Riigikohtu Tsiviilkolleegium — kaebuse läbivaatamises kohtutäitur Kristjan Leppiku otsuse peale ja kohtutäituri tegevuse seadusevastaseks tunnistamiseks — RT III, 12, 133

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-36-02 Otsuse kuupäev Tartu, 28. märts 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik Kohtuasi Kaebus kohtutäitur Kristjan Leppiku otsuse peale ja kohtutäituri tegevuse seadusevastaseks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahendKaebuse esitaja ja kaebuse liik 1. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristjan Leppiku erikaebus 2. Ühisliisingu AS erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. märts 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2001. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Rahuldada Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur K. Leppiku erikaebus. 3. Rahuldada Ühisliisingu AS erikaebus. 4. Tagastada K. Leppikule 19. detsembril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. 5. Tagastada Ühisliisingu AS-le 13. detsembril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. Ühisliisingu AS esitas Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristjan Leppikule kaebuse tema tegevuse peale. Kaebuse aluseks oli asjaolu, et kohtutäitur arestis ebaõigesti Ühisliisingu AS raha krediidiasutuses, põhjendades seda Tallinna Liikluskorralduskeskuse nõuete täitmisega. 2. Kohtutäitur jättis 2. juuli 2001. a otsusega Ühisliisingu AS kaebuse rahuldamata. 3. Ühisliisingu AS esitas 16. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku tegevuse peale. Avaldaja palus tunnistada kohtutäituri otsuse ja tema tegevuse täitetoimingute tegemisel seadusevastaseks. 4. Tallinna Linnakohus rahuldas 16. oktoobri 2001. a määrusega Ühisliisingu AS kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Määruse põhjenduste kohaselt on tegemist TMS § 79 alusel otsuse täitmisega haldusasjas. TMS § 73 alusel pööratakse sissenõue juriidiliselt isikult võlasumma sissenõudmiseks esimeses järjekorras võlgniku pangaasutuses olevale rahale. Kuna Ühisliisingu AS ei olnud täitemenetlusest haldusasjas teadlik, oli TMS § 73 sätete kohaldamine kohtu arvates põhjendamatu. Avaldajal puudus võimalus kasutada seaduses sätestatud võlgniku õigusi. 5. Linnakohus jättis rahuldamata kaebuse osas, milles avaldaja palus tunnistada täituri tegevuse täitetoimingute tegemisel seadusevastaseks, kuna nõue on ebaselge. TMS § 77 võimaldab kohtul läbi vaadata ainult kaebust kohtutäituri otsuste peale ja kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse eraldi seadusevastaseks tunnistamine ei kuulu maa- või linnakohtu kompetentsi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. detsembril 2001. a linnakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega lõpetas asjas menetluse TsMS § 217 p 1 alusel. 7. Otsuse täitmine haldusasjades on reguleeritud täitemenetluse seadustiku III osas. Seal sätestatust ei tulene, et kaebust kohtutäituri otsuse peale ja tema tegevuse kohta halduskaristuse otsuse täitmisel saaks menetleda tsiviilasjana TMS § 77 järgi, nagu kohus seda tegi. TMS § 77 asub seadustiku II osas, mis reguleerib tsiviilnõuete täitmist. Täitemenetluse seadustiku kui terviku mõttest tulenevalt lahendatakse tsiviilasjana üksnes tsiviilnõuete täitmise kohta käivad kaebused. Kaebuse kohtutäituri kui ametiisiku otsuse ja tegevuse peale võib esitada halduskohtule. Asjaosaliste põhjendused 8. Kohtutäitur K. Leppik palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta Ühisliisingu AS kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja kohtutäitur K. Leppiku 2. juuli 2001. a otsus muutmata. 9. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Täitemenetluse seadustiku II osa sisaldab lisaks tsiviilnõuete täitmise reguleerimisele ka arvukalt üldsätteid. Seadusandja ei ole pidanud vajalikus eraldi reguleerida täitemenetluse algatamist tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamist reguleerib üksnes TMS § 77. Need sätted kuuluvad kohaldamisele täitemenetluses mis tahes täitedokumendi esitamisel. 10. Kohtutäitur otsuse peale esitatud kaebus kuulub TMS § 77 lg 4 tulenevalt läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri asukohajärgses maa- või linnakohtus. 11. Ühisliisingu AS palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on ka täituri keeldumine täitetoimingu tegemisest. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Täitemenetluse seadustikust tulenevalt ei kuulu kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. 13. Riigikohtu halduskolleegium asus 6. veebruari 1998. a määruses nr 3-3-1-3-98 seisukohale, et 19. märtsil 1997. a vastuvõetud täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse jõustumisest alates alluvad täitevaidlused üldkohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele. 15. Täitemenetluse seadustik reguleerib tsiviilnõuete täitmist (II osa), otsuse täitmist haldusasjades (III osa) ja otsuste täitmist kriminaalasjades (IV osa). Ainsaks sätteks, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist, on seadustiku II osas paiknev § 77. Seadustiku III ja IV osas pole täituri tegevuse vaidlustamist reguleerivaid norme. 16. Kolleegium juhindub määruse tegemisel Riigikohtu erikogu 15. märtsi 2002. a määrusest nr 3-3-4-3-02, milles erikogu asus seisukohale, et käesoleval ajal on kaebused kohtutäituri tegevuse peale tulenevalt TMS § 77 lõigetest 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest et TMS § 77 paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute tegemisel. Seega ei ole kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus. TsMS § 361 lg 2 järgi on erikogu otsus seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. J. ODAR A. KULL J. LUIK