Riigikohtu Tsiviilkolleegium — Bico-Leks Kindlustuse AS (praegu ERGO Kindlustuse AS) hagis AS Inges Kindlustus vastu 106 810 krooni 28 sendi saamiseks — RT III, 13, 150

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MääRUS Kohtuasja number 3-2-1-44-02 Otsuse kuupäev Tartu, 15. aprill 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik Kohtuasi Bico-Leks Kindlustuse AS (praegu ERGO Kindlustuse AS) hagi AS Inges Kindlustus vastu 106 810 krooni 28 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1358/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Väike-Maarja Auto erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. märts 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta OÜ Väike-Maarja Auto erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. detsembri 2001. a määrus muutmata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 15. juuni 2001. a otsusega jäeti rahuldamata Bico-Leks Kindlustuse AS hagi AS Inges Kindlustus vastu 106 810 krooni 28 sendi saamiseks. Otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Väike-Maarja Auto. 2. Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2001. a määrusega jäeti OÜ Väike-Maarja Auto apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna apellandi esindaja ei ilmunud kohtuistungile. 3. 21. detsembril 2001. a esitas OÜ Väike-Maarja Auto avalduse menetluse uuendamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt ei väljendanud apellant apellatsioonkaebuses soovi osaleda apellatsioonikohtu istungil. Sellele vaatamata määras kohus asja arutamiseks kohtuistungil ja saatis välja kutsed. TsMS § 302 lg 5 annab apellandile õiguse valida, kas osaleda kohtuistungil või mitte, ja kohtul tuleb tema valikust lähtuda. Seega oli apellandil kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus ehk seadusega antud luba istungile mitte ilmuda. Kohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse läbi vaatama apellandi esindaja puudumisest sõltumata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2001. a määrusega jäeti OÜ Väike-Maarja Auto taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib ringkonnakohus TsMS § 322 lg 1 kohaselt jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui apellant või tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 323 lg 1 kohaselt uuendab ringkonnakohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt teatada. Asjaolu, et apellant ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, ei ole seaduslik takistus. Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata TsMS § 316 lg 1 järgi, kuid kohus ei ole selleks kohustatud. Kohus pidas asja läbivaatamist kohtuistungil vajalikuks ja saatis asjaosalistele, sealhulgas ka apellandile ja teda esindanud advokaadile kohtukutse hoiatusega, et kui apellant kohtuistungile ei ilmu, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätta. Apellant ja teda esindav advokaat said kutsed kätte 5. novembril 2001. a, kuid jätsid teadlikult istungile ilmumata. Asjaosaliste põhjendused 5. Erikaebuses palus OÜ Väike-Maarja Auto ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata apellatsioonkaebus ringkonnakohtule uuendamise korras läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus asja läbivaatamata jätmisega oluliselt protsessiõiguse normi. Apellant ei märkinud apellatsioonkaebuses, et sooviks asja arutamist kohtuistungil. Sellise valikuõiguse annab TsMS § 302 lg 5. Järelikult oli apellandil istungilt puudumiseks seaduslik takistus ehk seadusega antud luba mitte ilmuda. Ringkonnakohus rikkus menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmisega TsMS § 3, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada, ning TsMS § 212 lg-s 5 sätestatud kohtumääruse põhjendatuse nõuet. Kohus oleks pidanud põhjendama, miks on asja arutamine kohtuistungil vajalik. 6. Vastuses erikaebusele leidis AS Inges Kindlustus, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 316 lg-le 2 ei ole protsessiosaliste soov istungil mitte osaleda kohtule istungi määramise osas siduv. Apellandi soovi kohtuistungil mitte osaleda ei saa lugeda seaduslikuks takistuseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. 8. Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus vastavalt TsMS § 316 lg-le 1 protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus võib poolte tahtest sõltumata määrata TsMS § 316 lg 2 alusel kohtuistungi, kui ta kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil. Kui ringkonnakohus vaatab aga asja läbi kohtuistungil, teatab kohus TsMS § 320 kohaselt protsessiosalistele kohtuistungi kuupäeva, kellaaja ja koha. Ringkonnakohtusse kutsumine toimub vastavalt TsMS §-le 321. Apellant kutsutakse selle paragrahvi lg 1 kohaselt kohtusse, hoiatades teda, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 322 lg-le 1 jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 302 lg 5 annab apellandile võimaluse avaldada omapoolse seisukoha, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või mitte. Nimetatud võimalus ei ole aga käsitletav seadusliku takistusena apellatsioonikohtu istungile mitteilmumiseks, kui kohus on asja kohtuistungil arutamist vajalikuks pidanud ning kutsunud apellandi kohtusse kooskõlas TsMS § 321 lg-ga 1. Järelikult puudus kohtul alus TsMS § 323 lg 1 kohaselt apellandi avalduse põhjal menetluse uuendamiseks. J. ODAR A. KULL J. LUIK