Ambla Vallavolikogu — Ambla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 51, 1120

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642: 2002, 29, 174) § 6 lõikele 1 ja § 22 lõike 1 punktile 37 ning jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõikele 1, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ambla valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ambla Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrus nr 1 «Ambla valla jäätmehoolduse eeskiri». 3. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 11 AMBLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne ja ulatus 1.1. Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on piirata jäätmete teket, suurendada jäätmete taaskasutuse võimalusi, korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu. 1.2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Ambla vallas. 1.3. Eeskiri on kohustuslik kõikidele vallas paiknevatele asutustele, ettevõtetele, majapidamistele ja suvilatele. 1.4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. 2. Tähtsamad mõisted 2.1. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma omadustelt on inimese tervisele või keskkonnale kahjulikud (jäätmeseaduse § 25 lg 1). Lisa 2. 2.3. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2.4. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 2.5. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 2.6. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. 2.7. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2.8. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 2.9. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. II. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 3. Jäätmehooldust Ambla valla haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. 4. Ambla Vallavolikogu: 4.1. kehtestab Ambla valla jäätmehoolduseeskirja; 4.2. kinnitab jäätmekava Ambla valla arengukava osana; 4.3. määrab jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud. 5. AmblaVallavalitsus: 5.1. korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete veo; 5.2. nõuab asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.3. valib jäätmeluba omavad veoettevõtte(d) olmejäätmete vedamiseks; 5.4. korraldab üks kord aastas kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale; 5.5. edendab jäätmete liigiti kogumist. 6. Jäätmetekitajad või territooriumi valdajad on kohustatud: 6.1. koguma ja üle andma jäätmed jäätmekäitlusfirmale; 6.2. sõlmima lepingud jäätmekäitlusfirmaga korraldatud olmejäätmeveoks; 6.3. korraldama taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult; 6.4. vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades; 6.5. vallavalitsuse nõudmisel koostama ettevõtte jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust; 6.6. vältima jäätmete paigutamist väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitlus- või jäätmekogumiskohti; 6.7. kandma jäätmete käitlemise kulud. III. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 7. Olmejäätmete kogumine ja sorteerimine 7.1. Jäätmetekitaja on kohustatud kõiki jäätmeid, mille kogumiseks on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete konteinerid, koguma ja sorteerima liigiti. 7.2. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta vastavalt jäätmete liigile. 7.3. Jäätmetekitaja valduses või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mida peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostust. 7.4. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 7.5. Kogumismahutiteks võivad olla: – kaanega suletavad jäätmekonteinerid, mida saab tühjendada käsitsi või vedada veoki tõstemehhanismiga; – niiskuskindlad jäätmekotid, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse. 7.6. Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ega määrivaid jäätmeid, kuuma tuhka, ehitusprahti ega suuregabariidilisi jäätmeid. 7.7. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, kodumasinad, jalgrattad, vannid jne) tuleb üle anda vastavat teenust pakkuvale ettevõttele või viia prügilasse. Vallas vastava vastuvõtukoha väljaehitamisel korraldatakse vastuvõtt kohapeal. 7.8. Üldkasutatavate teeninduskohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku aegadel olema prügikast. 7.9. Avaliku ürituse paigad varustab prügikogumise vahenditega ürituse korraldaja, kes on kohustatud jäätmed jäätmekäitlejale ka üle andma. 7.10. Avaliku kasutusega aladel (supelrannad, staadionid, pargid jms) vastutab jäätmekorralduse eest territooriumi valdaja. 7.11. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. 7.12. Klaastaara paigutada ühisesse klaastaara konteinerisse. 7.13. Kokkupressitud alumiiniumpurgid ja plastikpudelid anda üle nende kogumispunkti. 7.14. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 7.15. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi, sorteerida kohapeal ning eraldada põletatav puit ja metall. Betooni- ja tellisemurdu võib kasutada pinnase täitematerjalina kokkuleppel kinnistu omanikuga, ülejäänud ehituspraht viia prügilasse või anda üle jäätmekäitlejale. 8. Jäätmeveo korraldamine 8.1. Kortermajade elanikud peavad kasutama ühiskogumismahuteid, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. 8.2. Eramajade elanikud võivad kasutada individuaalseid või ühiskogumismahuteid (või vedada jäätmed ise prügilasse). 8.3. Kõik ettevõtted peavad kasutama oma või renditud kogumismahuteid, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. 8.4. Jäätmeveo teenust võib osutada ainult jäätmeluba omav isik. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 8.5. Jäätmeid, mille säilitamine krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. 8.6. Olmejäätmete konteinerid tuleb tühjendada piisava sagedusega, et vältida territooriumi reostumist. 8.7. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 9. Jäätmete taaskasutamine, ladestamine ja kõrvaldamine 9.1. Ambla valla haldusterritooriumil asuvad prügilad on suletud seisuga 1. jaanuar 2002. a lähtuvalt keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrusest nr 34. 9.2. Immutamata puidujäätmeid, paberit, pappi ja tekstiili võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 9.3. Lahtises tules on lubatud vaikse ilma korral ja naabreid mitte häirides ning kõiki tuleohutusnõudeid täites põletada puidu- ja aiapidamisjäätmeid ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini. 9.4. Põlevmaterjali jäätmete ja prahi põletamisel jälgida siseministri 16. juuni 1998. a määruse nr 15 punkte 86, 87 ja 88. 9.5. Toidu- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: – kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale; – kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevu sanitaartsoonis; – kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 9.6. Vedelate jäätmete kogumiskaevud ja settekaevud peavad olema vettpidavad, neid tohib tühjendada paakmasinaga. 9.7. Isiklikus majapidamises tekkinud reoveesetet võib vedada põllumaale oma maavalduse piires. Maa peale laotatud sete või settesegu tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. 9.8. Kogumiskaevude vedelad jäätmed tuleb viia Aravete puhastusseadme purglasse. 9.9. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde (üle kümne loomühiku), peab olema välja ehitatud vettpidav sõnnikuhoidla. Sademevesi ei tohi valguda hoidlasse. 9.10. Sõnniku, vedelsõnniku ja virtsa laotamine lumele ja külmunud maale ning kaevule lähemale kui 50 m on keelatud. IV. ARVESTUS, JÄRELEVALVE, VASTUTUS 10. Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust. 11. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. 12. Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või see kõrvaldatakse tema kulul. 13. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja volikogu määratud isikud. 14. Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. Lisa 1 LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD AMBLA VALLAS Kogumiskohad 1. Tavajäätmete prügila – puudub 2. Ohtlike jäätmete kogumiskoht – puudub 3. Vanametalli vastuvõtukoht – puudub 4. Patareide kogumiskast – Ambla vallamajas 5.Taaskasutatava klaasi-, alumiiniumi- ja plasttaara vastuvõtu punkt – Aravete A ja O kaupluse hoovil 6. Klaastaara kogumiskonteinerid – Lasteaia tänava platsil – Käravete parkimisplatsil 7. Õlidega saastunud pinnase kompostimise väljak – puudub 8. Kanalisatsiooni reovee vastuvõtt – Aravete reoveepuhasti purgla Lisa 2 OHTLIKE JÄÄTMETE LOETELU Kodumajapidamises enamtekkivad ohtlikud jäätmed on: 1. Elavhõbedat sisaldavad seadmed ja mõõteriistad: elavhõbe- ja luminofoorlambid, elavhõbetermomeetrid (kraadiklaasid), elavhõbelülitid jms 2. Kemikaalide, pestitsiidide ja teiste taimekaitsevahendite jäägid ning nendega reostunud taara ja pakendid 3. Detergentide, pesuainete ja klooriühendite jäägid 4. Vananenud ravimid ja ravimite jäägid 5. Happed, leelised ja kontsentreeritud lahused: parkimislahused, fotolahused jms 6. Värvi-, laki-, liimi- ja lahustite jäägid, nende pakendid 7. Vanaõlid (läbitöötatud õlid ning muud õli- ja kütusejäägid) 8. Kasutamiskõlbmatuks muutunud aerosoolballoonid 9. Akud ja patareid 10. Televiisorid 11. Külmikud