Tartu Linnavolikogu — Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord — KO, 51, 1144

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 23 punkti 1 alusel. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord sätestab Tartu linna eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused niivõrd, kui see ei ole reguleeritud riigi või Tartu Linnavolikogu muu õigusaktiga. 1.2. Täiendavat sotsiaaltoetust on õigus taotleda isikul, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tartu linn ja isikutel, kellel on õigus saada vältimatut sotsiaalabi. 1.3. Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse Tartu linna vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, mida ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohalike toetustega, ja piisavate elatusvahenditeta isikutele vältimatu sotsiaalabi osutamiseks. 2. TÄIENDAVATE SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMINE 2.1. Täiendava sotsiaaltoetuse taotleja esitab Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale avalduse, millele lisatakse võimalusel kulutusi tõendavad dokumendid. 2.2. Täiendava sotsiaaltoetuse avaldust menetlev sotsiaaltöötaja annab kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal hinnangu taotleja abivajaduse kohta ja esitab materjalid Tartu Linnavalitsuse poolt moodustatud sotsiaalhoolekandekomisjonile. 2.3. Täiendava sotsiaaltoetuse määramise või maksmisest keeldumise otsuse teeb sotsiaalhoolekandekomisjon. Komisjon vaatab toetuse avalduse läbi ja teeb otsuse taotlejale teatavaks kuni ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. 3. TÄIENDAVAD SOTSIAALTOETUSED 3.1. Täiendavad sotsiaaltoetused on: 3.1.1. toetus õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul (näiteks perekonnaliikme surm, invaliidistumine või haigus, tulekahju, vargus jmt); 3.1.2. toetus puuetega isikutele ortopeediliste ja invatehniliste abivahendite ostmisel ja rentimisel isiku osaluse osaliseks katmiseks. Toetuse suurus on üldjuhul 50% isiku kanda jäävast vahendi maksumusest. Erandkorras eraldatakse toetust suuremas ulatuses tagades taotlejale toimetulekupiiri; 3.1.3. toetus ravimite väljaostmiseks või raviprotseduuridel osalemiseks isiku osaluse osaliseks katmiseks, mis tagab tervisliku seisundi stabiilsuse või paranemise. Toetuse taotlemise üheks aluseks on arsti ettekirjutus. Toetust makstakse suuruses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri; 3.1.4. küttetoetus on toetus autonoomset küttesüsteemi (puit, brikett, kivisüsi jne) kasutavale isikule või perele üks kord aastas küttematerjali muretsemiseks. Toetuse suurus on kuni kahekordne kehtiv toimetulekupiir; 3.1.5. kolimistoetus lastekodulastele, sotsiaalkorteri saajatele jt riskigruppide esindajatele eluruumi saamisel. Toetust makstakse suuruses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri; 3.1.6. toetus eluaseme remondiks on toetus lastekodulastele, sotsiaalkorteri saajatele jt riskigruppide esindajatele eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks. Toetust makstakse suuruses, mis tagab taotlejatele toimetulekupiiri; 3.1.7. toetus mõõturite (vee-, gaasi-, elektrimõõturid) paigaldamiseks, mille eesmärk on isiku igakuuliste eluasemekulude vähendamine. Toetuse suurus on kuni 50% mõõturi ostmise ja paigaldamise maksumusest. Erandkorras määratakse toetus suuremas ulatuses tagades taotlejale toimetulekupiiri; 3.1.8. toetus lastele hädavajalike koolitarvete, riiete, jalanõude, toidu jne ostmiseks. Toetuse suurus on kuni kolmekordne riikliku lastetoetuse määr. Toetuse võib välja maksta sotsiaaltöötajale, õpetajale jt lapsega tegelevatele isikutele, kui on alust arvata, et lapsevanem võib toetuse summasid kasutada ebasihipäraselt; 3.1.9. toetus dokumentide (pass, isikutunnistus, elamisluba) taotlemiseks. Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on toetuse suurus kehtiv riigilõivu määr. Teistel juhtudel on toetuse suurus kuni 50% kehtivast riigilõivu määrast; 3.1.10. toetus eespool fikseerimata juhtudel. 4. RAKENDUSSÄTTED 4.1. Määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Aadu MUST