Kärla Vallavolikogu — Kärla Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 52, 1155

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 6 lõike 3 punkti 2 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 31 lõike 3, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärla Põhikooli arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 27. aprillil 2002. a. Märkus: Kärla Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määruse nr 12 lisaga 2 ning koolimaja renoveerimise ja juurdeehituse projekti põhiplaaniga saab tutvuda Kärla Vallavalituse kantseleis ja Kärla Rahvaraamatukogus. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 12 KÄRLA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2002–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Kärla Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kärla Põhikooli arengukava lähtub Kärla Põhikooli põhimäärusest ja Kärla valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Asend Kärla Põhikool on üldhariduslik munitsipaalkool, mis asub Kärla valla keskuses Kärla alevikus Saare maakonnas. Kärla Põhikool on Kärla valla ainuke üldhariduskool. Kooli komplekteerimispiirkond kattub Kärla valla piiridega. Kärla koolimaja koosneb kahes järgus ehitatud hoonest. Vanem osa valmis 1912. aastal, uuem – 1972. aastal. Kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks kasutab kool Kärla Spordihoonet, millega ühe katuse all asub ka kooli teenindav söökla. 2001. aastal renoveeriti kooli vanem osa, mille tulemusena sai kool juurde arvutiklassi ja käsitööklassi, paranesid tingimused tööõpetusekabinetis, õpetajate toas, huvijuhikabinetis, kolmes õppeklassis. Renoveeritud osa vastab tänapäeva tulekaitseeeskirjadele. Kooli rekonstrueerimise plaan näeb ette täieliku kapitaalremondi koos juurdeehituse rajamisega, mille tulemusena kool saab normaalsed tingimused raamatukogule, muusikaklassi ja aula. Ühtlustuvad kõikide klasside õppetingimused. 2. Pedagoogiline personal 1) Üldiseloomustus Kärla Põhikoolis töötab 18 õpetajat, nendest 16 põhikohaga. Pedagoogilise kõrgharidusega – 13 õpetajat. Pedagoogilise keskeriharidusega – 3 õpetajat. Keskeriharidusega – 2 õpetajat (lõpetanud 160-tunnised pedagoogilised kursused, õpivad edasi kõrgkoolis). Kuuel õpetajal on vanemõpetaja järk. Koolis töötab 3 meesõpetajat. 2) Vanuseline analüüs Kõik õpetajad on vanemad kui 30 aastat. Vanuse järgi võib moodustada 3 gruppi: alla 40-aastased 6 õpetajat alla 50-aastased 7 õpetajat üle 50-aastased 5 õpetajat Üle 50-aastased lähenevad 60-le või on selle piiri juba ületanud. Viie aasta pärast jõuavad kõik selle grupi liikmed pensioniikka. See püstitab teravalt küsimuse õpetajate järelkasvust. Lähiaastatel tuleb koolil leida klassiõpetaja, ajalooõpetaja ja eesti keele õpetaja. 3. Õpilased Kärla Põhikoolis õpib 209 õpilast, 104 poissi ja 105 tüdrukut. Väljastpoolt Kärla valda on 7 õpilast, sealhulgas Kihelkonnalt – 6 õpilast ja Kaarma vallast – 1 õpilane. 1.–3. klass 64 õpilast 4.–6. klass 77 õpilast 7.–9. klass 78 õpilast 1) Klassides õpilasi: poisse tüdrukuid 1. klass 21 10 11 2. klass 15 10 5 3. klass 18 9 9 4. klass 24 11 13 5. klass 25 9 16 6. klass 28 15 13 7. klass 24 9 15 8. klass 27 18 9 9. klass 27 13 14 Õpilaste sooline ja klassiline jaotus vastab üldiselt kooli võimalustele. Mõningaid probleeme tekitab 8. klassi poiste ebaproportsionaalselt suur arv arvuti- ja tööõpetuse tundide läbiviimisel. 2) Õpilasi lähitulevikus 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 K P T K P T K P T K P T 1 21 10 11 18 9 9 12 6 6 7 5 2 2 15 10 5 21 10 11 18 9 9 12 6 6 3 18 9 9 15 10 5 21 10 11 18 9 9 4 24 11 13 18 9 9 15 10 5 21 10 11 5 25 9 16 24 11 13 18 9 9 15 10 5 6 28 15 13 25 9 16 24 11 13 18 9 9 7 24 9 15 28 15 13 25 9 16 24 11 13 8 27 18 9 24 9 15 28 15 13 25 9 16 9 27 13 14 27 18 9 24 9 15 28 15 13 K 209 200 185 168 Õpilaste arv väheneb lähiaastatel märgatavalt. Väga väike saab olema 1. klass 2004. aasta septembris. 2005. aasta 1. septembril on juba 16 last kooli tulemas, kuna samal kevadel lõpetab praegune suurim klass, langeb õpilaste koguarv 12 võrra. Õpilaste arvu vähenemine tähendab ühelt poolt õpetajate, eeskätt kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetajate koormuse vähenemist, samuti töötasuks ettenähtud rahaliste vahendite vähenemist. 4. Materiaalne baas 1) Ruumid Enne rekonstrueerimise algust koosnes kooli ruumiline ressurss 8 klassiruumist, tööõpetuse ja käsitöökabinetist, muusika-keemiaklassist, õpetajate toast, huvijuhi ja direktori kabinetist, sööklast ja kitsukesest raamatukogust. Esimene klass töötas lasteaias, võimla ja aula ülesannet täitis koridor. Pärast spordihoone valmimist ja kooli kahekorruselise vanema osa kapitaalremonti töötavad kõik klassid koduklassidena koolimajas, kehaline kasvatus toimub normaalsetes tingimustes spordihoones, õpilased toituvad kaasaja nõuetele vastavas sööklas. Normaalsetele tingimustele vastavad õpetajate tuba, käsitööklass, arvutiklass, tööõpetuse kabinet. Juurdeehituse valmides ja kapitaalremondi lõppedes saavad normaalsed tingimused ka muusikaklass, raamatukogu ning suuremad ja pidulikumad üritused hakkavad koridori asemel toimuma aulas. Vahetatakse välja kõik aknad-uksed, põrandad, välimust muudab riietehoid ja kogu kool ning selle ümbrus. 2) Koolimööbel Kool on viimastel aastatel välja vahetanud mitu klassikomplekti koolimööblit ja muretsenud uusi klassitahvleid. Klassiruumide arvu suurenemine ja uue raamatukogu lugemissaali valmimine nõuab samasuguse poliitika jätkamist lähiaastatel. Eesmärk on varustada kõik klassid kaasaegsete reguleeritava kõrgusega toolide-laudadega. Uut sisustust vajavad õpetajate tuba, direktori kabinet, arvutiklass ja mitmed õpetajate ruumid. 3) Õppevahendid Kärla Põhikool on varustatud vajalike õpikute ja töövihikutega. Töövihikud on õpilastele tasuta. Kool on ostnud igal aastal vajalikke õppevahendeid. Kaasaegsete õppevahendite kõrge hind ja õppekavale vastavate õppevahendite nappus ei võimalda lahendada kõikide õppevahendite vajadust ühekorraga. Kool on sunnitud ostma neid õppevahendeid, mida Eestis toodetakse ja mida kooli eelarve võimaldab. Kõige suurem vajadus on bioloogias, väljavahetamist vajavad poiste tööõpetuse vahendid. Koolil on väike suusabaas, mis vajab täiendamist nii suuskade kui ka suusasaabastega. 4) Infotehnoloogia Kool on eelarvevahendite ja Tiigrihüppe projektide baasil ning valla abil loonud endale arvutivõrgu, mis võimaldab arvutiõpet alates 5. klassist. Koolil on Interneti püsiühendus. Arvutiklassis on 10 arvutit. Arvutid on direktoril, õppealajuhatajal, sekretäril ja õpetajate toas. Arvutit oskavad kasutada ja kasutavad kõik õpetajad. Koolil on arvutiprojektor, skanner ja neli printerit. Tarkvara on litsentseeritud. Eesmärk on suurendada ja ühtlustada arvutiklassi arvutite koosseisu, muretseda sülearvuti, et suurendada projektori kasutusvõimalusi, pidevalt täiendada ainealast tarkvara. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 1. Koolisisene juhtimine 1) Koolielu Direktoril ja direktori asetäitjal õppe ja kasvatustöö alal on nõutav kvalifikatsioon. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile, käsitleb koolielu olulisi küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste paranemise ja arengu. On vajalik õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine. Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest. Tuleb jõuda selleni, et iga klassijuhataja suurendaks oma professionaalsust, et tal oleks täielikum ülevaade kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Aineõpetajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ja kooli õppenõukogu otsustest. Tuleb teha tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad oleks kursis koolis toimuvaga, parandada info levikut iga töötajani. Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumentide vormistamine on nõuetekohane. Vajalik välja töötada uutele seadustele vastav kooli protsesse reguleeriv asjaajamiskord. Kooli rahalisi ja materiaalseid ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Täienduskoolituse raha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega. 2) Koostöö hoolekoguga Kärla Põhikooli hoolekogu koosseis vastab kehtivale seadusele. Esindatud on eri huvirühmade ja elualade inimesed. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises ja elluviimises. Hoolekogu tuleb regulaarselt uuendada. 3) Töö lastevanematega Koolis toimuvad regulaarselt lastevanemate üldkoosolekud. Regulaarselt teavitatakse lapsevanemaid õpilaste käitumisest ja edasijõudmisest. Lastevanematel on võimalus kohtuda kooli juhtkonna ja õpetajatega. Toimuvad loengud lastevanematele. Arenguruumi on töös õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste vanematega. 2. Õpetamine ja õppimine 1) Ainealane töö Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekavaga ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, aine kaudu taotletavad kooliastme pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused. Tuleb saavutada kõigi õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele. Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpiraskustega õpilaste abistamine peab olema tähelepanu all ka tulevikus. Üheks eesmärgiks peab olema andekate laste arendamine. 2) Õpilaste hindamine Hindamisel lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet protsessihindamise ja arvestusliku hindamise vahel. Õpilaste edasijõudmisest koostatakse perioodilisi ülevaateid. Lastevanematele saadetakse kirjalikke teateid lapse edasijõudmise kohta. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja õppenõukogus, vajaduse korral kavandatakse meetmeid olukorra parandamiseks. 3. Klassi ja kooliväline töö 1) Kooli traditsioonid Aastate jooksul on Kärla koolil väljakujunenud järgmised traditsioonilised üritused: a) 1. septembri aktus b) Mini-Jukude pidu – 4. klassi vastuvõtmine suuremate perre c) Sügisene spordipäev d) Õpetajate päev e) Kärla valla lipupäev f) Jõulud g) Vastlapäev h) Eesti Vabariigi aastapäev i) Kauni emakeele nädal j) Kevadkontsert k) Metsaistutamine l) Kevadine spordipäev m) Ekskursioonid I klass – Loona – Kihelkonna – Pidula – Karujärv II klass – Viidumäe LK – Mihkli talumuuseum III klass – Kuressaare linn ja linnus IV klass – Ninase ps, – Panga pank – Angla V klass – Muhu saar VI klass – Hiiumaa VII ja VIII klass – Lõuna- ja Põhja-Eesti n) Tutipäev o) Lõpupidu 2) Ringide töö Kool ja vallavalitsus toetavad huvialategevust, mida koordineerib huvijuht. Vallas töötab muusikakool, tegutsevad ringid valla spordihoone juures (jalgpall, korvpall, võrkpall ja ÜKE), klubis (rahvatants ja aeroobika) ja koolis (kunstiring, arvutiringid, käsitööring, mudilaskoor, lastekoor, tütarlastekoor). Koostöös Kaitseliiduga tegutsevad kodutütarde ja kotkapoegade organisatsioonid. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes. Eesmärk on tehnilise kallakuga ringide töölerakendamine ja huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. IV. ARENGUKAVA 1. Arengu üldeesmärk Kärla Põhikooli eesmärk on tagada Kärla vallas elavatel koolikohustuslikel lastel omandada riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele vastav põhiharidus. Kärla Põhikooli lõpetaja: peab olema võimeline valima oma edasist kooli- ja eluteed oskama eesmärgistada, kavandada ja hinnata oma tegevust suutma hankida ja kasutada infot mõistma vajadust teha tööd oma eesmärkide saavutamiseks hindama terveid eluviise, arendama oma vaimu ja keha pidama lugu kodust ja perekonnast armastama isamaad pidama lugu enesest ja kaasinimestest mõtlema loogiliselt, kriitiliselt ja loovalt oskama õppida, mõistma teadmiste omandamise tähtsust 1) Koolisisene juhtimine Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine Pedagoogilise personali informeerituse suurendamine Õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine Õpilasomavalitsuse töö aktiviseerimine 2) Töö lastevanemate ja avalikkusega Lastevanemate ja valla üldsuse kursishoidmine kooli tegevusega Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine 3) Õpetamine ja õppimine Õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine Õppematerjalide ja õppevahendite kaasajastamine Andekate laste arendamine Õpiraskustega õpilaste abistamine 4) Kooli töökeskkond Kooli renoveerimise lõpuleviimine Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine Turvalise töökeskkonna loomine 5) Infotehnoloogia Infotehnoloogia juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis Kodulehekülje avamine Riist- ja tarkvara kaasajastamine 2. Tegevuskava 1) Koolisisene juhtimine Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine Ameti- ja tööjuhendite täpsustamine 2002 september direktor Lisatasude süsteemi täpsustamine 2002 september direktor Pedagoogilise personali informeerituse suurendamine Infosüsteemi täiustamine pidev direktor, infojuht Asjaajamiskorra täpsustamine 2002 september direktor Õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine Küsitluse korraldamine 1 kord poolaastas õppealajuhataja Õpilasomavalitsuse töö aktiviseerimine Õpilaste teadlikkuse taseme tõstmine pidev huvijuht Osavõtt ÕOL tööst pidev huvijuht 2) Töö lastevanemate ja avalikkusega Lastevanemate ja valla üldsuse kursishoidmine kooli tegevusega Töö vallavolikogu komisjonides pidev komisjonide liikmed Kooli rahaliste huvide kaitsmine pidev direktor Hoolekogu kaasamine pidev hoolekogu liikmed Küsitlused lastevanematele 1 kord aastas õppealajuhataja Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine Loengud lastevanematele 1 kord poolaastas õppealajuhataja Lastevanemate informeerimine 1 kord kuus klassijuhatajad 3) Õpetamine ja õppimine Õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine Kõrgkoolis õppijate toetamine pidev direktor Täienduskoolituses osalemine pidev õppealajuhataja Õppematerjalide ja õppevahendite kaasajastamine Koostada õppevahendite andmebaas 2002 direktor Koostada vajaminevate vahendite pingerida 2002 direktor Andekate laste arendamine Leida võimalusi tasustada tööd andekatega 2002 direktor Õpiraskustega õpilaste abistamine Konsultatsiooniaegade sisseseadmine 2002 õppealajuhataja 4) Kooli töökeskkond Kooli renoveerimise lõpuleviimine Projekti täpsustamine 2002 direktor, majandusjuhataja Ehitajate töögraafiku täpsustamine 2002 direktor Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine Järelevalve ehitustööde üle 2002–2004 direktor Sisekujundusprojekti täpsustamine 2002 direktor Sanitaarremondi planeerimine 2002–2005 direktor Mööbli väljavahetamise plaan 2002 direktor Turvalise töökeskkonna loomine Töökaitsealase koolituse korraldamine 2003 direktor 5) Infotehnoloogia Infotehnoloogia juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis Õpetajate täiendusõppe organiseerimine 2002 infojuht Õpetajate osavõtt ainealasest koolitusest pidev õppealajuhataja Infotehnoloogia arengukava täpsustamine pidev infojuht Kodulehekülje avamine Kärla Põhikooli lehekülje avamine 2002 infojuht Riist- ja tarkvara kaasajastamine Muretseda sülearvuti 2002 direktor Täiendada arvutiparki pidev direktor 3. Lisad 1) Kärla Põhikooli infotehnoloogia arengukava 2) Väljavõtted Kärla Põhikooli renoveerimise projektist Kärla Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määruse nr 12 lisa 1 KÄRLA PÕHIKOOLI INFOTEHNOLOOGIA ARENGUKAVA 1. Kärla Põhikooli üldiseloomustus Kärla Põhikool asub Saaremaal Kärla vallas Kärla alevikus, Kuressaarest 21 km kaugusel. Vallal puudub merepiir, puuduvad ka suuremad ettevõtted. Suuremad tööandjad on Sõmera ja Kogula hooldekodu, Estagar. Areneb Karujärve piirkonna puhkemajandus. Kärla Põhikool on valla ainuke üldhariduslik kool, samades ruumides tegutseb Kärla Muusikakool (50 õpilast Kärlalt ja naabervaldadest). 1998. aastal valmis võimla koos sööklaga, 2001. aastal algas kooli rekonstrueerimine. Selle I etapi käigus valmis samal aastal uus arvutiklass koos abiruumiga. Kärla Põhikooli õpilaste arv on viimastel aastatel olnud stabiilne, tänavu 209. Tulevikus väheneb üsna oluliselt, nagu mujalgi Eestis. Koolis töötab põhikohaga 17 õpetajat, neist 9 vanemõpetajat, pedagoogiline kõrgharidus puudub kahel õpetajal. 2. Üldised eesmärgid Kärla Põhikooli infotehnoloogia arengukava on kooli üldise arengukava lahutamatu osa. 2.1. Tähtsamad põhimõtted: • Põhitähelepanu pööratakse arvutiklassi riist- ja tarkvara ühtlustamisele ja arendamisele, eesmärk tagada kooli lõpetajatele elementaarne arvutioskus. • Arvutite kasutamine abivahenditena ainetundides. • Individuaalsete ülesannete täitmine arvuti abil ainetundides alates 5. klassist – referaatide, uurimustööde vormistamine ja materjalide kogumine Interneti ja olemasoleva tarkvara võimalusi kasutades. • Kooli andmebaasi (nimekirjad, tarifikatsioon, arhiiv, raamatukogu) täiustamine. • E-posti kui sidepidamise ja enesetäiendamise vormi arendamine, võimaldada elektronposti kasutamist kõikidele kooli töötajatele ja õpilastele. 2.2. Riist- ja tarkvara paiknemine Riistvara ja tarkvara jaotus tulevikus Kärla Põhikoolis on esitatud skeemina.

Märkused: • Alternatiivvariandina peaks dataprojektorit ja sülearvutit olema võimalik viia igasse klassi, kus peab olema ka võrku ja seega ka Internetti ühendamise võimalus. • Töökoha arvutitel ei ole op. süsteemi valik täpselt paigas, sõltub arvutite tehnilistest võimalustest, juba olemasolevast tarkvarast ja uutest tarkvaratoodetest. • Arvutivõrku arendada pidevalt. Hea võimaluse selleks annab käimasolev kooli rekonstrueerimine. 3. Infotehnoloogia arendamise kalender-plaan Töölõik 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 Arvuti algõpetus 5.klass – valikaine 6.klass – valikaine 7.klass – valikaine 8. ja 9. klass – ainetunnis ja ringis 1.-4. klass arvutiga tutvumine 5. klass – valikaine 6. klass – valikaine 7. klass – valikaine 1.–4. klass arvutiga tutvumine 5. klass – valikaine 6. klass – valikaine 7. klass – valikaine 1.–4. klass arvutiga tutvumine 5. klass – valikaine 6. klass – valikaine 7. klass – valikaine Arvuti ainetunnis Interneti-võimaluste kasutamine, geograafia, kodanikuõpetus, bioloogia, inglise keel Interneti-võimaluste kasutamine, geograafia, kodanikuõpetus, bioloogia, inglise keel erineval määral peaksid enamus aineõpetajad kasutama arvuti võimalusi tunni efektiivsemaks muutmisel erineval määral peaksid enamus aineõpetajad kasutama arvuti võimalusi tunni efektiivsemaks muutmisel Õpetajate koolitus infojuhi koolitus, tarkvara ja metoodika kursused infojuhi koolitus, tarkvara ja metoodika kursused nii väljaspool kooli kui ka koolis informaatikaõpetaja poolt läbiviiduna tarkvara ja metoodika kursused nii väljaspool kooli kui ka koolis informaatikaõpetaja poolt läbiviiduna (jätkub), uute programmide tutvustamine infojuhi poolt tarkvara ja metoodika kursused, uute programmide tutvustamine infojuhi poolt Arvuti klassivälises töös arvutiring E-posti kasutamine kooli ajaleht Interneti kasutamine arvutiring E-posti kasutamine kooli ajaleht Interneti kasutamine arvutiring E-posti kasutamine kooli ajaleht Interneti kasutamine alates 5. klassist, kõik referaadid, uurimistööd kohustuslikud arvutiga vormistamine, kodulehtede valmistamine arvutiring E-posti kasutamine kooli ajaleht Interneti kasutamine alates 5. klassist kõik referaadid, uurimistööd kohustuslikud arvutiga vormistamine, kodulehtede valmistamine Riistvara töökohaarvuteid (arvuti raamatu-kokku) töökohaarvuteid kapitaalremondiga laiendada võrku kõikidesse klassidesse dataprojektor töökohaarvuteid kapitaalremondiga laiendada võrku igasse klassi, sülearvuti töökohaarvuteid normaalsel tasemel arvutiklassi 15 tk kapitaalremondiga laiendada võrku igasse klassi 4. Kärla Põhikooli infotehnoloogia (IT) hetkeseis 4.1. Riistvara ja tarkvara Riistvara Kogus Töökohaarvuteid kokku 15 486 4 Pentium 7 Eraldi õpetajate ja direktori (sekretäri) käsutuses 4 Laserprinter 2 Tindiprinter 1 Maatriksprinter 1 Skanner 1 Dataprojektor 1 Arvuteid võrgus 15 Interneti püsiühendus (64 kbps), teenusepakkuja EENet 15 Tarkvara Kogus WindowsMe 1 Windows98 6 Windows95 8 MS Office 10 Regio Atlas 1 Encarta Atlas 1 Encarta Encyclopedia 1 Math Soft Study Works 1 LinguaLand 1 Festart (Eesti-Inglise sõnastik) 1 Tähekaart ja taevaatlas 1 Science Series (Elements) 1 Apstest 1 4.2. Olemasoleva riist- ja tarkvara kasutamine ja koolis toimuva arvutiõpetuse kava Kooli infotehnoloogia (IT) vahenditest on õpilaste kasutuses arvutiklassis 6 Pentium arvutit ja 4 tk 486-te ja ning Epson LX-800 printer. Edasijõudnutel on võimalus kasutada ka skannerit ja laserprinterit. Õpetajatel on ka ligipääs kõigile arvutiklassi IT-vahenditele ja lisaks veel ainult õpetajate kasutuses õpetajate toas olevale arvutile. Lähitulevikus on plaanis muretseda õpetajate tuppa teine arvuti lisaks. Arvutiõpetus on ainena või valikainena 3 aasta jooksul 1 tund nädalas. Lisaks sellele töötab arvutiring (8.–9. kl). Õpilastel on võimalik omandada tunnis arvuti algõpetus (failide haldamine, teksti-tabeltöötlus, esitlusgraafika ning Internet ja e-post jm vähemal määral) ja ringis kasutada arvuteid teiste ainete tööde koostamisel (referaadid, eksamitööd ja nende jaoks Internetist info otsimine ja töötlemine jne) ning ka muul otstarbel (kooli ajaleht, õppetööga mitteseotud trükkimistööd, e-posti kirjade saatmine, Internet jne). Administratsiooni kasutuses on 3 arvutit. Signalisatsiooniga on valve all arvutiklass abiruumiga, õpetajate tuba ja direktori kabinet, kus asuvad ka enamus kooli IT vahenditest. 4.3. Arvutiõpetaja ja aineõpetajate andmed Arvutiõpetajana ja infojuhina töötab Kärla Põhikoolis Väino Uljas (sünd 1967. a). Lõpetanud on ta Kehtna NST ja 2-aastase Tallinna Pedagoogikaülikooli õpetajakoolituse. Arvutialaselt on end täiendanud AS SARMA arvutikursustel ja iseseisvalt koostöös teiste arvutiõpetajatega, eriti hea koostöö Aste Põhikooli arvutiõpetaja Peeter Ramstiga. Omab AO tunnistust 1–7 mooduli kohta. Praegu õpib TRÜ Avatud Ülikooli gümnaasiumi arvutiõpetajate kursusel. Kõik Kärla Põhikooli õpetajad on läbinud arvuti algkursuse, regulaarselt toimub koolis informaatikaõpetaja poolt läbiviidav õpetajate IT alane täienduskoolitus. Direktoril on AO tunnistus 2, 3, ja 4 mooduli kohta. Pea pooltel õpetajatel on kodus arvuti. 4.4. Infotehnoloogia õppetöös ja kooli administreerimisel Seni on kasutatud IT vahendeid ainetundides õpilastega: geograafiatundide läbiviimisel andmete otsimise ja töötlemisega, õpilaste uurimustööde ja referaatide info otsimisel Internetist ja vormistamisel väga paljudes ainetes, E- posti viktoriinidest osavõtmiseks jm. Õpetajad on tundide ettevalmistamiseks kasutanud materjale CD-delt või Internetist (k.a Miksikese materjalid), igasuguste trükiste koostamine, suhtlemiseks e-posti teel jm. Kõik õpetajad on kohustatud oma aine- ja töökavad esitama juhtkonnale ka elektroonilisel kujul. Administreerimisel kasutatakse arvuteid enam ametlike kirjade koostamiseks, kooli õpilaste andmebaasi haldamiseks, teadete jt trükiste trükkimiseks suhtlemiseks e-posti teel jne. Kuna kõik Kärla Põhikooli administratsiooni töötajad on ka aineõpetajad, kasutatakse neid arvuteid tihti ka ainetundide ettevalmistamisel. 4.5. Infotehnoloogia hooldus ja remont IT-tehnoloogiat hooldab ja vajadusel teeb väiksemat remonti kooli infojuht, keerukam remonditeenus ostetakse arvutifirmadelt. 5. Kärla Põhikooli IT arengukava elluviimise võimalustest ja vahenditest Informaatika kui aine õpetamiseks on vaja: a) Suurendada arvutiklassi normaalsete tehniliste (vähemalt 100 MHz ja rohkem protsessori kiirust) näitajatega arvuteid 15-ni eelarve ja Tiigrihüppe projektide kaudu. Arvutite kasutamise suurendamiseks ainetundides on vaja: a) vastavat tarkvara ja kursusi nii uue kui juba olemasoleva tarkvara ja metoodika alal b) eestikeelseid juhendeid nii olemasolevatele kui uutele tarkvaraprogrammidele c) raamatukogu lugemissaali valmimist, kuhu saaks paigutada statsionaarse dataprojektoriga varustatud arvuti ainetundide ja loengute läbiviimiseks d) ainult õpetajate kasutusse 2 CD-ROM-iga multimeediaarvutit ainetundide ettevalmistamiseks. Arvutivõrgu arendamiseks on vaja: a) tööle rakendada failiserver Linuxi baasil, seni edasi lükkunud seetõttu, et jääks veel üks töökoht õpilastele vähemaks b) arvutivõrgu kiiremaks muutmiseks ja kõigi arvutite teenindamiseks moderniseerida seadmete väljavahetamisega, tehniline lahendus väljatöötamisel. Kärla Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määruse nr 12 lisa 2 VÄLJAVÕTE KOOLIMAJA RENOVEERIMISE JA JUURDEEHITUSE PROJEKTIST Kärla Põhikooli renoveerimine algas 2001. aastal kooli vanima majaosa kapitaalremondiga. Tööde täielikuks lõpetamiseks kulub kaks-kolm aastat. 2002. aastal on plaanis ehitada uue osa vundament ja viia läbi osaline renoveerimine kooli uuemas osas. Renoveerimise käigus vahetatakse välja aknad, välisuksed, katus. Kooli ees seisab ülesanne täpsustada ja kooskõlastada arhitektide ja ehitajaga juurdeehituse ruumilist lahendust, et see oleks enam kooskõlas kooli muutuvate vajadustega, samuti ära hoida kooli vanema osa rekonstrueerimisel ilmnenud puuduste kordumine.