Mõniste Vallavolikogu — Mõniste valla arengukava aastateks 2002-2005 vastuvõtmine — KO, 51, 1135

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Mõniste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mõniste valla arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Katrin ROOP Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 18. aprilli 2002. a määrusega nr 10 MÕNISTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 AJALOOLINE KUJUNEMINE JA ÜLDTUTVUSTUS Praeguse vallakeskuse Mõniste nime leiame Mendise’na aastast 1386, mil ta kuulus külana von Uexküllidele. Tol ajal oli ta Ugandi maakonna Urvaste kihelkonna osa. 1694. aastal moodustati Hargla kihelkond ning Mõniste ja Saru läksid selle alla. Praeguse valla territooriumi asustasid Mõniste ja Saru karjamõis 1542. aastal. 1819. aasta Liivimaa taluseaduse alusel moodustati talurahvakogukondadena mõisate kaupa vallad. 1873. aastal omandas need mõisad Bernhard von Wulf. 1920. aastal mõisad planeeriti ja 1921. aastal asundati. 1922. aasta andmetel oli Mõniste valla suurus 94,2 km2 (1585 elanikku), Saru vald 65,8 km2 (894 elanikku) ja Vastse-Roosa vald 28,1 km2 (405 elanikku). 1939. aastal vallad reorganiseeriti – Vastse-Roosa ja Saru vald kadusid, need jaotati Krabi ja Vana-Roosa valla vahel. 1945. aastal moodustati Mõniste valla praegusel territooriumil kolm küla töörahva saadikute täitevkomiteed – Mõniste, Vastse-Roosa ja Saru ning 1954. aastal liideti need üheks Mõniste Külanõukoguks. 1979 aastani asus keskus Kuutsil, siis toodi see üle Mõnistesse. 1991 aasta 19. detsembril kinnitati Mõniste valla omavalitsuslik staatus ning Mõniste vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Mõniste, ajalooline Mehkamaa on Võrumaa kagunurga piiriäärne vald. Mõniste on omapärase looduse, metsade ja jõgede maa. Valla pindala on 176,5 km2, millest 57% moodustab mets. Suuremad külad Mõniste vallas on Saru, Mõniste ja Kuutsi. Ajalooliselt on Kuutsi küla välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskusena, kus asuvad kool, rahvamaja ja muuseum. Vallavalitsus, raamatukogu, arstipunkt ja lasteaed paiknevad Mõnistes. Üha suuremat elavnemist on märgata Vastse-Roosa külas, kus on Vastse-Roosa piirivalvekordon ja areneb jõudsalt Metsavenna talu. Mõniste valla omapära määratleb ära piiriäärne asukoht ja kaugus suurematest keskustest – Võrust ja Valgast 40 kilomeetrit. Viimase aja ettevõtluse põhisuund on turism. Selle arenguks on olemas ka vastavad looduslikud tingimused, eriti Karisöödis, Vastse-Roosas ja Kuutsil. Tänuväärset ja vajalikku tööd paikkonna tutvustamisel teeb kohalik muuseum. Võimalusi turismi arendamiseks pakub ka Naha külas asuv Eesti lõunatipp. 1. VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID Mõniste vald peab olema turvaliseks elukeskkonnaks elanikele, säilitama oma loodusliku ja traditsioonilise omapära. Toetudes säästva arengu põhimõtetele peab elukeskkond tervenema ja maarahva tegevus elavnema. Järjekindel infrastruktuuri korrastamine loob eeldused ettevõtluse arendamiseks ning töökohtade loomiseks. Mõniste Vallavolikogu ei poolda sunniviisilist haldusterritoriaalset reformi, samas ei välistata tihedat koostööd naaberomavalitsustega. 1.1. Tugevad küljed 1.1.1. Kaunis loodus 1.1.2. Turvaline ja suhteliselt rahulik elukeskkond 1.1.3. Omakultuur ja identiteeditunne 1.1.4. Riigipiiri lähedus 1.1.5. Arenev turismipiirkond 1.1.6. Avatud ja sõbralikud inimesed 1.1.7. Heal tasemel alus- ja põhihariduse saamise võimalused. 1.2. Nõrgad küljed 1.2.1. Valla asend (kaugus keskustest) 1.2.2. Üha suurenev tööpuudus 1.2.3. Teedevõrgu halb olukord äärealadel 1.2.4. Aktiivsete inimeste vähesus ja üldine sotsiaalne passiivsus 1.2.5. Negatiivsed rahvastikuprotsessid (rahvaarvu jätkuv vähenemine, vanuselise struktuuri halvenemine) 1.2.6. Madal ettevõtlusaktiivsus (traditsioonilise põllumajanduse hävimine) 1.2.7. Madal palga- ja elatustase 1.2.8. Nõrk omavahelise koostöö valmidus. 1.3. Võimalused 1.3.1. Soodsa majanduskeskkonna loomine ja infrastruktuuri pidev parendamine 1.3.2. Piiriäärse asukoha ärakasutamine 1.3.3. Kultuurilise identiteedi aktiivne kasutamine valla tutvustamisel (Mehkamaa mängud, Päkapikumaa, Kevadpühademaa, taidlejate esinemised) 1.3.4. Valla atraktiivsuse ja maine tõstmine 1.3.5. Mitmesugustesse fondidesse projektide kirjutamisega rahaliste vahendite hankimine 1.3.6. Sidemete tugevdamine ja arendamine sõprusvaldadega nii Eestis kui välismaal. 