Riigikohtu Halduskolleegium — OÜ Bussiveod kaebus Teede ja Sideministeeriumi haldusaktide ja toimingute peale liiniloa väljaandmisel teisele äriühingule — RT III, 13, 141

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-19-02 Otsuse kuupäev 17. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi OÜ Bussiveod kaebus Teede- ja Sideministeeriumi haldusaktide ja toimingute peale liiniloa väljaandmisel teisele äriühingule Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3/323/01 Menetluse alus Riigikohtus nbsp OÜ Bussiveod kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 28. märts 2002 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ Bussiveod esindaja Raivo Avango Resolutsioon 1. Rahuldada OÜ Bussiveod kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3/323/01 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-727/01. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Osaühingul Bussiveod on kehtiv bussiliini luba liinil algpunktiga Tallinn ja lõpp-punktiga Tartu. Kinnitatud on sellele loale vastav väikebussi ekspresskaugliini sõiduplaan, milles on näidatud bussi väljumis- ja saabumisaeg. Vahepeatusi sõiduplaan ette ei näe. 24. jaanuaril 2001 andis Teede- ja Sideministeerium bussiliini loa liinil Tallinn-Tartu ka aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss. Samal kuupäeval kinnitati sõiduplaan, kusjuures väljumisaeg on neljal juhul sama, mis OÜ Bussiveod bussil. Vahepeatusi sõiduplaan ette ei näinud. Peale nimetatud äriühingute on liiniluba veoteenuse osutamiseks marsruudil Tallinn–Tartu veel üheksal vedajal. 2. 5. veebruaril 2001 esitas OÜ Bussiveod Tallinna Halduskohtule kaebuse Teede- ja Sideministeeriumi poolt Aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa ja selle aluseks olnud ministeeriumi 15. jaanuari 2001. a käskkirja nr 3 p 4.2 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniluba häirib ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 mõttes veoteenuse osutamist kaebajale varem välja antud liiniloa alusel. Neljal juhul on bussi väljumisaeg sama, mis põhjustab segadust reisijate seas ja raskendab busside liiklemist terminaalides. OÜ Bussiveod on soetanud liini teenindamiseks sobivad väikebussid. Reisijate nõudlus liinil Tallinn–Tartu on rahuldatud. Uus vedaja, kelle bussid väljuvad samadel aegadel, põhjustab osaühingule Bussiveod majanduslikke raskusi, sest reisijaid mõlemale samal ajal väljuvale bussile ei jätku. 7. märtsil 2001 esitas OÜ Bussiveod halduskohtule taotluse peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa täitmine. 20. märtsi 2001. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus taotluse rahuldamata. 3. Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-727/01 tühistati Teede- ja Sideministeeriumi 15. jaanuari 2001. a käskkirja nr 3 p 4.2 ja aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniluba ning tunnistati õigusvastaseks Teede- ja Sideministeeriumi tegevus aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss taotluse menetlemisel. Teede- ja Sideministeeriumi kohustati uuesti arutama seda taotlust. Ministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohus leidis, et Tallinn–Tartu liinil oli enne aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss taotluse läbivaatamist välja kujunenud mitme vedajaga reisijatevedu. Liiniluba on uuele vedajale välja antud ÜtS § 41 lg 2 vastaselt, sest loale vastava veoteenuse osutamine häiriks varem välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist. AS Suure-Jaani Buss taotluse läbivaatamisel pidi Teede- ja Sideministeerium uurima, kas taotluse rahuldamine on võimalik või häirib liiniloa väljaandmine varem välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist. 4. 25. mail 2001 esitas Teede- ja Sideministeerium apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks OÜ Bussiveod kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on vääralt mõistnud ÜtS § 41 lg 2 tähendust. Kuna marsruudil Tallinn-Tartu osutas samade väljumisaegadega veoteenust ainult üks vedaja – OÜ Bussiveod –, siis ei pidanudki Teede- ja Sideministeerium kaaluma, kas liiniloa väljaandmine aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss häirib veoteenuse osutamist OÜ Bussiveod poolt. 5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti OÜ Bussiveod kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ühistranspordiseaduse tähenduses ei ole mõiste «liin» samastatav mõistega «marsruut», vaid «liin» hõlmab ka sõiduplaani. ÜtS § 2 lg 4 kohaselt on liinivedu kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatuses. Häirivad asjaolud ÜtS § 41 lg 2 mõttes võivad esineda üksnes siis, kui samal marsruudil juba osutavad veoteenust kaks vedajat samade väljumisaegadega. Viidatud sätte üheks eesmärgiks ei ole pakkuda kaitset vedaja ärihuvidele. Häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu, mitte aga konkurentsi pakkumist. OÜ Bussiveod kaebusest ei nähtu häirivaid asjaolusid ÜtS § 41 lg 2 mõttes. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 6. OÜ Bussiveod kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud ÜtS § 41 lg 2. Ringkonnakohus on kitsendanud mõistet «liin», mis tähendab marsruuti, millel on määratletud alg- ja lõpp-punkt. Sõiduplaan ei ole hõlmatud liiniga. Alusetu ja põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et uus veoteenus Tallinn–Tartu liinil, mille osutamiseks luba taotletakse, ei häiri senise veoteenuse osutamist samal liinil. 7. Teede- ja Sideministeeriumi kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohus on mõistet «liin» õigesti tõlgendanud ja õigesti leidnud, et häiriva asjaoluna ei saa käsitleda uue konkurendi tekkimist senistele vedajatele. Häirivaks ei saa olla majanduslikku laadi asjaolu, mis lähtub senise vedaja ärihuvidest. Ühistranspordiseaduse mõtte kohaselt saab häirivaks lugeda üksnes äärmiselt kaalukat ja veenvalt põhjendatud asjaolu. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Ühistranspordiseaduse §-s 2 p 4 defineeritakse liinivedu kui avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatavat regulaarset sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes. Sama seaduse § 31 lg 2 p 2 ja § 32 lg 1 alusel tõendab ühistranspordiluba vedaja õigust korraldada liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning liiniluba õigust korraldada kommertsliinivedu liiniloale märgitud liinil. Osaühingu Bussiveod liiniloale on märgitud, et liini number on «100» ning liini algpunkt «Tallinn» ja lõpp-punkt «Tartu». Aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss liiniloal on sama alg- ja lõpp-punktiga liini numbriks märgitud «65». 9. Ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 sätestab: «Liiniloa andja keeldub liiniloa andmisest, kui ilmneb, et veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja.» 10. Kui veoteenust osutab rohkem kui üks vedaja, siis tuleb selle sätte kohaldamiseks võrrelda planeeritavat veoteenust juba osutatava veoteenusega ja otsustada, kas nende veoteenuste vahel on seoseid, mis võiksid mõjutada juba osutatavat veoteenust. Selles haldusasjas on niisugune seos olemas, sest tegemist on liinivedudega, millel on sama alg- ja lõpp-punkt ning osaliselt kokkulangevad väljumisajad. Teiseks tuleb selgitada, kas seos planeeritava veoteenuse ja osutatava veoteenuse vahel on häiriv osutatava veoteenuse suhtes. Sellele küsimusele vastamine eeldab, et määratletakse ÜtS § 41 lg 2 eesmärk ja otsustatakse, kas asjaolud, mis avaldavad negatiivset mõju seoses planeeritava veoteenusega, on häirivad ÜtS § 41 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et viidatud sätte üheks eesmärgiks ei ole pakkuda kaitset vedaja ärihuvidele, ja et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Riigikohus ei nõustu sellise kitsendava tõlgendusega. Ühistranspordiseaduse nimetatud sätte eesmärk on kaasa aidata veoteenuste osutamise stabiilsusele, ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise stabiilsust või ohutust häiriks näiteks see, kui sama väljumisaja tõttu ei jätkuks enam reisijaid mõlemale sõidukile ja seetõttu muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks, või kui tuleks vähendada kulutusi ohutusele. Ka kulutused reisijate sõidumugavustele võivad väheneda, kui ülemäärane konkurents või vedaja põhjendamatu ebakindlus veoteenuste turul seda tingivad. Liiniveo planeerimisel ja lubade andmisel tuleb loa andjal lähtuda nii ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p-s 1 sätestatud peaeesmärgist tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele ning sotsiaalsete ja majanduslike ressursside kasutamise otstarbekus kui ka ÜtS § 41 lg 2 eesmärgist. Lähtudes Riigikohtu seisukohast ÜtS § 41 lg 2 eesmärgi kohta, on ebaõige ka ringkonnakohtu järeldus, et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Tähtsust ei oma asjaolu, et ÜtS § 41 lg 2 eesmärk võib olla samasuunaline vedaja ärihuvidega. 11. Ühistranspordiseaduse §-st 41 lg 2 tuleneb, et häirimise motiivil ei saa liiniloa andja keelduda liiniloa andmisest siis, kui «nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja». Siin peetakse silmas vedajat, kes osutab veoteenust liinil, millel on sama alg- ja lõpp-punkt, mitte aga vedajat samade väljumisaegadega. 12. Ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsus. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN