Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-56-02 A. P. jt süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 207 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 2002, 13, 146

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-56-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 23. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a määrus, millega võeti A. P. vahi alla Kohtuasi A. P. jt süüdistuses KrK § KrK § 17 lg 4 ja § 207 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. aprill 2002 Istungil osalenud isikud Vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a määrus A. P. vahi alla võtmises ja vabastada ta viivitamatult vahi alt. 2. Erikaebus rahuldada. Määrus jõustub 23. aprillil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. A. P. jt anti kohtu alla süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 207 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi. 12. detsembril 1997. a võeti A. P. selles süüdistuses vahi alla. Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 1998. a määrusega muudeti tema suhtes valitud tõkend ja valiti uus tõkend – kautsjon 3000 päevamäära, s.o 108 000 krooni. Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 1999. a määrusega valiti uueks tõkendiks allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Tallinna Linnakohtu 9. mai 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. P. õigeks tõendamatuse tõttu. 2. Tallinna prokurör Aleksander Tšitšerov taotles apellatsioonprotestis A. P. KrK § 17 lg 4 ja § 207 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistamist ja karistamist vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas esmakordselt käsitletavat kriminaalasja 25. juunil 2001. a, kus osales ka A. P. Kohtuistung lükati edasi 25. oktoobrile 2001. a. A. P. ei ilmunud kohtuistungile, sest ta viibis samal ajal Võrumaa Haiglas. Asja arutamine lükati edasi 5. detsembrile 2001. a. Sel kuupäeval toimus kohtuistung, kus A. P. kaitsja vandeadvokaat Marina Leis palus asja arutamise edasi lükata kaitsealuse haiguse tõttu. Kaitsja esitas kohtule OÜ Võru Arst perearsti Ulvi Raidi teate, et A. P. viibib alates 3. detsembrist 2001. a töövõimetuslehel. Prokurör taotles istungil A. P. vahi alla võtmist, sest oli alust arvata, et ta hoiab kohtuistungitest kõrvale. Asja materjalidest oli näha, et A. P. põeb kroonilist haigust, mis ei takista teda kohtusse ilmumast. Kohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata ja lükkas asja arutamise edasi 11. veebruarile 2002. a. Sel kuupäeval lükati asja arutamine edasi A. P. kaaskohtualuse mitteilmumise tõttu ja asja arutamine määrati 20. märtsile 2002. a. A. P. kohtuistungile ei ilmunud. Tema kaitsja M. Leis teatas kohtule, et A. P. toimetati 18. märtsil 2002. a kiirabiga Võru Haiglasse ning raviarsti arvamuse kohaselt kirjutatakse ta välja 22. märtsil 2002. a. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a määrusega muudeti A. P. suhtes valitud tõkend. Määruses märgiti, et A. P. tuleb viivitamatult vahi alla võtta ja paigutada eeluurimisvanglasse. Määrus saadeti täitmiseks Võru Politseiprefektuurile. Kohus pidas vajalikuks muuta A. P. tõkendit, et tagada kohtuasja arutamine, sest kohtualune haigestub süstemaatiliselt mõni päev enne kohtuistungit. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a määruse peale esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat M. Leis erikaebuse. Kaitsja palub määrus tühistada ja AKKS § 75 alusel selle täitmine peatada. Erikaebuse esitaja vaidlustab määruse selles sisalduvate järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse ning kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja leiab, et määruses puudub motiiv ja seaduslik põhjendus esimese astme kohtus õigeksmõistetud ja ringkonnakohtu istungite ajaks haigestunud A. P. tõkendi muutmiseks. Kohtuasja arutamise tagamist vabaduse võtmise alusena seadus ette ei näe. A. P. haigused on dokumentaalselt tõendatud, kahtluse korral saanuks kohus A. P. haiguse kohta väljastatud teatisi kontrollida. Kaitsja leiab, et A. P. vahi alla võtmine ei ole põhjendatud, sest puuduvad põhiseaduse §-s 20 ja KrMK § 73 lg-s 1 sätestatud alused. Samas palub kaitsja A. P. vahi alla võtmise määruse täitmine peatada, lisades taotlusele Tartu Pensioniameti Tartu Vaegurluse Ekspertiisi komisjoni otsuse 073107 ja Lõuna Eesti Haigla AS 21. märtsi 2002. a teatise A. P. hospitaliseerimise kohta 18. märtsil 2002. a. Samasisulise taotluse esitas ka A. P., kes selgitab, et tema tervislik seisund on väga halb, ta vajab pidevat arstlikku järelevalvet ning seetõttu on tema vahi alla võtmine ebaõige. A. P. palub võimalust lõpetada pooleliolev ravikuur Maarjamõisa Haiglas. 4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid A. P. kaitsja ja riigiprokurör erikaebuse rahuldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kriminaalmenetluse koodeksi § 73 lg 1 kohaselt võib vahi alla võtmist tõkendina kohaldada kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a määruses puudub viide seaduses ettenähtud vahistamise alusele, märgitud on vaid seda, et A. P. tuleb võtta vahi alla kohtuasja arutamise tagamiseks. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et A. P. kaitsja teavitas kohut, et tema kaitsealune toimetati 18. märtsil 2002. a kiirabiga Võru Haiglasse ning viibib seal ka kohtuistungi ajal. Kontrollimata kaitsja väiteid mõjuva põhjuse kohta kohtuistungile mitteilmumiseks, pidas kohus vajalikuks muuta A. P. suhtes kehtestatud tõkendit. Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et A. P. oli Tallinna Linnakohtu 9. mai 2001. a kohtuotsusega talle esitatud süüdistuses õigeks mõistetud, millega automaatselt muutus kehtetuks ka tema suhtes varem valitud tõkend ja edaspidi ei oleks tema suhtes saanud tõkendit muuta, vaid seaduses toodud alustel tõkendit valida. Kohtuistungile mitteilmunud kohtualuse suhtes on võimalik rakendada lisaks tõkendi valimisele või muutmisele ka sundtoomist KrMK § 209 alusel, kuid seda üksnes siis, kui mitteilmumine ei olnud tingitud mõjuvatest põhjustest. A. P-l oli mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, sest ta viibis haiglas ja sealt tema vahi alla võtmine oli ebaseaduslik. Eeltoodust lähtudes kuulub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrus tühistamisele ja A. P. tuleb vahi alt vabastada. Kohtukulud jäävad riigi kanda. Lea KIVI Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER