Rapla Vallavolikogu — Rapla valla arenduskava uue redaktsiooni vastuvõtmine — KO, 228, 2133

Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Rapla valla arenduskava uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rapla Vallavolikogu 01. juuli 2004. a määrus nr 22, «Rapla valla arenduskava uue redaktsiooni vastuvõtmine» (KO 2004, 196, 1830). 3. Määrus jõustub 03. oktoobril 2005. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 23. septembri 2005. a määrusega nr 17 RAPLA VALLA ARENDUSKAVA 2003-2010 Re-struktureerimine 2005 SISUKORD RE-STRUKTUREERIMISE ALUSED Rapla valla halduse ees seisvad ning lahendamist vajavad probleemid ARENDUSVALKONNAD MUUTUSVAJADUSED Valla terviklikkus Probleem 1. Elanikkonna vananemine Probleem 2. Kehv ühendus keskustega Probleem 3. Noorte side Rapla vallaga nõrgeneb, identiteeditunnetus habras, noored lahkuvad vallast Probleem 4. Teabelevi vallas ei ole operatiivne Probleem 5. Side kvaliteet piirkonniti takistuseks internetiühendusele Haldus Probleem 6. Munitsipaalomandi reguleerimine lõpule viimata Probleem 7. Tänavate-teede, haljasalade ja veekogude korrashoid Probleem 8. Elamispinna vähesus ja mittekättesaadavus Probleem 9. Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kinnisvaraga seotud probleemid Probleem 10. Valla ja ettevõtete vähene koostöö avalike konkursside läbiviimisel Inimväärse elu tingimused Tervis Probleem 11. Puudub piisav ülevaade elanikkonna tervislikust seisundist Probleem 12. Alkoholismi ja narkomaania kasv elanikkonna hulgas Probleem 13. Veevärgi ja kanalisatsiooniprobleem Rapla linnas ja vallas tervikuna Probleem 14. Spordibaaside vähesus, väike mahutavus ning kehvapoolne varustatus. Spordiklubide majanduslik nõrkus Vaba aeg Probleem 15. Vähe lähipuhkevõimalusi Probleem 16. Noorte võimalused vaba aja sisustamiseks kesised Haridus Probleem 17. Kutseharidussüsteem on elukauge Probleem 18. Laste mänguväljakud asulates vajavad renoveerimist ja mitmekesistamist Probleem 19. «Pääsupesa» lasteaed vajab renoveerimist Probleem 20. Õpilastranspordi praegune lahendus ei ole optimaalne Probleem 21. Laste väljalangemine põhikoolivõrgustikust Probleem 22. Klasside liiga suur täituvus Probleem 23. Õppevahenditega varustatuse tase koolides on halb Probleem 24. Lasteaia õpetajate palk on madal Probleem 25. Kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteem ei vasta vajadustele Probleem 26. Piirkondlike koolide võimaluste ebapiisav kasutamine noorte ja täiskasvanute üldharivaks koolituseks Probleem 27. Täiskasvanute koolitajate vahel puudub koostöö Probleem 28. Kuusiku lasteaia hoone amortiseerunud Probleem 29. Õpetajate kaadri keskmine vanus on kõrge, noori õpetajaid lisandub vähe Õpetajatel puudub motivatsioon tulla kooli tööle Sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Probleem 30. Toimetulekuraskustega pered Probleem 31. Puudulik koostöövõrgustik tegelemaks erivajadustega ja/või probleemsete lastega Probleem 32. Abi vajavad lapsevanemad Probleem 33. Elanike ja asutuste-organisatsioonide turvalisus kahaneb Probleem 34. Avalikes asutustes juurdepääsutingimuste puudumine liikumispuuetega inimestele Probleem 35. Hooldamist vajajate hulk suureneb Probleem 36. Puuetega inimeste töövõimalused ja teenused on puudulikud Keskkond Kultuurikeskkond Probleem 37. Rapla valla kultuuris valitseb madal koostöövõime, puuduvad selge eesmärgistus ja kokkulepped Probleem 38. Rapla valla maine kujundamine väljakujunemata ega seostu valla kultuurikorraldusega Probleem 39. Paigakultuur pole jätkupidev Probleem 40. Kohaliku pärimusega tegeletakse juhuslikult Probleem 41. Muusikakooli ja loovstuudiote töötingimused ei vasta nende arengupotentsiaalile Probleem 42. Kultuuribaaside kasutuspõhimõtted ja baaside materiaalne seisukord ei vasta täielikult aja nõuetele Füüsiline keskkond Probleem 43. Gaasitrassi sissevedu Raplasse peatunud, gaas pole kättesaadav ka mitte suurtarbijaile Probleem 44. Tööstusreostus Probleem 45. Jäätmekäitlusprobleem Probleem 46. Ööbimisvõimaluste vähesus Probleem 47. Rapla linn kui maakonna keskus Probleem 48. Tingimuste loomine võimalikeks investeeringuteks Probleem 49. Valla eelarvevahendid ei kindlusta arenguvajaduste katet REALISATSIOONIPLAAN Re-struktureerimise alused Omavalitsuse võtmeülesanded saab defineerida järgmiselt: 1. Tagada juurdepääs seaduses ettenähtud avalikule teenusele, informatsioonile aga ka asutustele, objektidele ja rajatistele. 2. Kindlustada tasakaalustatud demograafiline, ruumiline ning majanduslik areng piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. 3. Tagada jätkusuutliku ja säästva keskkonna toimuvus ja areng. 4. Kaitsta ja esindada haldusala huve maakondlikul, riiklikul, rahvusvahelisel tasandil. Suurim muutus, mis on toimunud viimase 5 aasta jooksul omavalitsuste juhtimises on üleminek protsessi ja sihtrühma põhiselt ühiskonnakorralduselt valdkonna põhisele - s.t näiteks, et OV ülesandeks ei ole mitte «informaatika ja infotehnoloogia arendamine» vaid elu- ja majanduskeskkonna kvaliteedi tõstmine kaasaegsete ja konkurentsivõimeliste kommunikatsioonivõimaluste loomisega ning mitmete muude meetmetega. Tavaks on saanud jagad omavalitus iseseisvalt toimivateks aga üksteisega tihedalt läbipõiminud valdkondadeks – looduskeskkond, majanduskeskkond, elu- ja sotsiaalkeskkond ning tehniline keskkond. Ühelt poolt võimaldab see lihtsamini kirjeldada ja iseloomustada kõnesolevaid valdkondasid ja teiseks loob see aluse nende oluliste valdkondade omavaheliste mõjude ja piirangute esiletoomiseks. Omavalitsuse arendustegevus on tervik s.t, et koostatavad arendusdokumendid peavad lähtuma kõnesolevast jaotusest, olema omavahel seotud ning tagama vastavalt oma positsioonile omavalitsuse demograafilise, ruumilise ning majandusliku arengu. Omavalitsuse arendusdokumentideks on piirkondlikud (külade) arengukavad, omavalitsuse arengukava, sektor arengukavad ning üldplaneering.

Arengukava (strateegia) koostamisel lähtutakse kahest tasandist, mille abil on kerge määratleda omavalitsuse põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüside tulemusena on lihtne defineerida põhilised arendussuunad erinevatele valdkondadele. Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal koostatakse realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mis on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani valla arendamiseks ning selleks vajaliku ressursside jaotuse. Samuti toimib kõnesolev plaan omavalitsuse arenduskulude aruande – eelarvena. Läbiviidud analüüs tõi esile, et kaks äärmiselt olulist valdkonda on jäänud olemasolevas arengukavas käsitlemata. Nendeks on loodusekeskkonnaga seotud arengud ning majanduskeskkonna arendamine. Elu- ja sotsiaalkeskkonnas puudub kõik, mis on seotud noorsootööga. Olemasolev arengukava on re-struktureeritud järgmiselt: 1. Looduskeskkond 2. Majanduskeskkond (siin käsitletakse tavaliselt ka valla haldussuutlikkusega seotud arenguid) 3. Elu- ja sotsiaalkeskkond 4. Tehniline keskkond Selleks, et olemasolevasse arengukavasse viia sisse ülaltoodud muutused oli vajalik süstematiseerida kasutatud informatsioon, tuues välja kõige olulisema – arendusvaldkonnad, nendes ilmnevad muutusvajadused ning järgnevalt muutuste realiseerimise meetmed. See võimaldab järgnevalt analüüsida võimalikke muutusi ja täiendusi arengusuundades ja nende meetmetes. Rapla valla halduse ees seisvad ning lahendamist vajavad probleemid Arendusvaldkonnad: 1. Valla terviklikus 2. Haldus 3. Inimväärse elu tingimused 3.1. Tervis 3.2. Vaba aeg 3.3. Haridus 3.4. Sotsiaalhoolekanne ja turvalisus 4. Keskkond 4.1. Kultuurikeskkond 4.2. Füüsiline keskkond Muutusvajadused: Valla terviklikkus 1. Elanikkonna vananemine. 2. Kehv ühendus keskustega. 3. Noorte side Rapla vallaga nõrgeneb, identiteeditunnetus habras, noored lahkuvad vallast. 4. Teabelevi vallas ei ole operatiivne. 5. Side kvaliteet piirkonniti takistuseks internetiühendusele. Haldus 1. Munitsipaalomandi reguleerimine lõpule viimata. 2. Tänavate-teede, haljasalade ja veekogude korrashoid. 3. Elamispinna vähesus ja mittekättesaadavus. 4. Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kinnisvaraga seotud probleemid. 5. Valla ja ettevõtete vähene koostöö avalike konkursside läbiviimisel. Inimväärse elu tingimused Tervis 1. Puudub piisav ülevaade elanikkonna tervislikust seisundist. 2. Alkoholismi ja narkomaania kasv elanikkonna hulgas. 3. Spordibaaside vähesus, väike mahutavus ning kehvapoolne varustatus. Spordiklubide majanduslik nõrkus. Vaba aeg 1. Vähe lähipuhkevõimalusi. 2. Noorte võimalused vaba aja sisustamiseks kesised. Haridus 1. Kutseharidussüsteem on elukauge. 2. Laste mänguväljakud asulates vajavad renoveerimist ja mitmekesistamist. 3. «Pääsupesa» lasteaed vajab renoveerimist. 4. Õpilastranspordi praegune lahendus ei ole optimaalne. 5. Laste väljalangemine põhikoolist. 6. Klasside liiga suur täituvus. 7. Õppevahenditega varustatuse tase koolides on halb. 8. Lasteaia õpetajate palk on madal. 9. Kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteem ei vasta vajadustele. 10. Piirkondlike koolide võimaluste ebapiisav kasutamine noorte ja täiskasvanute üldharivaks koolituseks. 11. Täiskasvanute koolitajate vahel puudub koostöö. 12. Kuusiku lasteaia hoone amortiseerunud. 13. Õpetajate kaadri keskmine vanus on kõrge, noori õpetajaid lisandub vähe. Õpetajatel puudub motivatsioon tulla kooli tööle. Sotsiaalhoolekanne ja turvalisus 1. Toimetulekuraskustega pered. 2. Puudulik koostöövõrgustik tegelemaks erivajadustega ja/või probleemsete lastega. 3. Abi vajavad lapsevanemad. 4. Elanike ja asutuste-organisatsioonide turvalisus kahaneb. 5. Avalike asutuste kehvad juurdepääsutingimused eakatele, puudega inimestele ja väikeste lastega vanematele. 6. Hooldamist vajajate hulk suureneb ja tekib vajadus erinevate hooldusvormide järele. 7. Puuetega inimeste töövõimalused ja teenused on puudulikud. Keskkond Kultuurikeskkond 1. Rapla valla kultuuris valitseb madal koostöövõime, puuduvad selge eesmärgistus ja kokkulepped. 2. Rapla valla maine kujundamine on väljakujunemata ega seostu valla kultuurikorraldusega. 3. Paigakultuur pole jätkupidev. 4. Kohaliku pärimusega tegeletakse juhuslikult. 5. Loovstuudiote töötingimused ja ülalpidamispõhimõtted ei vasta nende arengupotentsiaalile. 6. Kultuuribaaside kasutuspõhimõtted ja baaside materiaalne seisukord ei vasta täielikult aja nõuetele. Füüsiline keskkond 1. Gaasitrassi sissevedu Raplasse peatunud, gaas pole kättesaadav ka mitte suurtarbijaile. 2. Tööstusreostus. 3. Jäätmekäitlusprobleem. 4. Ööbimisvõimaluste vähesus. 5. Rapla linn kui maakonna keskus. 6. Tingimuste loomine võimalikeks investeeringuteks. 7. Valla eelarvevahendid ei kindlusta arenguvajaduste katet. Realisatsiooniplaan Valla terviklikkus Probleem 1. Elanikkonna vananemine 1. Vanurite avahooldussüsteemi arendamine ja teenuste mitmekesistamine. 2. Ühistranspordi arengukava väljatöötamine. Probleem 2. Kehv ühendus keskustega 1. Ühistranspordi logistika väljatöötamine. Probleem 3. Noorte side Rapla vallaga nõrgeneb, identiteeditunnetus habras, noored lahkuvad vallast 1. Luua sõnaõigusega noorte volikogud, et arvestada enam noorteühingute plaanide ja arvamustega. 2. Rajada eeldusi ettevõtliku vaimuga noorte tagasipöördumiseks. 3. Tõhustada majandusõpet koolides kaugema eesmärgiga lisada Raplasse juurde noorte osalusega väike- ja keskmisi ettevõtteid. 4. Tõsta esile Rapla piirkonna eeliseid võrreldes lähedal asuvate tõmbekeskustega. Probleem 4. Teabelevi vallas ei ole operatiivne 1. Korraldada valla veebilehe toimetamine ümber regulaarseks. 2. Uurida võimalust korraldada soovitava kirjanduse hankimist ja müüki soovijatele Rapla raamatukogu vahendusel. 3. Leida võimalusi interneti ühenduse kvaliteedi parandamiseks hajaasustusega piirkondades. 4. Välja töötada ja luua asjakohane infosüsteem. 5. Kasutada sihipärasemalt olemasolevaid ja varemgi kasutatud infokanaleid («Nädaline», vallaleht, valla veebileht internetis, infopäevad, valla asutuste koduleheküljed, reklaam koolides jms.) teabeleviks. Probleem 5. Side kvaliteet piirkonniti takistuseks internetiühendusele 1. Koostöös Eesti Telefoniga leida võimalikud lahendusvariandid. Haldus Probleem 6. Munitsipaalomandi reguleerimine lõpule viimata 1. Varahaldusosakonna põhimääruse väljatöötamine. 2. Varahaldusosakonna tööülesannete sõnastamine. 3. Varahaldusosakonna komplekteerimine ja töösserakendamine. 4. Koos partneritega alustada Kuusiku lennuvälja arendamist lennuspordi baasina ja väikelennukite lennuväljana. Probleem 7. Tänavate-teede, haljasalade ja veekogude korrashoid 1. Koostada haljasalade skeem ja määrate nende roll. 2. Koostada ja kinnitada heakorraeeskirjad. 3. Koostada valla territooriumi hoolduskavad ning sõlmida valdajatega 5-aastased hoolduslepingud. 4. Korrastada teed ja tänavad. 5. Viia projekteerimine kooskõlla haljastuse ja üldplaneeringuga. 6. Läbi planeeringute leida lahendus jalgrattasõitjate ja jalakäijate liiklemisele. 7. Korrastada liiklusmärgid ja suunasildid koostöös arhitektiga. 8. Koostada linnainfoskeem ja valla installatsiooniskeem. 9. Kaaluda vallas reklaamimaksu kehtestamist (stiiliküsimus - koostöös arhitektiga); selle sobivuse korral maks kehtestada. 10. Viia läbi tänavavalgustuse olukorra hindamine (seos valgustatud ja valgustamata aja vahel). 11. Leida lepingulised partnerid jooksvate heakorraprobleemide lahendamiseks. 12. Sõlmida pikaajalised veekogude hoolduslepingud. 13. Ehitada arhitektuuriliselt ajaloolise Rapla kivisillaga sobivad jalakäijate sillad. Probleem 8. Elamispinna vähesus ja mittekättesaadavus 1. Valmistada ette valla eluasemeprogramm. Programm sisaldaks: o probleemi tegeliku ulatuse analüüsi; o tooks esile probleemi põhjused valla eri piirkondades; o elanikegruppide kirjeldust, kelle mureküsimuseks eluase ennekõike on; o probleemi lahendamise võimalike lahendusteede võrdlust; o probleemi eri lahendusteede kaas- ja kõrvalmõjude hinnangut; o valla juhtorganite pädevusse kuuluvate ja jõukohaste ülesannete määratlust probleemi lahendamiseks; o määratletud ülesannete lahendamiseks vajaminevate ressursside analüüsi; o vallavalitsuse ja -volikogu tegevuskava eluasemeprobleemi lahendamiseks. 2. Teha kindlaks erivajadustega inimeste elamispinna vajadus, planeerida vastavalt renoveerimine ja ehitamine. Probleem 9. Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kinnisvaraga seotud probleemid 1. Tellida Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õppehoone renoveerimisprojekt 2006 – 2007. a. 2. Taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. 3. Projekteerimiskulutuste osaliseks katteks taotleda rahalisi vahendeid Kultuuriministeeriumist. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi looduspargi puhul ka Keskkonna Investeeringute Keskuselt 2005 - 2008. a. 4. Rapla Ühisgümnaasiumi renoveerimistööd lõpetada 2006. a. 5. Leida lahendus Rapla Ühisgümnaasiumi juures olevale õpilaskodule. 6. Rapla Ühisgümnaasiumi algklassidemaja ventilatsioonisüsteemi ning keldrikorruse hüdroisolatsiooni väljaehitamine. Tellida projekt 2006. a. Probleem 10. Valla ja ettevõtete vähene koostöö avalike konkursside läbiviimisel 1. Hoida end kursis riigihanke seaduse menetlemise käiguga Riigikogus, vajadusel sekkuda saadikute-riigikogu liikmete kaudu. Inimväärse elu tingimused Tervis Probleem 11. Puudub piisav ülevaade elanikkonna tervislikust seisundist 1. Osaleda maakonna terviseinfo kogumisel, analüüsi- ja jälgimissüsteemi arendamisel. 2. Säilitada Rapla haigla roll piirkonna olulisima tervishoiu- ja meditsiinikeskusena. 3. Osaleda maakonna terviseedenduslikes projektides. Probleem 12. Alkoholismi ja narkomaania kasv elanikkonna hulgas 1. Rakendada meetmed alkoholi-ja tubakasaaduste müügikontrolli tugevdamiseks. 2. Leida lahendeid võõrutusravi kättesaadavuse hõlbustamiseks nii tervishoiusüsteemi kui ka 3. sektori abil. 3. Huvitegevuse ja sportimisvõimaluste edendamine. Probleem 13. Veevärgi ja kanalisatsiooniprobleem Rapla linnas ja vallas tervikuna 1. Töötada välja ühisveevärgi arendamise kava valla maapiirkonna jaoks. 2. Alustada Rapla linna sadevete süsteemi projekteerimist. Probleem 14. Spordibaaside vähesus, väike mahutavus ning kehvapoolne varustatus Spordiklubide majanduslik nõrkus 1. Tellida Rapla Ühisgümnaasiumi staadioni renoveerimisprojekt 2006. a. 2. Vesiroosi Gümnaasiumi tervisepargi rajamine (ujumiskoht, terviserada, jooksu- ja suusarada) koos spordikompleksiga (staadion, spordihall). 3. Staadionide ja spordiplatside renoveerimine, uute spordiväljakute rajamine (Uusküla, Kuusiku jne). 4. Koolivõimlate kaasajastamine, spordiinventari hankimine. 5. Tellida Hagudi Põhikooli staadioni renoveerimise projekt. Selgitada välja ehitusmaksumus. 6. Taotleda investeeringutoetust riiklike investeeringute programmist, samuti erinevatest fondidest. 7. Tellida Kodila Põhikooli võimla projekt. Vaba aeg Probleem 15. Vähe lähipuhkevõimalusi 1. Jalgrattaradade rajamine. 2. Uute ujumisvõimaluste loomine vallas. 3. Olemasolevate väikeste spordiplatside taastamine ja korrashoid, vajadusel uute rajamine. 4. Puhkekompleksi rajamine saviaukude piirkonda. 5. Jätkata jõe puhastamist linna piires Probleem 16. Noorte võimalused vaba aja sisustamiseks kesised 1. Mitmekesistada noorte sportimisvõimalusi. 2. Korraldada huvialaringide tegevus enam õppekavade omandamist toetavaks. 3. Tõsta ringijuhtide töötasu. 4. Töötada välja süsteemne lahendus noorsoole eneseteostusvõimaluste pakkumiseks. 5. Koostada noortepargi projektplaan, mis sisaldaks skateparki ja muid väljundeid noorte vabaajaveetmiseks ning pargi rajamist. 6. «Avatud kooli» mudeli rakendamine valla kõikides koolides. 7. Aidata kaasa ja kindlustada noortekeskuse toimimine Rapla vallas. 8. Arendada, koolitada noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid institutsioone. võimalusel aidata kaasa noorsootööd teostava võrgustiku edasiarendamisele. 9. Anda välja noortele suunatud vaba aja veetmise võimalusi tutvustavad voldikud. Haridus Probleem 17. Kutseharidussüsteem on elukauge 1. Ettevõtjate ühendustel vajalik algatada kutsehariduse tellimuse ettevalmistamine. 2. Üle vaadata valla kutsenõustamise korraldus. Probleem 18. Laste mänguväljakud asulates vajavad renoveerimist ja mitmekesistamist 1. Analüüsida olemasolevate mänguväljakute seisukorda ning varustatust. 2. Selgitada välja täiendavate mänguväljakute rajamise maht. 3. Selgitada välja rahaliste vahendite vajadus ja finantseerimise võimalused. Probleem 19. Pääsupesa lasteaed vajab renoveerimist 1. Leida lahendus erilasteaia «Pääsupesa» probleemile. 2. Taotleda täiendavaid vahendeid riiklikest vahenditest. 3. Selgitada välja võimalused finantseerimiseks Euroopa Liidu fondide kaudu. Probleem 20. Õpilastranspordi praegune lahendus ei ole optimaalne 1. Töötada välja optimaalsed õpilasliinide marsruudid. 2. Kasutada sobiva suurusega busse. Probleem 21. Laste väljalangemine põhikoolivõrgustikust 1. Hariduskomisjonil uurida probleemi ulatust ja tõsidust. 2. Klassijuhatajate töö tõhustamine ja tähtsustamine. 3. Individuaalõppekavade rakendamine laste suhtes, kes seda vajavad. 4. Sotsiaalnõustamise- ja abi rakendamine perele ja lapsele, koostöövõrgustiku rakendamine. 5. Pikapäevarühma rakendamine. 6. Laste ja noorte päevakeskuste arendamine. 7. Logopeedi tööle rakendamine Kodilas ja Hagudis 2004/2005. a. Probleem 22. Klasside liiga suur täituvus 1. Probleemi negatiivsete mõjude vähendamiseks luua tugivõrgustik (sotsiaalpedagoogid, abiõpetajad). 2. Rakendada rühmatunde. Probleem 23. Õppevahenditega varustatuse tase koolides on halb 1. Kõikidel koolidel koostada õppevahendite vajaduse arvestus nii mahulises kui rahalises väljenduses. Saadud tulemuse põhjal koostada programm õppevahenditega varustatuse viimiseks nõutavale tasemele. Probleem 24. Lasteaia õpetajate palk on madal 1. Valla eelarve menetlemise käigus arvestada vajadusega vähendada palgataseme erinevust koolide ja lasteaedade haridustöötajate ja kooliõpetajate vahel. Probleem 25. Kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteem ei vasta vajadustele 1. Koostada kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteemne kava, kaasates selle koostamisele koolide, ametikoolide, ettevõtjate ühenduse, kutsenõustajate jne. esindajad. 2. Korraldada enam õppeekskursioone tutvustamaks erinevaid õppimisvõimalusi ning elukutseid. Probleem 26. Piirkondlike koolide võimaluste ebapiisav kasutamine noorte ja täiskasvanute üldharivaks koolituseks 1. Selgitada välja ja täpsustada koolide võimalused mitmesuguste lühikursuste, õpiringide ja huviringide läbiviimiseks. 2. Selgitada välja täiendavalt vajaminevate eelarveliste vahendite maht. Probleem 27. Täiskasvanute koolitajate vahel puudub koostöö 1. Korraldada piirkonnas tegutsevate koolitajate kokkusaamisi. Probleem 28. Kuusiku lasteaia hoone amortiseerunud 1. Leida lahendus Kuusiku Lasteaiale. Probleem 29. Õpetajate kaadri keskmine vanus on kõrge, noori õpetajaid lisandub vähe. Õpetajatel puudub motivatsioon tulla kooli tööle 1. Selgitada välja võimalused ja otsustada kuidas motiveerida noort õpetajat tulema tööle kooli (korter, ühekordne toetus tööleasumisel jne). Sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Probleem 30. Toimetulekuraskustega pered 1. Toetuste ja teenustesüsteemi optimeerimine. 2. Koostöö tööhõiveametiga. 3. Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooni arendamine. 4. Tugiisikute rakendamine. Probleem 31. Puudulik koostöövõrgustik tegelemaks erivajadustega ja/või probleemsete lastega 1. Selgitada välja erivajadustega ja/või probleemsed lapsed lasteaedades ja koolides, jälgida neid erilise tähelepanuga. 2. Rakendada optimaalne koostöövõrgustik probleemsete lastega tegelemiseks (logopeedid, sotsiaalpedagoogid, abiõpetajad, klassijuhatajad). 3. Korraldada õpetajatele täiendkoolitus probleemsete lastega tegelemise oskuste omandamiseks. 4. Rakendada senisest enam seiklusringe probleemsetele lastele. 5. Luua täiendavaid võimalusi laste koolivälise aja sisustamiseks päevakeskuste ja huviringide. Probleem 32. Abi vajavad lapsevanemad 1. Töötada välja programm probleemsete lapsevanemate nõustamiseks koolide ja lasteaedade juures. 2. Leida Kodilas koht, kuhu saaks koguda lapsevanemaid (ja ka teisi hooldustvajavaid elanikerühmi) kokkusaamistele - päevakeskuse rajamine. 3. Algatada probleemi põhjuste uurimine ning strateegiliste lahendusteede otsimine (probleem vabariiklik!). 4. Leida viise kooli rolli tõstmiseks lastega ja probleemsete lapsevanematega tegelemisel. Probleem 33. Elanike ja asutuste-organisatsioonide turvalisus kahaneb 1. Töötada välja vallas eriolukordades toimimise kava. 2. Luua toimivad koostööseosed turvalisust tagavate asutuste ja elanikkonna ning nende ühenduste vahel. 3. Turvalisuse tagamiseks kaaluda Raplasse videokaamerate ülesseadmist. 4. Uurida linna heakorratingimuste (näiteks tänavavalgustus) seost kuritegevusega. Probleem 34. Avalike asutuste kehvad juurdepääsutingimused eakatele, puuetega inimestele ja väikeste lastega vanematele 1. Ehitusjärelevalve tõhustamine ning kontroll ehitusnormidest kinnipidamise üle avalikes hoonetes. 2. Kõnniteekiviga platvormide ehitamine ühisliiklusvahendite peatustesse. 3. Tagada tänavate ja kõnniteede õigeaegne remont ja korrashoid asulates. 4. Tõhus kontroll tänavate-teede lumekoristuse üle. Probleem 35. Hooldamist vajajate hulk suureneb ja tekib vajadus erinevate hooldusvormide järele 1. Rapla Hooldekeskuses pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine läbi keskkonna parendamise. 2. Tagada valla vajadustele vastav eakate ja puuetega inimeste avahooldussüsteem. 3. Korraldada hooldepuhkuse (nii statsionaarne kui ka päevahoid) andmise võimalus hooldavatele peredele. 4. Eakate ja erivajadusega inimeste eluasemeteenuse mitmekesistamine. 5. Valla sotsiaalhooldusstrateegia väljatöötamine, pidades silmas ka rahvastikuprognoosi. 6. Toetada Kuusiku raamatukogus sotsiaalsetele riskirühmadele suunatud tegevust. 7. Rapla Hooldekeskusesse lifti ehitamine. 8. Koduta ja asotsiaalsete inimeste probleemide lahendamine Alu Tallinna tänav 10 asutuse baasil. Probleem 36. Puuetega inimeste töövõimalused ja teenused on puudulikud 1. Puuetega inimestele suunatud projektide toetamine («Vahtra» tugikeskus). 2. Igal aastal ühe liikumispuudega inimese eluruumi kohandamine. 3. Koostöö tööhõiveametiga. 4. Toetatud töötamise teenuse arendamine ja tingimuste loomine teiste riigi poolt rahastatavate teenuste osutamiseks. 5. Transporditeenuse käivitamine. Keskkond Kultuurikeskkond Probleem 37. Rapla valla kultuuris valitseb madal koostöövõime, puuduvad selge eesmärgistus ja kokkulepped 1. Kaardistada toimivad kultuurialgatused, kes kohalikku kultuurielu kujundavad. 2. Määratleda valla kultuurikorralduse eesmärgid, fikseerida need dokumendina; töötada selle alusel välja ametlik kultuurikorraldus ning see rakendada. 3. Määratleda valla kultuuriasutuste asend kultuurikorralduse süsteemis. 4. Luua kultuurivõrgustikku ühendav organisatsioon - kultuurikoondis või kultuuriühing (seltside ühendus). 5. Saavutada kõikide kohalikus kultuurielus aktiivselt osalejate koostöö. Valmistada ette 2005.a. valla kultuurielu tervikeelarve ja tegevuskava. 6. Arendada Kuusiku raamatukogu juures välja sotsiaalsetele riskirühmadele suunatud tegevus. Probleem 38. Rapla valla maine kujundamine on väljakujunemata ega seostu valla kultuurikorraldusega 1. Välja töötada valla terviklik mainekujundusprogramm. 2. Rakendada olemasolev kultuurikorraldus (asutused, töötajad) mainekujunduse teenistusse. Paikkondlike vallaasutuste spetsialistid loovad tihedas koostöös kohaliku avalikkusega produktiivse koostööõhkkonna mainekujundusalase teabe liikumiseks. Tegevuse keskmesse on raamatukogu kui paiga avalikkusele kõige kättesaadavam infokeskkond, kohaliku pärimusteabe hooldaja ja «Rapla Teataja» suunalise teabe koguja. 3. Kultuurikorralduse töötajatele viia läbi mainekujundusalane koolitus. 4. Kohaliku pärimusega tegelemine siduda kultuurikorralduse ja mainekujundustööga. 5. Töötada välja mainekujunduse suund, mis esitab Rapla valda ajaloolistest küladest koosneva Rapla kihelkonna osana. Probleem 39. Paigakultuur pole jätkupidev 1. Suunata täisealiste ja noorte kultuuritöö gruppe ühistegevusele ühiste kultuuriprojektide soodustoetuste kaudu. 2. Töötada välja juhendajate kutsealase motiveerimise ja karjääri süsteem. 3. Toetada stuudiovormide kui jätkusuutlike õppevormide teket. 