Türi Linnavolikogu — Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel moodustatava uue omavalitsusüksuse - Türi valla - põhimääruse kinnitamine — KO, 229, 2146

Türi Linnavolikogu 25. novembri 2004 otsusega nr 55, Türi Vallavolikogu 30. septembri 2004 otsusega nr 95, Oisu Vallavolikogu 25. novembri 2004 otsusega nr 83 ja Kabala Vallavolikogu 21. detsembri 2004 otsusega nr 37 taotlesid Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald haldusterritoriaalse korralduse muutmist eesmärgil moodustada Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla baasil uus haldusüksus – Türi vald. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005 määruse nr 153 «Kabala valla, Oisu valla, Türi linna ja Türi valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine» alusel ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste taotlused rahuldati. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9¹ lõike 1 punkti 2 ja § 10 lõike 4, Türi Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Türi Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Oisu Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 2 ja Kabala Vallavolikogu 25. jaanuari 2005 otsusega nr 3 kinnitatud Lõuna- Järvamaa omavalitsuste ühinemislepingu punkti 6.2, Lõuna-Järvamaa omavalitsuste ühinemise ettevalmistamiseks sõlmitud koostöölepingu punkti 2.11 ning arvestades kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemiseks moodustatud ühinemiskomisjoni heaks kiidetud Türi valla põhimääruse eelnõu, Türi Linnavolikogu määrab 1. Kinnitada Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla baasil moodustuva uue kohaliku omavalitsusüksuse – Türi valla - põhimäärus vastavalt juuresolevale lisale (lisa 24 lehel). 2. Käesoleva määrus jõustumisel lugeda kehtetuks Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla kehtivad põhimäärused. 3. Käesolev määrus on jõus 16. oktoobril 2005 toimuva kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu esimees Eino SEPP KINNITATUD Türi Linnavolikogu 29.09.2005 määrusega nr 20 Türi Vallavolikogu 29.09.2005 määrusega nr Oisu Vallavolikogu 2005 määrusega nr Kabala Vallavolikogu 2005 määrusega nr TÜRI VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Türi valla põhimäärus, omavalitsusorganid ja nende asukoht, asjaajamiskeel ja piir (1) Türi valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus )sätestatakse: 1) Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning vallavolikogu töökord; 2) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ja pädevus; 3) Türi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, Türi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord; 4) Türi valla ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord; @LPT# = 5) Türi valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 6) Türi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 7) Türi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 8) Türi valla esindamise kord. (2) Türi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Türi valla põhimääruses kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende volitatud isikud. (3) Türi vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Türi valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. (4) Türi valla omavalitsust teostavad Türi valla haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi vallaelanikud) ja valla omavalitsusorganid. (5) Türi valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – Türi valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Türi valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus - Türi valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille moodustab vallavolikogu. (6) Türi valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus. Ametiasutuse asukoht on Kohtu tänav 2, Türi linn. Ametiasutuse struktuuriüksusteks on kaks teeninduspunkti: 1) Oisu teeninduspunkt, asukohaga Estonia puiestee 3, Oisu alevik; 2) Kabala teeninduspunkt, asukohaga Pargi tänav 1, Kabala küla. (7) Asjaajamiskeel Türi valla omavalitsusorganites, nende komisjonides, ametiasustuses ja ametiasustuse hallatavates asutustes on eesti keel, kui õigusaktide või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti. (8) Türi valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. (9) Türi valla piiri tähistamise korraldab vallavalitsus. § 2. Türi valla sümbolid (1) Türi vallal on oma lipp ja vapp. (2) Türi valla lipu kirjeldus on järgmine (kujutis lisatud põhimäärusele lisa 1) 1) rohelisel lipukangal valge rist, mille keskel punases ruudus kuldkollane õun; 2) lipu normaalmõõdud on 105x135 cm; 3) teistes mõõtudes on lipu laiuse ja pikkuse suhe 7:9; (3) Türi valla lipp heisatakse alaliselt Türi valla ametiasutuse ja selle teeninduspunktide hoonetel. Valla lipu võib heisata ka: 1) Türi valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Türi valla avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Türi vald; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil. (6) Türi valla vapi kirjeldus on järgmine: rohelisel kilbil hõbedane rist. Selle peal punane südakilp, millel kuldne õun. Türi valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (kujutis lisatud põhimäärusele, lisa 2). (7) Türi valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel; 2) valla asutuste dokumendiplankidel; (8) Türi valla vapi kujutist võib kasutada: 1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU, VALLAVOLIKOGU KOMISJONID, NENDE TÖÖKORD JA ÕIGUSED NING VALLAVOLIKOGU ÕIGUSAKTID § 3. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. (2) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. (3) Valituks osutunud vallavolikogu liikmed (edaspidi volikogu liikmed/volikogu liige) registreerib Türi valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon) oma otsusega. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. § 4. Vallavolikogu esimehe valimine (1) Vallavolikogu tööd juhib ja korraldab vallavolikogu esimees (edaspidi volikogu esimees). (2) Volikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (8) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (10) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. (11) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (12) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (13) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (14) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt», «vastu» või « erapooletu». (15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (18) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (19) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (22) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. § 5. Vallavolikogu aseesimehe valimine (1) Vallavolikogu aseesimees (edaspidi volikogu aseesimees) valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlaks tegemiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega. § 6. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus (1) Volikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 3) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, vallavolikogu õigusaktidele ja valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 4) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 5) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 6) edastab pressile vallavolikogu ametlikku informatsiooni; 7) korraldab ja kontrollib vallavolikogu õigusaktide täitmist; 8) informeerib volikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest. (2) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest vallavolikogu istungite ja eestseisuse koosolekute juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustega. § 7. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused (1) Volikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. (5) Volikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu vallavolikogu tööst osavõtu ja hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige peab olema vähemalt ühe vallavolikogu alatise komisjoni liige. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (11) Volikogu liikme volituste taastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 8. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. (5) Umbusaldusmenetlus vallavolikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 9. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on vallavolikogu nõuandev tööorgan. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed, vallavanem ja vallasekretär. Koosolekust võtab osa volikogu sekretär. (2) Eestseisus aitab ette valmistada vallavolikogu istungeid ning koostab vallavolikogu päevakorra eelnõu. Samuti võib eestseisus teha ettepanekuid vallavolikogu töökorra kohta. Vallavolikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolek toimub reeglina nädal enne vallavolikogu istungi toimumist. (4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. (5) Vallavolikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostab volikogu sekretär. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad ning ettepanekud vallavolikogu päevakorda küsimuste võtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. § 10. Vallavolikogu komisjonide moodustamine, töökord ja õigused (1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule. (2) Vallavolikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon/komisjonid) on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need vallavolikogu otsusega. (3) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Teiste komisjonide koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Vallavalitsuse osakondade juhatajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse komisjoni. (4) Komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul, otsustab vallavolikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest vallavolikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (6) Komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb volikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. (7) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (8) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (9) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu komisjoniliikmete poolthäälteenamusega (10) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente juhul, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teabele juurdepääsupiiranguid. (11) Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavalt vallavolikogu istungi protokollile sätestatule. (12) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. (13) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavalitsusele teavet ametiasutuse osakonnajuhatajad, vallavolikogule komisjonide esimehed. (14) Vallavolikogu ajutise komisjoni tegevusvaldkonna, tegutsemise tähtaja ja ülesanded määratakse kindlaks ajutise komisjoni moodustamisel komisjoni moodustamise otsuses. § 11. Vallavolikogu töökord (1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu kokku sagedamini. Üldjuhul juulikuus vallavolikogu istungeid ei toimu, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul. Üldjuhul lepitakse järgmise vallavolikogu istungi toimumise aeg kokku eelmise istungi lõpus. (3) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht. (5) Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud saavad volikogu liikmed kätte ametiasutuse kantseleist üldjuhul kaks päeva enne istungi toimumist. (6) Volikogu liige, kes ei saa osa võtta vallavolikogu istungist, peab sellest üldjuhul eestseisuse ajaks, kuid mitte hiljem kui vallavolikogu istungi alguseks teavitama volikogu esimeest või aseesimeest. (7) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (8) Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel valib vallavolikogu istungi juhataja avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. (10) Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse päevakord. Päevakord kinnitatakse vastavalt volikogu liikmetele jagatud päevakorra eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik volikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (11) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu. (12) Päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega. (13) Vastuvõetud päevakorda võib muuta, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest volikogu liikmetest. Vastuvõetud päevakorra küsimuste järjekorda võib muuta poolthäälte enamusega. (14) Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või fonosalvestust, välja arvatud vallavolikogu istungi protokolli koostamiseks fonosalvestuse tegemine, otsustab selle vallavolikogu poolthäälteenamusega. Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (15) Vallavolikogu istung võib kesta ühel tööpäeval kuni kaheksa tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vallavolikogu istungi käigus tehakse vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. (16) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on vallavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. (17) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (18) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust. (19) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti. (20) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (21) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (22) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (23) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (24) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. (25) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. (26) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. (27) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. § 12. Hääletamine vallavolikogus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Istungil viibiv volikogu liige peab hääletamises osalema. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». (4) Hääletamise tulemusel loetakse poolthäälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (5) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (6) Istungil salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu kuni kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile. (8) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (9) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. (10) Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (11) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja haamrilööki ning nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. § 13. Vallavolikogu istungi protokoll (1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha fonosalvestuse. Istungit protokollib volikogu sekretär. Tema puudumisel korraldab istungi protokollimise vallasekretär. (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli (edaspidi protokoll) märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused; (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse protokolli. (7) Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on volikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja. (8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks (9) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. § 14. Vallavolikogu õigusaktid (1) Oma pädevuse alusel ja piires vallavolikogu 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu otsuseid . (2) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras. 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks (3) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib vallavolikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või vallavolikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne vallavolikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 2 nädalat. Vallavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Vastu võetud vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhtaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates. (5) Määrus avalikustatakse enne selle jõustumist Türi valla koduleheküljel. Teade määruse vastuvõtmise ja selle avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. Üldist tähtsust omav määrus avalikustatakse ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Vallavolikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest. (8) Vallavolikogu õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle allakirjutamisest. (9) Vallavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, teeniduspunktides ja valla raamatukogudes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (10) Vallavolikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (11) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. 3.peatükk VALLAVALITSUS, VALLAVANEM JA VALLASEKRETÄR § 15. Vallavalitsuse moodustamine ja pädevus (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu. (2) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (3) Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse ja mille vallavolikogu on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel vallavalitsusele; 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve. (4) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (5) Vallavalitsus saab volitused ametisse kinnitamise päevast. § 16. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem valitakse hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub järgmises korras: 1) kandidaadi võib üles seada volikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust. 5) vallavolikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valmistab ette hääletamissedelid. (6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (8) Enne sedelite väljajagamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (11) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (12) Kui vallavanemakandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt», «vastu» või «erapooletu». (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (16) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (17) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (18) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (19) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik (20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. (21) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (22) Vallavanema ametipalga määrab vallavolikogu. § 17. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Türi valla ametiasutuse juht, kes: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 2) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib vallavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 5) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud; 8) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks; 9) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise eeskirjadest 10) esindab ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. (3) Vallavanem on vallavolikogu eestseisuse liige. (4) Vallavanem esindab Türi valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (5) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (6) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (7) Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Türi valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 18. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavolikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega. § 19. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem. (2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. § 20. Vallavanema hüvitised ametist vabastamisel (1) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või vallavanema lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita 1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud kuni 8 aastat; 2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud rohkem kui kaheksa aastat. (2) Vallavanemale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti vallavanemaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel). § 21. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või kutsetunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide ning vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollide avalikustamise; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad; 5) esindab Türi valda erivolitusteta kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab vallavalitsuse kui ametiasutuse vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja organiseerib istungite protokollimise, võtab osa vallavolikogu istungitest; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku § 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni-, ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2.lõikega 11) täidab teisi seaduste, käesoleva põhimääruse ja ametijuhendiga vallasekretärile pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendaja või kohusetäitja määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama § 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 22. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui üks kord nädalas. (5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. (6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta , peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle vallavalitsus poolthäälteenamusega. (9) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega. (10) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (11) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallavolikogu esimees või tema asetäitja ja vallavolikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu. (12) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. (13) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (14) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (15) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole vallavalitsuse koosseisu nõudmisel. § 23. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine (1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning dokumentide alusel hüvitist vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. (2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise määra ning korra kehtestab vallavolikogu § 24. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Komisjoni liikmed kinnitab vallavalitsus. (4) Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. (5) Komisjonide ülesanded ning tegutsemise alused määrab vallavalitsus kindlaks komisjoni moodustamisel. (6) Komisjonide töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (7) Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. (8) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokoll vormistatakse vastavalt vallavalitsuse istungi protokollile sätestatule. Protokolle hoitakse ametiasutuse kantseleis. Protokollid peavad asjast huvitatud isikutele olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast koosolekut ning protokolli vormistamise ja protokolli kättesaadavuse tagab ning selle eest vastutab komisjoni esimees § 25. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused; (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (7) Protokolli lisad on vastuvõetud õigusaktide originaalid. (8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse kantseleis. § 26. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsus oma pädevus piires: 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavalitsuse komisjonil; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) vallavolikogu esimehel ning vallavolikogu alatiste komisjonide esimeestel; 7) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse istungile. Eelnõu kooskõlastatakse enne vallavalitsuse istungit vallasekretäriga. Eelnõu projekt peab olema vallasekretärile esitatud valitsuse istungile eelneva tööpäeva kella 10.00-ks. Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 2 nädalat. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Õigusaktid tuleb allkirjastada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. (5) Vallavalitsuse määrus avalikustatakse enne selle jõustumist Türi valla koduleheküljel. Teade määruse vastuvõtmise ja selle avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. Üldist tähtsust omav määrus avalikustatakse ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav vallavalitsuse määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva (7) Vallavalitsuse õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne tööpäeva jooksul pärast aktile allakirjutamist (8) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks (9) Vallavalitsuse korraldus saadetakse asjaomasele isikule ja korraldus jõustub teatavakstegemisest. (10) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär (11) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja revisjonikomisjon. 4.peatükk TÜRI VALLA ASUTUSED § 27. Türi valla asutused (1) Türi valla asutusteks on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Türi valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Türi valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu. (4) Türi valla asutusel on asutuse nimega pitsat ja oma pangakonto, valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Türi valla vapikujutist. Asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestamise ja kasutamise kord kehtestatakse vastava asutuse põhimääruses. (5) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus. (6) Valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Vallavalitsus võib ametiasutuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hindade kehtestamise volitada ametiasutusele. Sellisel juhul kehtestab ametiasutuste hallatavate asutuste teenuste hinnad vallavanem. § 28. Türi valla ametiasutus (1) Türi valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse Türi valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Türi valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (3) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (4) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palga määrad ja tasustamise alused kinnitab vallavolikogu. § 29. Türi valla ametiasutuse hallatav asutus (1) Türi valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Türi valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkusest, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Türi valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu töötab välja vallavalitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. 5.peatükk TÜRI VALLA EELARVE, MAKSUD JA KOORMISED § 30. Türi valla eelarve mõiste, tulud, kulud, finantseerimistehingud ja kehtivus (1) Türi valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) on iseseisev eelarve, mis koosneb Türi valla ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallaeelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused; 6) laekumised majandustegevuselt; 7) muud tulud, sealhulgas trahvid. (3) Vallaeelarve kulud liigendatakse tegevusala ja majandusliku sisu järgi. Kulutusi vallaeelarvest tehakse: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks, mis vallaeelarve vastuvõtmise hetkel peab olema vähemalt (1,5%) vallaeelarve kuludest. (4) Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (5) Vallaeelarve ülejäägi korral, kui tulud ületavad kulusid, või puudujäägi korral, kui kulud ületavad tulusid, kaetakse vahe finantseerimistehingutega. (6) Alaeelarve on ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab vallaeelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuse ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. (7) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 31. Vallaeelarve koostamine (1) Vallaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Vallaeelarve koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaeelarve koostamise aluseks on Türi valla arengukava. (3) Kultuuri-, hariduse-, spordi-, noorsootöö ja külaliikumise valdkonnale vallaeelarvest eelarveaastaks rahaliste vahendite taotlemiseks ja eelarvevahendite kasutamise kohta aruande esitamine toimub vallavalitsuse kehtestatud korra alusel. (4) Vallaeelarve eelnõu koostatakse vallaeelarve koostamise tegevuskava alusel. Vallaeelarve koostamise tegevuskava esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks märtsikuu istungiks. (5) Vallaeelarve koostamisel peab vallavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse, ja muude kululiikide kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (6) Vallaeelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi aluseks on asutuste töötajate koosseisud. (7) Vallaeelarve kulude aruteluks valmistab ametiasutuse eelarvega tegelevale osakonnale vallaeelarvest laekuvate vahendite osas vallavolikogu komisjonidele ette järgmised materjalid: 1) eelmise kahe aasta tegelike kulude aruanne; 2) investeeringute taotlused; 3) laenude tagasimaksed; 4) teistele omavalitsusüksustele tasutavate hariduskulude maksumus. (8) Alaeelarvete käsutajad koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga. Ametiasutuse osakondade juhatajad koondavad nende eluvaldkonda kuuluvate eelarvete analüüsid ja eelnõud, kujundavad oma seisukoha ning esitavad need aruteluks ja seisukohavõtuks vastava eluvaldkonna vallavolikogu alatisele komisjonile. (9) Alaeelarvete eelnõude koostamisel rahalisi piiranguid ei seata, kuid koostajad peavad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vähe põhjendatud lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu ametiasutuse eelarvega tegelevale osakonnale vastavalt vallavolikogu kinnitatud vallaeelarve koostamise tegevuskavale. (10) Hallatavate asutuste juhid töötavad välja asutuse omatulude plaani prognoosi ja esitavad selle ametiasutuse eelarvega tegelevale osakonnale. (11) Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib ametiasutuse eelarvega tegelev osakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (12) Vallavolikogu alatised komisjonid arutavad koostatud analüüse, eelarvete täitmist, investeeringute nimekirjasid, töötavad välja oma seisukohad uue vallaeelarve koostamiseks ja esitavad need vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. Vallaeelarve arutelus lähtutakse valla tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. (13) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab läbi komisjonide analüüsid ja ettepanekud ning töötab välja oma seisukohad uue vallaeelarve koostamiseks. (14) Esitatud ettepanekute alusel koostab ametiasutuse eelarvega tegelev osakond investeeringute ja ühekordsete soetuste esialgse kava. (15) Ametiasutuse eelarvega tegelev osakond koostab vallaeelarve kulude eelnõu, arvestades eelneva eelarveaasta üleminevat jääki, ühekordseid soetusi, omatulude prognoose ja seadustest tulenevaid kohustusi. (16) Ametiasutuse eelarvega tegelev osakond esitab vallaeelarve eelnõu vallavalitsusele ning vallavolikogu alatistele komisjonidele läbivaatamiseks vastavalt vallavolikogu kinnitatud vallaeelarve koostamise tegevuskavale. (17) Vallavalitsuse ja vallavolikogu alatiste komisjonide heakskiidetud vallaeelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (18) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab esitatud materjalid läbi ja esitab vallaeelarve eelnõu vallavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõud ja edastab selle vallavolikogule. (19) Vallavolikogu korraldab vallaeelarve esimese lugemise. (20) Pärast esimest lugemist avalikustatakse vallaeelarve eelnõu Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis, teeninduspunktides ja Türi valla koduleheküljel. (21) Pärast vallaeelarve esimest lugemist võivad vallavolikogu komisjonid esitada eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. (22) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse kirjalikult ametiasutusele. (23) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab vallaeelarve eelnõu vallavolikogu eestseisusele. (24) Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt enne teist lugemist toimuvale eelarvega tegeleva komisjoni istungile. Komisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil vallaeelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. (25) Ametiasutuse eelarvega tegelev osakond valmistab ette vallaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni tehes selles teisel lugemisel vastuvõetud parandused ning viib sisse seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad muudatused. (26) Enne vallaeelarve eelnõu üleandmist vallavolikogule esitab vallavalitsus vallaeelarve eelnõus ettenähtud riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele. (27) Vallaeelarve eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne vallaeelarve kinnitamiseks planeeritud vallavolikogu istungit vallaelanikele. Vallaeelarve eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla koduleheküljel. Vallaeelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse vallaelanikke ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. § 32. Vallaeelarve vastuvõtmine (1) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras, kinnitades vallaeelarves tulud, finantseerimistehingud ja kulud tegevusala järgi ning majandusliku sisu järgi ametiasutuse palgafondi. (2) Vallavalitsus liigendab vastuvõetud vallaeelarve majandusliku sisu järgi ning edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele. (3) Kui vallaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni vallaeelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 eelneva vallaeelarve lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Käesolevas punktis nimetatud juhul on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta vallaeelarves kui ka alanud eelarveaasta vallaeelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (4) Vastuvõetud vallaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla koduleheküljel. § 33. Vallaeelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarve täitmise eesmärk on tagada vallaeelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi ning vallaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks vallavolikogu kehtestatud korras. (5) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse vallaeelarvesse kandmise eest vastutab seaduses ettenähtud korras maksja. (6) Vallaeelarve täitmise kontrolli korraldab vallavalitsus. (7) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (8) Hallatavatele asutustele kulude finantseerimiseks eraldatud vahendid kantakse asutusele üle asutuse juhi kirjaliku taotluse alusel eelarvega tegeleva osakonna juhataja nõusolekul. (9) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. (10) Vallaeelarve täitmise käiku arutatakse vallavolikogu komisjoni koosolekul kord kvartalis, vajadusel vallavolikogu istungil. Vallaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. (11) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru vallaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. § 34. Vallaeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on vallavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest vallavolikogu. Ülekulu korral kannab otsest vastutust vastav ametiasutuse eelarvega tegeleva osakonnajuhataja või asutuse juht. (2) Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht või ametiasutuse osakonnajuhataja taotluse vallavalitsusele, kes analüüsib ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistab alaeelarve muudatuse oma korraldusega. (3) Vallaeelarve muudatused, mille on tinginud valla hallatavate asutuste omatulude ülelaekumine, eelarvevälised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või teistelt asutustelt ja isikutelt või muudatused, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber vallaeelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi, esitab vallavalitsus kinnitamiseks vallavolikogule. Käesoleva lõike alusel vallaeelarve muutmine võetakse vastu esimesel lugemisel ning vallaeelarve muutmise eelnõud ei ole kohustuslik avalikustada põhimääruses sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata tulude laekumisel võib vallavalitsus hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks vallaeelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. Lisaeelarve võetakse vastu ja avalikustatakse samadel alustel kui põhieelarve. (5) Lisaeelarve ja vallaeelarve muudatused avalikustatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, Türi Raamatukogus ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla koduleheküljel. § 35. Majandusaasta aruanne (1) Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadeks. Kinnitatud majandusaasta aruande esitab vallavalitsus õigusaktidega määratud riigiasutustele õigusaktides sätestatud tähtpäevaks. (2) Üks kuu enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab vallavalitsus selle vallavolikogu revisjonikomisjonile ning eelarvega tegelevale komisjonile seisukoha võtmiseks. (3) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. (4) Majandusaasta aruande eelnõule tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamisseaduse alusel kohustuslik. (5) Majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla koduleheküljel. § 36. Laenude võtmine (1) Türi vallal on õigus võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid rahalisi kohustusi, järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud vallaeelarve tuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud vallaeelarve tuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse Türi valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks ja/või seaduste ja õigusaktidega sätestatud tähtajaliste kohustuste täitmiseks; (2) Türi valla võetava laenu tagatiseks ei või olla Türi valla kinnisasi ega ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. § 37. Kohalikud maksud ja koormised (1) Vallavolikogul on kohalike maksude seaduse alusel õigus kehtestada määrusega kohalikke makse. (2) Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või vallaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või vallaeelarve muutmisega. (3) Vallavolikogu võib seaduses sätestatud korras kehtestada koormisi. (4) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (5) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (6) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (7) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (8) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus ametiasutuse vastav ametnik. (9) Koormist ei või asendada maksuga vallaeelarvesse. (10) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 6. peatükk TÜRI VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 38. Valla arengukava Türi valla arengut planeeritakse Türi valla arengukavaga. Türi valla arengukava koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §is 37 sätestatud korras. 7. peatükk TÜRI VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE § 39. Türi valla esindamise mõiste ja alused (1) Türi valla esindamise all mõistetakse Türi valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Türi valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. § 40. Valla esindamine avalikus halduses (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (2) Vallavolikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik. § 41. Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. § 42. Valla esindamine kohtus (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. (5) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse. § 43. Valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel (1) Vallavolikogu esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Türi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Türi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Türi valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed. 8. peatükk LÕPPSÄTTED § 44. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Türi Linnavolikogu 29. septembri 2005. a määruse nr 20 lisa 1

Türi Linnavolikogu 29. septembri 2005. a määruse nr 20 lisa 2