1.4. Ohud 1.4.1. Läbimõtlematud reformid riigi- ja kohalikul tasandil 1.4.2. Riigi regionaalpoliitika puudumine 1.4.3. Elanike arvu vähenemine, negatiivne loomulik iive 1.4.4. Ettevõtluse vähenemine 1.4.5. Kuritegevuse kasv. 2. VALLA RAHVASTIK 2.1. Rahvaarv Seisuga 01.01.2002. a oli Mõniste vallas 1167 alalist elanikku. Elanike tihedus territooriumil on hõre – 6,76 in./km2, mis on viis korda vähem kui Eestis keskmiselt ja peaaegu kolm korda vähem kui Võrumaa keskmine. Majapidamiste arv vallas on 613, neist talud 412. Eelkooliealisi lapsi kokku 72, neist poisse 40 ja tüdrukuid 32. Kooliealisi lapsi on kokku 197, neist poisse 99 ja tüdrukuid 98. Tööealisi inimesi on vallas 621, neist 360 meest ja 261 naist. Pensioniealisi elanikke on 381, neist 73 meest ja 208 naist. 2.2. Elanike arv külades KÜLA NIMI KÜLAELANIKE ARV HÜROVA 27 HÜTI 36 KALLASTE 30 KARISÖÖDI 48 KOEMETSA 23 KUUTSI 118 MÕNISTE 253 PARMUPALU 35 PEEBU 19 SAKURGI 15 SARU 350 SINGA 15 TIITSA 43 TUNDU 51 TURSA 28 VASTSE-ROOSA 43 VILLIKE 33 KOKKU 1167 2.3. Vallaelanike arvu dünaamika viimase kümne aasta jooksul Aasta Elanikke Sünnid Surmad Saldo Saabunud Lahkunud Saldo Kogu-muutus 1990 1282 25 29 –4 60 76 –16 –20 1991 1262 24 23 1 58 31 27 28 1992 1290 21 25 –4 36 52 –16 –20 1993 1272 18 25 –7 51 32 19 12 1994 1284 15 28 –13 32 38 –6 –19 1995 1265 14 17 –3 40 23 17 14 1996 1279 14 22 –8 39 41 –2 –10 1997 1269 9 21 –12 25 25 0 –12 1998 1257 16 24 –8 18 36 –18 –26 1999 1231 7 22 –15 18 32 –14 –29 2000 1202 16 24 –8 21 32 –11 –19 2001 1183 11 19 –8 32 40 –8 –16 Mõniste valla elanike arv on üheteistkümne aastaga vähenenud 115 inimese võrra, peamiselt sündide arvu vähenemisest tulenevalt. Ka rahvastiku rändesaldo on viimase viie aasta jooksul olnud negatiivne. Seda on kindlasti mõjutanud valla territooriumil asuvate ettevõtete likvideerimine ja pankrotistumine. 3. Loodus, looduskaitse Looduskeskkonna poolest on Mõniste vald väga mitmekesine. Metsaga on kaetud üle poole valla kogupindalast. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõuna- ja põhjaosas. Metsadest on ülekaalus männikud ning kuuse-segametsad, kuid leidub ka lehtpuu ülekaaluga salu-, lammi- ja lodumetsa fragmente. Maastiku mitmekesisust suurendab suhteliselt suur vooluveekogude hulk. Mõniste valla territooriumil voolab kolm suuremat jõge: Must, Vaidva ja Peetri jõgi ning rohkesti nendesse suubuvaid suuremaid ja väiksemaid ojasid. Valla territooriumil paikneb kolm järve: Ubajärv, Veskijärv ning Mõniste pargi järv. Mitmetes kohtades võimaldavad pinnavormid paisjärvede rajamist. Suhteliselt suur metsaalade ning ajaloo jooksul väljakujunenud poollooduslike maastike osakaal on üks Mõniste valla suurimaid väärtusi. Poollooduslike koosluste säilimist ohustab põllumajanduse madalseisust tingitud heina- ja põllumaa sööti jäämine ning võsastumine. Valla territooriumile jäävad mitmed eri kaitsestaatuse ja -eesmärgiga kaitsealad. Osa valla põhjaosa metsadest jäävad Karula Rahvuspargi piiridesse. Karula rahvuspargi juurde kuulub ka Ubajärve lahustükk koos järve ümbritseva metsaalaga. Valla lõunaosas paikneb Peetri jõe maastikukaitseala, mis on moodustatud jõe ääres paljanduvate lubja- ja liivakivi paljandite, jõe sügava sälkoru ning mitmete oma levikuala põhjapiiril kasvavate taimeliikide kaitseks. Looduskaitsealuse üksikobjektina on kaitse all olnud enne maastikukaitseala moodustamist Karisöödi tamm. Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames on moodustamisel Mõisametsa metsakaitseala, mis paikneb riigimetsa aladel Vastse-Roosa lähedal Vaidva jõest nii lõuna kui ka põhja pool. Ulatuslik, suurveega sageli üle ujutatud Mustjõe luht on registreeritud rahvusvahelise tähtsusega linnualana. Kõik ülaltoodud kaitsealad on esitatud Eestis loodava üleeuroopalise NATURA 2000 kaitse- ja hoiualade võrgustiku aladeks. Looduskaitse all on ka Mõniste park, mis paistab silma suure liigirikkuse poolest. Valla arengu seisukohast omavad valla piirides asuvad kaitsealad ning muud looduskaitselised väärtused olulist tähtsust turismi- ja puhkeobjektidena. Karula Rahvuspargis ning Peetri jõe maastikukaitsealal on rajatud tähistatud matkarajad. Kuna olemasolevatel kaitsealadel väärtustatakse valdavalt ka poollooduslikke kooslusi ning -maastikuelemente, on kaitsealal tegutsevatel maaomanikel avanenud võimalus taotleda riigilt toetust maastikuhooldustöödeks. Valla territooriumil paiknevad mitmed linnukaitsealad, mis on moodustatud väike-konnakotka, must-toonekure ja kalakotka pesitsuspaikade ning metsiste püsielupaikade kaitseks. 