Riigikohtu Halduskolleegium — J. Reinaru ja A. Kuke kaebus Tallinna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 25. jaanuari 1999. a määruse ja Tallinna Prokuratuuri 22. veebruari 1999. a määruse peale — RT III, 11, 109

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMääRUS Kohtuasja number 3-3-1-22-02 Määruse kuupäev Tartu, 26. märts 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi J. Reinaru ja A. Kuke kaebus Tallinna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 25. jaanuari 1999. a määruse ja Tallinna Prokuratuuri 22. veebruari 1999. a määruse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/403/2001 ja Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1205/2001 Menetluse liik ja algataja Riigikohtus Joosep Reinaru ja Ants Kuke erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta erikaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määruse haldusasjas nr II-3/403/2001 ja Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2001. a määruse haldusasjas nr 3-1205/2001 motiive, asendades need käesoleva määruse motiividega. 3. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid «Tunnistada õigusvastaseks, st kriminaalmenetluse seadustiku § 3 lõikega 1 ja § 5 punktiga 8 vastuolus olevateks Tallinna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 25.01.1999 määrus nr 99231000115 kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta ja Tallinna Prokuratuuri 22.02.1999 määrus ning tühistada need. Saata materjalid Margus Põderi surmafakti ja Klara Ganihhina avalduse kohta Tallinna Prokuratuuri kriminaaljuurdluse korraldamiseks.» Kaebajad taotlesid ka kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist. 2. Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2001. a määrusega keelduti kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastati see kaebajale põhjendusega, et selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tallinna Politseiprefektuuri ja Tallinna Prokuratuuri määrused kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta pole haldusaktid ning nende tühistamist ei saa taotleda halduskohtus. Kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) §-de 48 ja 120 lg 1 p 1 järgi otsustavad kriminaalmenetluse algatamise üle uurija ja prokurör. Järelevalvet uurija tegevuse üle teostab prokurör (KrMK § 120). Kaebused uurija tegevuse peale esitatakse prokurörile (KrMK § 182). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (KrMK § 183 lg 3). 3. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule arutamiseks. 4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) Kaebuse esitajatel on õigus, et PS § 15 annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Siit ei järeldu aga, et halduskohus on pädev lahendama ükskõik millist vaidlust. Halduskohtu pädevus ja halduskohtus vaidlustatavad haldusaktid ja toimingud on sätestatud HKMS §-des 3 ja 4. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 2) Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud uurija ja prokuröri toiminguid kriminaalmenetluses, taotledes tühistada kriminaalasja algatamisest keeldumise määrused ja saata materjalid prokuratuuri kriminaaljuurdluse korraldamiseks. Halduskohus on pädev läbi vaatama kaebusi uurija ja prokuröri toimingute peale, kuid seda tingimusel, et on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi ja juhul, kui rikutud õiguste efektiivne kaitsmine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole võimalik. Kriminaalasja algatamisest keeldumisega ei sekkuta kaebaja põhiõigustesse. Vaidlused kriminaalmenetluse alustamise või kriminaalasja algatamisest keeldumise üle ei kuulu halduskohtu pädevusse. 5. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrus ning saata kaebus läbivaatamiseks halduskohtule. Erikaebuses väidetakse, et PS § 15 lg 1 tagab igaühe õiguse oma rikutud õiguste kohtulikule kaitsele. Seega on kohtu pädevuses ja samas on tal kohustus lahendada ükskõik millist vaidlust eeldusel, et kohtusse on pöördutud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Arvamus, et uurija tegevuse seaduslikkuse kontroll lõpeb prokuratuuriga, tekitab olukorra, kus teatud isikute tegevuse õiguspärasuse kontroll ei allu vastavalt nimetatud Põhiseaduse normile ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatule mitte kohtule, vaid täitevvõimu esindajatele. Erikaebuses märgitakse, et sellele järeldusele jõudis põhimõtteliselt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määruses asjas nr 3-3-1-38-00 AS Brolex Grupp, OÜ Deiv Grupp ja Maksuameti erikaebuste läbivaatamisel. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 6. Menetluse korra kriminaalasjades sätestab Kriminaalmenetluse koodeks ning Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetluse kord hõlmab ka uurija tegevuse vaidlustamist. Kriminaalmenetluse raames saab uurija tegevuse peale kaevata prokurörile (KrMK § 182). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (KrMK § 183). Kriminaalmenetluse raames pole võimalik vaidlustada riigi peaprokuröri otsust kaebuse lahendamisel. 7. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02 asuti seisukohale: «Menetlusõiguse üldise loogika järgi peaks kriminaalmenetluse küsimusi saama lahendada kriminaalmenetlusõiguse normide järgi üldkohtus. Olemuselt ei kuulu sellesisulised vaidlused halduskohtu pädevusse. Kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole aga sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus.» Halduskolleegium asus seisukohale, et kuivõrd kriminaalmenetluses praegu vastav kohtuliku kontrolli võimalus puudub, siis jääbki ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Selles haldusasjas oli läbitud Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud kaebemenetlus ja saadud riigi peaprokurörilt eitav vastus, mida halduskohtus ka vaidlustati. 8. Käesolev asi aga erineb halduskolleegiumi menetletud eespoolnimetatud asjast selle poolest, et kriminaalmenetluse kaebevõimalused pole ammendatud. J. Reinaru ja A. Kukk pole pöördunud riigi peaprokuröri poole. Kolleegium on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab halduskohtus vaidlustada vaid siis, kui on ära kasutatud kõik kriminaalmenetlusõiguslikud võimalused, s.o kui on pöördutud riigi peaprokuröri poole. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei saa halduskohtus vaidlustada vaidlustamata riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsust. J. Reinaru ja A. Kuke erikaebus jääb rahuldamata. Kuid ringkonnakohtu ja halduskohtu määruse motiive tuleb muuta, asendades need käesoleva määruse motiividega. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL