Narva Linnavolikogu — «Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused» kinnitamine — KO, 51, 1137

Narva Linnavolikogu 17. aprilli 2002. a määrus nr 113/58 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT l 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punktidele 5 ja 37, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) §-dele 22 ja 22.1, § 22.2 lõikele 5, §-le 22.3 ja elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 37 lõikele 3, Narva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuse määramise eluasemekulude arvestamise alused» vastavalt lisale. 2. Rakendada määrust tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002. a. 3. Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras. Volikogu esimees Elsa SUIKANEN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 17. aprilli 2002. a määrusega nr 113/58 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEL ELUASEMEKULUDE ARVESTAMISE ALUSED 1. Eluasemekulude arvestamise aluseks on perekonna käsutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 ruutmeetrit perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kahetoalises korteris üksi elavatele pensionäridele võetakse aluseks üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. Eluasemekulud kompenseeritakse isikutele, kes on registreeritud Narva linna elanikeregistrisse. 2. Eluasemekulude kompenseerimisel võetakse arvesse isiku elukoht: see on koht, mille inimene on oma alalise või peamise elukohana registreerinud. 3. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alalise eluruumiga seotud alalised kulud, mida tõendab toetuse taotleja esitatud maksekorraldus, arve või makseraamatud: 3.1. Tegelik korteriüür või hooldustasu: 3.1.1. tegelik korteriüür või hooldustasu kompenseeritakse normpinna ulatuses, võttes aluseks vastavad kehtestatud tariifid. 3.2. Kütteks ja soojavarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: 3.2.1. kütte maksumus kompenseeritakse kütteperioodil vastavalt AS Narva Soojusvõrk poolt kehtestatud tariifile (ka soojusarvestitega majades). Eramajades (ahiküttega – küttepuud ja turbabrikett) elavatele peredele kompenseeritakse kuni 1000 (tuhat) krooni kütte maksumus kviitungi alusel, jagades kulutatud summa kütteperioodi kuuele kuule. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia kompenseeritakse, võttes aluseks AS Narva Soojusvõrk poolt kehtestatud tariifi. Veemõõturi olemasolu korral kompenseeritakse vastavalt arvesti näidule, kuid mitte üle linnas kehtiva tariifi maksumuse tarbitud normi ühe inimese kohta. 3.3. Tarbitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste maksumus: 3.3.1. veevarustuse ja kanalisatsiooni maksumus kompenseeritakse, võttes aluseks linnas kehtivad tariifid, veemõõturi olemasolu korral vastavalt arvesti näidule, kuid mitte üle linnas kehtivate tariifide maksumuse tarbitud normi ühe inimese kohta. 3.4. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus: 3.4.1. majapidamisgaas kompenseeritakse normpinna ulatuses, võttes aluseks AS Eesti Gaasi poolt lepingu alusel kehtestatud tariifid, gaasimõõturi olemasolu korral vastavalt arvesti näidule ja AS Eesti Gaasi poolt sõlmitud lepingule, kuid mitte üle poole normpinna pealt arvutatud kulude maksumusest. Balloongaasi olemasolu korral kompenseeritakse gaasi maksumus üks kord kvartalis vastavalt esitatud arvele. 3.5. Maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind: 3.5.1 maamaksu ei kompenseerita rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses. 3.6. Hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile: 3.6.1. hoonekindlustust kompenseeritakse ainult perekonnale vajaliku normpinna kindlustamiseks ja vastavalt tehtud kulutustele. 3.7. Tarbitud elektrienergia maksumus: Tarbitud elektrienergia kompenseeritakse igakuiselt vastavalt AS Elektrivõrk ja taotleja vahel sõlmitud lepingule ja kehtestatud tariifidele alljärgnevalt: 3.7.1. perekonna kohta elektripliidita 100 kWh; 3.7.2. perekonna kohta elektripliidiga 200 kWh; 3.7.3. statsionaarse elektrikütte maksumus kompenseeritakse kütteperioodil normpinna ulatuses vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte üle linnas kehtiva soojavarustuse tootmiseks vajaliku soojusenergia maksumuse (arvestatud normpinna pealt). 4. Toimetulekutoetuse arvestamisel rakendatakse hindu, mis kehtisid sel ajavahemikul, mille eest toetust arvestatakse. 5. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alatise eluasemega seotud alalised kulud.