suitsule kampaaniaid, piimafestival ja maijooks. Narkomaania vähendamise preventiivsete programmide rakendamiseks on SA Tallinna Lastehaiglas avatud sõltuvushäiretega laste ja noorukite osakond esmase võõrutusravi teostamiseks erakorraliselt hospitaliseeritud narkootikume tarbinud lastele ja noorukitele. Täiskasvanud uimastisõltlastele on AS Tallinna-Lääne Keskhaigla baasil loodud metadoonasendus- ja -võõrutusravi ambulatoorne osakond. Uimastisõltlaste sotsiaalseks rehabilitatsiooniks on võimalused MTÜ AIDSi Tugikeskuse Lääne-Virumaal asuva Vihmari talu ja Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus MTÜ Loksal. Riskilastega ja probleemsete noortega tegelevad MTÜ Katleri Lastekaitsekeskus ja MTÜ HEDO, millede tegevused põhinevad enamjaolt seikluskasvatuslikel meetoditel. MTÜ Caritas Eesti on loonud tugigrupid väga noortele lastekodukasvandikele ning toimetulekuraskustega rasedatele ja emadele. Linnaplaneerimine Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii paljude uusehitiste (pangad, kaubanduskeskused) rajamisele, muuhulgas Tallinna city väljaarendamisele kui vanade majade korrastamisele, renoveerimisele. Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist ning ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurde ehitamine. Maaomand Tallinna linnas on omandi- ja maareform lõpule viimata. Katastris on registreeritud 54% linna territooriumist. Linna territooriumist kuulub munitsipaalomandisse ca 9%, eraomandisse 33% ja riigile 58%. Riigilt maa munitsipaliseerimise protsess toimib liialt aeglaselt ja on väga bürokraatlik. Käesoleval ajal ei kontrolli linn arengu seisukohalt olulist Tallinna rannaala. Samal ajal, kui mujal Euroopas on rannaalade valdajaks enamikul juhtudel linn, kuulub Tallinna 46 km pikkusel rannajoonel paiknevast 16 sadamast ja sadamakohast linnale vaid üks Katariina kai. Tallinna linn taotleb jätkuvalt riigi omandis olevat ning linna ülesannete täitmiseks ja linna arenguks samuti avalikuks kasutamiseks vajalikku maad linna omandisse vastavalt kehtestatud planeeringutele, milleks määratakse teemaplaneeringu, linnaosa üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus munitsipaalomandisse taotletavad maatükid. Linna seisukohaks on, et linna kinnisvara ei võõrandata ilma planeeringu ja konkreetse ehitusõiguseta. Linna maapoliitika peab tagama planeeringute realiseerimise ja avaliku huvi kaitsmise. Ühistransport Hea elukeskkonna kujundamisel on oluliseks ühistranspordi kui linna prioriteedi arvestamine liikluskorralduses ja linnaplaneerimises. Ühistransporti käsitletakse vaatamata selle doteerimise ja sõidusoodustuste kompenseerimise vajadusele mitte ainult kui kuluartiklit, vaid kui kuluefektiivsete ja keskkonnasäästlike liikumisvõimaluste jätkuvust toetavat ennetavat tegevusala. Liikluskorraldus Tallinn on kiiresti autostuv linn. Tallinnas on olnud autostumine järjekindlalt ja oluliselt suurem riigi keskmisest. Samal ajal meie linna mitmed magistraalteed ja ristmikud on oma läbilaskevõime liikluse tipptundidel minetanud. See omakorda seab liikluskorraldusele ja selle strateegilisele arendamisele kõrgendatud nõudmised. Liikluskorralduses pööratakse tähelepanu puuetega inimeste vajadustele (bussiliinide märgistamine vaegnägijate vajadusi arvestades, peatuste teatamine bussis nii valgustablool kui häälega jms). Jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisuse tõstmiseks vajab linnaruum liikluskorralduslikku rahustamist. Oluliselt suurendatakse tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele: jalakäijad, jalgratturid, rulluisutajad. Linnakodanike ja -liikluse turvalisuse ja heaolu huvides on oluline, et Tallinna tänavad, pargid, haljasalad ja muud üldkasutatavad territooriumid oleksid normidekohaselt ja energiasäästlikult valgustatud. Heakord ja keskkond Linna puhtuse tagamine sõltub olulisel määral prügi kogumise ja jäätmekäitluse olukorrast. Viimaste aastate võrdlevast statistikast nähtub, et elanikud on hakanud üha enam nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid ära andma kogumispunktidesse. Tallinna linnas tekib rohkesti aia- ja pargijäätmeid, mistõttu linn on astunud esimesi samme jäätmete kompostimiseks võimalikult tekkekoha lähedal. Linn on teinud investeeringuid ja ettevalmistustöid esimese kompostimisväljaku ja jäätmejaamade rajamiseks. 2006. a lõpetatakse Pääsküla prügila sulgemine. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega on linnas välja arendatud pakendijäätmete ja elektri- ning elektroonikatoodete jäätmete lahuskogumine. Välja on arendatud vanapaberi lahuskogumine elamute juures. Alates 2006. a minnakse üle korraldatud jäätmeveole. Tallinnas on pööratud tähelepanu muinsuskaitseliste väärtuste säilitamisele. Kuid samas tuleb tõdeda, et miljööväärtuste ja arhitektuurimälestiste kaitset ei suudeta täiel määral tagada. Esineb juhtumeid, kus arendajad ja majaomanikud ei pea kinni kehtestatud piirangutest ja linna pädevad asutused ei ole piisavalt resoluutsed väärtegude tõkestamisel. Pargid, mänguväljakud ning avalikud ja lihtsalt mõnusa väljasolemise kohad muutuvad järjest olulisemaks aluseks hea elukeskkonna määratlusele. Sel suunal on viimastel aastatel ära tehtud nii mõndagi märkimisväärset, seda eelkõige linna parkide ja mänguväljakute väljaehitamisel. Linn peab saama avaliku ruumi heaks peremeheks. Erilist rõhku tuleb panna linna metsade säilitamisele. Metsad aitavad leevendada jätkuvalt suurenevast keskkonnakoormusest tingitud reostuse mõjusid, olles ühtlasi keskkonnaseisundi olulisemaks indikaatoriks. Infrastruktuur Tänavavõrgu arendamise osas nähakse ette põhjapaneva meetmekompleksina ida-lääne suunas väljaveninud linna piirkondade ühendamiseks ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimiseks kahe ida-läänesuunalise magistraaltee väljaarendamist, mis kannavad tinglikke nimetusi Põhja- ja Lõunaväil. Tallinna kui merelinna jaoks on oluline tagada sujuv juurdepääs linna maa-alal paiknevatele sadamatele, samuti reisisadama parem ühendamine linnaga jalakäijate tarbeks. Tänane Tallinna teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele, kuid tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud (eriti kesklinnas), mis tähendab, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata liikluskorralduse paremale organiseerimisele ja turvalisusele. Probleemiks on inimsõbralike liikumisalade vähesus linnas: vähe on jalakäijate alasid, probleemsed on ülekäigukohad ning liiklus elamualades. Jalgrattaliiklus linnas on väheturvaline. Energia-, soojus ja veevarustus Tallinnas on 99% elanikest liitunud ühisveevarustusega ja 95% elanikest ühiskanalisatsiooniga. Territoriaalselt moodustavad ühiskanalisatsioonita alad aga suurema osa. Kanaliseerimata on suur osa eramutest nii olemasolevates, kui ka uutes elurajoonides linna äärealadel. Võrreldes reoveekanalisatsiooniga on suur mahajäämus sadeveekanalisatsiooni osas. Praegu on soojatootmises esikohal keskküttesüsteemid. Küttematerjalist ja -süsteemist sõltub suuresti soojatootmise hind. Elektri suhteliselt kõrge hind täna ja oodatavalt ka tulevikus vähendab tõenäoliselt oluliselt elektriküttesüsteemide levikut. Linna juhtimine Tallinna tulubaasi seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute kandmine Tallinna elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse. Linna organisatsioonistruktuuri ja personali valdkonnas on üheks oluliseks ülesandeks ametite ja linnaosade senisest täpsema tööjaotuse ning kompetentsi määratlemine. Tallinnas on 8 linnaosa valitsust, 12 ametit, Linnaarhiiv, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei. Linna elanike paremaks teenindamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse parendamiseks analüüsitakse ja hinnatakse linnajuhtimisstruktuuri ning püütakse leida võimalusi juhtimisstruktuuri muutmiseks. Elanikkonna paremaks teenindamiseks toimub linnaametnike pidev koolitamine linnavalitsuse prioriteetsetes valdkondades. Edasine avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine sõltub juhtimise infosüsteemide valdkonnast. Andmete kättesaadavus tagatakse Tallinna ametliku veebilehe vahendusel. Linna ametiasutuste põhitegevusprotsesside efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on kasutusel digitaalne dokumendihaldussüsteem ning teised infosüsteemid ja andmebaasid. Paremate lahenduste väljatöötamiseks ja kogemuste vahetamiseks on IT-alased koostöölepingud sõlmitud Tartu ja Riiaga ning toimub koostöö riigiga. Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt olulise ülesandena linnaeelarve finantsmudeli rakendamine ja rahavoogude ohjamine. Tulu- ja kulupoliitika Tallinna arengudokumentides püstitatud eesmärkide elluviimise tagab jätkusuutlik tulupoliitika. Peamisteks tuluallikateks on füüsilise isiku tulumaks, maamaks ja tulud varadelt. Kõige enam mõjutab füüsilise isiku tulumaksu laekumist maksumaksjate arv ja keskmine palk ning pidev riigipoolne tulumaksu jaotusmetoodika muutmine. 2004. aastal laekus kohalikele omavalitsustele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, va pensionitelt ja vara võõrandamisest saadud kasult arvestatud tulumaks, mis läheb riigieelarvesse. 2005. aastaks tõsteti tulumaksu eraldamise määra 11,6%-le maksustatavast tulust. Maamaksu laekumine sõltub maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast. Maa kasutuselevõtu ja maa sihtotstarbelise kasutamise kontrolli parandamise ja ümberkruntimise tulemusena suureneb igal aastal maamaksu summa 1-1,5 miljoni krooni võrra. Maamaksu laekumist mõjutab ka Maksu- ja Tolliameti poolt võlglastelt sissenõutav maamaks. Linna eelarve kulude kavandamisel on lähtutud säästliku kulutamise vajadusest. Välisvahendite kasutamine Välisabil põhinevate projektide kaasfinantseerimise aluseks on Tallinna linna arengukava ja Riiklik Arengukava (RAK). Struktuurifondide 31 meetmest on kohalik omavalitsus abikõlbulik 7 meetme osas. Kaasfinantseerimist EL struktuurifondidest taotletakse RAK-i põhiselt ning otsus kaasfinantseerimise kohta tehakse Eestis. Olulised tehnilise abi saamise võimalused avanevad Tallinnale läbi EL programmi Interreg III erinevate vahendite kaudu. Võimalik on algatada ja osaleda koos välispartneritega 3 eri tüüpi võrgustike koostöös, arendada valdkondade spetsialistide vahelisi kontakte ning teha otseinvesteeringuid. 3. Peaeesmärgid 3.1. Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond 3.1.1. Strateegilised alused Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia «Tallinn 2025» ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna allstrateegia valdkonda. Vastavalt sellele peab Tallinn võtma suuna mitmekesisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Teeninduses omavad keskset kohta nn elamusmajandus (kultuurimajandus ja turismile suunatud ettevõtlus) ning rahvusvaheliste logistiliste teenustega seotud ettevõtlussuund. Seoses sellega tekivad uued ettevõtlusnišid. Tagamaks Tallinna ettevõtlusekeskkonna atraktiivsust, tuleb ühendada ideed, tehnoloogiad ja keskkonnanõuded. Ettevõtluse arengu seisukohalt on olulised neli põhitegurit: investeeringute kasv, ettevõtluskultuuri taseme tõus, infrastruktuuri areng ja tööjõu kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamine. Tallinna geograafiline asend loob eeldused olla vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Oluline osa Tallinna äritegevusest on seotud transiitkaubandusega. Viimase aastakümne jooksul on AS-i Tallinna Sadam poolt töödeldavate transiidikaubasaadetiste maht kasvanud iga aastaga, küündides 2002 aasta ligi 40 miljoni tonnini. Strateegia näeb ette vahendava majanduse edasise arendamise ja selle tunduva mitmekesistamise («pehmed» teenused, info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia jm). 