Võhma Linnavolikogu — Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine — KO, 52, 1176

Lähtudes elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 8 punktist 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 14 lõikest 1, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord Võhma linnas» vastavalt määruse lisale. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Jaak AAB Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a määrusega nr 4 SOTSIAALELURUUMIDE ERALDAMISE JA KASUTAMISE EESKIRI VÕHMA LINNAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva eeskirjaga sätestatakse sotsiaaleluruumi taotlemise, eraldamise ja kasutamise tingimused ning kord Võhma linnas. 1.1. Eeskirjas mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 1.1.1. sotsiaalkorter – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Võhma linnale kuuluv ning Võhma Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest; 1.1.2. sotsiaalpind – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Võhma linnale kuuluv linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt; 1.1.3. sotsiaalmaja – linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud Võhma linnale kuuluv elamu või elamu osa, mis on kasutusele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid. II. SOTSIAALELURUUMI TAOTLEJA 2.1. Sotsiaaleluruumi taotlejaks võib olla alaliselt Võhma linnas elav isik, kes on kantud Võhma linna elanike registrisse: 2.1.1. üksi elav vanur, vanuritest paarid ning puuetega inimesed, 2.1.1.1. kes vajavad kõrvalabi; 2.1.1.2. kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid; 2.1.1.3. kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine; 2.1.2. vähekindlustatud ja probleemsed lastega pered (kriisipered), kes vajavad regulaarselt sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet. 2.2. Sotsiaaleluruumi taotlejaks võivad olla ka järgmised isikud: 2.2.1. lastekodust tagasipöördunu, kes enne lastekodusse suunamist elas alaliselt Võhma linnas; 2.2.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Võhma linnas ning kelle eluruum ei ole temast mitteolenevatel põhjustel säilinud. 2.3. Erijuhtudel väljapääsmatusse olukorda sattunud isik, kelle taotlemise rahuldamise või mitterahuldamise otsustab Võhma Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) sotsiaalkomisjoni ettepanekul. III. SOTSIAALELURUUMI TAOTLEMINE 3.1. Sotsiaaleluruumi taotleja (edaspidi taotleja) esitab kirjalikult põhjendatud taotluse linnavalitsusele. 3.2. Avaldusele lisatakse vajadusel alljärgnevad dokumendid: 3.2.1. koopia passist; 3.2.2. andmed elu- ja töökoha ning perekonna koosseisu kohta; 3.2.3. koopia Vaegurluse Ekspertiisi komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 3.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 3.2.5. tõend taotleja ja tema perekonna sissetuleku kohta; 3.2.6. koopia tõendist lastekodust või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 3.2.7. muud otsuse tegemiseks vajalikud andmed vastavalt linnavalitsuse ettepanekule. 3.3. Kui sotsiaalabi vajaja(d) on oma teadliku tegevusega ise võõrandanud neile kuulunud varad (maa, elamu, korter, ehitised jne), siis linnavalitsus võib keelduda sotsiaalpinna eraldamisest. 3.4. Taotleja võetakse arvele pärast dokumentide läbivaatamist sotsiaalkomisjoni poolt. 3.5. Taotleja arvelevõtmisest või sellest keeldumisest teatab linnavalitsus koos põhjuse äramärkimisega taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast sotsiaalkomisjoni otsust. Keeldumist võib vaidlustada kahe nädala jooksul, esitades sellekohase avalduse volikogule. IV. SOTSIAALELURUUMI KASUTAMINE NING POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Ettepaneku koos sotsiaalkomisjoni otsusega sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta esitab linnavalitsusele sotsiaalküsimustega tegelev nõunik. 4.2. Linnavalitsus kinnitab sotsiaaleluruumi andmise oma korraldusega, milles on ära näidatud: 4.2.1. isiku ja tema perekonnaliikmete nimed, isikukoodid; 4.2.2. sotsiaaleluruumi asukoht; 4.2.3. sotsiaaleluruumi suurus; 4.2.4. sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise (pikendamise) tähtaeg. 4.3. Sotsiaaleluruum antakse üürile tähtajaga kuni üks aasta koos kohustusega pind määratud tähtajal vabastada. 4.4. Üürilepingu pikendamise taotluse vaatab läbi linnavalitsus mitte hiljem kui ühe kuu jooksul enne üürilepingu tähtaja lõppemist. 4.5. Üürilepingu pikendamisel lähtutakse: 4.5.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 4.5.2. senise sotsiaaleluruumi sobivusest isikule; 4.5.3. eluasemekulude ja kommunaalteenuste tähtaegse tasumise nõude täitmisest. 4.6. Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada: 4.6.1. poolte kokkuleppel; 4.6.2. üürniku algatusel, 4.6.3. linnavalitsuse algatusel. 4.7. Linnavalitsus võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute kohtu korras väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui: 4.7.1. üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest; 4.7.2. üürnik on andnud sotsiaalkorteri allüürile; 4.7.3. üürnik või tema perekonnaliikmed lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt; 4.7.4. üürnik või tema pereliikmed oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu nendega samal üüripinnal või elamus. 4.8. Sotsiaaleluruumi kasutamise eest on üürnik kohustatud tasuma: 4.8.1. sotsiaalpinnal ja sotsiaalmajas lepingus kokkulepitud tasu; 4.8.2. sotsiaalkorteris lisaks üürile eluruumi kasutamise eest on üürnik kohustatud tasuma kommunaal- ja muude haldamisega seotud kulude ning talle osutatavate teenuste eest. 4.9. Üürnik on kohustatud kasutama sotsiaaleluruumi heaperemehelikult ning järgima heakorra ja avaliku korra eeskirja; sotsiaaleluruumi edasine üürileandmine seatakse sõltuvusse nimetatud tingimuste täitmisest. 4.10. Üürilepingu lõppedes peab üürnik linnavalitsusele üle andma hooldatud ja korras eluruumi. 4.11. Üürniku või tema pereliikmete poolt sotsiaaleluruumi rikkumisega tekitatud kahju kuulub täies ulatuses hüvitamisele vastavalt seadusele. V. JÄRELEVALVE 5.1. Sotsiaaleluruumi üürilepingute sõlmimist, täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib linnavalitsus koostöös sotsiaaltöötajatega.