4. Lülitada koolid ja raamatukogud paigakultuuri jätkupidevuse teenistusse. Probleem 40. Kohaliku pärimusega tegeletakse juhuslikult 1. Luua pärimusega tegeleva töötaja ametikoht. 2. Pärimustöötajal valmistada ette vana vallamaja ümberkujundamine valla muuseumiks - pärimuskeskuseks (kontseptsoon, koostööpartnerid, teostusetapid). 3. Kultuurikeskuse renoveerimisel arvestada sisekujunduses vajadusega eksponeerida Linda Rausi pärandit. 4. Koostöös Rapla kogudusega luua pastoraadi ruumidesse Rapla kihelkonna ekspositsioon. 5. Koordineerida koolide, raamatukogude ja kodu-uurijate pärimustöö teemad ja valmistada ette vastavad trükised. 6. Töötada välja valla pärimusobjektide kaart ja lahendada objektide tähistamine. 7. Valmistada Rapla kalmistu skeem ja trükis. 8. Paigaldada Rapla kirikuparki teabealus sealsete ajalooliste ja arhitektuursete vaatamisväärsuste kohta. Probleem 41. Loovstuudiote töötingimused ja ülalpidamispõhimõtted ei vasta nende arengupotentsiaalile 1. Loovstuudiotel kujundada mitmeaastane õppetsükkel ja selle baasil siduda end muusikakooli struktuuriga. 2. Sauna park kujundada haljasalaks, mis on orienteeritud muusikakooli hoonele, rajada vastav haljastus, juurdepääsuteed, parkla ja valgustus, korrastada jõe-äärne haljastus. 3. Muusikakooli Sauna tänava hoonele projekteerida ja ehitada etapiliselt juurde loovstuudiote vajadustele vastav korpus. Probleem 42. Kultuuribaaside kasutuspõhimõtted ja baaside materiaalne seisukord ei vasta täielikult aja nõutele 1. Koostöös kasutajate esindajatega kultuuribaaside haldajatel koostada kasutusskeemid, mis tagavad võimalikult mitmekesise ruumide kasutuse. 2. Koolide koosseisu luua ruumide administraatorite ametikohad, mis tagab kooliruumide kasutuse pärast koolitunde. 3. Planeeritakse ressurss ja kehtestatakse ühtsed põhimõtted ruumide ülalpidamistoetusteks MTÜ-dele. 4. Leida lahendus Kodila klubi ja Alu aula võimalikule ümberehitusele. 5. Planeerida Tammemäe laululava kompleksi lõplik väljaehitamine. Füüsiline keskkond Probleem 43. Gaasitrassi sissevedu Raplasse peatunud, gaas pole kättesaadav ka mitte suurtarbijaile 1. Uurida gaasi võimalikku tarbijaskonda ning gaasi kui kütuse otstarbekust muutuvates oludes. 2. Uuringu positiivse järelduse korral töötada välja lõplik trass gaasivõrgule. 3. Otsida ja leida rahastaja gaasitrassi ehituse lõpetamiseks. 4. Kaasata probleemi lahendusse võimaliku huvitatud poolena Kehtna vald. Probleem 44. Tööstusreostus 1. Uurida võimalusi ülevaate saamiseks töötervishoiu tingimustest valla ettevõtetes. 2. Tsoneerimiskava väljatöötamine Rapla vallas. Probleem 45. Jäätmekäitlusprobleem 1. Luua korraldus, mis tagaks tõhusa kontrolli jäätmete ladustamise üle. 2. Leida võimalused erijäätmete käitlemiseks vallas. 3. Jäätmekäitlussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine valla maapiirkonna jaoks. 4. Isetekkeliste olmejäätmekohtade likvideerimine. Probleem 46. Ööbimisvõimaluste vähesus 1. Leida sobivad kohad majutusteenuse pakkumiseks. 2. Taotleda vahendeid motellide ja külalistemajade väljaehitamiseks. Probleem 47. Rapla linn kui maakonna keskus 1. Koostöös Rapla maavalitsuse ja ROL-iga ette valmistada Rapla linna kui maakonnakeskuse arengusuunad. Probleem 48. Tingimuste loomine võimalikeks investeeringuteks 1. Valmistada ette detailplaneeringud eri valdkondadele (Savi tänava piirkond, Vesiroosi piirkond, Alusse sissesõit jne). Probleem 49. Valla eelarvevahendid ei kindlusta arenguvajaduste katet 1. Luuakse ülevaade riigi ülesannete kaetusest rahaliste vahenditega. 2. Valla tulude kasv peab olema proportsionaalne majanduskasvuga riigis. 3. Maksude juurdekasv on KOV käsutuses. 4. Kohalike omavalitsuste liitudes tehakse koostööd kõikide seaduste kohustuslikuks kooskõlastuseks.