3.1.2. Eesmärgid • Suurenenud ettevõtlusaktiivsus • Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime • Suurenenud tööhõive 3.1.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks luuakse (eeskätt väike-)ettevõtjatele soodsam keskkond, mis seisneb: • informatsiooni vahendamises; • aktiivses ning sihipärases turundustegevuses; • ettevõtjate nõustamises; • koolituste ja teabepäevade korraldamises; • väikeettevõtluse inkubaatorites; • ettevõtlustoetustes jne. Ettevõtluse arendamisel tehakse koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, erialaliitudega, Kaubandus- ja Tööstuskoja ja teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonidega. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele aidatakse kaasa peamiselt innovatsiooni edendamise, ettevõtjate omavahelise ning avaliku sektoriga tehtava koostöö edendamise ning tööjõu kvaliteedi tõstmise kaudu, selleks: • ehitatakse nii ruumiliselt kui sisuliselt välja Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL Mustamäel. Tallinna Tehnoloogipargist peab kujunema innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustavate teenuste pakkuja; • osaletakse võrkkoostöö- ja klastriarenguprojektides; • tihendatakse koostööd Helsingi kui ühe Tallinnale olulisema välissuhtlus partneriga; • soodustatakse mõlema linna ametite ja allasutuste ühiste projektide elluviimist ning ühist osalemist EL institutsioonide rahastatavates programmides; • pööratakse tähelepanu Tallinn-Helsingi teaduse kaksiklinna projekti käivitamisele; • arendatakse edasi koostöösuhteid Peterburiga majandus- (sh turismi-) ja kultuurivaldkondades; • soodustatakse erialaliitude ühistegevust liikmesettevõtete allhangete ja teenuste arendamisel ning ühisürituste (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) korraldamisel; • viiakse läbi ettevõtetega ja tugistruktuuridega erinevaid rahvusvahelisi arenguprojekte, millest kasusaajateks on Tallinna peamiste ja olulisemate majandussektorite ettevõtted; • erialaliitudega ja teiste ettevõtluse tugistruktuuri institutsioonidega koostöös algatatakse ettevõtlusprojekte piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks EL ühise turu tingimustes. Tööhõive suurendamiseks pannakse rõhku uute töökohtade loomisele, töötute konkurentsivõime tõstmisele ja investeeringute ligimeelitamisele, milleks tehakse järgmist: Uute töökohtade loomiseks: • ehitatakse välja Lasnamäe tööstuspark (vähemalt 1500 uut töökohta); • kaasfinantseeritakse uute töötajate väljaõpet; • toetatakse töötutele ajutisi töökohti pakkuvate firmade tegevust; • rakendatakse töötuid heakorratöödel. Töötute konkurentsivõime tõstmiseks: • toetatakse suuremates tootmisettevõtetes loodavaid täiend- ja ümberõppekeskusi; • rajatakse töötute aktiviseerimiskeskuseid kriitilistesse piirkondadesse; • luuakse võimalused munitsipaalametikoolide loomiseks. Välisinvestorite investeerimishuvi tõstmiseks: • osaletakse messidel ja kontakt- ning infoüritustel; • korraldatakse teavitusüritusi koostöös kohalike ettevõtlusorganisatsioonidega sihtriikides (Skandinaavia ja Põhja-Euroopa); • luuakse ja hoitakse kontakte ajakirjanikega välismeedia huvi suurendamiseks; • tagatakse investorite ja ettevõtjate teenindamise hea tase; • täiendatakse olemasolevaid trükiseid ning luuakse koostöös erialaliitudega erialatrükised; • uuendatakse ja täiendatakse veebilehte; • reklaamitakse Tallinna uusi kinnisvaraprojekte. Arvestatakse ettevõtete huvisid linna planeerimisel ja infrastruktuuri väljaehitamisel, sh: • luuakse head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning kasutatakse Katariina kai võimalusi jahisadama rajamiseks; • aidatakse kaasa Lasnamäe Tööstuspargi infrastruktuuri väljaehitamisele ja täidetakse tööstuspark ettevõtetega; • alustatakse Tallinna kui merelinna arengukava ettevalmistamist linnavalitsuse juhtimisel; • taotletakse tootmise arendamiseks sobivaid maid munitsipaalomandisse, planeeritakse ja võetakse kasutusse uusi tootmisalasid, mille tulemusena kasvab tööhõive. EL Ühtekuuluvusfondist taotletakse 2007. aastast vahendeid investeeringuteks Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremisse, sh Tallinna trammi projekteerimiseks ja ehitamiseks. 3.2. Peaeemärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile 3.2.1. Strateegilised alused Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia «Tallinn 2025» kohaselt kultuuri ja turismi allstrateegia valdkonda. Linna kultuurielu korralduse eesmärgiks on tagada eesti kultuuritraditsioonide kestmine ja elujõulisus kõigis valdkondades ning anda elanikele mitmekülgseid vaba aega sisustavaid ja vaimseid võimeid arendavaid võimalusi eneseteostuseks. Linnaosade ülesandeks on luua inimestele elukohas piisavalt võimalusi huvialaringides osalemiseks ja vaba aja veetmiseks. Turismivaldkonnas pannakse rõhku aktiivsele turundusele võtmeturgude ja -segmentide suunas ning rohkematele turgudele suunatud ja paremini kättesaadavale ning ammendavale turismiinfole. Turismivaldkonna arengut saavad edaspidi enim mõjutama järgmised arengueeldused: klientide ja nende ootuste ümberkujunemine; konkurents turismiturul Tallinnaga sarnaste sihtkohtadel; taskukohasusest enam mõjutab tarbijat aina rohkem argument «sama raha eest rohkem, huvitavamat ja paremat»; turisti elamuse kvaliteet sõltub sihtkoha infrastruktuuri, atraktiivsuse, turvalisuse, pakkumise ning inimfaktori koosmõjust. 3.2.2. Eesmärgid • Tallinn on 2011. aasta Euroopa Kultuuripealinn • Renoveeritud ja kaasajastatud muuseumid • Väljaarendatud Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park ja Tallinna Lauluväljak • Alustatud Tallinna Linnateatri kompleksi ehitamist • Käivitatud Tallinna Kultuuritehase projekt • Rekonstrueeritud, internetiseeritud ja hästi töötavad raamatukogud • Väljakujunenud ja rahvusvaheliselt mainekad pealinna nimiüritused • Väljakujunenud Eesti kultuuriruumi lõimuv mitmekesine vähemusrahvuste omakultuuriline tegevus • Säilitatud ja eksponeeritud ajalooline pärand, sh Tallinna vanalinn ja selle lähipiirkond • Renoveeritud Vene Kultuurikeskus • Korrastatud arhitektuurimälestised ja kaitstud väärtpiirkonnad • Taastatud meretraditsioonid ja Tallinna kui merelinna kinnitatud positsioon Läänemere regioonis • Suurenenud turismitulud 3.2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur Aastaks 2006 lõpetatakse A. H. Tammsaare muuseumi fondihoidla ehitamine ja Raevangla hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine. 2006. aastal alustatakse suurtükitorni Kiek in de Kök ja J. Poska maja renoveerimist ning Lastemuuseumi rajamist Kadriorus asuvasse lastepaviljoni aadressil L. Koidula tn 21. 2007. aastal renoveeritakse E. Vilde muuseumi ajalooline puithoone Kadriorus ja uuendatakse muuseumi ekspositsioon. Koolidele koostatakse Tallinna ajalugu tutvustavad programmid. Tihendatakse koostööd haridusasutustega. 2008. aastaks Tallinna Linnamuuseum on kujundatud nüüdisaegseks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks. Ajaloolise pärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks jätkatakse projekti «Tallinna Kirikurenessanss». Alustatakse ajaloolise Katarina kiriku konserveerimist ja hiljem renoveerimist. 2006. aastaks renoveeritakse ja avatakse avalikkusele enamik programmis olevaid kirikuid. Renoveeritakse Oleviste kirik, Toomkirik, Kaarli kirik, Peeteli kirik, Issandamuutmise kirik jt. Aastaks 2009 avatakse 8 linnamüüri torni. Linnamüüride tornide renoveerimine teostatakse ajavahemikul 2006-2007. Tallinna linnamüüri ega torne ei müüda ega erastata. Tallinna kindluslinna projekti raames avatakse ajaloo paremaks tutvustamiseks mitmeid linnamüüri torne ning Tallinna bastionide maaalused käigud. Renoveerimist vajavateks objektideks ajavahemikul 2006-2014 on veel Linnamüür, Ingeri ja Rootsi bastion, Wismari ravelliin ja Peeter-Suure merekindluse objektid. Aastani 2011 jätkatakse kirikurenessansi projekti. Raamatukogude rekonstrueerimise ja internetiseerimise teel arendatakse Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude baasil välja ülelinnaline võrgustik, mis pakub raamatulaenutamise ja interneti kasutamise teenust kõigile Tallinna elanikele. Selleks minnakse haruraamatukogudes üle arvutipõhisele laenutusele ja luuakse avalikud internetipunktid. Aastateks 2006-2007 on planeeritud Tallinna Keskraamatukogu vene- ja võõrkirjanduse osakonna ruumide remontimine, uute raamatukogude avamine Koplis ja Haaberstis ja Kalamajas. Aastatel 2007-2009 on vajalik teostada remonditööd haruraamatukogudes, avada uued raamatukogud Lasnamäel ja Kristiines. Pidevalt on vajalik uuendada raamatukogu infotehnoloogilist riist- ja tarkvara. Linn soodustab Tallinna Linnateatri ja Tallinna Filharmoonia arengut; toetab Tallinna Kunstihoone tegevust; tagab väärtfilmide näitamise; tunnustab loovisikuid ja annab välja aastaauhindu ning preemiaid; toetab kultuuriinstitutsioone ja projekte, mis loovad, eksponeerivad või säilitavad kõrgkultuuri. Aastal 2008 planeerib Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Linnateatri suure saali ehitamise alustamist. Aastatel 2006-2008 jätkuvad renoveerimistööd Tallinna Lauluväljakul laulukaarealuste ruumide väljaehitamiseks, et tagada 2007. aasta noorte laulupeo ja 2009. aasta üldlaulupeo korraldus ning luua linlastele uusi võimalusi vaba aja veetmiseks. Toetatakse rahvakultuuril põhinevat harrastustegevust, et tagada vähemalt 6 000 koolinoore osavõtt 2007. aasta Noorte laulu- ja tantsupeost ja 7 500 linlase osavõtt 2009. aasta Üldlaulu- ja tantsupeost. 2007. aastal alustatakse loomaaia läänevärava kompleksi ehitamist ja lõpetatakse afrikaaniumi väljaehitamine. Kavandatud tööde teostamiseks on iga-aastaselt vajalik suurendada investeeringuid Tallinna Loomaaia ehitustesse. Jätkatakse ettevalmistusi Euroopa Kultuuripealinna tiitli taotlemiseks 2011. aastal. Arendatakse välja Pirita muusikafestival. Harrastus- ja huvitegevuste võimaluste laiendamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks renoveeritakse linna kultuurikeskused ja avatakse uued kultuurikeskused Kristiine linnaosas ja Koplis. Mittetulundusühingute, seltside ja huviringide baastoetuse kaudu luuakse täiendavaid võimalusi rahvakultuuril põhineva harrastustegevuse arenguks. Kultuuriasutused on uuendustele avatud, rakendavad oma töövaldkonnas uusi infotehnoloogilisi lahendusi ja suunavad linlaste mentaliteeti. Lindakivi Kultuurikeskuse renoveerimine lõpetatakse 2007. aastal ja 2008. aastal viiakse lõpuni Lindakivi Kultuurikeskuse huviringide maja rekonstrueerimine. Aastaks 2008 on planeeritud Toomklubi teatrisaali väljaehitamine ja aastasse 2009 Pelgulinna Rahvamaja II korruse juurdeehituse teostamine. Aastatel 2005-2006 jätkatakse Kanuti Gildi maja renoveerimist. Linna kultuuripoliitika on adaptatsioonivõimeline - erinevatele subkultuuridele antakse võimalused eksisteerimiseks ja arenguks. Aastaks 2006 on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerinud Vähemusrahvaste maja remonditööde teostamise. Rekonstrueeritakse Vene Kultuurikeskus, mis tagab tingimused vene vähemusrahvuse omakultuuriliseks tegevuseks ning linn soosib erinevate projektide rahastamise kaudu kogukondade koostööd ja lõimumist. Turism Turismitulude suurendamiseks võetakse ette järgmist: • Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui atraktiivset puhketurismi sihtkohta Tallinna jaoks olulistel sihtturgudel. Tallinna kui puhketurismi sihtkoha tutvustamiseks korraldatakse välismeediale ja rahvusvahelisele turismitööstusele tutvumisreise, osaletakse turundusüritustel (messid, workshopid), korraldatakse turunduskampaaniaid, hallatakse ja arendatakse Tallinna turismiveebi, antakse välja turundusmaterjale (trükised, video, foto CD-d jms) ning levitatakse neid. Viiakse läbi iga-aastasi väliskülastajate küsitlusi, uuringuid ja monitooringut, et omada infot muudatustest ja trendidest ning vastavalt sellele võetakse vastu kiireid ja pädevaid turundusotsuseid. • Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui tunnustatud konverentsiturismi sihtkohta, et aidata kaasa rahvusvaheliste ürituste jõudmisele Tallinnasse. Osaletakse konverentsiturismialastel turundusüritustel, antakse välja sihtgrupile suunatud infomaterjale, korraldatakse tutvumisreise ürituste korraldajatele, meediale jms. • Tutvustatakse linna vaatamis- ja kultuuriväärsusi, turismiobjekte ning tõstetakse nende külastatavust kultuuriturismitoote Tallinn Card (TC) abil, mis muudab Tallinnaga tutvumise mugavamaks ja lihtsamaks ning Tallinna külastuse pikemaks. • Läbi infrastruktuuri ja turismiarendustegevuse (heakord, turvalisus, turismiviidad, avalikud tualetid, turismibusside parkimis- ja peatumisalad, majutusettevõtete kvaliteet jms) pakutakse Tallinna külastajale kvaliteetset ja turvalist linnakülastust. Tallinna Turismiinfokeskuses tagatakse Tallinna külastajate varustamine kvaliteetse ja adekvaatse turismiinfoga, et suurendada Tallinna huviväärsuste külastusi, turismitoodete ja -teenuste tarbimist. Koostöös Läänemereregiooni pealinnade, turismiorganisatsioonide, EAS Turismiarenduskeskuse ja teiste turismi arendamisega seotud institutsioonidega Eestis ja Euroopas (nt Federation of European Cities Tourist Offices -European Cities Tourism) osaletakse erinevates arendus- ja turundusprojektides (sh EU projektid), kaasates ka erasektorit. 3.3. Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste ja noortesõbralikum elukeskkond 3.3.1. Strateegilised alused Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia «Tallinn 2025» kohaselt hariduse ja noorsootöö allstrateegia valdkonda, mille üldiseks visiooniks on «Tallinnas õpivad kõik». Strateegias lähtutakse arusaamast, et parim keskkond isiksuse arenguks ja elus edukaks toimetulekuks on läbi elukestva õppe, mis jaguneb nii formaalseks kui mitteformaalseks õppeks ning mille oluliseks eelduseks on haridus- ja noorsootööasutuste poolt pakutavad kvaliteetsed teenused. Linnakeskkonna kujundamine, mis pakub elanikele enesetäiendamise võimalusi ja toetab vaba aja sisukat veetmist, eeldab laialdasi võimalusi huvihariduseks, sportimiseks ja noorsootööks. Ühena esmastest sammudest on toodud «noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine». 3.3.2. Eesmärgid • Optimeeritud ja tervisekaitse nõuetele vastav Tallinna eelkooliealiste lasteasutuste, üldhariduskoolide ja huvialakoolide võrk • Kõigile kindlustatud võimetekohane ja hariduslikke erivajadusi arvestav põhiharidus • Rakendatud kõikides kooliastmetes põhikooli- ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiv teema tööalane karjäär ja selle kujundamine • Renoveeritud koolid ja lasteaiad • Välja arendatud ja hästi toimiv Tallinna Kopli Ametikool • Alustatud ettevalmistused kutseõppeasutuste munitsipaliseerimiseks • Pidevalt arenev ja hästi toimiv Tallinna Noorsootöö Keskus • Arendatud laste ja noorte sporditegevus ning noorsootöö teenused • Kaasatud lapsed ja noored keskkonnakaitselises tegevuses 3.3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus Tulenevalt demograafilistest arengutest on vaja prognoosida suuremaid muutusi koolieelsete lasteasutuste võrgus. Koostatakse lähitulevikuks sarnaselt munitsipaalkoolidele koolieelsete lasteasutuste investeeringutekava. Renoveeritakse koole ja lasteaedu. Kavandatud on koolide võimlate ja staadionite remont. Õpikeskkonna turvalisemaks muutmiseks tuleb ette näha koolihoonetesse tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine. Lasteaedade territooriumide paremaks kaitseks laiendatakse lasteaiavalvet vähemalt kümnesse lasteaeda. Lasteaed-algkoolide senise teeninduspiirkonna õpilased asuvad õppima elukohajärgsetes üldhariduskoolides. Kõikidele algklassiõpilastele luuakse üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks. Pööratakse tähelepanu ja leitakse vahendeid koolieelsete lasteasutuste pedagoogide tunnustamiseks ja motiveerimiseks ning kaasaegsete töötingimuste loomiseks. Alushariduse kvaliteedi tõstmiseks ning laste õigeaegseks ning efektiivseks arendamiseks tuleb planeerida tegevused lastele nõustamis- ja tugiteenuste osutamiseks (logopeedid, tegevusterapeudid jt). Korraldatakse õppetöö järkjärguline üleviimine ühte vahetusse, mis võimaldab vastavalt vajadustele suurendada individuaalset lähenemist õpilastele. Luuakse õpivõimalused eriõpet vajavatele õpilastele. Eelkutseõppe rakendamiseks üldhariduskoolis valmistatakse kutseõppeasutuste poolt ette vastavad õppekavad ning rakendatakse kõikides kooliastmetes põhikooli- ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine käsitlemine kooli õppekavas. 2007. aasta plaanitakse pakkuda Tallinna Kopli Ametikoolis kutsehariduse omandamise võimalust 600-le õppurile. Koostöös ettevõtjatega täpsustatakse pakutavaid õppevaldkondi ja vastavalt tööturu vajadustele avatakse uusi õppesuundi. Tehakse koostööd Eesti Üliõpilaskondade Liiduga linnale kuuluva Tallinna Üliõpilasmaja asutamiseks. Jätkatakse preemia andmist parimale eesti keele õpetajale vene koolis. Tallinn teeb koostööd kõrgkoolidega ning teeb ettepanekuid vajalike spetsialistide koolitamiseks, neid vajadusi arvestatakse riigitellimuse koostamisel. Haridusasutustes tagatakse kaasaegsed töötingimused, mis vastaksid tervisekaitsenõuetele. Sõltuvusprobleemide paremaks ennetamiseks koolitatakse välja igas koolis üks narkoprobleemide asjatundja. Korrastatakse, nüüdisajastatakse ja varustatakse õppematerjalidega õppeklassid ning tervishoiukabinetid. Kõikides üldhariduskoolides korrastatakse ja sisustatakse kaasaja nõuetele vastavalt tervishoiukabinetid ning suuremates koolides hambaravikabinetid. Jätkatakse kõigile vajajatele tasuta koolieine võimaldamist ja I klassi mineva lapse toetuse maksmist kõigile lastele. Kõigile lastele ja noortele (sealhulgas ka vähekindlustatud lastele) tagatakse huvihariduse kättesaadavus olenemata huvikooli omandivormist. Huvialakoolide võrku laiendatakse erinevatesse linnaosadesse (näiteks Lasnamäe ja Õismäe) ja arendatakse välja (moderniseeritakse) huvialakoolide materiaal-tehnilist baasi. Üldhariduskoolide juurde luuakse treener-õpetaja ametikohad, millede kaasabil saab laiendada sporditegevust just üldhariduskoolide baasil. See tagab ka vähemkindlustatud õpilastele juurdepääsu sporditreeningutele. Vastavalt vajadusele arendatakse koolispordi võistlussüsteemi ja täiendatakse uute spordialadega. Üldhariduskoolidele tagatakse õppeprogrammide täitmiseks vajalik spordiinventar. Kõikidesse linnaosadesse luuakse kooseisulised alaealiste komisjonide sekretäride ja erinoorsootöötajad/noorsootöötajad ametikohad. Tallinna linnaosad planeerivad rahalisi vahendeid erinoorsootöö korraldamiseks ja ennetustööks riskirühma noortele. Laiendatakse erinoorsootööalast koostöövõrgustikku kolmanda sektori, linnaosavalitsuste jt asjakohaste institutsioonidega. Moodustatakse igasse üldhariduskooli tervisenõukogu, kelle ülesandeks on tegeleda järjepidevalt turvalise ja toetava koolikeskkonna loomise ja tervisliku elulaadi edendamisega. Sport Liikumisharrastuse edendamiseks ja elanikkonna tervise parendamiseks töötatakse välja aastaks 2007 liikumisharrastuse arengusuunad ning käivitatakse vastavasisuline toetusprogramm «Tallinn liigub». Alates 2006. aastast laste ja noorte sporditegevuse toetamisel suurendatakse linnas toetatavate spordialade arvu 31-lt 41-ni, laiendatakse vanusepiirangut, kaasates toetust saavate laste hulka ka 4 kuni 6 aastased lapsed. Laste ja noorte ning puuetega inimeste organiseeritud sporditegevuse kvaliteedi tõstmiseks rakendatakse alates 2007. aastast treeneritele kutsekvalifikatsiooni vähemalt II taseme omamise nõue. Samuti alustatakse 2007. aastast koostöös spordiorganisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ja EOK-ga 20-26 aastaste noorte sporditegevuse toetamise süsteemi väljatöötamist. Toetatakse Tallinna meistrivõistluste, Tallinnas toimuvate ülelinnaliste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist. Töötatakse välja Tallinna linna väljaspool Eestit esindavate sportmängude võistkondade toetamise põhimõtted aastaks 2007. Linnakodanike sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks rajatakse täiendavalt hooldatud ja valgustatud liikumisradu, avalikke spordiplatse ja mänguväljakuid. Arendatakse välja Tallinna liikumisradade võrgustik. Jätkatakse spordisaalide ehitamist koolide juurde, samuti koolistaadionite renoveerimist ning koolistaadionite avamist kasutamiseks linnakodanikele. Linna spordikeskkonna parendamiseks jätkatakse linna omandis olevatesse spordibaasidesse investeerimist ning koostöös eraspordibaaside omanike ja valdajatega töötatakse välja era- ja avaliku sektori koostöömudelid spordibaaside arendamiseks. Koostöös erakapitaliga rajatakse võimalusel eelkõige ujulaid, multifunktsionaalseid spordisaale ning kuni kaks jääareeni. Jätkatakse spordivaldkonna uuringute läbiviimist, et tagada linna spordielu adekvaatsetel andmetele põhinev ülelinnaline tasakaalustatud ja stabiilne areng. Spordipoliitika kujundamisel lähtutakse põhimõttest -«Sport läbi terve elukaare!». Noorsootöö Noorsootöö valdkonna arendamise aluseks Tallinna linnas on kontseptsioon noorte positiivse arengu toetamisest ning selleks võimaluste loomisest. Valdkonna arengu aluseks on dokument Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 dokumendis (võetakse vastu 2005. a lõpus). Positiivseid võimalusi Tallinna noortele pakub jätkuvalt Tallinna Noorsootöö Keskus (edaspidi TNK), ja sh asutuse osakonnad - piirkondlikud noortekeskused, läbi piirkondlike ning ülelinnaliste tegevuste, ürituste, erinevate programmide ja projektide (sh seikluspedagoogiliste, meediaalaste). Kavas on avada igas linnaosas/asumis vähemalt üks noorte vajadustest lähtuv noortekeskus või selle osakond. 2005.-2007. aastal planeeritakse avada veel neli avatud noortekeskust järgmistes linnaosades: Koplis, Kesklinnas ja kaks keskust Lasnamäel. 2007. aastaks ehitatakse Merivälja lasteaia vana katlamaja ümber noortekeskuseks, mille juurde rajatakse laste- ja spordiväljakud. Töötatakse välja ja rakendatakse noortekeskuste töö kvaliteedi ja hindamise süsteem. TNK tegeleb jätkuvalt noorte teavitamise ja nõustamise süsteemi arendamisega, võttes aluseks uuringupõhiselt selgitatud noorte tegelikud vajadused. Olulisel kohal on noorte veebipõhise teavitamissüsteemi parendamine, uute meetodite, sh noorelt-noorele teavitamismeetodi rakendamine ja kvaliteetsete noortele ja noorsootöö valdkonna töötajatele suunatud infoürituste osakaalu tõstmine. 2006. aastal avatakse Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus TNK osakonnana. Tagatakse linnas tegutsevate noortekeskuste ruumide heakord, varustatus vajamineva kaasaegse tehnoloogiaga, noorsootöötajate palgatõus. Positiivseid võimalusi Tallinna noortele töökasvatuse valdkonnas pakub SA Õpilasmalev, tuues uuendusena sisse tööalase koolituse ja tööhõivekodade teenuse. Linnaosade valitsused ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet toetavad jätkuvalt nii linnasiseste kui linnaväliste noortelaagrite tegevust. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet jätkab Tallinna noorteühingute tegevuse toetamist läbi noorteühingute majanduskulude osalise katmise ja noorteühingute koolitusprogrammide toetamise. Amet teeb tihedat koostööd Tallinnas tegutsevate noorteühingutega kui ka organiseerumata noortega, kaasates noori nende elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse. Jätkuvalt toetatakse kolmanda sektori noorsootöö valdkonna ja noorte omaalgatuslikke projekte. Projektide toetamisel töötatakse igal aastal välja prioriteedid, lähtudes uuringute tulemustest, Tallinna noorsootöö arengusuundadest ja konsultatsioonidest linna noortega ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Rahvusvahelist noorsootööd ja noorsoovahetust suurendatakse ning soodustatakse seminaride ja koolituste läbiviimist. Noorsootöö programmide raames arendatakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tähelepanu pööratakse noorsootöötajate täiendkoolitusele ja tunnustamisele. Viiakse ellu noorsootöötajate täiendkoolitusprogramm ja tegeletakse noorsootöötajate veebipõhise infobaasi väljaarendamisega. Suurendatakse koostööd linna erinevate ametkondade ja linnaosade vahel noorte jaoks oluliste teemade käsitlemisel, sealjuures on erilise tähelepanu all riskirühma noorte elukvaliteedi jätkuv parandamine ja positiivse arengu toetamine. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti eestvedamisel, tihedas koostöös Tallinna Noorsootöö Keskusega ja teisi sidusgruppe kaasates, viiakse läbi noorsoo- ja noorsootöö teemalisi uuringuid ja monitooringuid, mille tulemustele tuginedes planeeritakse linna noorsootöö arengut, korraldamist ja ressursse. Noorsootööks ettenähtud ressursid on linna eelarves selgelt eristatavad ja piisavad, tagades valdkonna jätkusuutlikkuse ja arengu. 3.4. Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu 3.4.1. Strateegilised alused Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud strateegia «Tallinn 2025» sotsiaalse heaolu allstrateegiaga, mille kohaselt tulemuslikum ja majanduslikult kasulikum on suunata jõupingutused süütegude sotsiaalsete põhjuste ennetamisele kui tegeleda tagajärgede likvideerimisega. Põhirõhk on suunatud sotsiaalprobleemide tekke ennetamisele. Tallinnas tuleb kujundada terviklik ja professionaalne laste hoolekandesüsteem, mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele. Mõjutusvahendite rakendamisest enam tuleb pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kodu, kool ja lastekaitse. Lastega perede osas on võtmesõnad «õigeaegne märkamine, probleemide teadvustamine, sekkumine, elukvaliteedi parandamine». Eneseväärikust säilitav elustandard annab sotsiaalse turvalisuse tunde, aitab kaasa rahva elujõu säilimisele ning sotsiaalsele kaasatusele vastastikku hoolivas keskkonnas. Hästitoimiv sotsiaalvaldkond linnas on avatud kõigile linnaelanikele, võimaldades neil võtta suuremaid riske töös ja isiklikus elus. Täiskasvanute osas on linna sotsiaalpoliitika eesmärgiks stimuleerida töötamist ning iseseisvat toimetulekut avalike teenuste ja toetuste tasakaalustatud süsteemi kaudu, mida võimalusel rakendatakse sotsiaalhoolduses. Linna sotsiaalpoliitika taotleb puuete ja krooniliste tervisehäiretega linnaelanikele teistega võrdsete võimaluste loomist aktiivseks osalemiseks igapäevaelus. Eakate elanike jaoks taotletakse neile eneseväärikust säilitava elustandardi kindlustamist, mis loob võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja emotsionaalseks rahuloluks ning tagab teiste earühmadega võrdse positsiooni ühiskondlikus elus. Samuti on oluline võimaldada eaka inimese töövõimelistel pereliikmetel jätkata tööl käimist ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Puuetega inimeste kõrval pööratakse kasvavat tähelepanu vanuritele. 3.4.2. Eesmärgid • Efektiivne kiirabiteenus • Kvaliteetne ning kättesaadav arstiabi Tallinna haiglates • Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadustele vastav uuselamuehitus • Piisav arv varjupaigakohti ja eluruume • Kvaliteetsed üldhooldekodu- ja koduhooldusteenused • Võimalused lastele, eakatele ja puuetega inimestele päevategevuseks • Toetatud noorte nõustamiskabinettide tegevus Tallinnas • Toetatud elamise teenused vaimupuudega inimestele • Avahooldusteenused psüühiliste erivajadustega inimestele • Hea ligipääsetavuse tagamine liikumispuuetega inimestele • Kaardistatud ja elluviidud alkoholismi, narkomaania ja HIV-viiruse vastu võitlemise preventiivsed programmid • Laiendatud võimalused narkosõltlastele asendus- ja võõrutusravis ning rehabilitatsioonikeskustes, sh koos majutamisega • Uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus • Hästi toimiv munitsipaalpolitsei • Koostöö korteriühistute ning liiklus- ja kriminaalpolitseiga 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Tervishoid Operatiivse ja efektiivse kiirabiteenuse tagamiseks nüüdisajastatakse kiirabi tehnilisi vahendeid, korraldatakse personali (ka päästekorraldajad häirekeskuses) erialast ja kliendiga suhtlemise oskuse koolitust ning täiustatakse kiirabi sidet haiglavõrgu ja perearstidega. Tervishoiutöötajatele korraldatakse teabe- ja koolituspäevi meditsiini päevaprobleemidest ning jätkatakse tegevustoetuse andmist perearstidele. Toetatakse laste hambaravi. Sotsiaalhoolekanne Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadusi arvestatakse uute elamute ehitamisel programmi «5000 eluaset Tallinnasse» raames. Ruumide rajamisel võetakse arvesse kõiki hoolekande sihtgruppe, eriti lastega peresid. Piisava arvu varjupaigakohtade ja eluruumide võimaldamiseks abivajajatele (kõrvalabi vajavad eakad, vaimupuudega isikud, kodutud üksikisikud ja pered) suurendatakse varjupaikade ja kodutute öömajade kohtade arvu ja arendatakse sotsiaalteenusega kaetud eluasemeteenuseid. Selleks ehitatakse uusi öömaju/varjupaiku ning abivajajatele eluruume. Linn toetab vältimatu sotsiaalabi andmist. Linnaosavalitsustega rakendatakse meetmeid kodutute rehabiliteerimiseks ning iseseisva toimetuleku saavutamiseks ja töötute aktiviseerimiseks ning tööharjumuse taastamiseks. Ajavahemikul 2005-2014 prognoosib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet öömajateenuse osutamiseks pakkuda kodututele vähemalt 250 voodikohta aastas ning 40 varjupaiga kohta aastas. Samal perioodil osutatakse supiköögiteenust 40-le varjupaigas viibijale. Sotsiaal- ja hoolekandeteenuste osutamise kvaliteedi tõstmiseks vaadatakse ja analüüsitakse läbi erinevate sotsiaalmajade, hoolekodude ja päevakeskuste efektiivsus, kehtestatakse teenindusstandardid ning jagatakse selle alusel vahendeid. Avahoolduse teenusele kehtestatakse hinnad ja töötatakse välja kompensatsioonimehhanism. Alustatakse vabatahtlike rakendamist avahoolduse valdkonnas. Üldhooldekoduteenuste mahu suurendamiseks, arvestades hooldust vajavate eakate osakaalu suurenemist, arendatakse välja vastav hoolekandeteenuste struktuur, sealhulgas renoveeritakse Iru Hooldekodu kaasaegseks 400 kohaliseks eakate hoolduskeskuseks, suurendades ka hooldekodu teenuse sisseostmist teistest hooldekodudest. Üldhooldekoduteenuseid osutatakse 2005. aastal 680-le isikule. Aastast 2006 on linnal võimalik teenuseid osutada kuni 750-le isikule. 2007. aastal plaanitakse alustada Lasnamäele Tallinna Sotsiaalkompleksi ehitamist, mille eesmärgiks on operatiivselt ja efektiivselt lahendada sotsiaalsed probleemid Tallinna linnas. Toetatud elamise teenuse väljaarendamisel vaimupuudega inimestele pakutakse riikliku sotsiaalhoolekande finantseerimise abil tugiisiku teenuseid. Isikliku abistaja teenus võimaldab puudega inimesel paremini ühiskonnas toime tulla ja toetab tema iseseisvat elu. Eakatele ja puuetega inimestele päevategevuse (sh töötamise) võimaluste loomisel tehakse järgmist: eakate päevakeskusi laiendatakse asumikeskse printsiibi kohaselt, millega kaasneb klientuuri lisandumine ja rohkem kui kord nädalas päevakeskust külastavate klientide arvu kahekordistumine. Suurendatakse päeva- ja sotsiaalkeskuse kohtade ja teenuste arvu eakatele inimestele. Eaka inimese perekonda toetavate teenustena pakub linn päevahoiu teenust 20 dementsuse diagnoosiga isikule aastas. Pensionäride ja puudust kannatavate elanike toimetuleku tagamiseks kompenseeritakse pensionäridele osaliselt hinnatõus, jätkates pensionäridele 500.- krooni suuruse toetuse maksmist. Suurendatakse linnaeelarvelisi toetusi raskes materiaalses olukorras olevatele inimestele. Tõhustatakse ennetavat peretööd (laste päevakeskused ja teised perekonda toetavad teenused, lastekaitsetöö linnaosades, võrgustikutöö) teenustevõrgu maksimaalse väljaarendamise kaudu. Tallinnas kujundatakse terviklik ja professionaalne laste hoolekandesüsteem, mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele. Mõjutusvahendite rakendamisest enam tuleb pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kodu, kool ja lastekaitse. Lastekodust ellu suunduvatele noortele, kes pole võimelised iseseisvat elu alustama või kes ootavad eluaseme eraldamist, võimaldatakse koht noorte- või tugikodus. 2006. aastast plaanitakse veel 20 täiendavat kohta Tallinna Laste Turvakeskuses sõltuvushäiretega lastele, 2007. aastaks luuakse 10 kohta emadele lastega. Asutatakse võõrutusraviüksus rasedatele ja lastega emadele. Asendushooldust vajavatele lastele hoolduse korraldamisel kasutatakse riiklikku PRIDE programmi võimalusi. Käivitatakse kasu- ja adoptiivperede supervisioon ja telefoninõustamine ning korraldatakse kord aastas seminare kasuperedes esinevate probleemide käsitlemiseks nii kasuvanematele kui ka lastekaitse spetsialistidele. Soodustatakse kasuperede tegevust enesetäiendamisel lastekasvatamise valdkonnas. Käitumishäiretega lastele võimaldatakse ka järgnevatel aastatel tugiisikuteenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 lapsele ööpäevaringselt. Suurendatakse kinnise re�iimiga rehabilitatsioonikeskuste kohtade arvu alaealiste sõltlaste tarvis, ühtlasi luuakse võimalus saada päevast rehabilitatsiooniteenust. Asutatakse võõrutusraviüksus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus sõltuvusprobleemidega rasedatele ja lastega emadele. Puuetega inimeste peredele osutatakse nende parema toimetuleku ja kohanemise eesmärgil nõustamist, sh esmatasandi nõustamist. Toetavate teenustega (nõustamisteenused, laste ja täiskasvanute päevahoid ja rehabilitatsioon, toetatud tegevus ja töö, intervallhooldus, toetatud elamine) suurendatakse puuetega inimeste ja nende perede toimetulekuvõimet. Viipekeele teenuse osutamisel toetab linn 320 isikut aastas. Suurendatakse isikliku abistaja teenuse osutamist puuetega inimestele. Tagatakse puuetega laste hoidmine koolivaheaegadel. Avahooldusteenuste arendamise raames psüühiliste erivajadustega inimestele pakutakse nõustamist, tugiisiku teenust ja osalemist eneseabigruppides. Linn toetab vaimupuudega isikutele keskuse rajamist ja psüühiliste erivajadustega isikutele teenuste osutamist. Linnakeskkonna hea ligipääsetavuse tagamiseks liikumistakistusega inimestele viiakse üldkasutatavate hoonete ehitusnormid järk-järgult kooskõlla liikumistakistusega inimeste vajadustega. Soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid ja soodustatakse invatranspordi teenuse osutamist senisest suuremal määral. Jätkuvalt kasutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid vanglast vabanenud isikute ja kodutute rehabiliteerimisel, mis annab kodututele võimaluse reintegreerumiseks ja iseseisva elu alustamiseks. Turvalisus Noorte kuritegelikule teele sattumise vältimiseks jätkatakse käivitatud projekte nagu «Ole normaalne», «Keelutsoon», «Sport kuritegevuse vastu» jne. Alustatakse kuritegevuse ennetamise programmi 2006-2010 koostamist. Avaldatakse Tallinna linnas tekkida võivate riskide koondanalüüs, tutvustatakse linnaelanikele võimalikke riskiallikaid, nende poolt ohustatud alasid ja võimalikke tagajärgi nende erinevates raskusastmetes. Koostatakse linna kriisireguleerimisplaan. Alustatakse elanikkonna ohuolukordadest teavitamissüsteemi rajamist. Projekti eesmärgiks on Tallinnas viibivate isikute tähelepanu läbi sireenide ja telefonivõrkude kaudu teate edastamisega linnas juhtunud suurõnnestustest, mis võivad esile kutsuda hädaolukorra väljakuulutamise. Teavitussüsteemi kasutatakse elanikkonnale konkreetsete käitumisjuhiste teavitamisega. Turistide paremaks teenindamiseks luuakse suurema külastatavusega turismiobjektide lähedusse kriisiabipunkte. Kõigile naabrivalvest huvitatutele luuakse võimalused naabrivalvealase tegevuse algatamiseks ja teostamiseks oma kodukohas. Tagatakse naabrivalvet tutvustavate materjalide kättesaadavus. Naabrivalvealast koostööd tehakse kõigi organisatsioonidega, mille väljundiks on elanikkonna suurem turvalisus. Narkomaania ennetustöös toetutakse õpilaselt-õpilasele suunatud ennetustööle ja pedagoogide narkomaania valdkonna alasele koolitusele. Realiseeritakse programmid «Laste haridustee turvaliseks» ja «Koolivalve». See aitab muu hulgas ühtlustada nõudeid koolide turvalisusele. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastevanemate ja riskigruppidega. Soodustatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse koolides tehtavat narkomaaniaalast ennetustööd, tutvustades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kahjulikku füsioloogilist ja sotsiaalset toimet. Linnaosades tagatakse süstlavahetuspunktide ja nõustamispunktide töö. 2006. aastaks plaanitakse 4 statsionaarset ja 3 mobiilset nõustamispunkti. Laiendatakse narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi võimalusi. Piiratakse alkoholi kättesaadavust ja tutvustatakse alkoholismi ravi võimalusi. Riigi, munitsipaal-, ja erastruktuuri koostöö edendamisel turvalisuse valdkonnas valmistatakse ette uus turvalisuse tagamise leping Tallinna linna, Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Tallinna maleva ja turvafirmade vahel. Koostöös politseiosakondadega valmivad linnaosade turvalisuse tagamise plaanid, sõlmitakse koostöölepingud. Linnakodanike turvalise käitumise koolitusi viiakse läbi korrakaitsekeskustes, mis töötavad hetkel Mustamäe ja Kristiine linnaosades, edaspidi on plaanis luua sarnased keskused veel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Arendatakse videovalvet kõigis linna rahvarohketes ja probleemsetes kohtades. Videovalve tagab avaliku korra kaitse ja heakorraeeskirjade pideva järelevalve. 2005. aastal laiendatakse videovalve võrku ja pikendatakse videovalve lepingut ning sõlmitakse uus leping koostöös politseiprefektuuriga. Olemasolevale 22 kaamerale lisatakse kaameraid vastavalt linna ja politsei poolt koostatavale arengukavale, mille kinnitamise järel asutakse videovalvesüsteemi laiendamine. 2005.-2008. aastatel on kavas laiendada videovalvesüsteemi, lisades igal aastal vähemalt 6 kaamerat. Koostatakse Tallinna videovalvesüsteemi digitaliseerimise kava. Kõigis linnaosades rakendatakse pargivalvet ja rekonstrueeritakse parkide valgustus, millega suureneb avalike alade kasutus seoses turvalisuse tõusuga ning väheneb vandalismiaktide arv. Munitsipaalpolitsei jälgib linna kehtestatud õigusaktide täitmist, avastab nende rikkumisi ning menetleb väärteokorras. Munitsipaalpolitsei korraldab 2006. aastal oma töö ümber ööpäevaringseks, kindlustades oma tegevusega Tallinna õigus- ja heakorda. 3.5. Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv 3.5.1. Strateegilised alused Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud strateegia «Tallinna 2025» kohaselt linna elukeskkonna allstrateegiaga, mis keskendub erinevatele linna elukeskkonna kujundamise aspektidele nagu linnaplaneerimine, -ehitus ja -arhitektuur, samuti muinsuskaitse- ja omandiküsimustele ning elamumajanduse, kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondadele. Tallinna hea elukeskkonna visioon rõhutab eelkõige inimest ja tema rahulolu. Linnarahanduse ja linnajuhtimise allstrateegias nähakse olulise lahendamist vajava probleemina riigilt maa munitsipaliseerimist, mis võimaldaks linna efektiivsemat juhtimist. Linnakeskkonna arendamise allstrateegia paigutub ennekõike «Heaolemise Tallinna» eesmärgi alla, püüdes luua sellist keskkonda, kus saaksid ennast hästi tunda nii kohalik elanik kui ettevõtja, samuti väliskülastajad. Vanalinn, suur merepiir, saared ja mets (puhkealad) on väärtused, mis peavad olema kõigile avatud ja kasutatavad. Nende abil loodud harmoonia ehitatud keskkonnaga on suureks lisaväärtuseks Tallinna elukeskkonnale. Linn peab saama avaliku ruumi heaks peremeheks. Erilist rõhku pannakse linna metsade säilitamisele. Metsad aitavad leevendada jätkuvalt suurenevast keskkonnakoormusest tingitud reostuse mõjusid, olles ühtlasi keskkonnaseisundi olulisemaks indikaatoriks. Pargid, mänguväljakud ning avalikud ja lihtsalt mõnusa väljasolemise kohad muutuvad järjest olulisemaks aluseks hea elukeskkonna määratlusele. Elukeskkonna allstrateegia rõhutab vajadust «kokku leppida ja võtta kasutusele uued instrumendid avaliku huvi tagamiseks ja linna kui terviku arenguks». Linn peab maa müümiselt suunduma ümber maa omandamisele ning erasektori pikaajalisele eesmärgistatud kasutusse andmisele. Reegliks peaks kujunema see, et linna kinnisvara ei võõrandata ilma planeeringu ja konkreetse ehitusõiguseta. Linna maapoliitika peab tagama planeeringute realiseerimise ja avaliku huvi kaitsmise. Lisaks koostöö tõhustamisele erasektoriga vajab edasiarendamist koostöö riigi ja kolmanda sektoriga, kes on põhilisteks partneriteks vastavate poliitikate koostamisel ja rakendamisel. Uuele elamuehitusele saab esitada nõude, et 10% eluasemetest oleksid üürieluasemed fikseeritud üüriga, mille arvestuse aluseks on 5-7%. 3.5.2. Eesmärgid • Kõigis linnaosades kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud ning ehitusmäärused • Linna keskkonna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest • Lõpule viidud omandi- ja maareform, sh linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa on munitsipaliseeritud • Ühistranspordi liinivõrgu viimine vastavusse elanike elu- ja äritegevuse vajadustega • Ühistranspordi prioriteetsust tagavate liikluskorraldusskeemide kasutamine • Uuendatud ühissõidukite park, sealjuures arvestades puuetega ja eakate inimeste vajadusi • Hästi arendatud Tallinna linna ja tema tagamaa terviklik ühistransport • Hästi korraldatud liiklus ja parkimine • Haljasalade võrgustik ning linnametsade kompleksne hooldamine ja järelevalve • Munitsipaliseeritud ja inventeeritud linnametsad • Hästi korraldatud jäätmevedu • Kaasaja nõuetele vastav loodushoidlik jäätmekäitlus • Linnaruumi keskkonnaohutuse kindlustamine, sh Paldiski suunaliste ja Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste lõpetamine • Hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavatevõrk • Väljaehitatud jalgrattateede võrgustik • Paranenud sadamate ja maismaaühendused • Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine • Rekonstrueeritud ja väljaehitatud sademe- ja drenaa�ivee ärajuhtimise süsteem • Säilitatud merevaade Roccal Mares ja Pirital • Kaitstud linna veekogud ja veehaarderajatised • Suurendatud elamuehitusmahud ning lahendatud sundüürnike ja teiste abivajajate eluaseme probleemid • Korrastatud linna elamufondi struktuur 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Linnaplaneerimine Linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsemaks suunamiseks kindlustatakse kõik linnaosad üldplaneeringuga ja laiendatakse detailplaneerimist linna algatusel. Koostatakse Pirita, Mustamäe ja Nõmme linnaosade üldplaneeringud, millest Pirita ja Mustmäe üldplaneeringud valmivad 2005. aastaks ning Nõmme linnaosa 2006. aastaks. Koostatakse Kadrioru, Kalamaja, Pelgulinna, Kesklinna, Astangu asumite ning Liivalaia, Juhkentali, Herne ja Veerenni tänavatega piirneva ala ehitusmäärused. 2007. aastaks valmivad Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Kristiine linnaosade üldplaneeringud ja miljööväärtuslike alade teemaplaneeringud. Perioodil 2008-2014 koostatakse üldplaneeringud ka teistele linnaosadele. 2006. aastal plaanitakse kehtestada Tallinna rohealade teemaplaneering ja Tallinna tänavavõrgu, ühistranspordi ja kergliiklust puudutav teemaplaneering ning Väike-Õismäe, Kassisaba, Pronksi ja J. Vilmsi tänavate vahelise maa-ala ning Pirita tee äärse ala ehitusmäärused. Maaomand Tallinna linn taotleb jätkuvalt, ja kiirendatud korras heas koostöös riigiga, riigi omandis olevat ning linna ülesannete täitmiseks ja linna arenguks vajalikku maad linna omandisse vastavalt kehtestatud planeeringutele. Teemaplaneeringute, linnaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise käigus munitsipaalomandisse taotletavad maatükid. Munitsipaalomandisse taotletakse: • avalikult kasutatav tänava-, haljas- ja metsamaa, pargid, kalmistud ning rannaalad; • linnale kuuluvate ehitiste krundid, sh linnamüür ja tornid; • Tallinna Botaanikaia arenguks vajalik maa; • järvede alune ja sanitaartsooni maa; • linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa, sh elamute, haridus- ja kultuuriasutuste ehitamiseks, elurajoonide teenindamiseks, teede ja infrastruktuuri ehitamiseks, spordi- ning puhkerajatiste ja mänguväljakute rajamiseks, tootmise arendamiseks sobilik ja vajalik maa. Linna omandis olevatelt kinnistutelt ja maadelt püsitulu kindlustamise kava saavutamise võimalusena kaalutakse: • hoonestatud kinnistute puhul rendi/üüritulu saamist; • hoonestamata kinnistute puhul hoonestusõiguse ja kasutusõiguse seadmist; • tasuliste servituutide seadmist üleehituseks; • linna omandis olevate rajatiste ajutisse kasutusse andmise eest tasu võtmist; • muuta valdavaks linna kinnisasjade kasutusse andmine, mitte võõrandamine. Lähtutakse põhimõttest eelistada vara müügile pikaajalise hoonestusõiguse seadmist läbi avaliku konkursi ning hoonestusõigus antakse ainult koos detailplaneeringuga. Alustatakse linna vara kasutamise arengukava koostamist. Raekoja platsil ja selle vahetus läheduses asuvat linna vara ei müüda. Rannaalade kasutussevõtmise osas jätkatakse koostööd riigi- ja linnaasutuste vahel poolkinniste rannaalade avalikku kasutusse võtmiseks. Pööratakse erilist tähelepanu Paljassaare poolsaarel asetseva riigimaa munitsipaliseerimisele. Alustatakse Paljassaare atraktiivseks elu- ja puhkekeskkonna ning ökoturismi ala muutmist ning Tallinna haridus- ja kultuurilinnaku loomisele Patarei piirkonda. Lahendatakse ohtlike veoste vedu läbi linna raudtee ümbersõidu ehitamisega ümber Tallinna ning Kopli poolsaare kaudu liikuva kaubavoo vähendamise või asendamise abil. Alustatakse läbirääkimisi riigiga, et Tallinnast ei kujuneks ohtlike veoste ootejaam, mis võimaldaks lõpetada linna läbivad ohtlikud transiitveosed. Ühistransport Taotletakse ühistranspordi korrashoiu riigipoolset rahastamist. Ühtse piletisüsteemi ühissõidukites võetakse kasutusele elektroonilised kompostrid ning ühistranspordiliinide töö optimeerimiseks paigaldatakse loendusseadmed, mis võimaldavad loendada sõidukitesse sisenevaid ja sõidukitest väljuvaid sõitjaid. Loendusseadmetega varustatud ühissõidukite arvu on planeeritud suurendada. Ühistranspordis luuakse tingimused kuulmis- ja nägemispuudega isikute toimetulekuks, paigaldatakse heli- ja valgustablood. Ühistranspordis võetakse kasutusele madalapõhjalised trammid. Tallinna linna ja tema lähitagamaa ühistranspordi terviklikuks arendamiseks töötatakse 2007. aastal välja Tallinna ja Tallinna lähipiirkonna planeerimise ja finantseerimise põhimõtted ühistransporditeenuste integreerimiseks. Ühistranspordi parema toimimise huvides kavandatakse lahendused ühistranspordi prioriteedisüsteemi (ühissõidukiradade, ühissõidukeid soosivate foorisüsteemide jt liikluslahenduste) rakendamiseks tänavatel (tänavalõikudel). Optimeeritakse sõidugraafikud ja kogu ühistranspordi marsruutvõrk. Kavandatakse vahendid liinivõrgu muudatusteks. Soetatakse kaasaegsed ühistranspordivahendid ja vähendatakse kasutuses olevate ühissõidukite keskmist vanust. Ühissõidukite keskmiseks vanuseks aastal 2010 kavandatakse trammidel 18, trollidel 12 ja bussidel 10 aastat («Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010» (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40)). Töötatakse välja ühissõidukitele esitatavad kvaliteedinõuded, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamiseks. Tõhustatakse ühistranspordi juhtimise haldussuutlikkust, eriti seoses sõitjateveo lepingute täitmise järelevalve tõhustamise, samuti teenuse strateegilise arendamisega. Ühistranspordiliinide teenindamise avaliku konkursi läbiviimiseks töötatakse välja põhimõtted, samuti määratletakse ajagraafik ja valmistatakse ette sõitjateveo lepingute projektid. Aastal 2006-2007 toimuvad ettevalmistustööd Lasnamäe trammiliini rajamise toetustaotluse koostamiseks EL Ühtekuuluvusfondist. 2008. aastal toimuvad ettevalmistavad tööd Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks. 2008.-2009. aastal toimub Lasnamäe trammiliini I ja II järgu ehituse projekteerimine. 2010.-2015. aastal plaanitakse Lasnamäe trammiliini I järgu täielik ehitamine ja II järgu osaline ehitamine ja veeremi hankimine. Lähtudes keskkonnasäästlikkuse printsiipidest taotletakse vahendeid alates 2007. aastast EL Ühtekuuluvusfondist investeeringuteks Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremisse, sh Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks ja väljaehitamiseks. Liikluskorraldus 2006. aastast alustatakse Tallinna Liikluskorralduse arengukava koostamisega, mille põhiülesandeks on tagada linnas võimalikult kiire, optimaalne, sujuv, turvaline ja keskkonnasõbralik liiklus. Tellitakse vajalikud uurimistööd teede ja ristmike läbilaskevõime suurendamiseks, liiklusõnnetuste analüüsimiseks, meetmete rakendamiseks jalakäijate, sh laste ja kooliõpilaste, jalgratturite, puuetega inimeste turvalisus tagamiseks, ühistranspordi eelisarengu tagamiseks jne. Planeeritakse täiendavad maa-alused parklaid, parkimismaju ja sõiduteeäärsed parkimiskohti, sh rohkem puuetega inimeste sõidukite parkimiskohti. Tõhustatakse liiklusalast selgitustööd, koostöös õiguskaitse organite ja meediaga. Linna välisilme ja haljasalad Jätkatakse Mustamäe Parditiigi pargi rekonstrueerimistöid. Põhja-Tallinnas puhastatakse ja heakorrastatakse Stroomi rand ja sinna rajatakse täiendavad parkimiskohad. Stroomi ranna, rannapargi ja Merimetsa piirkonnas rajatakse valgustatud suusarajad ja jalgrattateed (aastal 2005 - I etapp, trassi valik ja projekti tellimine; 2006-2007 - II etapp ehitustööde teostamine). Kase pargi renoveerimistööd planeeritakse lõpetada aastaks 2007. Russalka ja Paljassaare vahelise rannaala üldplaneeringu elluviimiseks korraldatakse ala arenguks rahvusvaheline ideekonkurss. Korrastatakse ja muudetakse atraktiivseks vähemalt viis linna parki ning laiendatakse WiFi (Wireless Fidelity – traadita internet) leviala. Pirita linnaosas algatatakse Pirita jõeoru maastikukaitseala planeering puhkekohtade, teede ja valgustuse rajamiseks. Nähakse ette meetmed Kloostrimetsa kaitse alla võtmiseks ja haljastuse säilimiseks. Jätkatakse Pirita rannapromenaadi projekteerimist ja ehitamist ning nähakse ette vahendid Piritale jääva ülelinnalise tähtsusega rannaala arendamiseks. Tagatakse Pirita linnaosale omase aedlinnaku ilme ja loodusliku miljöö säilimine, välistades suurte korterelamute ehitamise linnaossa. Tehakse ettevalmistustöid ning algatatakse projektikonkurss Pae veehoidla puhkeala avalikuks kasutuselevõtuks. 2007. aastast alustatakse Lasnamäel projektiga «Kivilinna muutmine roheliseks elukeskkonnaks». Linna välisilme ja haljasalade kaitseks rakendatakse munitsipaalpolitseid ja arendatakse koostööd korrakaitseorganitega. Väärtegude menetlemisel rakendatakse seaduse kõiki võimalusi. Keskkond Linna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest. Nüüdisaegne jäätmekäitlus arendatakse välja järk-järgult, mis tähendab eelkõige jäätmetekke vähendamist, liigiti kogumise ehk kohtsortimise evitamist ja taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning linna korraldatud jäätmevedu. Vastavalt riigi ja linna jäätmekavadele peab segaolmejäätmete taaskasutamine tõusma lähiaastatel seniselt 5-10%-lt 35-40%-ni. See saavutatakse muuhulgas biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldikogumise ja kompostimise evitamisega 2006.-2009. aastatel. 2008. aastaks arendatakse välja neli jäätmejaama, sh Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonnas ja Pääsküla prügila alal 2005.-2006. aastal, Lasnamäel Punase tn piirkonnas ja Põhja-Tallinnas Paljassaare tn piirkonnas 2006.-2008. aastal. 2006. võetakse vastu uuendatud Tallinna Jäätmekava, millega seatakse strateegilised eesmärgid linna jäätmemajanduse arendamiseks 2006-2011. Jätkuvalt korraldatakse iga-aastasi teavituskampaaniaid. Koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Veeressursi kaitseks ning selle säästva kasutamise võimaluste väljaselgitamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks viiakse läbi uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel ning tehnosüsteemide väljaehitamisel. Väärtuslikud pargid võetakse looduskaitse alla ja neid hooldatakse vastavalt klassile. Laste ja noorte keskkonnaalasesse tegevusse kaasamiseks luuakse ja viiakse ellu keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmise erinevaid programme, nt läbi koolimetskondade loomise. Alustatakse Tallinna Loodusmaja rajamisega. 2006. aastal nähakse ette täiendavaid kohustusi kalmistute haldamisel, sh kolumbaariumite ehitamist, kalmistute territooriumite piiramist piiretega, kalmistutel paiknevate kultuuriväärtuste säilitamise kohustust jne. Plaanitakse ehitada uus linna kalmistu Saku vallas ning taotletakse kalmistute maade munitsipaliseerimist. Teede- ja tänavate võrk Väljaarendatud, hooldatud ja valgustatud tänavatevõrgu eesmärgi saavutamiseks pannakse rõhku: • transpordiühenduste kitsaskohtade kõrvaldamise ja ühendusvõimaluste nüüdisajastamisele; • magistraaltänavavõrgu üldkvaliteedi parandamisele; • piirkonnakeskustele parema ligipääsu tagamisele; • liiklusohutuse parandamisele transpordisektoris, vähendades linnas liiklusummikuid; • keskkonna olukorra parandamisele transpordisektoris; • sadamate juurdepääsuteede ehitamisele; • vastavuse saavutamisele Euroopa teestandarditele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on tehtud ettepanek planeerida perioodi 2007-2013 ÜF kasutamise kavasse Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine. Magistraaltänavavõrgu arengusuundade elluviimiseks on Tallinna Linnavolikogu oma 20. juuni 2005 määrusega nr 40 vastu võtnud «Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014». Ühenduse parandamiseks sadamatega valmivad EL ISPA vahenditest rahastatava tehnilise abi elluviimise tulemusena uuringud ja projektid Tallinna Magistraaltänavavõrgu arengukavas olevate sadamate maismaaühenduste ehitamiseks ja taotluse esitamiseks EL Ühtekuuluvusfondi finantsvahenditele. Linna läbivate jalgrattateede võrgu edasiarendamiseks taotletakse lisavahendeid EL fondidest. Jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisuse tõstmiseks vajab linnaruum liikluskorralduslikku rahustamist. Võimalusel eraldatakse jalgratturile sõidutee erivärvilise teekattemärgistusega ääreala. Vajalik on olemasolevad ja uued jalgrattateed ühendada, et tekiks jalgrattateede võrgustik. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette sademe- ja drenaa�ivee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamise ning aastaks 2011 kõigi tallinlaste võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga kogu reovee kogumisalal. Valdkonna arendamisel ja ressursi kasutamise kavandamisel lähtutakse Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast ja Tallinna keskkonnastrateegia 2010 seisukohtadest. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele hea kättesaadavuse kindlustamiseks rajatakse veevarustusega katmata aladel veevarustussüsteemid, täiustatakse olemasolevat veepuhastustehnoloogiat veepuhastusjaamas ning rajatakse pumplatele puhastusseadmed. Samuti ehitatakse kanalisatsioon seni kanaliseerimata piirkondades, renoveeritakse olemasolevad (nõuetele mittevastavad torustikud) ning tagatakse elanikkonnale maksejõukohased liitumistingimused. Kuna Tallinna linna eelarve võimalused on piiratud, taotleb linn eraldi või koos linna vee-ettevõtjatega täiendavat rahastamist EL struktuurifondidelt. Täna on abi taotlemiseks koos naaberomavalitsustega ettevalmistamisel Tallinna joogiveehaarde süsteemi veekaitse projekt. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise plaanipäraseks arendamiseks koostatakse sademeveesüsteemide arendamise kava ja enne süsteemide projekteerimist ning ehitamist kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised üksikute piirkondade lahendused . Elamufond Sotsiaalselt toimetulematutele jätkatakse Tallinna sotsiaalmajutusüksuste rajamist. Linna elamufondi struktuuri korrastamiseks arendatakse välja elamis- ja rendipindade arvestussüsteem ja vastav andmebaas. Elanike ühistegevuste arendamiseks luuakse toetuste süsteem (intressitoetus, ühistute koolitamistoetus jne). Korteriühistute kaasfinantseerimisel korrastatakse vähemalt kaheksa korterelamu sisehoovi. Elamufondi struktuuri eesmärgi elluviimiseks tehakse koostööd erasektoriga elamuehitusprojektide läbiviimisel ja leitakse sobiv majutusstrateegia erivajadustega kontingendile (vangist vabanenud, alkohoolikud, narkomaanid, kodutud). Jätkatakse elamuehitusprogrammiga «5000 eluaset Tallinnasse». Kvaliteetse eluaseme ja heal tasemel kommunaalmajanduse saavutamiseks optimeeritakse kaugkütte süsteem, määratakse kaugküttepiirkonnad, tagatakse kaugküttevõrkude küttekindlus kaugküttesüsteemide renoveerimisega, kooskõlastatakse kaugkütte hinnakujundus ning soodustatakse elektri ja sooja koostootmist. Vanades elamurajoonides aitab linn viia elamute elektritarbimise 0,25 kV süsteemilt üle 0,4 kV süsteemile. Elanikkonna paremaks varustamiseks elektrienergiaga kavandatakse koostöös AS-ga Eesti Energia detail- ja üldplaneeringute käigus uute 110 kV alajaamade rajamist. 3.6. Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused 3.6.1. Strateegilised alused Käesoleva peaeesmärgi poole liikumine seondub strateegia «Tallinn 2025» linnarahanduse ja -juhtimise allstrateegiaga, mis katab järgmisi tegevusvaldkondi: finantsjuhtimine, ressursijuhtimine, avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, linna organisatsioonistruktuur ja personal ning juhtimise infosüsteemid. Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt olulise ülesandena linnaeelarve finantsmudeli rakendamine ja rahavoogude ohjamine. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. aasta otsus nr 329 kohustab Tallinna Linnavalitsust nimetatud mudelit juurutama täies mahus. Juurutamisprojekti lõpptähtajaks on 31. märts 2007. aasta. Vastavalt strateegiale peab linn saavutama hea koostöö riigiga, mille aluseks on ühised eesmärgid. Tallinna linn teostab riigi esindusfunktsiooni ja on riigi majanduse arengumootoriks. 3.6.2. Eesmärgid • Linna huvide esindatus EL-s ja tihe linnadevaheline koostöö • Hästi informeeritud ja linna juhtimisse kaasatud linlased • Kõik tallinlased on registreeritud rahvastikuregistris • Hästi toimivad linna e-teenused • Süsteemse ?oskusteabega linnaametnikud • Arenenud linna asutuste optimaalne infotehnoloogiline infrastruktuur • Head töötingimused linna asutustes • Linna asutuste vahel selge ja loogiline tööjaotus, mis lähtub linnakodanike parema teenindamise eesmärgist • Linna asutuste tööprotsessid on avalikud ja jälgitavad • Linna asutuste tegevus on hästi ja arusaadavalt koordineeritud • Hästi toimiv linna finantssüsteem • Tasakaalus ja läbipaistev linnaeelarve • Kõigile linnaelanikele kättesaadav internetiühendus 3.6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine Linna juhtimisel lähtutakse olemasolevatest arengustrateegiatest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Oluline osa linna juhtimises on Lissaboni strateegial, mille põhimõtete elluviimisel võetakse arvesse nii Euroopa Komisjonis kui teistes EL institutsioonides välja töötatud tegevuskavasid. Linna huvisid EL-s esindab linn läbi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostöö võrgustike ning Tallinna Brüsseli esinduse kaudu. Vajalik on linnadevahelise koostöö suurendamine ja arenguvõimaluste määratlemine rahvusvahelisel tasandil. Linnaelanike vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks tellitakse vastavasisulisi uuringuid ja monitooringuid professionaalsetelt firmadelt ja ülikoolidelt ning teadusasutustelt. Linna infosüsteemid integreeritakse ruumiandmete infosüsteemiga, laiendatakse andmevahetust erinevate linna ja riigi andmekogude vahel. Linnavalitsus taotleb koostööd riigiga riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude arendamiseks. Loodav planeeringute menetlussüsteem liidetakse dokumendihaldussüsteemiga, mille tagajärjel tekib ühe planeeringu kohta toimik, mis sisaldab kõiki asjakohaseid dokumente. Dokumendihaldussüsteemi täiendatakse nii, et süsteemis on võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada. Aastaks 2007 lõpetatakse paberdokumentide ringlus. Geograafilise infosüsteemi ja sellega seotud registrite juurutamiseks linnas on alustatud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Siseministeeriumiga ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega. Eesmärgiks on tagada riiklike registrite võimaluste kasutamine linna registrite arendamiseks ja avaliku sektori, sh Tallinna linna, vahendite kokkuhoidmiseks. Linnaasutuste töötingimuste parandamiseks jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnaosade valitsuste hoonete ja tööruumide korrastamist. Samuti on vajalik ehitada uus haldushoone, mis võimaldaks kõik linna ametid koondada füüsiliselt ühte kohta, vastaks kaasaja bürooruumi nõuetele ja annaks võimaluse kodanikele pakkuda kaasaegset teeninduskeskkonda. Linna teenused Linlaste informeerimiseks tehakse koostööd avalik-õigusliku ja erameediaga. Tallinna veebileheküljel integreeritakse linnaasutuste avalikud teabevood ning linnas toimuvast pakutakse infot linnaelanikule, ettevõtjale ja turistile. Linna kommunikatsioonijõudu suurendatakse linna ühtse visuaalse identiteedi väljatöötamise ja süsteemse rakendamisega. Teavitamise korralduses toetutakse uuringutele/monitooringutele ja nende analüüsile. Igal aastal korraldatakse 2-3 teleprojekti ning vahendatakse linnauudiseid regulaarses raadiosaates. Linnale oluliste ürituste tarbeks koostatakse erilehti ja teisi trükiseid ning arendatakse linnaosade ajalehti. Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis uuendatakse helitehnikat, et tagada pressikonverentside jm ürituste kvaliteetse heli salvestamise võimalus teleraadioajakirjanikele. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele Tallinna Linnavolikogu poolt asutatud elektroonilised registrid ja täiustatakse nende baasil e-teenuseid. Finantsjuhtimine Kasutusele võetakse linnale hangitav ühtne finantsjuhtimise tarkvara linnavalitsuse poolt kindlaks määratud I grupi ametiasutuste haldusala ulatuses, sealhulgas eelkõige raamatupidamise osas, tähtsamate funktsioonide lõikes ka eelarvestamise ja ressursijuhtimise osas. Koostatavas linna eelarvestrateegias 2006-2009 kajastuvad järgmised eesmärgid: 1. Tegevustulem peab olema positiivne vähemalt laenuteenindamise summa ulatuses. 2. Asutuste tegevustulude (omatulude) kasvu suurendamine. 3. Lühiajaliste kohustuste vähendamine. 4. EL fondide aktiivne kaasamine, kaasfinantseerimise piisav reserv. Eesmärgiks peab olema välisabi raha maksimaalne kasutamine linna huvides tagamaks linna jätkusuutliku investeerimisvõime. 5. Laenustrateegia toetab EL projekte, muus osas konservatiivne. 6. Jätkuv üleminek eesmärgipärasele juhtimisele. Tulupoliitika põhieesmärk on tagada Tallinna arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks jätkusuutlik finantseerimine. Füüsilise isiku tulumaksu põhieesmärk on luua linna poolt majanduse arenguks soodne keskkond, mis tagaks läbi tööhõive ja keskmise palga kasvu linna elanikkonnale suuremad tulud. Tallinna linna eesmärgiks on koostöös omavalitsusliitudega tagada kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmise reformieelsele 12,1%-le tasemele. Koostöös riigiga kiirendatakse kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protsessi. Kiirendatakse linnapoolset planeeringute menetlemist. Koostöös erasektoriga kavandatakse uusi elamupiirkondi ja parandatakse vanades elukvaliteeti. Äriettevõtetele pakutakse eri nõuetele vastavaid krunte ja äripindu. Maa kiirema käibelevõtuga, ümberkruntimisega ja sihtotstarbe määramisega on võimalik suurendada linnale laekuvat maamaksu. Suurendatakse linna tulusid varadelt ning varade juhtimisega seotud püsivaid tulusid. Kinnistute müügi asemel tuleb enam koormata neid hoonestusõigusega. Linn peab vältima kinnisvara müümist ilma planeeringu, investeerimiskohustuste- ja pikaajalise kontrollmehhanismita ning pigem suunduma pikaajalisele kasutuslepingule. Jätkuvalt tuleb üle vaadata mitteeluruumide rendilepingud ning võimaluse korral viia rendimäärad vastavusse piirkonna vastavate määradega. Linn peab enda omanduses oleva elamufondi üüriarvestuse viima kulupõhisele arvestusele. Linnavarade paremaks haldamiseks kaalutakse võimalusi luua vara haldava üksuse loomist. Linnarajatistele reklaami paigutamise korral rakendatakse lisaks reklaamimaksule linna õigusaktides ettenähtud reklaamitasu pinna rendi näol. Kulupoliitika peaeesmärgiks on tegevuskulude kasvu piiramine tagades linna jätkusuutliku investeerimisvõime. Taotletakse teede korrashoiu riigipoolset rahastamist lähtudes vastaval haldusterritooriumil müüdavast mootorikütusest, sellele vastavast kütuseaktsiisist ning liikluskoormusest. Taotletakse kultuuriobjektide rahastamiseks riigilt eelarve vahendeid, mille ülalpidamine ja arendamine toimub linnaeelarve vahenditest, kuid külastajatest märkimisväärse osa moodustavad Eesti muude piirkondade elanikud. Seoses EL astumisega on avanenud täiendavad võimalused liidupoolseks rahastamiseks. Uute projektide korral tuleb arvestada projekti omafinantseerimise vajalikkusega. Vajalikud on pikemaajalised kaasfinantseerimise kavad koos konkreetsete ressurssidega. Välisabi raha suuremamahulise kasutamisega on võimalik vähendada uute eelarvelaenude kasutamist. 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Suurenenud ettevõtlusaktiivsus Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud firmad 80-85% Ettevõtlusamet Ettevõtlusinkubaatoritest väljunud firmade töötajate arv inkubaatori asukasfirmades (kumuleeruvalt) 2006-140 töötajat; 2007-220 töötajat; 2008-360 töötajat; 2009-2014-iga aasta lisandub 60-80 Ettevõtlusamet Aasta peale stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete protsent 90% Ettevõtlusamet Stardiabi saanud ettevõtetes kolme aasta jooksul alates toetuse saamisest lisandunud töötajate arv ja ettevõtete töötasufond 2006-80 töötajat; 5,2 milj. kr; 2007-80 töötajat; 5,5 milj. kr; 2008-80 töötajat; 5,5 milj. kr; 2009-14-iga aasta kohta lisandub umbkaudu 80 loodud töökohta palgafondiga ca 5,5 milj. Ettevõtlusamet Koolitustoetust saanud ettevõtetes lisandunud töökohtade arv 2006-15 100 töötajat; 2007-15 100 töötajat; 2008-15 100 töötajat; 2009-2014 aastas 15+100 töötajat Ettevõtlusamet Praktikajuhendaja toetust saanud ettevõtete juhendajate arv 2006-80 juhendajat; 2007-80 juhendajat; 2008-80 juhendajat; 2009-2014-aastas 80 juhendajat Ettevõtlusamet Stipendiumi saanud inimeste arv 2006-14 inimest; 2007-14 inimest; 2008-14 inimest; 2009-2014-aastas 14 inimest Ettevõtlusamet Mentorprogrammis osalenud inimeste arv 2006-120 inimest; 2007-140 inimest; 2008-150 inimest; 2009-2014 aastas 150 inimest Ettevõtlusamet Koolitustel ja teabepäevadel osalenute arv 2006-110; 2007-1200; 2008-1200; 2009-2014-14 1200 Ettevõtlusamet Ettevõtja infopunkti pöördumiste arv 2006-6500; 2007-7000; 2008-7500; 2009-2014- igaaastane kasv 500 Ettevõtlusamet Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime Tallinna Tehnoloogiainkubaatoris asuvate ettevõtete keskmine arv 2006-22; 2007-30; 2008-42; 2009-14 - aastas 45 kuni 60 Ettevõtlusamet Tehnoloogiainkubaatoris alustanud ja sealt väljunud ettevõtete ellujäämisprotsent 90% Ettevõtlusamet Koolitust saanute arv (koolitust ja teavet saanud osalejate arv) Tallinna linna osalusel/toetusel läbi viidud tööjõu kvaliteedi tõstmisele suunatud projektides 2005-2000; 2006-220; 2007-2300 Ettevõtlusamet Suurenenud tööhõive Tallinna osalusega välisinvestoritele suunatud messide ja rahvusvaheliste teavitusürituste arv 2006-7; 2007-8; 2009-2014-8 Ettevõtlusamet Lasnamäe Tööstuspargi täituvus ettevõtetega 2006-13; 2007-100% Ettevõtlusamet Lasnamäe Tööstuspargis olevate ettevõtete töötajate arv 2006-150; 2007-800;’ 2008-1500 Ettevõtlusamet Peaeesmärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Tallinn on 2011 aasta Euroopa Kultuuripealinn Kandideerimise tulemuslikkus 100% Kultuuriväärtuste Amet Väljaarendatud Tallinna Loomaaed (Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park ja Tallinna Lauluväljak) Tallinna Loomaia külastajate arv Suurenemine 5% aastas Kultuuriväärtuste Amet Rekonstrueeritud, internetiseeritud ja hästitöötavad raamatukogud Raamatukogude lugejate arv Suurenemine 3% aastas Kultuuriväärtuste Amet Suurenenud turismitulud Turismitöösturitele korraldatud info- ja teabepäevade, koolituste arv 2005-20, 2006-25, 2007-25 Ettevõtluseamet Tallinna kui puhke- ja konverentsiturismi sihtkohta tutvustavad turundusüritused (messid, workshopid, kampaaniad, esitlused 2005-25, 2006-29, 2007-35; Ettevõtluseamet Ajakirjanike arv, kellele on Tallinna vahetult tutvustatud e. korraldatud tutvumisreis 2005-240, 2006-200, 2007-190 Ettevõtluseamet Tallinn Card´iga sooritatud külastuste arv 2005-52500, 2006-62160, 2007-73640 Ettevõtluseamet Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste- ja noortesõbralikum elukeskkond Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Arendatud laste ja noorte sporditegevus ning noorsootöö teenused Linnaosade/asumite varustatus avatud noortekeskustega arvudes 2006-2 2007-3 Spordi- ja Noorsooamet Tallinna Noorsootöö Keskuse teenuseid kasutatavate noorte arv 2006-kasv12%; 2007-kasv 14%. Spordi- ja Noorsooamet Sporditegevuse toetust saavate harrastajate arv 2006-22000; 2007-22500. Spordi- ja Noorsooamet Liikumisharrastuse ürituste arv 2006-40; 2007-50. Spordi- ja Noorsooamet Lasteasutuste ja koolide renoveerimine Tervishoiukabinettidega ja IT-tehnikaga varustamise arv 2006-20 koolis; 2007-20 koolis. Haridusamet Kõigile kindlustatud põhiharidus Põhikooli õpingute katkestajate protsent 2005-2006-mitte üle 2%; 2006-2007-mitte üle 1,5%; 2007/2008-mitte üle 1%. Haridusamet VII klassist alates rakendatud eelõpe Eelkutseõpet andvate koolide arv 2005-2006-5 kooli 2006-2007-7 kooli 2007-2008-9 kooli Haridusamet Kaasatud lapsed ja noored keskkonnakaitselises tegevuses Linnaosad, kes on kaasatud koolimetskondadesse 2005-Nõmme; 2006-Pirita ja Haabersti; 2007-Põhja-Tallinn, Kesklinn, Mustamäe, 2008-Lasnamäe ja Kristiine. Keskkonnaamet Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Kvaliteetne ning kättesaadav arstiabi Tallinna haiglates Elanike rahulolu teenusega vähemalt 70% positiivseid hinnanguid Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadustele vastav uuselamuehitus Valmivate korterite arv 2005-50; 2005-50; 2007-50 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Elamumajandus- amet Piisav arv öömaja ja varjupaigakohti Öömajade ja varjupaikade kohtade arvu kasv 2005-250; 2006-290; 2007-290 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Kvaliteetsed üldhooldekodu- ja koduhooldusteenused Üldhooldekoduteenuste teenuse saajate arv 2005-680; 2006-750; 2007-750 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Toetatud elamise teenused vaimupuudega inimestele Vaimupuudega isikutele teenuste saajate arv 2005-175; 2006-200; 2007-220. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Tugiisikuteenust saavate laste arv 2005-40; 2006-100; 2007-100. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Võimalused eakatele ja puuetega inimestele päevategevuseks (sh töötamiseks) Eakate päevakeskuste kohtade arvu juurdekasv 2005-3200; 2006-3400; 2007-3600. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Linnaosade valitsused Laste päevakeskuse teenuse saajaid 2005-140; 2006-300; 2007-300. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Linnaosade valitsused Avahooldusteenused psüühiliste erivajadustega inimestele Teenust saavate isikute arv 2005-255; 2006-300; 2007-320. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Psühhosotsiaalset nõustamist saavaid kliente 2005-120; 2006-200; 2007-200. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavaid käitumishäirega lapsi 2005-25; 2006-10; 2007-10. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Sotsiaalse rehabilitatsiooni kohti noortele rasedatele ja emadele vastsündinutega 2005-0; 2006-10; 2007-10. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi ning rehabilitatsioon Asendus- ja võõrutusravi tarbeks loodavaid keskusi 2005-3; 2006-4; 2007-5. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid saavate sõltuvushäiretega laste arv 2005-43; 2006-44; 2007-44. Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Hästi toimiv munitsipaalpolitsei Heakorra tagamiseks ametnike arvu kasv 2005-34; 2006-147; 2007-189; 2008-243; 2009-324. Linnakantselei Uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus Videokaamerate arv 2005-6; 2006-6; 2007-6. Linnakantselei Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Kõigis linnaosades kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud ning ehitusmäärused Linnaosade kaetus üldplaneeringutega 2008-100% Linnaplaneerimise Amet Lõpule viidud omandi- ja maareform, sh linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa on munitsipaliseeritud Munitsipaaltaotluste esitamine pindala osas 2005-24 km2; 2006-35km2; 2007-45 km2 Maa-amet Hästi arendatud Tallinna linna ja tema tagamaaga terviklik ühistransport Autobusside keskmine vanus aastaks 2010 trammidel 18; trollidel 12; bussidel 10. Transpordiamet Haljasalade võrgustik ning linnametsade kompleksne hooldamine ja järelevalve Haljasalade hooldusnormide rakendamine 2005-45%; 2006-48%, 2007-50% Keskkonnaamet Kaasaja nõuetele vastav loodushoidlik jäätmekäitlus Jäätmete tekkekoha sorteeritavate olmejäätmete osatähtsus 2005-10%; 2006-15%; 2007-20% Keskkonnaamet Olmejäätmete taaskasutuse arengu osatähtsus 2005-20%; 2006-25%; 2007 -35%. Keskkonnaamet Välja ehitatud jalgrattateede võrgustik Jalgrattateede väljaehitamise pikkus 2005-130 km; 2006-135 km; 2007-140 km Kommunaalamet Paranenud sadamate ja maismaaühendus Rekonstrueeritud sadamate maismaaühenduste (Pan-Europa transpordikoridor) pikkus 2007-19,9 km Kommunaalamet Ülemiste liiklussõlme pikkus 2007-4,1 km Komunaalamet Tallinnasse suubuvate riigimaanteedega ühendatud magistraalteede pikkus 2007-30,2 Komunaalamet Rekonstrueeritud ja väljaehitatud sademe- ja drenaa�ivee ärajuhtimise süsteem Väljaehitatud sademe- ja drenaa�ivee torustike osakaal 2005-70%; 2006-75%; 2007-80%; 2008-85%; 2009-90%. Komunaalamet Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine Ühiskanalisatsiooniga ühendatud majapidamiste osatähtsus 2005-95,5%; 2006-96%; 2007-96,5%; Kommunaalamet Joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele 2005-96%; 2006-98%; 2007-99% Keskkonnaamet Korrastatud linna elamufondi struktuur Sundüürnike probleemi lahenduse protsent 2007-100% Elamu- majandusamet Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused Eesmärgid Mõõdikud Kriteeriumid Vastutaja Linna huvide esindatus EL-s ja tihe linnadevaheline koostöö Tallinna ametnikke kasv Brüsseli esinduses 2006-2; 2007-3 Linnakantselei Kõik tallinlased on registreeritud rahvastikuregistris Rahvastikuregistrisse lisandunud elanike arv 2006-2500 elanikku 2007-2500 elanikku Perekonnaseisu- amet Linnaametnike oskusteabe täiendamine Täiendkoolituse läbinud teenistujate protsent kogu linna teenistujatest 2006-80% 2007-90% Linnakantselei Internetipõhiste teenuste pakkumine Täielike e-teenuste arv kõigist võimalikest protsentides 2006-50%2007-100% Linnakantselei Linna teenuste arv kõigist võimalikest kodanikuportaalis protsentides 2006-50% 2007-100% Linnakantselei Linnaasutuste infotehnoloogiline infrastruktuur Digitaalselt menetletavate dokumentide maht kõigist dokumentidest protsentides 2006-50% 2007-100% Linnakantselei Head töötingimused linnaasutustes Ametnike töötingimuste vastavus EL nõuetele 2006-50% 2007-100% Linnakantselei 5. Kokkuvõte Tallinna Linnavalitsus pöörab suurt tähelepanu kaasaegse analüüsi-, planeerimise ja seiresüsteemi rakendamisele, ametiasutuste arendusjuhtide võrgustiku loomisele ning strateegiliste dokumentide koostamise, täiendamise, elluviimise, seire ja vastastikuste seoste süsteemi korrastamisele. Tallinna arengukava 2006-2015 lähtub linna strateegiast «Tallinn 2025», mille ülesandeks on pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim lähiaastate tegevuslahend, saavutamaks soovitud tulevikuseisundit olemasolevate ressursside piires. Tallinna majanduse areng peab olema lähiperioodil väga kiire, maksimaalselt tuleb kasutada EL struktuurfondide rahasid ning tihedalt tuleb koostööd teha riigi ja kolmanda sektoriga. Arengudokumenti viivad ellu linna ametiasutused, elluviimine sõltub eelkõige selle kavandajatest ja teostajatest - Tallinna linna ametiasutustes töötavate ametnike sihipärasest tegevusest. Arengudokumendi ajakohastamise käigus aktualiseeritakse olukorda iseloomustavad faktandmed, arengulised peaeesmärgid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Selleks esitavad linnavalitsuse struktuuriüksused, koostöös linnaelanike, ettevõtjate ja mittetulundusühingutega, Tallinna Linnakantselei arenguteenistusele ülevaate oma vastutusala eelmise aasta eesmärkide saavutamisest ja ettepanekud arengukava kaasajastamiseks. Arengudokumendi ajakohastamisse kaasatakse kõik Tallinna Linnavalitsuse struktuuriüksused. Tallinna arengudokumentide menetlemist ja monitooringut koordineerib Tallinna Linnakantselei arenguteenistus. Tallinna arengukava 2006-2015 koostamisel lähtuti eelkõige strateegiast «Tallinn 2025». Arvestati riigi- ja linna arengudokumentidega ning erinevate uuringutega ja linna ametiasutuste ettepanekutega. Tallinna arengukava võimaldab kavandada linna tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult. 6. Kasutatud dokumendid 1. Strateegia «Tallinn 2025» (Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004. a määrus nr 23); 2. Tallinna arengukava 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 9. detsember 2004. a määrus nr 53); 3. Tallinna elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse» (Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsus nr 175); 4. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava 2003-2017 (Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003. a istungi protokoll nr 24); 5. Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001-2005 (Tallinna Linnavolikogu 6. september 2001. a määrus nr 38); 6. Tallinna jäätmekava (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 39); 7. Tallinna keskkonnastrateegia 2010 (Tallinna Linnavolikogu 22.jaanuari 1998 määrus nr 5); 8. Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005-2007 (Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrus nr 24); 9. Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005. a määrus nr 40); 10. Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava aastateks 2004-2012 (Tallinna Linnavolikogu 11. detsember 2003. a määrus nr 67); 11. Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 18); 12. Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007 (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 17); 13. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 (Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004. a määrus nr 14); 14. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40); 15. Lasnamäe linnaosa arengukava; 16. Mustamäe linnaosa arengustrateegia; 17. Põhja-Tallinna linnaosa arengukava; 18. Eesti Keskerakonna ja Ühendus Vabariigi Eest-Res Publica koalitsioonileping Tallinnas 15. märts 2005; 19. Linnauuringute instituut lõpparuanne: Tallinna elamuasemestrateegia 2000; 20. OÜ Saar Poll uuring: Tallinna elanike infovajaduse uuring oktoober 2001; 21. Tallinna linna finantsjuhtimise mudel (Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329); 22. Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö: «Tallinna juhtimise täiustamine»; 23. Tallinna üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrus nr 3). Volikogu esimees Toomas VITSUT