4. MAAKASUTUS Mõniste valla pindala on 17 653,3 ha. 31. detsembri 2001. a seisuga oli maakatastris registreeritud 74,6% ehk 13 163,3 ha. Katastriüksuste arv on 624. Haritavat maad on Mõniste vallas 3817,9 ha, kuid need on madala viljakusega (boniteet 35, vabariigi keskmine 41). Kuplilise maastiku tõttu ei sobi väikesed põllud põllukultuuride kasvatamiseks, küll aga karja- ja linnukasvatuseks ning mesindusega tegelemiseks. Metsamaad on kogu valla pindalast 9920,9 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse Antsla ja Taheva metskond haldavad Mõniste valla territooriumist 8563,2 ha. Hoonete ja rajatiste alust ning õuemaad on 172,8 ha, looduslikku rohumaad 1730,5 ha ning muud maad 1837,4 ha. Eesmärk on munitsipaalomandisse taotletava maa väljaselgitamine ja maakatastrisse kandmine. Koostöös keskkonnaspetsialistidega on käivitunud niitude ja jõeluhtade niitmine riikliku toetusega. 5. ETTEVÕTLUS Alljärgnev on kokkuvõte Mõniste valla territooriumil tegutsevate ettevõtete hetkeseisust ja tulevikuplaanidest. 5.1. Põllumajandusega tegelevad ettevõtted arendavad mitut tegevussuunda. Enamus neist omab ka metsamaad, mida majandatakse säästlikult ja raiutakse ainult möödapääsmatute vajaduste katteks. Suuremad liha- ja piimatootjad on Peede talu ja Tursa talu ning osaühing Lõunapiim. Leppkolga talu on spetsialiseerunud hobusekasvatusele, Varbola talus kasvatatakse piimakarja ja kavatsetakse rajada linnukasvatus. Lisaks suurematele tootjatele tegeleb põllumajandusega kümmekond väiketootjat, kes toodavad põhiliselt oma tarbeks. Väiksemate maaomanike seas võib märgata huvi marjakasvatuse ja mesinduse vastu. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on Mõniste vallas 68. Järgneva kümne aasta perspektiiv põllumajandustootjate arvates võiks olla järgmine: – maakasutus 1500–1700 ha (see oleks ligi pool endise Mõniste sovhoosi maakasutusest); – piimakarjades olevate lehmade koguarv 350 pead; – sigu realiseeritakse aastas 400–500; – hobuseid peetakse 40; – kanu 300–500; – valla veterinaararstil on kavas avada väikeloomakliinik koos veterinaarapteegiga. Töökohti pakutakse umbes 25–30 töölisele. Koostöös Varstu vallaga planeeritakse ettevõtluskursuse korraldamist kohapeal. 5.2. Puidutöötlemise ettevõtteid on Mõniste vallas neli. Nad kõik on leidnud oma turuniši, tegeldes eri valmidusastmega puittoodete valmistamisega. OÜ Lõunapiim valmistab klaasikaste, SameX VM OÜ tegeleb saematerjali tootmisega (tulevikus on plaanis ka puidu kuivatamine ja hööveldamine). Vahemetsa talu valmistab allhankena täispuidust toodete detaile. Rugosa OÜ tegeleb saematerjali tootmise, kuivatamise, liimpuidu valmistamisega. Puidutööstuses kokku on tööd võimalik anda kuni 80-le inimesele. 5.3. Turism on vallas kõige kiiremini arenenud majandusharu, millele pannakse küllalt suuri lootusi. Turismi arenedes on lootus uutele töökohtadele ja rahavoogude suurenemisele. Kuigi praegu on turismialane tegevus hooajaline, on lootust, et pärast majutus- ja toitlustamisvõimaluste väljaehitamist muutub külastatavus aastaringseks. Koostöös vallavalitsusega planeeritakse turismiobjektide korrastamist. Metsavenna talus tegeldakse seminari-, seiklus- ja puhketurismiga. Lähiajal ehitatakse välja majutus- ja toitlustamiskompleks 50 inimesele. Plaanis on rajada metsavenna muuseum. Lisaks sellele on kavas alustada alternatiivelektrienergia tootmist. Planeeritav töökohtade arv on neli. Jahiühistu ELK pakub jahiturismi teenust. Jahimaad on 16 400 ha. Lähiaja plaanidesse kuulub jahimaja tagasiostmine RMK käest, hoonete renoveerimine ning turismi korraldamine laiemalt kui jahiturism. On kavas arendada ühistegevust osaühinguga Ura. See suurendaks jahimaa pindala 25 000 ha-ni. Tulevikus tahetakse hakata kasvatama farmiviisiliselt jahilinde. Pikemas perspektiivis nähakse ulukiliha töötlemise alustamist ja võibolla jahirestorani avamist. Alaveski talus tegeldakse jahiturismiga ning jahilindude ja loomade kasvatamisega, samuti turistide majutamisega. Aastaks 2005 plaanitakse kasvatada linde jahiks 600–800 (põhikari 80) ja metssigu jahiks 30. Tööd pakutakse hooajaliselt 2–4 inimesele. Liivanõmme talu kavatseb pakkuda majutusteenust kämpingutes. 5.4. Teenindus Kaubandusega tegeleb vallas kolm ettevõtet – Antsla Tarbijate Ühistul on kauplused Mõnistes ja Sarus. Töötajaid kuus. Lisaks korraldab Antsla Tarbijate Ühistu autokaupluse ringe. FIE Eimar Miido kauplus «Liivanõmme» asub Kuutsil ning osaühingul Esperance on kauplused Mõnistes ja Saru lauatehases. Töötajaid kolm. 6. Valla infrastruktuur 6.1. Teed Mõniste valla teed on inventeeritud seisuga 01.09.2000. a. Avalike teede kogupikkus Mõniste vallas on 234 km, millest riigiteed moodustavad 68 km, metskonnateed 17 km ning valla- ja erateed 149 km (sealhulgas era- või määratlemata omanikuga 90 km). Riigiteedest läbib Mõniste valda Võru–Mõniste–Valga maantee (tee nr T 67) ning 13 kõrvalteed. Riigimaanteedest on mustkattega 22 km ning kruuskattega 46 km. Kruusateed vajavad pidevat korrastamist. Halvas seisukorras olevate vallateede kogupikkus on 2,95 km, era- ja muud mitteriigimaanteed 17,6 km. Halvas seisukorras teetruupe on 14 ning sildasid 9. Mõniste valla territooriumil tegelevad teede hooldusega Võru Teedevalitsus, Antsla ja Taheva metskond ning Mõniste Vallavalitsus. Remonti vajavad teed: Jrk nr Tee nr Tee nimetus Pikkus m Rem. aasta Teostajad 1. 4 Lasteaia tee 580 2002 VV 2. 3 Mõniste–Luhtu 1590 2002 VV ja eraettevõtja 3. 5 Bensiinijaama 660 2002 VV ja eraettevõtja 4. 18 Hargipalu–Tursa 1580 2002 VV 5. 7 Borodino 4300 2003 VV ja eraettevõtja 6. 22 Põlde-Villike 1480 2003 VV 7. 21 Liivaku–Põlde 3430 2003 VV ja metskond 8. 27 Matsimäe 3840 2003 VV ja metskond 9. 30 Kirsi 7410 2004 VV ja metskond 10. 19 Tiitsa–Tursa 2330 (kohati) 2004 VV 11. 8 Tikuti 1360 2004 VV 12. 12 Sarapuu 3740 2005 VV ja metskond 13. 10 Mehka–Kikkoja 1790 2005 VV 6.2. Ühistransport Mõniste valda läbib kolm maakondlikku ja kolm maakonnavälist bussiliini. Ühendust maakonnakeskuse Võruga võib pidada rahuldavaks, kuid valla äärealade ja vallakeskuse vahel on vaja korraldada lokaalliinid. Eriti vajalik on see suveperioodil, kui ei sõida õpilaste bussid. Maakondlikult on loomisel Võrumaa Ühistranspordikeskus, mille abil on võimalik selle valdkonna probleemidele lahendusi leida. 6.3. Telefonside Üldkasutatavat telefonside võrku haldab AS Eesti Telefon. Kõikidele abonementidele on tagatud automaatne väljumine kaugsidevõrku. Mõnistes ja Kuutsil paiknevad analoogtelefonijaamad, mis ei võimalda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Suurel osal valla territooriumist on telefonside lahendatud raadiotelefonidega. Mobiilsides toimivad EMT telefonid kogu valla osas, osalise leviga on Radiolinja võrk. 6.4. Sideteenused Mõniste valda teenindab kaks sidejaoskonda – Mõniste ja Kuutsi. Lisaks postiteenusele osutatakse ka Ühispanga postipanga teenust. 6.5. Veemajandus Mõniste valla hallata on kolm puurkaevu, Mõnistes, Kuutsil ja Saru külas Andrusel. Mõniste küla keskuses asuvad vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud. Koostöös Keskkonnateenistuse Võrumaa osakonnaga on esitatud taotlused nende renoveerimiseks aastal 2003. Saru lauatehase puurkaevu ja veetrasse taotletakse nende omanikelt munitsipaalomandisse. Saru reoveepuhasti renoveerimise projekt on koostatud aastal 2000. Selle rahastamiseks on tehtud koostöös Keskkonnateenistuse Võrumaa osakonnaga taotlus Phare programmile. 7. KULTUUR JA SPORT 7.1. Rahvamaja Rahvamajas töötab neli inimest, lisaks ringijuhid. Taidlejaid käib näiteringis, rahvatantsurühmades ja laulmas umbes 80 inimest. Neist 15% on naabervaldade elanikud. Mõniste Rahvamaja on ümbruskonna aktiivseim. Rahvamaja asub 1940. a valminud hoones, saal on ehitatud ainult kontserdi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Maja on remonditud aastal 1997, mil vahetati välja katus, ehitati ümber tualettruumid, veevärk ja kanalisatsioon. Rahvamaja ruume kasutab Mõniste Põhikool kehalise kasvatuse tundide ja ürituste korraldamiseks, kuna koolil puudub võimla. Rahvamaja saali põrand on amortiseerunud, väljavahetamist ja kaasajastamist vajavad hoone aknad ja uksed. Aastaks 2005 on plaanis renoveerida rahvamaja hoone: välja vahetada saali põrand, vahetada uksed ja aknad, ehitada saal polüfunktsionaalseks kasutamiseks (sporditegemise võimalus). Ehitada juurde duširuumid, uuendada hoone välisfassaad. Rahvamajas napib inventari – väljavahetamist vajavad saali toolid ning soetada on tarvis rahvarõivad segarahvatantsurühmale. 7.2. Mõniste Raamatukogu asub Mõniste külas korterelamus. Ruumid on suhteliselt väikesed, kuid igapäevatööks piisavad. Avaliku internetipunktina neid aga kasutada ei saa. Raamatukogus töötab üks inimene, lugejaid on Mõnistes 260. 7.3. Kuutsi Raamatukogu asub eramajas, kuid on kavas üle viia koolimaja vana hoone teisele korrusele, kus avatakse ka avalik internetipunkt. Kooli raamatukogu ühendatakse Kuutsi Raamatukoguga 2002. aastal. Kuutsi Raamatukogul on laenutuspunkt Saru külas lauatehase kontorihoones, kus on avatud avalik internetipunkt. Kuutsi Raamatukogus töötab üks inimene, kes kord nädalas laenutab raamatuid ka Sarus. Lugejaid on 225. Raamatukogudest tuleks kujundada infokeskused, kus pakutakse mitmesuguseid teenuseid. Tähtis on töötajate täiendusõpe, millele on kavas pöörata suuremat tähelepanu. Kuutsi Raamatukogus tuleks kasutusele võtta raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000. 7.4. Mõniste muuseum Mõniste vallas asub Võru Kreutzwaldi muuseumi filiaal – Mõniste muuseum. See on omapärane vabaõhumuuseum, mille kompleksi kuulub kümme mitmesugust hoonet ja rajatist. Eksponeeritakse ajaloolisi hooneid, huvitavat etnograafilist ainestikku. Muuseum pakub terviklikku ülevaadet paikkonna kujunemisest ja arengust. Muuseumis tehtav töö on väga heal tasemel, seda külastab aastas ligikaudu 10 000 inimest. Muuseumis töötab põhikohaga kaks inimest ning hooajaliselt veel kaks inimest. Aastal 2003 on kavas rajada I-punkt Mõniste muuseumis, et tagada turismialase info kogumine ja levitamine. 7.5. Traditsioonilised üritused Mõniste vallas Mõniste Rahvamaja ja Mõniste muuseumi koostöös toimub igal aastal detsembris Päkapikumaa ja aprillis Kevadpühademaa. Muuseum korraldab teemapäevi (hobupäev, piimapäev, leivapäev, oinapäev, linapäev). Rahvamaja organiseerib igas kuus kohviõhtuid ning memmede-taatide teeõhtuid, samuti kevadlaata ning jaaniõhtut. Metsavenna talus toimuvad kevadsuvel Metsavenna päevad, suveüritustest suurim on olnud koostöös Võru Rahvateatriga 2001. a suvel etendatud «Rehepapp». Suve lõpus toimub Piirisimman koos lätlastega. 7.6. Sport Sporditegevus on koondunud Kuutsile. Koolimajas on jõusaal, mis on avatud kõigile soovijatele vastavalt kokkuleppele ja nende soovile. 2001. a suvel rajati Kuutsipallu «Seikluste rada», mille sihtgrupp on noored. Rada on rajatud eesmärgiga soodustada vastutusvõimet, eneseusaldust, tiimivõimekust, usaldust ja sisseelamisvõimet. Seikluste rajal on võimalik panna proovile iseennast ning tervet inimeste gruppi. Eestis on ainult kaks sellist rada. Traditsiooniliseks spordiürituseks on olnud Mehkamaa mängud, mis on toimunud viiel eelmisel aastal. 2002. a algab uus viieaastane tsükkel. 8. VÄLISSUHTED Mõniste vallal on välissuhted nelja riigiga: Läti Vabariigis – Ape linna Kultuurimaja ning Ape Eesti Seltsiga; Norra Kuningriigis – Rogalandi maakonna Naistaluseltsi Vikesa Alaseltsiga; Soome Vabariigis – Kaavi vallaga; Venemaal Udmurdi Autonoomse Vabariigi Debjossõ ja Sepi külaga. Ape linna kultuurimaja ja Ape Eesti Seltsiga on suhted alates 1996. aastast. Igal aastal on vahetatud kultuurikollektiive ja esinetud kultuuri- ja spordiüritustel. 2001. aasta märtsis kirjutati alla kahepoolne kultuurivahetusleping, mille tähtaeg on viis aastat. Ühine eesmärk on astumine Põhjala Ühingu liikmeteks. Norra Rogalandi Maakonna Naisseltsiga algasid suhted 1991. aastal ja seda Mõniste Taluseltsi eestvõttel. On vahetatud delegatsioone, kuhu peale taluseltsi liikmete on kuulunud kohaliku omavalitsuse, kooli ja kultuuri esindajaid. 2000. aastal külastasid Norramaad Mõniste Rahvamaja taidlejad, andes Rogalandi maakonnas mitu kontserti ja esinedes Stavangeri Põhjamaade Folkloorifestivalil. Soome Vabariigi Kaavi vallaga on Mõnistel kõige tihedam koostöö, mis on toimunud eri tasanditel: kool, kohalik omavalitsus, talupidajad, rahvamaja ja pered. Suhted algasid 1991. aastal ja Kaavis organiseerib tegevust Kaavi Mõniste Sõprade Ühing. 1999. aasta suvel viibis 75 Mõniste Rahvamaja taidlejat Kaavis kultuurivahetuse korras. Traditsiooniks on saanud ka kohalike omavalitsuste delegatsioonide vahetamine ja õppereiside korraldamine kogemuste saamise eesmärgil. Udmurdi Autonoomse Vabariigi kahe külaga on suhted väga noored: 2001. aasta juulis viibisid Mõniste Rahvamaja taidlejad kultuurireisil Udmurtias ja lõid sõprussuhted Debjossõ ja Sepi küla folklooriansamblitega. 2002. a suvel on kavas korraldada Mõnistes suurüritus nimetusega MÕNISTE VALLA SÕPRADE PÄEVAD. Üritus on planeeritud kaheosalisena – juunis rahvusvaheline lastelaager ning augustis sõprusriikide täiskasvanutele korraldatavad päevad. Ürituse raames korraldatakse kultuuripidu, Mehkamaa mängud ja Euroopa Liitu tutvustavad seminarid. Samuti on plaanis alla kirjutada omavalitsuste vahelised koostöölepingud Kaavi valla, Ape linna ja Rogalandi maakonnaga. 2003. a planeeritakse külaskäiku Soome Kaavi valda, et võtta osa sealsest kultuurifestivalist. 2004. a oodatakse Mehkamaa mängudele külla Ape linna delegatsiooni. 2005. a võtame vastu külalised Norrast. 9. SOTSIAALHOOLEKANNE Mõniste valla 1167 elanikust on pensionäre 311, puuetega inimesi on 180, lapsinvaliide 2, lapsi (alla 18 a) 301. Toimetulekutoetust makstakse 152 perele. Suuri peresid, kus kasvab neli või enam last, on Mõniste vallas 11. Sotsiaalhoolekande peamine eesmärk on vallas elavate inimeste toimetulekuraskuste kergendamine lähtuvalt riigi ja valla võimalustest ning abi osutamine sotsiaalsete erivajadustega isikutele. Nende eesmärkide saavutamiseks on moodustatud volikogu sotsiaalkomisjon, mis tegeleb abivajavate inimeste väljaselgitamisega, sotsiaaltoetuste ning kriisiabi (tuleõnnetus või muu katastroof) toetuste määramisega, volikogus arutusele tulevate sotsiaalvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettevalmistamisega ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega. Sotsiaalhoolekande süsteemi korraldamine vallas on sotsiaalkomisjoni ja sotsiaaltöötaja ülesanded. Sotsiaalsete probleemide tekkepõhjused on: – töötuse kõrge tase – Eesti keskmisest tunduvalt madalamad palgad – vähene ettevõtlus. Paikkonna tugevad küljed: – suhteliselt turvaline ja rahulik elukeskkond. Peamised eesmärgid – inimeste toimetulekuoskuste tõstmine – esmatasandi sotsiaalabi kindlustamine igale abivajajale – erasektori kaasamine sotsiaalprobleemide lahendamisse neilt sotsiaalteenuste ostmise näol – erivajadustega inimeste avahooldus ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine – perekonna tähtsustamine – laste arengu jälgimine nii kodudes kui ka haridusasutustes ning nende probleemidega tegelemine. Koduteenust osutatakse kahele vanurile. Kavas on seda teenust pakkuda laialdasemalt, sest abivajajaid, kes koduhooldust sooviksid, on rohkem. Vanurid on ka ise nõus tasuma neile osutatavate teenuste eest. Mõniste keskuses asub sotsiaalkorter, mis on kasutusel kuuendat aastat. Sotsiaalkorteri kõik neli kohta on täidetud. Samas on vajadus sellise teenuse osutamiseks suurem. Pikemas perspektiivis tuleb rajada turvakodu kas keskuse korterite või eraldiasuva hoone näol. Seda saaksid kasutada nii vanurid, lapsed kui ka kriisiolukorda sattunud isikud. Erihooldust vajavaid isikuid on Mõniste vallas kaks ning üks nendest on paigutatud Hargla Hooldekodusse ja teine Rõuge Hooldekodusse. Valla eelarvest makstavad toetused on: – koolilõuna toetus – matusetoetus – koolilõpetajate toetus – vanurite juubeli- ja sünnipäevatoetus – jõulupakid lastele ja üksikvanuritele – ühekordsed toetused – kriisiabi toetus – sünnitoetus Raskes majanduslikus olukorras on meie valla suured pered, eriti need, kus mõlemad vanemad on töötud. Selleks et õpetada inimesi raskustega toime tulema, on tarvis mitme valla koostööna rakendada tööle perenõustamisspetsialist. Õpiraskustega lastega tegelemiseks tuleb palgata tööle logopeed või pedagoog, kellel on eriharidus niisuguste lastega töötamiseks, ainult parandusõppest ei piisa. Probleemsete lastega tegelemiseks on koostöös Mõniste Põhikooliga 2000/2001. õppeaastal läbi viidud projekt «Tugirühm probleemsete perede lastele» ning sel õppeaastal «Tugirühm noortele, kelle vanemad teavad seadusi, kuid mitte laste eest hoolitsemise kohustusi». See on mõeldud 7–9 klassi õpilastele. Täiskasvanute jaoks on käivitunud 2001. a kaks projekti – «Pereabiline» ja «Psüühikahäiretega isikute tugirühm». Paranema peab elanike informeerimine tervishoiu ja sotsiaalhoolekande pakutavatest teenustest. Pikka aega tööta olnud inimeste rehabiliteerimiseks on käivitunud piiriäärsete valdade ja Võrumaa Arenduskeskuse koostööna projekt «Tööpuuduse leevendamine ja hõivatute arvu suurendamine inimressursi arendamise teel Võrumaa piirivaldades». 10. TERVISHOID Mõniste perearst teenindab 875, Varstu perearst 169 ja Taheva perearst üht Mõniste valla elanikku. Tervishoiuteenuseid osutab Mõniste vallas neli inimest – perearstikeskuses kaks ja hambaravis kaks meditsiinitöötajat. Vajalik on perearsti kasutuses olevate ruumide remont, turvasüsteemi ehitamine, eriarstide vastuvõtu organiseerimine kohapeal ning logopeedi ja psühholoogi regulaarse teenindamise korraldamine. 11. HEAKORD JA KESKKONNAKAITSE Heakord ja haljastus kuuluvad otseselt omavalitsuse pädevusse. Mõniste valla heakorraeeskiri on kehtestatud 1998. a. Aastate jooksul on vallakeskuse ilme paranenud märgatavalt, kuid siiski leidub eravaldusi, kus heakorrast lugu ei peeta. Igal kevadel korraldatakse Mõniste vallas heakorratalgud. Lapsed osalevad teedevalitsuse korraldatavas teeäärte puhastamise kampaanias, mis eelmisel aastal kandis nime «Tee puhtaks». Konkurssi «Kaunis kodu» korraldatakse iga kahe aasta järel. Parimaid peetakse meeles valla tänukirjaga. Mõniste ning Karisöödi pargi maa on munitsipaliseeritud. Nende hooldamiseks kasutatakse lepingulist töötajat hooajaliselt. Kavas on Mõniste parki rajada spordirada ja järve äärde ujumiskoht, samuti korrastada pargis asuv palliplats. Keskkonnakaitse eesmärkideks on puhas vesi, olme- ja ohtlike jäätmete kogumine, puhtad ja korrastatud veekogud, haljasalad ja pargid. Keskkonnakaitse küsimused on muutunud väga olulisteks. Põhilised probleemid on jäätmemajandus ja heitvee puhastamine. Valla senine prügila Mõnistes suleti 2001. a lõpus. See tähendab, et elanikel tuleb sõlmida jäätmeveo teenust osutavate firmadega jäätmeveoleping. Ohtlike jäätmete kogumiseks on kokkulepe Päästeameti Mõniste depooga, mille territooriumil toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt ning jäätmekäitlejatele üleandmine. 12. TURVALISUS Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal politseikonstaabel, Päästeameti Mõniste depoo ning Piirivalve Kagu osakonna Vastse-Roosa kordon. Konstaabli tööpiirkond on väga suur, kuna hõlmab kahte omavalitsust. Õigem oleks igas omavalitsuses siiski üks konstaabel. Piirivalve ja päästeametiga on vallal väga hea koostöö ning planeeritakse naabrivalve rajamist. 13. MÕNISTE VALLA VARA Mõniste vallal on kaks metsakinnistut – Aruküla (28,8 ha, sellest metsamaad 27 ha) ja Steinari (35,7 ha, sellest metsamaad 27,3 ha). Aruküla kinnistu majandamine on lõpetatud ja see on otstarbekas müüa. Steinari kinnistu majandamist jätkatakse. Eraisikute kasutuses olevad erastamisele kuuluvad korterid tuleb erastada nende üürnikele 2002. a jooksul. Kortereid, mis asuvad Mõniste Rahvamaja hoones ja nahaparkla hoones, kasutatakse ka edaspidi ainult üürilepingute alusel. Internaadihoonet ei võõrandata, renoveeritakse 2004. a korterelamuks (kolm korterit). 14. HARIDUS, NOORSOOTÖÖ Mõniste vallas on kaks haridusasutust – Mõniste Lasteaed ja Mõniste Põhikool. 14.1. Mõniste Lasteaed Mõniste Lasteaed asub Mõniste külas korterelamu kahes neljatoalises korteris, mis ehitati selleks otstarbeks ümber 1998. a. Lasteaias on kohti 18, keskmine täituvus 20 last. Lapsed vanuses 2–7 aastat on koondatud üheks liitrühmaks. Lasteaia personal on kõik eriharidusega. Lapsevanemate osavõtt lasteaia kuludest oli 2001. a keskmiselt 285 krooni kuus sh toitlustamine 10 krooni päev, õppekulu kuni kolme aasta vanustel lastel 30 krooni kuus ja üle kolme aasta vanustele lastel 40 krooni kuus, majanduskulude katteks ühe lapse kohta 50 krooni kuus. Eelkooliealisi lapsi oli 01.01.2002. a seisuga 72. Mõniste Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; samuti hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kõige sellega Mõniste Lasteaias ka tegeldakse. Lasteaia õpetajad täiendavad end pidevalt. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik valla lapsed saaksid alushariduse lasteaias. See kergendab tunduvalt laste kooliküpsuse saavutamist. Lasteaia õpetajate eestvõttel on toimunud suvised lasteüritused «Tunne oma kodukohta» 2000. ja 2001. aastal. Üritustesarja on kavas laiendada projektiks «Tunne oma kodumaad», organiseerides 2002. a suvel väljasõite naabermaakondadesse, 2003. a Lääne-Eestisse ja saartele jne. 2003. aastal korrastatakse ja täiendatakse lasteaia juures asuvat mänguplatsi. Arendatakse koostööd valla eri asutustega (raamatukogu, rahvamaja, kool, muuseum), ettevõtjate ja talunikega. 14.2. Mõniste Põhikool Mõniste Põhikool asub Kuutsi külas, kus on kooliharidust antud juba 275 aastat. 2000. a septembris valmis kooli juurdeehitus, mis muutis õpilaste, õpetajate ning personali õpi- ja töötingimused oluliselt paremaks. Mõniste Põhikoolis õpib 2001/2002. õppeaastal 136 õpilast, sh kaks last väljastpoolt valda. Ajavahemikus 2002 kuni 2005. a tuleb igal sügisel Mõniste Põhikooli esimesse klassi õppima kümme last. Õpetajate kvalifikatsioon on väga kõrge – kaheteistkümnest õpetajast on pedagoogiline kõrgharidus seitsmel ning pedagoogiline keskharidus neljal õpetajal. Vanemõpetajaid on kolm, õpetajaid kuus, nooremõpetajaid kaks ning üks õpetaja kandidaat. Renoveerimist vajab koolimaja vanas hoones asuv kooli köök ning söökla, mille renoveerimistööd on kavas 2002. aastal. Koolil on staadion, kuid puudub võimla. Kehalise kasvatuse sisetunnid toimuvad Mõniste Rahvamaja saalis, kus on võimalik täita ainult osa programminõuetest. Võimla rajamist on plaanis alustada aastal 2005. Mõniste Põhikool peab kindlustama, et kooli lõpetaja: – omandaks head eeldused edasiõppimiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, – orienteeruks ühiskonnas üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormides, – oskaks oma tervise eest hoolitseda, – oskaks arendada oma loomupäraseid andeid ja eeldusi, – saaks algteadmised tööks arvutiga ja oskaks kaasaegsete kommunikatsioonivahendite abil orienteeruda infomaailmas. Lisaks hea põhihariduse andmisele on Mõniste Põhikooli eesmärk pakkuda nii lastele kui ka täiskasvanutele võimalusi enese arendamiseks ja täiendamiseks. «Seikluste raja» esimene osa valmis 2001. a. 2002–2005. aastal täiendatakse seda pidevalt, pakkudes lastele ja täiskasvanutele mitmesugust tegevust. Plaanis on korraldada koolivaheaegadel keelelaagreid Ida-Virumaa õpilastele koos kohalike lastega. Kooliümbruse, «Seikluste raja», Mõniste pargi ja kooli staadioni korrastamiseks ja täiustamiseks on plaanis organiseerida talgud. Alates 2002. a sügisest on kavas käivitada täiskasvanute huviringid. Sõprussidemeid arendatakse Mõniste valla sõprusvaldade koolidega Lätis, Norras, Soomes ja Udmurtias. Mõniste Põhikool on Eesti lõunapoolseim kool, Prangli vastavalt põhjapoolseim, Lümanda lääne- ja Narva idapoolseim. Mõniste Põhikool soovib luua nende koolidega sõprussuhted. 14.3. Noorsootöö Noorsootöö seaduse kohaselt on noor 7–26-aastane füüsiline isik. Seisuga 1. jaanuar 2002. a elab Mõniste vallas 333 sellesse vanuserühma kuuluvat isikut. Oma üldises mõttes on noorsootöö hetkel koolikeskne, st enamasti on tegevus kooli organiseeritud ja suunatud kooliskäivatele lastele ja noortele (vanuses 7–16 a). Läbiviijateks on kooli huvijuht ja pedagoogid. Noorsootöö struktuur on välja kujunemata, puudub noorsootöötaja ametikoht. Olulisemad tegevused järgmiste noorsootöö valdkondade lõikes: 1. Erinoorsootöö 1.1. kriminaalpreventiivse sisuga programmide/projektide planeerimine ja teostamine; 1.2. koostöövõrgustiku arendamine noort ümbritseva keskkonna eri institutsioonide vahel. 2. Huvialaharidus 2.1. korraldada huvialaharidusalase teabe kättesaadavus; 2.2. tagada kvalifitseeritud huvialajuhi olemasolu põhikoolis; 2.3. huvijuhi kvalifikatsiooni tõstmine mitmekülgse täiendusõppega. 3. Info noorte kohta ja noortele, nõustamine, uuringud 3.1. teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine; 3.2. kutsenõustamine; 3.3. rahvusvahelise infovahetuse ja teabe kättesaadavuse tagamine. 4. Noorsootööalane koolitus esmaolulistel teemadel 4.1. projektijuhtimine; 4.2. meeskonnatöö; 4.3. eri kultuuride erisuste tundmaõppimine; 4.4. noorsootöö osa sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel; 4.5. seikluskasvatus; 4.6. vabatahtlik noorsootöö; 4.7. noorte tervistava ja arendava puhkuse korraldamiseks noortelaagrite personali koolitus. 5. Noorte tööhõive 5.1. noorte tööhõiveks ja töökasvatuseks alternatiivsete meetodite ja võimaluste rakendamine noorteprojektide raames; 5.2. noortele tööalase nõustamise ja informatsiooni edastamise võimaldamine. 6. Rahvusvaheline noorsootöö 6.1. arendada rahvusvahelist noorsootööd kohalikul tasandil eesmärgiga saada rahvusvahelise koostöö kaudu kogemusi ning ideid; 6.2. jälgida uusi suundi noorsootöö osas. 7. Noorsootöö struktuurid ja noorte osalus 7.1. Mõniste valla noorsootöö struktuuri kujundamine; 7.2. noorsootöö finantseerimise korra väljatöötamine Mõniste vallas; 7.3. koostöösidemete arendamine eri tasandite noorsoostruktuuride vahel; 7.4. määrata noorsootöö eest vastutav ametnik; 7.5. noorteühenduste ja projektide igakülgne toetamine; 7.6. noorte kaasamine noori puudutavate otsuste vastuvõtmisesse.