Riigikohtu Erikogu — pädeva kohtu määramises — RT III, 10, 99

RIIGIKOHTU ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-4-5-02 Määruse kuupäev Tartu, 15. märts 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-510/2002 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/241-7794/01. 2. Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/241-7794/01 selgub, et L. Orek esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku otsuse peale, milles palus pangaarve aresti tühistamist. Linnakohtu määruses märgiti, et avaldusest nähtuvalt tasus L. Orek Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimisnõuete rikkumise eest määratud trahvi 12. septembril 2001. Kohtutäituri teate täitemenetluse alustamisest 11. septembril 2001 sai ta kätte alles 14. septembril 2001, misjärel teavitas täiturit trahvi tasumisest faksi teel. Pangaülekannet sooritades ei teadnud ta täitemenetluse algatamisest, kuna täituri kiri oli postitatud alles 12. septembril 2001. Täitur on seetõttu põhjendamatult arestinud 20. septembril 2001 tema pangaarve täituritasu 295 krooni saamiseks. 2. Tallinna Linnakohus lõpetas 21. detsembri 2001. a määrusega asja menetluse põhjendusega, et asi ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse ja tegevuse halduskaristuse otsuse täitmisel. TMS § 77 näeb ette kaebuse esitamise kohtutäituri poolt tsiviilnõuete täitmise kohta käivate kaebuste läbivaatamisel. Otsuste täitmist haldusasjades reguleerib TMS 3. osa. Tallinna Liikluskorralduskeskuse trahvinõue tuleneb parkimiskorra nõuete rikkumisest, mis on reguleeritud HÕS §-ga 951. Haldusõiguserikkumise asjas täituri tehtud otsuse peale esitatud kaebust ei saa menetleda tsiviilkohtupidamise korras. See kuulub läbivaatamisele halduskohtus. 3. L. Orek esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku 15. oktoobri 2001. a otsuse ja vara (pangaarve) suhtes teostatud arestimise akti peale. 4. Tallinna Halduskohus tegi 1. veebruaril 2002. a määruse, et asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja saatis kaebuse pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus põhjendas pädevuse puudumist järgmiselt: 1. Halduskohtu pädevusse ei kuulu täiturite otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine, sest TMS § 77 lg 2 järgi lahendab kaebusi kohtutäiturite otsuste peale kohtutäituri asukohajärgne maa- või linnakohus. 2. TMS järgi on võlgnikul nii tsiviil- kui ka haldusasjade täitmisel täitemenetluses ühesugused õigused. Täiturile pandud ülesannetest ja nende täitmiseks antud õigustest lähtuvalt on need küsimused TMS-s reguleeritud selle II osa sätetega. TMS III osa «Otsuste täitmine haldusasjades» § 79 lg 6 järgi on võlgnikul rahatrahvi sissenõudmise asjade täitmisel sama seadustiku §-s 26 sätestatud õigused ja kohustused. TMS § 79 lg 7 viitab täitmisega seotud kulude sissenõudmisega seoses seadustiku §-le 42. Rahatrahvi mittetasumisel toimub sissenõude pööramine võlgniku varale TKS §-des 49 kuni 64 sätestatud korras. TMS § 23 järgi toimub kohtutäituri tasu maksmise arve alusel toimuva täitemenetluse vastuväidete lahendamine ja edasikaebamine TMS § 77 lg-tes 2–4 sätestatud korras. Samuti tuleneb TMS § 43 lg-st 6, et kohtutäituri otsusele täitekulude sissenõudmisel võib esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maa- või linnakohtule. 3. Kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks TMS § 77 sätestatud korras on määrava tähtsusega võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri vahel olevate suhete iseloom, mitte aga asjaolu, millise otsuse täitmisega on tegemist. 4. Eeltoodust tulenevalt laieneb TMS 8. peatükis «Võlgniku, sissenõudja ja teiste isikute kaitse täitemenetluses» sätestatud kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord täituri tegevuse vaidlustamisel olenemata sellest, millises asjas täitemenetlus on algatatud. Sellise kaebuse läbivaatamine on kohtutäituri büroo asukohajärgse maa- või linnakohtu pädevuses. Riigikohtu erikogu seisukoht 5. Asja materjalidest nähtuvalt arestis kohtutäitur L. Oreki pangaarve kohtutäituri tasu saamiseks. L. Orek vaidlustas oma pangaarve arestimise, kuigi sisuliselt ei olnud ta nõus tasuma kohtutäituri tasu, sest oli trahvi tasunud enne kui sai teate täitemenetluse alustamisest. 6. Kohtutäituri tasu vaidlustamist reguleerib kohtutäituri seadus. Selle seaduse § 28 järgi võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule. Kohtutäituri seaduse seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et maa- või linnakohtus kuulub vaidlustamisele üksnes kohtutäituri tasu suurus. Seaduse § 28 alusel saab üldkohtusse pöörduda ka kaebusega kohtutäituri tegevuse peale tasu sissenõudmisel. Selline järeldus tuleneb kohtutäituri seaduse §-st 29, mis sätestab kohtutäituri kohustuse tagastada alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse kindlaksmääramisel seadusevastaseks. Käesolev vaidlus kuulub lahendamisele Tallinna Linnakohtus. Uno Lõhmus Henn Jõks Ants Kull Jüri Põld Harri Salmann