Tõrva Linnavolikogu — Tõrva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 50, 1114

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõike 1, Tõrva Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tõrva Linna jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Ludmilla MELTSA Tõrva Linnavolikogu 23. aprilli 2002. a määruse nr 9 lisa 1 TÕRVA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmekäitluse üldise korra Tõrva linna haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Tõrva linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Tõrva linna haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Tõrva linnas korraldab Tõrva Linnavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Tõrva linna põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. Aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 5.3. Ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 5.4. Heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; 5.5. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.6. Jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.7. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.8. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega vastavalt oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 5.9. Jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.10. Jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 5.11. Jäätmeluba – jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument. 5.12. Jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.13. Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.14. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.15. Kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.16. Kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 5.17. Kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 5.18. Mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 5.19. Ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse § 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 5.20. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.21. Prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladustamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladustuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; 5.22. Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 5.23. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.24. Tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisväärtused; 5.25. Ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 5.26. Vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 5.27. Vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Tõrva linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Tõrva Linnavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Tõrva Linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 16. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 16.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 16.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 17. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 19. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juurde peab ettevõte nende lahtiolekuajal paigaldama prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 24. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 25. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 26. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa jäätmete veoettevõtte poolt kehtestatud piirnorme: 27. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 28. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 29. Jäätmete kogumisanumaid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon, valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 30. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud suuremahuliste jäätmete viimine linnavalitsuse poolt määratud kohta. 31. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Tõrva Linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 32. Klaaspakendid tuleb paigutada linna territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest, värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada eri mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole vajalik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 33. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 34. Kuum tuhk temperatuuriga üle 40 °C kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 35. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 36. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 37. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 38. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 39. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada -mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 40. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlikke jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – kompostimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 41. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 42. Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeveoettevõtjaga või linnavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest on vabastatud jäätmevaldaja, kes veab oma jäätmed ise ladustamiskohta. Jäätmevaldajal peab olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta ladustajale. Transpordil peavad jäätmed olema pakitud või koorem kaetud. Jäätmete veol tekkinud keskkonnareostuse peab likvideerima jäätmete vedaja. 43. Tõrva Linnavolikogu otsusega võidakse kehtestada Tõrva linna haldusterritooriumil kinnisasja omanikule reaalkoormatisena perioodilised rahalised maksed või nõuda kinnisasja omanikult nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamise vallas (juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240). 44. Jäätmete (k.a ohtlikud jäätmed) ladustamine Tõrva linna territooriumil on keelatud. 45. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult linnavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladustamine toimub Tõrvale lähimates tegutsevates prügilates. 46. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 46.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 46.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 46.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 46.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 46.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 46.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 46.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. 47. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 47.1. konteineri mass ületab jäätmete veoettevõtte poolt sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 47.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 48. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure sorteerida, neid jäätmeveokist ning jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada 49. Kõrvalised isikud ei tohi eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 50. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 50.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 50.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja jäätmete veoettevõtte poolt kehtestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 51. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 52. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 52.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 52.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 52.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 52.4. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 53. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 54. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Tõrva Linnavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 55. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 56. Imbväljakute rajamine tuleb kooskõlastada Tõrva Linnavalitsusega. 57. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 58. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat jäätmeluba omav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 59. Kuivkäimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 60. Heitvete kogumiskaevude ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohast jäätmeluba omava ettevõtja käitluskohta. 61. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse nii füüsilise kui ka juriidilise isiku korral vastavalt vajadusele. 62. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 63. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 64. Puidujäätmeid, mis sisaldavad liimi, lakki, värvi ning immutusaineid ei tohi põletada. 65. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 66. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud põletada lahtises tules kuiva oksarisu ja muud sarnast orgaanilist materjali. 67. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 68. Kõik punktis mittekäsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Valgamaa Häirekeskusega. 69. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 70. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. 71. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 72. Tõrva Linnavalitsus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 73. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 74. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 75. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 76. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 77. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 78. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 79. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja ja vastuvõtja kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 80. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 81. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 82. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Tõrva Linnavalitsuse poolt määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 83. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Tõrva Linnavalitsusega. 84. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 85. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 86. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 87. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 88. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VI. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 89. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 90. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Tõrva Linnavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need Valgamaa Keskkonnateenistusele. 91. Jäätmeloa annab taotleja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus. 92. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 93. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 94. Tõrva linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Tõrva linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Tõrva Linnavalitsusele. VII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID TÕRVA LINNAS 95. Tõrva Linnavalitsus koostab juhindudes Valga Maakonna jäätmekavast oma arengukava osana Tõrva linna jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 96. Tõrva linna haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Tõrva Linnavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 97. Tõrva linna haldusterritooriumil asuv jäätmekäitlusettevõte on kohustatud omama avariisituatsioonide likvideerimise projekti, mille kooskõlastuse vajaduse määrab linnavalitsus. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 98. Tõrva Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 99. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 48. 100. Juriidilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest haldus- või tsiviilvastutust. 101. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 102. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.