Riigikohtu Kriminaalkolleegium — AS E. haldusõiguserikkumises jäätmeseaduse § 48^1 lg-te 2 ja 4 järgi — RT III, 2002, 11, 112

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MääRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-15-02 Määruse kuupäev Tartus 15. märtsil 2002. a. Kohtukoosseis Jüri Ilvest, Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi AS E. haldusõiguserikkumine jäätmeseaduse § 481 lg-te 2 ja 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS E. esindaja advokaat Karl Kase kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 29. jaanuaril 2002. a. Istungil osalenud isikud Advokaat Karl Kask, Keskkonnainspektsiooni esindaja Toomas Liidja Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2002. a kohtuotsus AS E. haldusõiguserikkumise asjas jäätmeseaduse § 481 lg-te 2 ja 4 järgi jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt tekitas ja käitles AS E. jäätmeid jäätmeluba omamata ning selleks mitte ettenähtud kohas. 2. Viljandi Maakohtu 15. juuni 2001. a otsusega lõpetati menetlus AS E. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Maakohus leidis, et puuduvad alused toorläga separeerimisel saadava kuivaine jäätmeks tunnistamiseks. Nimetatud ainet ei ole jäätmena nimetatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega kinnitatud «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus». Samuti ei ole tõendatud, et AS E. oleks saadud kuivaine kasutuselt kõrvaldanud, oleks kavatsenud seda teha või pidanud seda tegema. Seega ei ole toimunud jäätmeseadusega (edaspidi: JäätmeS) reguleeritud tegevust. 3. Apellatsioonkaebuse esitas Keskkonnainspektsioon, kes palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on toorläga reovesi veeseaduse § 2 p 8 tähenduses. Toorläga separeerimisel saadav kuivsõnniku taoline jääk kujutab endast reovee käitlemisel tekkinud jäätmeid. 4. Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tühistati Viljandi Maakohtu 15. juuni 2001. a otsus. AS-le E.määrati JäätmeS § 481 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 10 000 krooni ja JäätmeS § 481 lg 4 järgi 10 000 krooni. Lõplikuks karistuseks määrati HÕS § 27 lg 2 alusel rahatrahv 20 000 krooni. Ringkonnakohus märkis, et Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 kinnitatud «Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus» on koodi 02 01 06 all nimetatud jäätmena loomaväljaheited, virts ja sõnnik, eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed. Ühtlasi on tegemist jäätmega JäätmeS § 2 lg 1 tähenduses. Selle kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks on JäätmeS § 30 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt vajalik jäätmeluba. Seakasvatusega tegelev AS E. kasutab sealägast vabanemiseks ühe võimalusena separeerimist. Separeerimisel saadud kuivainet taaskasutati, müües seda põllumeestele. Selleks omas AS E. kohta, kus ta toorläga kogus ja separeeris, kuid taoline tegevus toimus ilma jäätmeloata. Samuti puudus seaduses ettenähtud jäätmekäitluskoht. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et AS E. esindaja väited, et protokolli koostamisel ei ole selgitatud haldusõiguserikkujale tema õigusi ja kohustusi, pole asjakohased. Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas nii maakohtus kui ringkonnakohtus, et protokolli koostamisel õigusi selgitati. Ringkonnakohtul pole alust kahelda staažika keskkonnainspektsiooni töötaja selgituste õigsuses. Menetlusosaliste põhjendused 5. Kassatsioonkaebuse esitas AS E. esindaja advokaat Karl Kask, kes palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsus ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Kassaator leiab, et haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. 5.1. Rikutud on JäätmeS § 482 p 6, sest haldusõiguserikkumise protokollis ei ole kajastatud haldusõiguserikkumise aega ja kirjeldust. Samuti puudub protokollis märge selle kohta, et haldusõiguserikkuja esindajale oleks tutvustatud haldusõiguserikkuja õigusi. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et haldusõiguserikkumise protokolli koostanud isik selgitas AS-i E. esindajale õigust kasutada õigusabi. Seda asjaolu ei saa teha kindlaks keskkonnainspektsiooni töötaja selgitusega. 5.2. Ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas HÕS § 222 lg 2, § 225 ja § 301 lg 4 sätestatud nõuetega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ja millistel asjaoludel peab ta kuivainet jäätmeks. 5.3. Ühtlasi leiab kassaator, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Jäätmeseadus ei olnud käesolevas asjas kohaldatav, kuna tegemist ei ole jäätmega, vaid väetisega. Isegi kui kuivainet saaks käsitleda jäätmena, ei ole kohus tuvastanud, et AS E. on kuivaine keskkonda viinud või selle JäätmeS § 4 lg 6 kohaselt kasutusele võtnud. Kohtu poolt tuvastatud kuivainet puudutav toiming – müük põllumeestele – ei kujuta endast aine kõrvaldamist või taaskasutamist jäätmeseaduse tähenduses. Ka kohtu poolt tuvastatud toorläga kogumine ja separeerimine ei ole käsitletav jäätmete keskkonda viimisena ega taaskasutamisena. 6. Keskkonnainspektsioon vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et puuduvad alused ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Haldusõiguserikkumise ajana on protokollis märgitud 2000. ja 2001. a. Põhjendatud ei ole kassaatori tuginemine väetiseseadusele. AS E. ei paranda mullaviljakust ega tegele põllumajandusega. Keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määruse nr 93 § 1 järgi käsitatakse reoveesetet jäätmena ja § 9 kohaselt peavad isikud, kes töötlevad setet selle kasutamiseks põllumajanduses, omama jäätmeluba. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma kirjalikult väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab põhilist tähendust küsimus sellest, kas sealäga separeerimisel saadud kuivaine on käsitatav jäätmena või väetisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et tegemist on jäätmega, lisades järgmist. 7.1. Nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonkaebustes on põhirõhk asetatud asjaolule, et tegemist ei ole sealägaga, vaid selle töötlemisel saadud uue ainega. Siinkohal jäetakse tähelepanuta, et enne töötlemist oli sealäga kui tootmise kõrvalprodukt olemas ning seda koguti ja ladustati suures koguses. Sellises kontekstis on sealäga kaheldamatult käsitatav jäätmeseaduse reguleerimise objektina. 7.2. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrusega nr 183 kinnitatud «Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingute nimistus» on muuhulgas jäätmete kõrvaldamistoiminguna nimetatud koodinumbri D9 all «füüsikalis-keemilist töötlust, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas nimistus ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse mis tahes toiminguga D1–D12 (näiteks aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine)». Jäätmete taaskasutustoimingute nimistus on koodinumbri R3 all nimetatud «lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine)»; koodinumbri R 3 all aga «jäätmete kogumine nende töötlemiseks käesoleva nimistu punktides R1–R12 nimetatud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine ladustamine jäätmete tekkekohas». Eeltoodu alusel asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et sealäga separeerimisel saadud kuivainet ei saa jäätmeseaduse kohaselt lugeda eri aineks vaid jäätmete (sealäga) kõrvaldamistoimingu tagajärjel saadud jäätmete taaskasutamistoimingu esemeks. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et haldusõiguserikkuja esindajale jäeti tema õigused selgitamata, millega oluliselt rikuti menetlusnorme. Haldusõiguserikkumise protokolli blanketil, enne haldusõiguserikkuja allkirja on märkus, mille kohaselt talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt HÕS §-le 243. Selles paragrahvis sisaldub ammendav loetelu haldusvastutusele võetava isiku õigustest, sh on nimetatud ka õigust kasutada õigusabi. Eeltoodud motiividel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus kassatsioonkaebuse rahuldamiseks. Jüri ILVEST Lea KIVI Peeter VAHER