Riigikohtu Kriminaalkolleegium — D. A. süüdistuses KrK § 143 lg 1 järgi — RT III, 2002, 10, 101

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-42-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 13. märts 2002 Kohtukoosseis Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi D. A. süüdistus KrK § 143 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Igor Amanni 21. jaanuari 2002. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. A. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. märts 2002 Istungil osalenud isikud D. A. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 8 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik I. Amanni määrus 21. jaanuarist 2002. a, millega D. A. erikaebus jäeti läbivaatamata ja Riigikohtule edastamata, jätta muutmata, D. A. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub 13. märtsil 2002. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 19. märtsi 2001. a otsusega tunnistati D. A. süüdi KrK § 143 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuus kuud tingimisi katseajaga kaks aastat. Nimetatud kohtuotsusega määrati D. A. kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2. Tallinna Linnakohtu Lasnamäe Kriminaalhooldusosakond esitas 12. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule erakorralise ettekande D. A. suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei ela kohtuotsuses elukohana märgitud aadressil, tema asukoht on teadmata ja ta pole tähtaegselt tasunud kannatanule tekitatud kahju summas 9300 krooni. Kohtualune ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele 2. oktoobril 2001. a, mistõttu lükati kohtuistung edasi. Süüdimõistetu suhtes valiti tõkend – vahi all pidamine – ja ta kuulutati tagaotsitavaks. 14. novembril 2001. a D. A. tabati ning ta võeti vahi alla. 3. 30. novembril 2001. a toimunud erakorralise ettekande arutamisel avaldas süüdimõistetu, et ei ole kriminaalhooldusest teadlikult kõrvale hoidunud. Ta selgitas, et vahetas pärast kohtuotsuse tegemist elukohta ning seetõttu ei ole kriminaalhooldaja kutseid kätte saanud, sest need saadeti kohtuotsuses märgitud aadressile. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 30. novembri 2001. a määrusega pöörati D. A. süüdimõistev kohtuotsus täitmisele. Kohtunik leidis, et D. A. ei täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustusi. 4. Süüdimõistetu esitas viimatinimetatud määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles ta ei nõustunud karistuse täitmisele pööramisega. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a määrusega jäeti D. A. erikaebus rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohtu määrus on põhjendatud ning seaduslik. Kriminaalkolleegium asus kokkuvõtteks seisukohale, et süüdimõistetu hoidis tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a määruse peale esitas D. A. erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdimõistetu selgitas, et ei hoidunud kriminaalhooldusest kõrvale. Ta palus võimalust asuda tööle, abistada ema ja hüvitada kahju. Süüdimõistetu ei nõustunud asjaoluga, et ringkonnakohus jättis rahuldamata tema taotluse osaleda erikaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus. 7. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Igor Amanni 21. jaanuari 2002. a määrusega jäeti D. A. erikaebus läbivaatamata ja Riigikohtule edastamata. Määruses märgiti, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma 27. detsembri 2001. a määrusega läbi kohtualuse erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale, on ringkonnakohtu määrus selles küsimuses lõplik ning selle vaidlustamist Riigikohtus seadus ette ei näe. Ringkonnakohus saadab Riigikohtule üksnes AKKS § 71 lg-s 2 märgitud küsimustes tehtud erikaebused või -protestid ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtunik D. A. erikaebuse läbi vaatamata ja Riigikohtule saatmata. Menetlusosaliste põhjendused 8. Süüdimõistetu D. A. esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku I. Amanni 21. jaanuari 2002. a määruse peale erikaebuse, milles ta avaldab veelkord soovi kanda oma karistust vabaduses ning kinnitab oma valmisolekut teha koostööd kriminaalhooldajaga. D. A. seletab jätkuvalt, et ei ole kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale hoidnud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kaitsja toetas erikaebuse rahuldamist, prokurör aga vaidles sellele vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 9. D. A. erikaebuses taotletakse, et Riigikohus lahendaks erakorralise ettekande alusel sisuliselt küsimuse sellest, kas temale Tallinna Linnakohtu 19. märtsi 2001. a tehtud kohtuotsusega mõistetud karistus – kuus kuud vabadusekaotust – tuleb täitmisele pöörata või mitte. Sellist volitust aga Riigikohtul põhiseaduse § 149 ning kohtute seaduse § 23 lg 2 kohaselt ei ole. 10. Erikaebuste edasikaebe küsimuses nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium täielikult Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik I. Amanni 21. jaanuari 2001. a määruses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neile midagi lisada. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR