Riigikohtu Kriminaalkolleegium — G. Š. erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtuniku määrusele kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisest keeldumise kohta — RT III, 2002, 11, 111

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MääRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-37-02 Otsuse kuupäev Tartu, 11. märts 2002. a Kohtukoosseis L. Kivi, J. Ilvest ja E. Kergandberg Kohtuasi G. Š. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtuniku määrusele kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisest keeldumise kohta Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15.01.2002. a määrus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. Š. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. veebruar 2002. a Istungil osalenud isikud Vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, riigiprokurör M. Püss Resolutsioon Juhindudes AKKS § 38 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrus, millega jäeti rahuldamata G. Š. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Määrus jõustub 11. märtsil 2002. a ega ole edasikaevatav. 1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsusega tunnistati G. Š. süüdi KrK § 176 lg 2 järgi. 2. Pärnu Prokuratuuri prokuröri S. Hundi apellatsioonprotesti ja kohtualuse G. Š. apellatsioonkaebuse alusel vaatas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 8. veebruari 1999. a otsusega kriminaalasja läbi ning jättis esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. 3. Süüdimõistetu G. Š. koostas 27. detsembril 2001. a taotluse, milles palus ennistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja motiivil, et vangla juhtkond ei avaldanud talle kassatsioonitähtaja jooksul ringkonnakohtu otsuse tervikteksti. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrusega jäeti G. Š. taotlus rahuldamata ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kohtunik põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kriminaaltoimiku andmetel sai G. Š. ringkonnakohtu otsuse 16. veebruaril 1999. a. Seega on kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuva põhjuseta ja selle ennistamiseks alust ei ole. Menetlus Riigikohtus 5. Esitatud erikaebuses ei nõustu G. Š. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku J. Paapi 15. jaanuari 2002. a määrusega, sest see on tehtud eesti keeles, mida ta ei valda. Seetõttu on määruse sisu talle arusaamatu. Kaebuse esitaja viitab KrMK § 280 lg-s 2 sätestatud kohtu kohustusele tõlkida kohtuotsuse ärakiri kohtualusele arusaadavasse keelde. Kokkuvõtteks palub G. Š. ringkonnakohtu 15. jaanuari 2002. a määruse tühistada ja ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. AKKS § 37 lg 1 alusel on kohtualusel õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kaebeõiguse realiseerimine eeldab kaebaja täielikku informeeritust kohtulahendist, mille peale ta soovib kaebust esitada. Seetõttu sätestabki KrMK § 280 kohtuotsuse ärakirja kätteandmise või selle saatmise täpse korra. Vastavalt sellele tuleb vahi all viibivale kohtualusele kohtuotsuse ärakiri saata või kätte anda kolme ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kui selgub, et isik ei valda keelt, milles kohtuotsus on kirjutatud, tuleb see tõlkida tema emakeelde või teise temale arusaadavasse keelde. 7. Erikaebuse materjalidest selgub, et käesoleval ajal Pärnu Maakohtu arhiivis asuvas kriminaaltoimikus, Tallinna Ringkonnakohtus registreeritud G. Š. peetud kirjavahetuses ega ka Murru Vanglas asuvas G. Š. isiklikus toimikus ei ole andmeid selle kohta, millal ta sai kätte Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a kohtuotsuse venekeelse tõlke. Samal ajal on G. Š. väidetavalt mitmel korral taotlenud ülalnimetatud kohtuotsuse tõlget, kuna ta ei valda eesti keelt. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt sai ta nimetatud tõlke kätte 2001. aasta novembris. Tallinna Ringkonnakohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrusest selgub, et G. Š. esitas avalduse kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks 27.12.2001. a. 8. Kuna asja materjalides pole andmeid, mis seaksid kahtluse alla G. Š. väite selle kohta, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8.02.1999. a kohtuotsuse tõlke vene keeles sai ta kätte alles 2001. a novembris, tuleb kassatsioontähtaja möödalaskmise põhjused tunnistada mõjuvateks. Eeltoodud alustel tuleb tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrus, millega G. Š. taotlus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ning kassatsioonkaebuse tähtaeg tuleb ennistada. Lea KIVI Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG