Rapla Vallavolikogu — Hagudi Lasteaia "Vikerkaar" arengukava kinnitamine — KO, 224, 2119
Statutory Text (1 Articles)
Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvi 91 , Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hagudi Lasteaia «Vikerkaar» arengukava 2005 – 2007 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 09. mail 2005. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a määrusega nr 7 Hagudi lasteaed «Vikerkaar» arengukava 2005-2007 Sisukord Sissejuhatus. 1. Üldandmed. 1.1. Asend. 1.2. Pedagoogilise personali ja laste üldanalüüs. 2. Lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad. 2.1. Hetkeseis ja arengueeldused. 2.2. Tulemuslikkuse hindamine. 2.3. Visioon. 2.4. Missioon. 2.5. Eristumine. 2.6. Trendid. 3. Eesmärgid 2005-2007. 4. Arengukava uuendamise kord. Sissejuhatus Hagudi Lasteaia «Vikerkaar» arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arendamise põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Hagudi Lasteaia arengukava lähtub Hagudi Lasteaia põhimäärusest, Rapla valla arengukavast, Hagudi Põhikooli arengukavast ja lasteaia õppekavast. 1. Üldandmed 1.1. Asend Hagudi Lasteaed «Vikerkaar» asub Hagudi alevikus, Rapla vallas. Lasteasutuse hoone on renoveeritud endine Hagudi koolimaja, mis lasteaiana valmis jaanuariks 2003 ning asub aadressil Kooli 1. Lasteaiaga samas kompleksis on Hagudi Põhikool, raamatukogu ja huvikeskus. Lasteaia ruumid asuvad teisel korrusel, on avarad ja kaasaegsed. Sisustus ning värvilahendused on rõõmsalt lapsesõbralikud. Lasteaia kasutuses on keldrikorruse panipaik ja õuealal mänguväljak, mis hetkel küll ei vasta vajadustele ja tervisekaitse nõuetele. Võimalus on kasutada kooli ruume (suur saal ja väike saal, muusikaklass jne), samuti raamatukogu. Lasteaia ümbrus on looduslikult kaunis suurte puude ja dekoratiivsete põõsaste ning rohttaimedega. Lisaks haljastatud mänguväljakule saab sportida-mängida kooli staadionil ja väikeses metsatukas. 1.2. Pedagoogilise personali ja laste üldanalüüs Pedagoogid 2004/2005 õ.-a. töötab koos juhatajaga 3 põhikohaga pedagoogi. Kohakaaslasena töötab muusikaõpetaja. Pedagoogid kvalifikatsiooni järgi: Pedagoogid Ped. kõrgh. Ped. keskh. Muu kõrgh. Juhataja 1 Lasteaiaõpetaja 1 1 Muusikaõpetaja 1 Vanuseline koosseis: Pedagoogid 31-40 41-50 51-60 Juhataja 1 Lasteaiaõpetaja 2 Muusikaõpetaja 1 Lasteaialapsed (seisuga 01.01.2004) Vanus Poisid Tüdrukud 3-aastased 2 4 5-aastased 6 1 6-aastased 4 1 7-aastased 1 1 KOKKU 13 7 2. Lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad 2.1. Hetkeseis ja arengueeldused Tulenevalt lastevanemate ja töötajate seas läbiviidud SWOT-analüüsist ja küsitlustest (aastal 2003) võime välja tuua: Tugevused: mugavad, kaasaegsed ja otstarbekad ruumid – ehitatud spetsiaalselt lastele kodulähedus looduslähedus lapsesõbralikkus- liitrühm loob eeldused tähelepanelikkuse ja hoolivuse arendamiseks kvalifitseeritud, kogemustega kaader suhteliselt madal toidupäeva maksumus (11.-) ja kohamaks (75.-) kooli ja raamatukogu vahetu lähedus, koostöövõimalused lastel kooli minnes vähem kohanemisraskusi Võimalused: taotleda lisaks (0,65) lasteaiaõpetaja kohta dokumentatsiooni korrastamine, täiendamine õuealal mängu- ja spordivahendite mitmekesistamine pakkuda rohkem tegevusvõimalusi ja toetust lastele, kes ei käi lasteaias toetada sotsiaalselt nõrgemaid peresid alustada beebikooli tegevust luua mängurühm vms. päevahoiuvõimalused lastele, kes veel ei käi lasteaias (on järjekorras) Ohud: piirdega ümbritsetud mänguväljak pole otseselt ühendatud lasteaia hoonega, läheduses on sõidutee töökohtade vähesus Hagudis mõjutab perede materiaalset olukorda, võib kaasa tuua laste arvu vähenemise (sündivuse vähenemine, ärakolimine, töökoht elukohast kaugel – sotsiaalne toimetulek raskendatud) töötajate madalad palgad ei vasta koormusele rahaliste vahendite nappus ümbruse negatiivne mõju lastele (nt. keskkonna reostamine) Nõrkused: halvad juurdepääsuteed liitrühm – alushariduse andmine 5- kuni 7- aastastele raskendatud, kuna nooremad lapsed nõuavad lisatähelepanu ja -hoolitsust tehniliste vahendite nappus: puudub koopiamasin, teler, CD-mängija jms potentsiaalne laste arv ületab kohtade arvu rühmas lasteaia ruumid asuvad teisel korrusel, mis raskendab 2-aastaste liikumist õue. 2.2. Tulemuslikkuse hindamine Õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud « Hagudi Lasteaia sisehindamise läbiviimise korras». 2.3. Visioon Tugev koostöö Hagudi Põhikooli, raamatukogu ja huvikeskusega, et kujuneda hästi toimivaks Hagudi Hariduskeskuseks. Terve ja aktiivne koolieelik, keda õpetavad ja suunavad kvalifitseeritud pedagoogid. 2.4. Missioon Hagudi Lasteaia missiooniks on pakkuda igale lapsele meie väikeses hubases majas turvalist ja lapsesõbralikku kasvukeskkonda. Tagada lapsele alusharidus toetudes loodusele ja oma maa kultuuritraditsioonidele. 2.5. Eristumine Meie lasteaed on väike, üherühmaline ja seetõttu lapsesõbralik ja kodune. Kuna asume looduslikult kaunis kohas on lapse kasvamine käsikäes loodusega meie üheks kasvatusväärtuseks. Liitrühm annab lastele võimaluse olla tähelepanelik ja hooliv oma kaaslaste vastu. Oleme alustanud ühtse Hagudi Hariduskeskuse loomist koostöös Hagudi Põhikooli, raamatukogu ja huvikeskusega, mis loob lapsele ja tema vanematele turvatunde üleminekul lasteaiast kooli. 2.6. Trendid o Õueala suurendamine ja väljaehitamine o Lasteaia laiendamine kaherühmaliseks o Koostööprojektid sõpruslasteaiaga o Päevahoiuvõimaluste loomine kodustele lastele o Beebikooli loomine 3. Eesmärgid 2005-2007 2004/2005 õ.-a. 1. Lasteaia nime kajastamine nii lasteaia välisilmes kui õppekasvatustöös. 2. Kodulehekülje koostamine 3. Lasteaia sisehindamise süsteemi loomine 2005/2006 õ.-a. 1. Sõpruslasteaia leidmine ja koostöö algatamine 2. Õueala väljaehitamine 2006/2007 õ.-a. Beebikooli loomine Keskkonna teemalise projekti koostamine koostöös sõpruslasteaia ja keskkonnateenistusega 4. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmise analüüsimine ja muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ning hoolekoguga ja vaadatakse läbi iga õppeaasta 01. novembriks Muudatused arengukavas teeb juhataja. Juhataja kooskõlastab muudatused pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning esitab need vallavalitsusele läbivaatamiseks. Arengukava kinnitab Rapla Vallavolikogu.