Riigikohtu Halduskolleegium — E. Tamme kaebus tunnistada riigi peaprokuröri 24. aprilli 2001. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta õigusvastaseks — RT III, 13, 139

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-24-02 Määruse kuupäev 12. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi E. Tamme kaebus tunnistada riigi peaprokuröri 24. aprilli 2001. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta õigusvastaseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/485/01 ja Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1363/2001 Menetluse alus Riigikohtus nbsp E. Tamme erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada E. Tamme erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/485/01 ja Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1363/2001 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas E. Tamm Riigiprokuratuuri avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks Maksuameti pearevidendi suhtes KrK § 162 tunnustel. Riigi peaprokurör teatas 24. aprillil 2001, et kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Peaprokurör oli seisukohal, et Riigiprokuratuurile saadetud avalduses ja sellele lisatud materjalides ei esine küllaldaselt andmeid, mis viitavad KrK § 162 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele maksuametniku poolt. 2. E. Tamm esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks riigi peaprokuröri 24. aprilli 2001. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta selles teates esitatud motiividel. Tallinna Halduskohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu tema pädevusse ja tagastas HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse 29. augusti 2001. a määrusega. E. Tamm esitas erikaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada. 3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2001. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis: 1. E. Tamme tahe on suunatud sellele, et riigi peaprokurör alustaks kriminaalmenetluse maksuameti pearevidendi suhtes KrK § 162 tunnustel. 2. Tulenevalt prokuratuuri sõltumatuse ja kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõttest ning prokuratuuri hierarhilisest struktuurist on riigi peaprokuröri otsustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Kuna kriminaalmenetluse alustamise üle otsustab lõppastmes riigi peaprokurör, tähendaks halduskohtu pädevuse tunnustamine kontrollida sisulisest küljest riigi peaprokuröri otsustust seda, et halduskohus otsustaks, keda võtta vastutusele. 3. Halduskohtul pole pädevust sekkuda kriminaalmenetlusse ja teostada järelevalvet seaduste täitmise üle kriminaalmenetluse subjektide poolt, sest ta ei ole kriminaalmenetluse subjekt. Halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel oli seaduslik, s.t kas avaldusele vastati tähtaegselt, kas vastati kõigile küsimustele jne. Selliseid küsimusi pole kaebuses tõstatatud. Halduskohtul pole õigust kontrollida, kas riigi peaprokurör tõlgendas seadust õigesti või tuvastas õigesti asja lahendamiseks olulised asjaolud. 4. E. Tamm esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrus. Erikaebuses väidetakse: 1. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et «kriminaalasja alustamisest keeldumisega ei saa rikkuda isiku subjektiivseid õigusi …». Ebaseaduslik keeldumine kriminaalasja algatamisest rikub kõige otsesemalt isiku subjektiivset õigust saada oma õiguste rikkumisel seaduse ja riigi kaitse. 2. Ebaõige on kohtu seisukoht, et halduskaebuse esitamise võimalusega on isiku õigus PS §-s 13 sätestatud riigi ja seaduse kaitsele juba igakülgselt tagatud ning tema ilmajätmine kriminaalseaduses ettenähtud kaitsest kuritegeliku ründe vastu igati põhjendatud. Ringkonnakohus tõlgendas kitsendavalt ka Riigikohtu 22. detsembri 2000. a määrust nr 3-3-1-38-00, väites, et selle lahendiga allutati «erandlikult» halduskohtu kontrollile küll uurimistoimingud, mitte aga «kogu kriminaalmenetluse kohtueelne osa». Tõhus õiguskaitse tuleb tagada igaühele, kes leiab, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud. 3. Ebaõige on kohtu seisukoht, et «vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on sõnastanud oma nõude riigiprokuröri teate õigusvastaseks tunnistamisena, peaks halduskohus nõude lahendamisel võtma seisukoha kriminaalasja alustamisest keeldumise õigsuses, s.o tegema kindlaks, kas asjas on piisavalt aluseid kriminaalasja alustamiseks.» Kaebuse esitaja ei taotlenud riigi peaprokuröri otsuse tühistamist ega kohustamist kriminaalasja algatamisele. Kaebuse nõudeks oli tunnistada riigi peaprokuröri 24. aprilli 2001. a teade selle motiividel õigusvastaseks. 4. Ringkonnakohtu seisukoht, et «kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise õigsuse üle otsustab lõppastmes riigi peaprokurör», ei tulene seadusest ja on seetõttu vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 ja PS §-ga 15. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 5. E. Tamm pöördus riigi peaprokuröri poole avaldusega alustada kriminaalmenetlus Maksuameti pearevidendi suhtes. Riigi peaprokurör jättis kriminaalmenetluse alustamata ning E. Tamm vaidlustas selle halduskohtus. Kohtud on kaebuse läbivaatamisel lähtunud sellest, et riigi peaprokuröri tegevust kriminaalmenetluse alustamise avalduse läbivaatamisel ei saa halduskohtus vaidlustada. Kolleegium kohtute selle seisukohaga ei nõustu. 6. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02 asuti seisukohale, et menetlusõiguse üldise loogika järgi peaks kriminaalmenetluse küsimusi saama lahendada kriminaalmenetlusõiguse normide järgi üldkohtus. Kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole aga sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus. Kuivõrd kriminaalmenetluses praegu vastav kohtuliku kontrolli võimalus puudub, siis jääbki ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. See põhimõte on kohaldatav ka juhtudel, kui isik esitas kriminaalmenetluse alustamise avalduse vahetult riigi peaprokurörile ja viimane ei alustanud kriminaalmenetlust, jättes avalduse rahuldamata. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN