Haapsalu Linnavolikogu — Haapsalu linna jäätmekava vastuvõtmine — KO, 229, 2140

Juhindudes jäätmeseaduse § 42, § 59 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 364, § 23, Haapsalu põhimääruse § 12 lg 1 p 42¹, § 62 ja haldusmenetluse seadusest, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haapsalu linna jäätmekava (2006-2010) (lisatud). 2. Linnavolikogu kantseleil: 2.1. teha määrus teatavaks OÜ Ecomarketer (registrikood 10966714, Vabriku 4, Vahi küla, 76903 Harjumaa) määruse koopia saatmisega posti teel; 2.2. avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja avaldada teade määruse vastuvõtmise kohta ajalehes «Lääne Elu». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist linnavolikogu kantseleis. 4. Määruse peale võib esitada halduskaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul määruse avalikustamisest. Volikogu esimees Andres AMMAS Lisa KINNITATUD Haapsalu Linnavolikogu 23.09.05 määrusega nr 75 Haapsalu linna jäätmekava 2006 – 2010 Sisukord Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Üldiseloomustus 2.2 Jäätmekava seadusandlik taust 2.2.1 Kohaliku omavalitsuse seadusandlus ja Läänemaa jäätmekavast tulenevad ülesanded 3 Haapsalu jäätmehoolduse iseloomustus 3.1 Jäätmete kogused 3.1.1 Segaolmejäätmed 3.1.2 Paber ja pakendid 3.1.3 Komposteeritavad jäätmed 3.1.4 Hinnanguline olmejäätmete teke liikide kaupa 3.1.5 Ohtlikud jäätmed 3.1.6 Ehitusjäätmed 3.1.7 Metallijäätmed 3.2 Jäätmekäitluskohad 3.2.1 Prügilad 3.2.2 Pinnasetäitekohad 3.2.3 Kompostimisplatsid ja orgaaniliste jäätmete käitlemine 3.2.4 Keskkonnajaamad 4. Jäätmehoolduse arengusuunad aastatel 2006 – 2010 4.1 Jäätmehoolduse visioon aastani 2016 4.2 Jäätmehoolduse eesmärgid Haapsalu linna ja Läänemaa arengudokumentides 4.3 Jäätmehoolduse eesmärgid 2006 - 2010 4.3.1 Tõepärase info kogumine jäätmete koguse ja koostise kohta, jäätmemajanduse statistika korrastamine 4.3.2 Elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikuse arendamine 4.3.3 Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine teisese toormena. Jäätmete ohtlikuse vähendamine. 4.3.4 Jäätmete kogumise optimeerimine 4.3.5 Järelvalve tõhustamine 5. Jäätmekava keskkonnamõju 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele 5.2 Mõju pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele 5.3 Mõju kultuuripärandile ja maastikele 5.4 Sotsiaalmajanduslik mõju, mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 5.5 Mõju Haapsalu Tagalahe ravimuda varudele 5.5 Ettepanekud jäätmealasele tegevusele 5.5 Kokkuvõte keskkonnamõju strateegilisest hindamisest 6. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang 7. Võimalikud rahastamisallikad 8. Jäätmekava rakendamine 1. Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Vastavalt jäätmeseadusele sisaldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava järgmist: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. Haapsalu linna jäätmekava on koostatud vastavalt Jäätmeseadusele. Jäätmekava eesmärgiks on määrata Haapsalu linna jäätmehoolduse arengusuunad 2006 – 2010 lähtudes jäätmemajanduse keskkonnaeesmärkidest, mis on määratletud Eesti Keskkonnastrateegias (eelnõu): 1) kasutada tooret ja materjali säästlikult, 2) piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, 3) vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist, 4) kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale, 5) arendada jäätmekäitlust, rakendades «saastaja maksab» (Kohustus keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest) ja «tootja vastutuse» (tootjad korraldavad jäätmeteks muutunud toodete kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures hulgas) põhimõtteid. Kava on koostatud arvestades Haapsalu linna arengukava, Üleriigilist jäätmekava ning Läänemaa jäätmekava. Haapsalus vastutab jäätmehoolduse korraldamise töö eest Haapsalu Linnavalitsus linnakeskkonna osakonna kaudu. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Üldiseloomustus Haapsalu asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna - holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud - Suur ja Väike Viik. Viimaste kümnendite jooksul on linn laienenud just mandri suunas ning linna keskpunkt nihkunud iidsest piiskopilinnusest praeguse kaubanduskeskuse juurde. Kesk- ja vanalinna ümbritsevad elamurajoonid. Suuremad tootmismaade alad jäävad kesklinnast lõunapoole. Eramajasid on Haapsalus 1668 ja kortermaju 91. Linnas tegutsevad peamiselt teenidndusettevõtted: toitlustus, majutus (sanatooriumid), kaubandus ning puidu- ja ehitusettevõtted. Haapsalus on 4 kooli, 5 lasteaeda, 4 huvikooli, 1 väikelastekodu ja 1 sotsiaalmaja. 01.04.2005 seisuga elas Haapsalu linnas 12 098 elanikku, see moodustab ca 43 % Läänemaa elanikest. Linna üldpindala on 10,6 km2. Sellest • väikeelamumaa 162,6 ha, • korruselamumaa 30,6 ha, • tootmishoonete maa 54,7 ha, • ärimaa 39,4 ha, • ühiskondlike hoonete maa 32,5 ha, • Paralepa puhkeala 204 ha • pargid, haljasalad 13,8 ha • liiklusmaa 87,6 ha (sh teed, tänavad 71,5, raudtee 16,1) • riigikaitsemaa 7,7 ha, • kaitsealune maa 4,3 ha, • veekogud (Väike-Viik) 16,9 ha, • soised, võsastunud alad ja roostikud 338,2 ha, • reservmaad 48 ha, • rahud 2,4 ha

2.2 Jäätmekava seadusandlik taust Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus, mis jõustus 1. maist 2004. Järgnevalt on välja toodud jäätmeseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustused. Tabel 1 Jäätmeseadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustused (jätkub järgmisel leheküljel) Viide õigusakti paragrahvile Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses § 39 Jäätmekava koostamine, käsitlusala, jäätmekava sisu § 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja nõuded sisule § 43 lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates § 44 lg 4 Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale § 56 – 58 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine § 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral) § 66 lg 2 Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus Viide õigusakti paragrahvile Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused § 66 lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. § 67 Jäätmevedaja valik ja korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69 lg 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. § 69 lg 6 Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri, selle kehtestamine, nõuded jäätmehoolduseeskirjale, kooskõlastamine. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 % ulatuses jäätmete päritolu koha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % ulatuses riigieelarvesse. § 135 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Teised omavalitsuse jäätmehooldus alaseid kohustusi sätestavad õigusaktid: Tabel 2 Teistest õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse jäätmehooldusalased kohustused Viide õigusakti paragrahvile Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmeeeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnajärelvalveseadus § 2 Keskkonna- järelevalve lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3 Keskkonna- järelevalve toestajad lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohaliku omavalitsuse organ või –asutus. § 6 Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Keskkonnaministri määrused Määrus nr 34 17.03.1999 JS § 36 rakendmaine jäätmeloa andmisel Annab oma seisukoha taotluse suhtes ja edastab taotluse koos seisukohaga 21 päeva jooksul loa andjale; metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel annab õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta. Määrus nr 34 26.06.2001 Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks § 69 lg 2 Võivad esitada seisukoha keskkonnateenistusele prügila sulgemisotsuse kohta. Õigusaktide muudatustest informeeritakse jooksvalt Haapsalu linna kodulehel. 2.2.1 Kohaliku omavalitsuse seadusandlus ja Läänemaa jäätmekavast tulenevad ülesanded Eelpool loetletud üleriigilisi õigusakte täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisemad jäätmehoolduseeskirjad, jäätmekäitlust reguleerivad ka heakorraeeskirjad, ehitus- ja lammutustööde kord, reovee käitlusega seonduvad dokumendid. Tabel 3 Haapsalu linna õigusaktid jäätmekäitluse reguleerimiseks Õigusakt Reguleerimisala Kinnitatud Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine Jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse ja kõrvaldamise nõuded ning tehnilised tingimused. Ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded, tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise kord Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 64, 01.04.2005 Jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo teenustasu piirmäära, veopiirkondade, jäätmeveo sageduse ja aja määramine Korraldatud jäätmevedu Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 49, 26.11.2003 Haapsalu linna haldusterritooriumil avaliku korra eeskirja, heakorraeeskirja, koerte ja kasside pidamise ning kaevamistööde eeskirja kinnitamine Avalikult kasutatavate alade ja kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 7, 28.02.2003 Haapsalu linna jäätmevaldajate registri põhimäärus Jäätmevaldajate registri pidamise kord Haapsalu Linnavolikogu määrusega nr 71, 17.06.2005 Haapsalu linna ehitusmäärus Jäätmete käitlemise nõuded Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 47, 26.11.2004 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 22 30.11.2001 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise eeskiri Reguleerib suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate kinnistute omanike või valdajate vahel Haapsalu Linnavolikogu määrus nr. 23 30.11.2001 Läänemaa jäätmekavas on otseselt linnaga seotud järgmised ülesanded: 1. Vastavalt Jäätmeseadusele korraldab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo. 2. Omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade kohaselt haaratakse suurem osa elanikke korraldatud jäätmeveoga ning jäätmevedaja suunab kogutud jäätmed kas maakondlikkusse jäätmejaama ümberlaadimisele või otse nõuetele vastavasse prügilasse. 3. Vanapaberi konteinerid tuleb paigaldada suuremate asulate keskustesse. Konteinerid paigaldatakse samuti jäätmekogumispunktidesse, kohalikesse jäätmekogumiskeskustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 4. Metallijäätmete, sh kasutatud autod, kogumiseks nähakse ette vastavad konteinerid ja/või platsid kohalikes jäätmekogumiskeskustes ning maakondlikus jäätmejaamas. 5. Klaasi jäätmete konteinerid tuleb paigaldada suuremate asulate keskustesse. Konteinerid paigaldatakse samuti jäätmekogumispunktidesse, kohalikesse jäätmekogumiskeskustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 6. Pakendi jäätmete konteinerid tuleb paigaldada vajadusel suuremate asulate keskustesse. Konteinerid paigaldatakse samuti jäätmekogumispunktidesse, kohalikesse jäätmekogumiskes-kustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 7. Suuregabariidilised jäätmed - Konteinerid paigaldatakse kohalikesse jäätmekogumiskeskus-tesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 8. Elektri- ja elektroonika jäätmete konteinerid paigaldatakse kohalikesse jäätmekogumiskes-kustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 9. Vanarehvide konteinerid paigaldatakse kohalikesse jäätmekogumiskeskustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb vähemalt igasse valda üles panna vastavad konteinerid. Lähimad eesmärgid on järgmised: luua 2003-2005 ohtlike jäätmete kogumise võrgustik, mis tagaks kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnaohutu ning tõhusa kogumise. 11. Koduses majapidamises tekkivad meditsiinijäätmete (vanad ravimid jm) konteinerid paigaldatakse valvega kohalikesse jäätmekogumiskeskustesse ja maakondlikusse jäätmejaama. 12. Kodumajapidamistes tekkivate tavajäätmete kogumiseks paigaldatakse omavalitsustesse vähemalt üks liigiti üleandmise võimalusega jäätmepunkt. 13. Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse ja jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase. Omavalitsuse tasand (Jäätmekeskuse tasand): olmejäätmete käitlemise korraldamine valla tasandil; kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; järelevalve jäätmekäitluse üle; valla (linna) jäätmekava koostamine; haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. 3 Haapsalu jäätmehoolduse iseloomustus 3.1 Jäätmete kogused Peamisteks järgnevates peatükkides esitatud jäätmete koguste allikateks on • Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus; • AS Ragn-Sells. 3.1.1 Segaolmejäätmed Haapsalus kogutud segaolemejäätmete kogused 2001. kuni 2003. aastani on toodud tabel 4. Tabel 4 Haapsalu linnas kogutud olmejäätmed 2001 - 2003 Jäätmeliik 2001 2002 2003 t/a Segaolmejäätmed kodumajapidamistest 2028 956 1074 Segaolmejäätmed ettevõtetest 1716 2650 2340 Kokku 3744 3 605 3 413 Segaolemjäätmete koguste erinevus aastate lõikes on tingitud tõenäoliselt sellest, et korteriühistutlel kogutud jäätmed on arvestatud kord kodumajapidamistest, kord ettevõtetest pärinevate jäätmete hulka. Arvestada kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkivaid olmejäätmeid, siis on Haapsalu segaolmejäätmete teke elaniku kohta ligikaudu 296 kg/a. Sama suurusjärgu annab ka Läänemaa jäätmekava, mille järgi tekib Haapsalu linnas elaniku kohta 288 kg/a. 3.1.2 Paber ja pakendid Haapsalu linnas kogutud paberi ja pakendi jäätmed kodumajapidamistest ja ettevõtetelt[1] 2002. – 2004. aastal on tootdu tabelis 5. Tabel 5 Haapsalu linnas kogutud paberi ja pakendi jäätmete kogused 2002 -2004 Jäätmeliik 2002 2003 2004 t/a Paber ja papp 23 24 69 Segapakendid - 6 31 Paber ja kartongpakendid - - 104 3.1.3 Komposteeritavad jäätmed Kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete kogust ei ole olemasoleva jäätmestatistika järgi võimalik hinnata, kuna kortermajades komposteeritavate jäätmete eraldi kogumist ei toimu ja eramajade kohta, kus kohapeal kompostitakse, puuduvad andmed, mida kompostitakase ja kui suurtes kogustes seda tehakse. Ettevõtetest on kõige suurem kompostija Haapsalu Veevärk AS, kelle kompostimise maht aastas on 3000 – 3500 m3. Kompostitakse reovee kohtpuhastussetted, liivapüünisesetteid, olmereovee puhastussetteid ja septikusetted. Aastas valmib seal 800 – 1000 m3 kompostmulda, mis müüakse. Tugiainena on kasutatud seapuru ja turvast. Lisaks eelpool toodud materjalile kompostitakse ka rasvajääke. Osaliselt kompostitakse ka ravimuda. Ravimuda jäägid pärinevad Haapsalu Kuurort AS-lt ja Heal AS-lt. Enamus ravimuda läheb kompostimisele, osaliselt on seda kasutatud ka Pullapää prügila ladestusalal vahekatmiseks. Tekkinud ravimuda kogused on aasta aastalt suurenenud, hinnanguliselt olid need 2001. a 105 t, 2002. a 223 t ja 2003. a 298 t. Kogused on hinnagulised, kuna ravimuda kajastub jäätmestatistikas jäätmenime all „Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ega kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed). 3.1.4 Hinnanguline olmejäätmete teke liikide kaupa Haapsalu linnas ei ole läbi viidud olmejäätmete koostise uuringuid. Põhalikum olmejäätmete koostise uuring viidi läbi Tallinnas neljas etapis sügisel 2003 ja talvel, kevadel, suvel 2004. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda, seepärast saab toodud kesmiste andmete põhjal välja tuua ainult hinnangulise segaolmejäätmete koostise ning hinnata erinevate jäätmeliikide teket. Haapsalus tekkivate olmejäätmete liikide hinnangu aluseks on võetud Tallinna uuringu paneelelamute ja Pirita väikeelamute piirkonna jäätmete koostis. Järgnevas tabelis on jäätmekoguste aluseks võetud viimase kolme aasta Haapsalus tekkinud olmejäätmete keskmine kogus, mis on 3587 tonni aastas, mis on jaotatud Tallinna uuringu põhjal liikideks. Tabel 6 Haapsalu linnas tekkivate olmejäätmete hinnanguline liigiline jaotumine Jäätmeliik Massi- protsent Teke t/a Sh pakendi- jäätmed t/a Orgaanilised jäätmed 45 1 614 Paber ja papp 12 431 90 Plastid 9 323 116 Klaas 9 323 107 Metall 3 108 5 Segamaterjalist pakendid 1 36 Tekstiil 5 179 Puit 1 36 Ohtlikud jäätmed 1 36 EES jäätmed 1 36 Segajäätmed[2] 14 502 Kokku 100 3.1.5 Ohtlikud jäätmed Kogutud ohtlike jäätmete kogused 2001. – 2003. aastal on toodud tabelis 7. Tabel 7 Haapsalu linnas kogutud ohtlike jäätmete kogused 2001 -2003 2001 2002 2003 t/a Kodumajapidamised andmed puuduvad 0,0032 19,14 (sellest 18,85 keskkonnajaamade kaudu) Ettevõtted 87 478 334 2003. aastal kogutud ohtlike jäätmete hüppeline kasv võrreldes eelnevate aastatega on põhjendatud sellega, et 2003. aastal avati Haapsalusse elanike jaoks keskkonnajaamad, kuhu on võimalik ära viia ka ohtlike jäätmeid. 2003. aastal elanikkonnalt kogutud ohtlikud jäätemete liigiline jaotumine on toodud tabelis 8. Tabel 8 Ohtlike jäätmete liigiline jaotumine Jäätmeliik Kogus kg Liimid, hermeetikud, trükivärvid, vaigud 1 020 Õlijäätmed 380 Saastunud pakendid 230 Õlifiltrid, absorbendid, filtermaterjalid 1 320 Ohtlikke osi sisaldavad seadmed 450 Pliiakud 15 200 Ravimikogumid 45 Pestitsiidid 10 Luminestsentslambid ja elavhõbe 138 Patareid ja akud 24 Ohtlikke osi sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed 28 3.1.6 Ehitusjäätmed Kodumajaidamistest ja ettevõtetest kogutud ehitusjäätmete kogused 2001 -2003 on toodud tabelis 9. Tabel 9 Haapsalu linnas kogutud ehitusjäätmete kogused 2001 – 2003 2001 2002 2003 t/a Kodumajapidamised 189 - 170 Ettevõtted 3214 2356 1036 Kokku 3403 2356 1206 3.1.7 Metallijäätmed Kogutud metallijäätmete kogused aastatel 2001 – 2003 on toodud tabelis 10. Tabel 10 Haapsalu linna metalli jäätemte kogused 2001 – 2003 2001 2002 2003 Kogus tonnides 285 318 253 Metallijäätmeid on nii elanikkonnal kui ettevõtetel olnud võimalus üle anda Eesti Metalliekspordi AS-i Haapsalu osakonnale. 3.2 Jäätmekäitluskohad 3.2.1 Prügilad Kuni 31.12.2006 ladustatakse Haapsalu linna jäätmed Pullapää prügilasse. Peale prügila sulgemist ja rajatakse sinna Läänemaa jäätmejaam, mis hakkab teenindama ka Haapsalu linna. Prügilad, mis võtaksid piirkonnas ladestamisele minevad jäätmed vastu, paiknevad rohkem kui 100 km kaugusel Haapsalust. Need prügilad on Tallinnas (Jõelähtme vallas) ja Väätsal. Rajamisel on Paikuse prügila Pärnumaal. 3.2.2 Pinnasetäitekohad Ehitusjäätmeid on võimalik kodumajapidamistel ja ettevõtetel Haapsalus üle anda Haapsalu Tööotsijate Ühingule, kes võetab vastu betooni-, tellise-, plaadi- ja keraamikatooteid ning ehitus- ja lammutussegaprahti. Ehitusjäätmeid võetakse vastu Nurme, Potissepa, Lepa ja Tiigi tänava vastuvõtukohtades. 3.2.3 Kompostimisplatsid ja orgaaniliste jäätmete käitlemine Kompostimisega Haapsalus tegeleb Haapsalu Veevärk AS (vt punkt 3.1.3), kelle kompostimisplatsid asuvad Haapsalu Veevärgi territooriumile Haava tn 32. Kalmistul tekkivaid puulehti ja pühkmeid komposteeritakse Metsakalmistu komposteerimisplatsil, samuti komposteeritakse seal osaliselt linna haljastusjäätmed. Põhiline osa linna haljastusjäätmeid komposteeritakse Haapsalu Tööotsijate Ühingu komposteerimsväljakul Tulbi põik 5. Haljasaladel tekkivate puude oksad antakse üle AS Eraküttele, kes teeb okstest hakkepuitu, mis kasutatakse linna katalmajas kütteks. Elanikkonnal on võimalus teenusena tellida AS Eraküttelt okste äravedu ja hake. 3.2.4 Keskkonnajaamad Haapsalus on 5 keskkonnajaama, kuhu on inimestel võimalik üle anda vanapaberit, joogipakendid ja ohtlikud jäätmed (Tabel 11). Tabel 11 Haapsalu linna keskonnajaamad Asukoht Vanapaber Joogipakend Ohtlikud jäätmed 1. Lahe ja Lembitu tn ristmik

2. Mulla tn parkla

3. Käbi tn

4. Kastani ja Vahtra tn ristmik

5. Lihula mnt 20

2005. aasta lõpuks rajatakse veel 3 uut keskkonnajaama Nurme tänavale, Metsa ja Jalaka tänava nurgale ning Kaluri tänavale. Keskkonnajaamad on rajatud linnavalitsuse poolt elanikelt vastavate jäätmete kogumise jaoks. Ettevõtted annavad paberi- ja pakendijäätmed ning tekkinud ohtlikud jäätmed üle jäätmeluba ja/või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Alates 01.07.2005 haldab keskkonnajaamades asuvaid pakenite konteinereid Eesti Taaskasutus Organisatsioon. Nii Eesti Taaskasutus Organisatsioon kui Eesti Pakendiringlus on loonud lisa pakendite kogumiskohad, mille kohta saab informatsiooni organisatsiooni kodulehtedelt ja Haapsalu linna kodulehelt. Informatsiooni uute pandipakendite üleandmise võimaluste kohta saab Haapsalu linna kodulehelt. 4. Jäätmehoolduse arengusuunad aastatel 2006 – 2010 4.1 Jäätmehoolduse visioon aastani 2016 Haapsalu linnas toimib lihtne ja arusaadav jäätmekäitlussüsteem. Kõik võimalused keskkonnasõbralikuks jäätmekäitluseks on kasutusele võetud. Linnas toimib jäätmete kogumise, sorteerimise ja taas- ning korduskasutuse süsteem. 4.2 Jäätmehoolduse eesmärgid Haapsalu linna ja Läänemaa arengudokumentides Olemasolevad arengukavad ja planeeringud käsitlevad jäätmehooldust ja ka sellega kaudsemalt seotud tegevusi järgnevalt: Haapsalu linna arengukava 2004 – 2009 Arendusvaldkondade arengusuundade valikud Loodussõbraliku elukeskkonna loomine elanikele ja turistidele • Ökoloogilise ja tervisliku elulaadi propageerimine • Kodulehele keskkonnaülevaate koostamine ja pidev haldus Ettevõtete kaasamine linna arendamisse • Ettevõtete kaasamine infrastruktuuri arendamisse Looduskeskkonna säilitamine ja prügimajanduse arendamine • Sademevee ärajuhtimise ja kanalisatsiooni võrgu loomine • Jäätmesortimise arendamine • Prügimajade ja keskkonnajaamade arvu suurendamine linnas • Prügimajanduse arendamine • Infokeskkonna loomine prügimajanduse koordineerimiseks • Jäätmeveolepingute sõlmimise kampaania • Prügimajade jätkuv rajamine • Jäätmemajanduse infovoldik Läänemaa arengukava • Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta • Jäätmetekke stabiliseerimine praegusele tasemele • Jäätmete ohtlikkuse vähendamine a) kogutakse 50 % elanikel tekkivatest ohtlikest jäätmetes b) kontrolli saavutamine ettevõtete ohtlike jäätmete üle 4.3 Jäätmehoolduse eesmärgid 2006 - 2010 Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamise alusteks on: • Haapsalu jäätmemajanduse olemasolev olukord; • Haapsalu arengukava eesmärkid; • Läänemaa arengukava eesmärkid; • planeeritavad muudatused jäätmemajanduses, mille hulgas on tähtsamad pakendiettevõtjatele ja probleemtoodete maaletoojate/tootjatele tootjavastutuspõhimõtte rakendumine; • Pullapää prügila sulgemine 2006. aasta lõpus; • Läänemaa jäätmejaama rajamine Pullapää prügila territooriumile, mis hakkab teenindama ka Haapsalu linna; • Korraldatud jäätemevedu korraldatakse Haapsalus alates 01. jaanuarist 2002. Jäätmehoolduse üldised eesmärgid 2006 - 2010 • Tõepärase info kogumine jäätmete koguse ja koostise kohta, jäätmemajanduse statistika korrastamine • Elanike keskkonnateadlikuse arendamine • Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine teisese toormena • Jäätmete kogumise optimeerimine • Järelvalve tõhustamine Järgnevates peatükkides on toodud üldiste eesmärkid täitmiseks püstitatud eesmärgid ja tegevused. Tegevuste teostamise tähtajad, hinnanguline maksumus, rahastamise allikad ja tegevuse eest vastutajad on toodud jäätmekava rakendamise peatükis (ptk 8). 4.3.1 Tõepärase info kogumine jäätmete koguse ja koostise kohta, jäätmemajanduse statistika korrastamine Üleriigilises jäätmekavas on välja toodud vajadus saada jäätmekavade koostamiseks ning jäätmehoolduse paremaks planeerimiseks üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Praegune jäätmete statistika põhineb ettevõtete ja asutuste jäätmearuandlusel, kus saab eelkõige ülevaate ladestatavate või üleantavate jäätmete kohta, mitte aga tegeliku jäätmetekke kohta. Linna jäätmehoolduse paremaks kavandamiseks, s.h eelarveliste vahendite vajaduse hindamiseks, on vaja välja selgitada haldusterritooriumil tekkivate jäätmete tegelikud kogused ja koostis. Läänemaa jäätmekava selle eesmärgi saavutamise üheks tegevuseks on ettenähtud elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine. Kohalik omavalitsus peab jäätmeseaduse kohaselt asutama jäätmevaldajate registri ja kehtestama registri pidamise korra. Haapsalu Linnavalitsus kasutab jäätmevaldajate registrit 2004. aastast. Register võimaldab: • jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha andmete lehitsemist ja redigeerimist; • fikseerida jäätmetekkekohad ning jäätmeveo mahud koos vastavate jäätmevaldajate andmetega; • jälgida vastavate jäätmetekkekohtade hetkestaatust, näidates, kas jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud, liitumata või korraldab jäätmeveo ise; • määrata korraldatud jäätmevedu teostavad firmad vastavalt kehtestatud jäätmeveopiirkondadele; • teostada päringuid ja kaardieristusi vastavalt registris fikseeritud andmetele, nagu jäätmeveo staatus, maht, kategooria jne; • jälgida iseseisvalt jäätmevedu korraldanud jäätmevaldajate poolt esitatud aruandlust. Korraldatud jäätmeveo jäätmevedaja esitab kord aastas Linnavalitsusele aruande kogutud jäätmete kohta. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatel on kohustus esitada aruanne oma jäätmekäitlusest kord aastas omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla hoidmiseks sätestatakse ehitusloas jäätmekäitlustingimused ja jäätmearuandluse kohustus. Tabel 12 Eesmärgid ja tegevused tõepärase info kogumisel jäätmete koguse ja koostise kohta, jäätmemajanduse statistika korrastamisel Eesmärgid Tegevused 1. Haapsalus tekkivate jäätmete, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta detailse ülevaate saamine Jäätmevaldajate registri pidamine Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedaja poolt Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute jäätmevaldajate poolt jäätmearuannete esitamine Ehituslubades sätestatakse jäätmekäitlus tingimused ja jäätmearuande kohustus Jäätmekava (viieks aastaks) esitamise kohustus linna ettevõtete poolt. 2. Haapsalus tekkivate jäätmete koostise kohta ülevaate saamine Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine 4.3.2 Elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikuse arendamine Jäätmekavas püstitatud eesmärkide täitmisel ja jäätmetekke stabiliseerimisel on oluline roll elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse arendamisel. Keskkonnateadlikkuse kasvust sõltub jäätmete liigiti kogumine ja tekke vähenemine. Keskkonnateadlikuse suurendamisel on oluline informeerimine ja selgitustöö tegemine elanike ja ettevõtete seas. Teavitamisel tuleb arvestada konkreetsete sihtgruppidega ja teavitustööga peab alustama lasteaedadest ja koolidest. Teavitustööd peab läbi viima järjepidevalt ja süsteemselt. Oluline on tagasiside andmine elanikele ja ettevõtetele jäätmekäitlusalaste kordaminekute ja äpardumiste kohta. Tabel 13 Eesmärgid ja tegevused elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikuse arendamisel Eesmärgid Tegevused 1. Haapsalu jäätmetekitajate keskkonnateadlikkuse väljaselgitamine Keskkonnateadlikkuse uuringu läbiviimine jäätmetekitajate seas 2. Jäätmehooldusalase teavitustöö tegemine lasteaedades ja koolides Info materjali väljatöötamine lasteaedade ja koolide jaoks jäätmete sorteerimise kohta (paberkandjal ja kodulehel) Pedagoogidele jäätmekäitlusalase koolituse korraldamine 3. Jäätmehooldusalase teavitustöö tegemine ettevõtetes ja asutustes Infomaterjali väljatöötamine (paberkandjal ja kodulehel, linna lehes) 4. Jäätmehooldusalase teavitustöö tegemine elanike seas Infomaterjali väljatöötamine (paberkandjal ja kodulehel, linna lehes) 5. Elanike teavitamine eelmiste perioodide jäätmehooldus eesmärkide täitmise ja mittetäitmise kohta linnas Infomaterjali väljatöötamine (paberkandjal ja kodulehel, linna lehes) 4.3.3 Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine teisese toormena. Jäätmete ohtlikuse vähendamine Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus korraldada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kvaliteetse taaskasutatava materjali kogumise eelduseks on jäätmete tekkekohas liigiti kogumine ja erinevate materjalide segunemise vältimine. Oluline on vältida tava- ja ohtlike jäätmete segunemist. Kortermajade juures on oluline soodustada prügimajade rajamist. Pügimajades asuvad erinevad liigiti kogutud jäätmete konteinerid ja neile on ligipääs ainult kindlate kortermajade elanikel. Prügimajad on lukustatud. Sellega hoitakse ära teiste isikute poolt toodavad jäätmed. Prügimajade rajamisega tõuseb oluliselt ka linnapildi esteetiline väärtus. Linnavalitsuse roll prügimajade rajamisel on ettevalmistustegevustes, nagu planeeringute ja projektide koostamise, kaasaaitamine. Jäätmete sorteerimise korraldamisel ja taaskasutamisel tuleb omavalitsusel teha tihedat koostööd tootjatega, kelledel mitmete jäätmeliikide osas kehtib tootja vastutuse kohustus. Tootjatele pandud kohustusi on võimalik täita ainult läbi koostöö jäätmetekitajatega. Järgnevalt on jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgid toodud jäätmeliikide kaupa. Pakendijäätmed Vastavalt jäätmeseadusele on kohaliku omavalitsuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutusel korraldusliku iseloomuga. Kohalik omavalitsus määrab kindlaks: 1. oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. 2. pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korralduse ning väljaarendamise võimalused ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed. Vastvalt Pakendiseadusele peab pakendijäätmete kogumise, taas- ja korduskasutamise eest vastutama pakendiettevõtja selliselt, et taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud järgmselt: 1. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: b) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas; c) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. 2. Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: a) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti aastas; b) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Pakendiettevõtja võib delegeerida oma kohustused taaskasutusorganisatsioonidele. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Kogumispunktide võrgustiku kaudu kogutakse ainult pakendijäätmed, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa vastavatesse müügi- ja kokkuostupunktidesse tagastada. Ohtlike ainetega saastunud pakendid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Tabel 14 Eesmärgid ja tegevused pakendijäätmete kogumisel Eesmärgid Tegevused 1. Pakendijäätmete taaskasutamise määra suurendamine vähemalt 60 %-ni pakendijäätmete kogumassist aastas aastaks 2010 Pakendiorganisatsioonidega koostöös kogumispunktide võrgustiku väljatöötamine Kogumissüsteemi käivitamine 2. Tekkekohas pakendite liigiti kogumise tagamine Teavitada inimesi pakendi liigiti kogumise vajalikkusest ja nende kohustustest Koostöös taaskasutusorganisatsiooniga optimaalse kogumispunktide võrgustiku väljatöötamine 3 jäätmekogumiskeskuse avamine 2005. aasta lõpuks Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, haljastus-, aia- ja kalmistujäätmed. Samuti võib biolagunevate jäätmete alla liigitada reoveemuda. Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest, Haapsalus hinnanguliselt üle 50 protsendi olmejäätmetes. Selliste jäätmete vähendamine olmejäätmete hulgas on oluline prügilate keskkonnaohutuse vähendamisel. Suur osa nendest jäätmetest ladestatakse hetkel veel prügilatesse. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Vähendamse sihtarvud on järgmised: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. a) Paber ja papp Olulise osa olmejäätmete üldkogusest moodustavad paberi- ja papijäätmed, hinnanguliselt 12 %[3]. Eraldi kogutuna saab neid kergesti taaskasutada. Paberi ja papi kogumisel on oluline inimeste teavitamine, millist paberit võib kogumispunkti viia, millist mitte, et vältida materjali kvaliteedi langemist. Tabel 15 Eesmärgid ja tegevused paberi- ja papijäätmete kogumisel Eesmärgid Tegevused 1. Paberi- ja papijäätmete vähendamine olmejäätmete hulgas Paberi ja pappi eraldi kogumine, kui elamumaa sihtotstarbega kinnistul on vähemalt 5 korterit Eramajade ja alla 5 korteriga korterelamute piirkonnas keskkonnajaamades paberi ja papi kogumise arendamine ja laiendamine Ettevõtetetes nõutakse paberi ja papi eraldi kogumist, vajadusel eraldiseisvate paberi ja papi kogumiskonteinerite paigaldamist. b) Kompostitavad jäätmed Hinnanguliselt sisaldab Haapsalus olmejäätmed ca 45 % [4] orgaanilisi jäätmeid. Haapsalu biolagunevaid jäätmeid (köögi-, aia- ja haljastusjäätmed) hakatakse kompostima Läänemaa jäätmejaamas. Jäätmejaama valmimiseni tuleb jätkata linnahoolduses tekkinud haljastusjäätmete kompostimist. Puude oksad on seni antud üle AS Eraküttele, kes teeb okstest hakkepuitu, mis kasutatakse linna katlamajas kütteks. Eramajades tekkinud biolagunevad jäätmed tuleks nii palju kui võimalik kohapeal komposteerida. Oluline on eramajaomanike seas teavitustöö tegemine komposteerimise võimalustest ja nõuetest. Toidujäätmed võib kompostida ainult selleks ettenähtud kompostimisnõudes, kus puudub kahjuritele ligipääs. Aiajäätmed võib kompostida lahtiselt aunades. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumise kohustus jõustub Haapsalus alates 01.01.2007 või pärast Läänemaa jäätmejaama valmimist. Aedades ja haljastuses tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb eraldi koguda ja suunata kompostimisse. Tabel 16 Eesmärgid ja tegevused kompostitavate jäätmete käitemisel Eesmärgid Tegevused 1. Köögi-, aia- ja haljastusjäätmete vähendamine olmejäätmete hulgas. Alates 01.01.2007 või pärast Läänemaa jäätmejaama valmimist biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumine ja komposteerimine. Kohtkompostimise juurutamine individuaalelamute juures (vajadusel kasutada kompostreid). Elanike teavitamine kompostimisvõimalustest. Linnahoolduses tekkinud haljastusjäätmete kompostimine. Kalmistujäätmete kompostimine. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed võivad koosneda väga erinevatest materjalidest – mineraalsed materjalid, metallid, puit, ohtlikud jäätmed jne. Keskkonnakaitseliselt on oluline ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalikult suures ulatuses sortida ja taaskasutada. Eelistada tuleks sorteerimist, aga ka taaskasutamist ehituse käigus. Juhul, kui ehitusel või lammutusel puudub võimalus jäätmete sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortmiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehtiusjäätmed tuleb igaljuhul koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks nähakse Läänemaa jäätmekavas ette ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel, siis tuleb nende käitlemine kindlasti kooskõlastada linnavalitsuse linnakeskkonna osakonnaga. Tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks kinnitatakse jäätmehoolduseeskirjas eraldi lisana. Tabel 17 Eesmärgid ja tegevused ehitus- ja lammutsujäätmete käitlemisel Eesmärgid Tegevused 1. Ehitus- ja lammutusjäätmete maksimaalne liigitikogumine Ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega. Ehitusjäätmete teke üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel kooskõlastatakse linnavalitsuse linnakeskkonna osakonnaga. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas. 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete ohtlikuse vähendamine, ohtlike jäätmete eraldamine teistest jäätmeliikidest 3. Ehtius- ja lammutusjäätmete taaskasutamine 80 % ulatuses aastaks 2010. Ohtlikud jäätmed Vastavalt Jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete (va probleemtoodete) kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Ettevõtted ja asutused korraldavad oma ohtlike jäätmete kogumise ise ja annavad jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele ja tasuvad üle antud jäätmete käitluskulud. Oluline on jätkata ohtlike jäätmete kogumist tavajäätmetest eraldi ja kogumissüsteemi täiustamist. Mitmetele ohtliku iseloomuga toodetele nn probleemtoodetele hakkab lähiajal kehtima tootjavastutuse kohustus. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, elektri- ja elektroonika seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, polüklooritud bifenüülid (PSB). 1. Patareid ja akud Tootjavastutuse rakendamisel on otstarbekas patareide ja akude kogumist jätkata senise süsteemi alusel ja vajudusel laiendada süsteemi. Süsteemi haldamiskulusid hakkavad katma tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui tootja on oma vastutuse vastavale organisatsioonile üle andnud. 2. Elektri- ja elektroonikaseadmed (EE-seadmed) EE-seadmete tootjavastutus hakkas kehtima alates 13. august 2005. Alates sellest kuupäevast on EE-seadmete maaletoojatel/tootjatel kohustus kodumajapidamise EES jäätmed kokku koguda ja taaskasutada. Vastvalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 376 on EES jäätmete taaskasutusmäärad 31. detsembriks 2008 järgmised: 1) Suured kodumasinad ja automaadid – vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist; 2) IT ja telekommunikatsiooni- ning tavatarbijale määratud seadmed – vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 65% ulatuses seadmete keskmisest massist; 3) Väikesed kodumasinad, valgustusseadmed, elektri- ja elektroonikatööriistad, mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid, seire- ja valveseadmed – vähemalt 70% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest massist; 4) gaaslahenduslampide korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses lampide massist. EES jäätmete kogumise võimalused on järgmised: • keskkonnajaamas; • kogumisauto ringide käigus; • EE-seadmete jaemüüjate kaudu. 3. Mootorsõidukid ja nende osad Vanade mootorsõidukite ja nende osade ning mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade kogumisele ja käitlemisele kohaldub tootjavastutuse kohustuse põhimõte. Alates 1. jaanuarist 2006. a on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Alates 1. jaanuarist 2015. a on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 95% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus on vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Vastavalt seadusele võib kuni 16. juuli 2006 prügilasse ladestada ainult tükeldatud rehve. Pullapää prügilasse on rehvide ladestamine ka tükeldatult keelatud. 4. Polüklooritud bifenüülid Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja PCB jäätmete tootjavastutuse süsteemi sekkuda, kuna vastavaid jäätmeid tekib Eestis väga vähe. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Omavalitsuse tegevused probleemtoodete valdkonnas saavad olla kontolli saavutamine ettevõtete üle, keda tootjavastutuse kohustus puudutab ja nõuda neilt tootjavastutuse põhimõtte täitmist ning vajadusel vastavate lubade ja litsentside olemasolu ning jäätmearuandluse täitmist. Oluline roll omavalitsusel on kaasaaitamine teavitustöö ja järelvalve tegemisel. Järelvalve tõhusamaks läbiviimiseks tuleb teha koostööd riikliku keskkonnajärelvalve asutustega. Tabel 18 Eesmärgid ja kohustused ohtlike jäätmete käitlemisel Eesmärgid Tegevused 1. Maksimaalne ohtlike jäätmete eraldi kogumine elanikkonnalt Praeguse kogumissüsteemi säilitamine. Ravimikogumisepunktide loomine suurematesse apteekidesse (3-6 ravimikogumiskasti). Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine kuni 2 korda aastas. 2. Ettevõtetes ja asutustes ohtlike jäätmete liigiti kogumine Nõuda ettevõtetelt, kus tekib ohtlikke jäätmeid, selliste jäätmete eraldi kogumist. Vajadusel nõuda ettevõttesisese kogumispunkti sisseseadmist ettevõttes. 3. Probleemtoodete kogumissüsteemi käivitamine Probleemtoodete kogumise võimaldamine keskkonnajaamas, võimalusel jäätmekogumiskeskustes (rahastamine koostöös tootjaga). Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmed Keskkonnaministri 26.06.2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kohta sätestatakse omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas eraldi lisana. Tabel 19 Eesmärgid ja tegevused tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete käitlemisel Eesmärgid Tegevused 1. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete maksimaalne liigitikogumine Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise kord kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas. 4.3.4 Jäätmete kogumise optimeerimine Korraldatud jäätmevedu Omavalitsuses tekkivate jäätmete kogumise optimeerimisel mängib olulist rolli korraldatud jäätmeveo rakendumine. Alates 01. jaanuarist 2002 korraldatakse Haapsalus korraldatud jäätmevedu. Haapsalu linnas on üks veopiirkond, milleks on kogu linna haldusterritoorium. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks viib Linnavalitsus läbi avaliku konkurssi. Edukaks tunnistatud ettevõtja saab jäätmeveo eri- või ainuõiguse kuni kolmeks aastaks. Korraldatud jäätmevedu reguleerib Haapsalu Linnavolikogu 26. novembri 2004. a määrus nr 49 «Jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo teenustasu piirmäära, veopiirkondade, jäätmeveo sageduse ja aja määramine» . Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud: Jäätmekood ______________ Jäätmete nimetus _____________________________________________ 200101 paber ja papp (kui elamumaa sihtotstarbega kinnistul on vähemalt 5 korterit) 200108 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (eraldi kogumise nõue alates 01.01.2007 või pärast Läänemaa jäätmejaama valmimist) 200301 segaolmejäätmed 200307 suurjäätmed Seisuga märts 2005 oli Haapsalu linnas sõlmitud jäätmeveo lepinguid 971, neist 659 eraklientidega, 68 korteriühistutega ja 224 asutuste ja ettevõtetega.[5] Seisuga märts 2005 on kortermajadel ca 98% ja eramajadel ca 40% ulatuses lepingud olemas. Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus asutada jääätmevaldajate register ja kehtestada registri pidamise kord. Haapsalus on alates 2004. aastast sisse seatud jäätmevaldajate register. Tabel 20 Eesmärgid ja tegevused jäätmete kogumise optimeerimisel (korraldatud jäätmetevedu) Eesmärgid Tegevused 1. Kõikide jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveoga Jäätmevaldajate teavitamine nende kohustustest 2. Ülevaate omamine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud füüsilistest ja juriidilistest isikutest Mitteliitunud esitavad kord aastas jäätmearuande Jäätmejaama rajamine Jäätmejaam on valvega territoorium, kus on taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete jaoks eraldi kogumiskonteinerid. Haapsalu linn osaleb koos teiste Läänemaa omavalitsustega Läänemaa jäätmejaama rajamisel. Jäätmejaam hakkab teenindama kogu Haapsalu linna. Maksimaalselt tuleks jäätmejaamas ette näha alljärgnevad toimingud: • jäätmete ümberlaadimine autolt autole ehk kaheetapilise veo korraldamine; • elanikkonnalt oma transpordiga toodavate sorditud ja sortimata jäätmete vastuvõtt (konteinerid • paberi, papi, klaasi, metalli, plasti, ohtlike jäätmete jne tarbeks); • varjualune ohtlike jäätmete, taaskasutatavate jäätmete sortimiseks ja pakendamiseks ning • suurjäätmete hoiustamiseks ja töötlemiseks; • jäätmete purustusliini paigaldamine. purustamise eesmärk on puidust, papist ja paberist • kütuse tootmine, prügilasse ja taaskasutamisele suunatavate jäätmete purustamine; • biojäätmete ja reostatud pinnase töötlemisplats – kompostimisväljak; • kõvakatteline väljak ehitusplatsil eelsorditud lammutusjäätmete ja kompostimise lisaainete • (saepuru, turvas jne) ladustamiseks • lammutusjäätmete töötlemine hakkaks toimuma perioodiliselt mobiilse töötlemisseadmega • vastavalt jäätmete tekkele ja ladustamisvõimalustele; • elektroonikajäätmete vastuvõtt (ja lammutamine); • autokummide vaheladustamine ja eeltöötlus. Probleemtoodete vastuvõtmisel tuleb teha koostööd tootjate / maaletoojatega või nende poolt loodud tootjavastutusorganisatsioonidega. Probleemtoodete kogumist ja käitlemist rahastavad tootjad / maaletoojad. Tabel 21 Eesmärgid ja tegevused jäätmete kogumise optimeerimisel (jäätmejaama rajamine) Eesmärgid Tegevused 1. Elanikele mugavate tingimuste loomine jäätmete üleandmiseks Jäätmejaama rajamine aastaks 2006 Pullapää prügila territooriumile 2. Jäätmete sorteerimise soodustamine 4.3.5 Järelvalve tõhustamine Järelvalve jääätmemajanduse üle toimub Keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. Järelvalvet võivad teostada keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsus, kellele on Keskkonnajärelevalve seaduse järgi samasugused õigused ja kohustused järelevalve tegemiseks nagu keskkonnainspektsioonilgi. Tabel 22 Eesmärgid ja tegevused järelvalve tõustamisel Eesmärgid Tegevused 1. Jäätmevaldajatest ülevaate saamine Haapsalu linnas Korraldatud jäätmeveoga hõlmata maksimaalselt kogu linna territoorium. Korraldatud jäätmeveo registri pidamine. Koostöö tegemine keskkonnainspektsiooni, keskkonnateenistuse ja omavalitsuste vahel. 5. Jäätmekava keskkonnamõju Haapsalu jäätmekava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on kasutatud alljärgnevaid kriteeriume: - ressursside säästev kasutus - keskkonnakahjustuste vältimine - jäätmetekke vähenemine, vältimine - jäätmekäitluse põhinõuete järgimine - parima võimaliku (mõistlike kulutustega) tehnoloogia kasutamine - jäätmete taaskasutamine (tehnoloogilise võimaluse ja mõistlike kulutuste korral) - jäätmete taaskasutamise eelistamine nendest energia saamisele või kõrvaldamisele - jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedases tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas - jäätmekäitluse mõju keskkonna seisundile - jäätmekäitluses vajamineva loodusvaru maht - jäätmealase informatsiooni kättesaadavus - jäätmekäitluse energiatarve (sh veo ja kogumise optimeeritus) - jäätmete ohtlikkuse vähendamine - jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega - jäätmehoolduse integreeritus loodusvarade kasutamisega Jäätmevaldkond on üks paremini reguleeritud keskkonnavaldkondi Eestis, mille selgeks sihiks on tagada keskkonnakaitse eesmärkide saavutamine pikemas perspektiivis. Riiklikult sätestatud normatiivide aluseks on kaalutletud arvestused, mis peavad tagama keskkonna kaitse ja võimaldama normaalse elu- ja majandustegevuse. Omavalitsuse jäätmekava on strateegiadokument, millega määratleb kohalik omavalitsus oma rolli jäätmemajanduse korraldamises. Alljärgnevalt on kirjeldatud jäätmekava rakendamise mõjusid keskkonnakomponentide kaudu. 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale on positiivne, kuna aitab tagada keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Konkreetset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele ei ole võimalik määratleda. 5.2 Mõju pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele Jäätmekava eesmärkide ja tegevuste põhiline eesmärk on tagada keskkonna kaitse. Nii jäätmete taaskasutamine, ohtlikkuse vähendamine, ladustamine võimalikult keskkonnaohutult kui elanikkonna teadlikkuse tõus aitavad kaasa jäätmete põhjustatud kahjuliku mõju vähendamisele. 5.3 Mõju kultuuripärandile ja maastikele Jäätmetega seotud mõjud kultuuripärandile ja maastikele on Haapsalu kontekstis seotud kultuuriobjektide ümbruse ja maastike risustamisega olmejäätmetega. Haapsalu jäätmekavaga püstitatavad eesmärgid ja planeeritavad tegevused võimaldavad tagada küll üldise heakorra linnas, kuid ei võimalda suunata lõpuni iga üksikisiku käitumist. Seetõttu ei välista jäätmekava võimalikku maastiku prahistamist, kuid koosmõjus teiste jäätmealaste regulatsioonidega loob senisest paremad eeldused vältimaks maastike (sh kultuuripärandi objektid ja nende ümbrus) risustamist. 5.4 Sotsiaalmajanduslik mõju, mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Jäätmed võivad ohustada inimeste tervist (ohtlikud jäätmed, nakkusoht). Jäätmekava tegevused ohtlike jäätmete kogumise korraldamiseks ning jäätmekorralduseks üldse võimaldavad seda ohtu oluliselt vähendada. Põhilisteks meetmeteks on kavandatav ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiendamine, elanikkonna teavitamine ja meetmed, mis vähendavad jäätmeteket ning nende sattumist loodusesse. Seda peab toetama ka inimeste teadlikkus jäätmete ohtlikkusest ja nõuetekohase käitlemise vajalikkusest ning piisav keskkonnajärelevalve. Jäätmekava rakendamise aja jooksul tõusevad tõenäoliselt jäätmekorralduse hinnad elanikele ja ettevõtetele (isikutele, kes tekitavad olmejäätmeid). Pullapää prügila sulgemise järel (see ei ole jäätmekavaga määratud) tõusevad kindlasti jäätmeveo hinnad piirkonna elanikele, kuna jäätmeid on vaja hakata vedama mõnda keskkonnanõuetele vastavasse prügilasse, millega kaasnevad esmalt suuremad transpordikulud ja ka ladestustasud. Hindade kasvu aitab vähendada jäätmejaama rajamine piirkonda (Pullapääle), kus kogutakse kokku Haapsalu linna olmejäätmed, misjärel need transporditakse edasi prügilasse. Prügila valikul saab valida odavama, arvestades transpordikulusid ja ladestamise tasusid prügilates. Samas suunavad suuremad olmejäätmete käitlemise tasud inimesi vähendama jäätmete hulka. Sama võimaldab arendatav taaskasutuse süsteem. Kokkuvõttes ei ole alust väita, et eraisikute kulud jäätmete käitlemisele suurenevad oluliselt ning puuduvad võimalused seda mõju leevendada. Kulud jäätmete käitlemisele võivad osutuda väikese sissetulekuga isikutele suureks, mida võiks linnavalitsus sotsiaaltoetuste vms meetodite abil leevendada. Negatiivselt mõjub jäätmekava rakendamine neile, kes vaatamata vastavast kohustusest ei ole liitunud jäätmeveo süsteemiga või eiravad kehtivaid norme ning peavad tänu tõhustuvale jäätmekorraldusele ja järelevalvele hakkama jäätmete käitlemise eest maksma. Käesolevas töös ei peeta vajalikuks seda mõju hinnata, sest õigusaktide täitmise nõue on eelduslik. Inimeste vajaduste hulka kuulub soov elada esteetiliselt väärtuslikus keskkonnas ning üha enam ka soov ja õigus elada puhtas, ökoloogiliselt funktsioneerivas keskkonnas. Jäätmekava rakendamine võimaldab seda soovi täita. 5.5 Mõju Haapsalu Tagalahe ravimuda varudele Avalikustamise käigus on tõstatatud küsimus võimalikust Haapsalu Tagalahes paikneva ravimuda maardla varude jäätmetega reostumisest üleujutuste korral. Haapsalu Tagalaht (Haapsalu administratiivpiiridest väljas olev ala) on ka Natura 2000 võrgustiku ala. Praegu asub võimalikus üleujutusalas üks jäätmekogumispunkt (keskkonnajaam). Jäätmekavas on planeeritud lisaks ühe uue keskkonnajaama rajamine üleujutusalasse. Jäätmekavas ei sätestata ettevõtete jäätmekäitluskohtade asukohti. Jäätmekogumispunktides kogutakse jäätmed kinnitatud konteineritesse, mistõttu nende pääsemine loodusesse on vähetõenäoline. Siiski tuleks jäätmepunkti projekteerimisel üleujutuse võimalusega arvestada ning jäätmekogumispunktides mitte ladustada ohtlikke jäätmeid viisil, et on võimalik nende pääsemine loodusesse. Üleujutusalas olevates jäätmekogumispunktides ei koguta vedelaid ohtlikke jäätmeid (kogutakse: patareid ja väikeakud; olmekeemia taara; õlijäätmetega reostunud taara; värvijäätmed; printerite tooneri kassetid). Elavhõbedat sisaldavad jäätmed, vedelad jäätmed, autoakud jms otsest ohtu kujutavad jäätmed kogutakse Lihula mnt kogumispunktis ja ravimid apteekides. Jäätmekogumispunktide konstruktsioon ei tohiks normaalse ekspluateerimise juures võimaldada konteinerite ümberminemist ja lahtipääsemist, neid tühjendatakse kord nädalas ning jäätmete kogused on väikesed. Seetõttu ei ole tõenäoline sedavõrd olulise keskkonnareostuse tekkimine, et oleks ohustatud Tagalahe ravimuda varud või Väinamere linnu- ja loodushoiuala. Siiski tuleb jäätmekäitlusega seotud rajatiste kavandamisel ja rajamisel (detail- ja üldplaneeringute menetlemisel, ehitus-, tegevus- ja jäätmelubade väljastamisel jms) üleujutuse võimalusega arvestada. Nõue kehtib ka ettevõtete jäätmekäitluskohtade kohta. Samas võib üleujutuse korral olmeprügikonteineritest pääseda välja olmeprügi, mis võib kanduda ka merele. Siiski omavad need kogused mõju vaid heakorrale. Tõenäoliselt oleks selle mõju ärahoidmise meetmeks linna elanike ja asutuste tähelepanu pööramine üleujutusega kaasnevatele ohtudele ning nende ennetamisele. Võimalikus üleujutusalas asub ka AS Haapsalu Veevärk kompostimisväljak. AS Haapsalu Veevärk veepuhastusjaam on rekonstrueeritud 1997. aastatel ning arvestades veepuhastusjaama asukohta, on eeldatavalt arvestatud üleujutuse võimalusega.

Joonis. Haapsalu üleujutuse kaart +2,0 m Ülal on esitatud Haapsalu linna plaan koos +2,0 m samakõrgusjoonega, mis üldjoontes vastab 9. jaanuari 2005 üleujutud alale (kaardi on koostanud arhitekt Tõnis Padu, avaldatud http://www.haapsalu.ee/include/upload/Hps_yleujut_tapsust_v.jpg). Vee tase võib olla piirkonniti erinev, sõltudes tuule suunast, reljeefist, hoonestusest, taimestikust jms. Suurem üleujutus on vähemtõenäoline, kuid ohtlike jäätmete kogumispunktide jms keskkonnaohtlike rajatiste paigutamisel peaks arvestama maksimaalse võimaliku üleujutusega. Üleujutuse võimalikke piire tuleb täpsustada topograafiliste kaartide abil. 5.5 Ettepanekud jäätmealasele tegevusele Alljärgnevalt on esile toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekud jäätmekava täiendamiseks ja jäätmealase tegevuse korraldmaiseks: - Kavandada elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks võimalikud lisategevused (n perioodiline info kohalikus/linnalehes). - Tagada linnapoolne kontroll jäätmetekitajate jäätmealase tegevuse üle (nõuda ettevõtte jäätmekava koostamist ning aruandlust). - Selgitada elanikkonna vajadusi ja tagada piisavad vajalikud võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja taaskasutuseks. - Kaaluda toetust taaskasutuskeskuse (www.taaskasutus.ee) sarnasele ettevõttele. - Omavalitsuse toetus jäätmekogumispunktide (prügimajade) rajamiseks (nt planeerimine, tüüpprojektid) ja jäätmealase ühistegevuse (n eramajade piirkondades) toetamine. - Koostöö Keskkonnainspektsiooniga (rikkumiste info vahetamine, ekspertteabe vahetamine). - Jäätmekäitlusega seotud rajatiste kavandamisel ja rajamisel (detail- ja üldplaneeringute menetlemisel, ehitus-, tegevus- ja jäätmelubade väljastamisel jms) arvestada üleujutuse võimalusega. 5.5 Kokkuvõte keskkonnamõju strateegilisest hindamisest Haapsalu linna jäätmekava on strateegiline planeerimisdokument, mis koostatakse jäätmekäitluse valdkonna suunamiseks. Lähtudes Haapsalu Linnavalitsuse seisukohast, viidi läbi jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõjude hindamise käigus tuvastati vahetu, kaudne ja kumulatiivne jäätmekava rakendamise aegne ning pikem positiivne mõju looduskeskkonnale ja vähene negatiivne mõju inimeste varale jäätmekäitluse mõningase tõenäolise kallinemise kaudu. Negatiivset mõju on võimalik leevendada jäätmevaldkonna väliste meetmetega. Kokkuvõttes on keskkonnaeesmärke järgiv jäätmekäitlus vajalik ja vältimatu ning kogumõju positiivne. Jäätmekava eesmärgid on kooskõlas riiklikult püstitatud eesmärkidega ning tagavad keskkonna hoiu. Keskkonnamõhju strateegilise hindamise aruandes on välja pakutud indikaatorid, mille abil hinnata jäätmekava rakendumist ja selle tulemusi keskkonnale. Valdavalt kattuvad need kriteeriumid Jäätmekava enda täitmise hindamiseks kasutatavatega. Jäätmekäitluse tõhustamine ja tänapäevaste keskkonnanõuete järgimine nõuab lisakulusid jäätmetekitajatelt, samas on nende kulude tagajärjel saavutatav parem keskkonnaseisund ning väiksem oht nii elukeskkonnale kui inimese tervisele. Jäätmete taaskasutamine säästab loodusressursse, mis on aluseks säästvale arengule. Haapsalu jäätmekava saab pidada keskkonnakaitse põhimõtetega kooskõlas olevaks ja aitab kaasa Keskkonnastrateegias püstitatud keskkonnaeesmärkide täitmisele. Mõjude hindamist raskendas jäätmealase teabe vähesus ja kättesaadavus, eeskätt jäätmetekke ja selle dünaamika analüüsimiseks. Vähene oli ka elanike ja ettevõtjate huvi jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise osas, mis on siiski mõistetav, sest reeglina protsesside nii varases staadiumis ja niivõrd üldise taseme dokumentide vastu ongi huvi vähene. Avalikustamise käigus tegi üks asutus ettepaneku täiendada SMH aruannet. 6. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang Peamine loodusvara kasutamine jäätmemajanduses on seotud prügilate ehitamise ja sulgemisega. Loodusvarade kasutamine on seotud ka jäätmejaamade rajamisega. 31. jaanuaril 2006 lõpetatakse jäätmete ladestamine Pullapää prügilas. Pullapää prügila sulgemiseks on Pullapää prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekti järgi vajalikud järgmised peamised materjalid: Tabel 23 Pullapää prügila sulgemiseks vajaminevad materjalid ja kogused Töö nimetus Mõõtühik Kogus 1. Raske või keskmine liivsavi (kattpinnas) m3 28800 2. Kasvupinnas m3 3500 3. Heinaseeme kg 300 4. Võsa raiumine ja koondamine m3 1600 5. Jäätmete koondamine ja tihendamine buldooseriga m3 5000 6. Kattepinnase vedu, veo kaugus 20 km tkm 576000 7. Kattepinnase planeerimine, nõlvade tasandamine m3 28000 8. Kasvupinnase vedu, veokaugus 20 km tkm 70000 9. Kasvupinnase planeerimine m3 3500 10. Heinaseemne külv m3 32000 11. Piirdekraavi rajamine h=0,4 m, B=1,2 m jm 516 12. Piirdekraavi rajamine h=1,0 m, B=4,0 m jm 220 13. Piirdekraavi voolusängi kindlustamine, kivikindlustus jm 10 14. Infotahvli pagaldamine tk 1 7. Võimalikud rahastamisallikad Sisuliselt jagunevad jäätmehoolduse tegevused ja rahastamine järgmiste osapoolte vahel: • riik, • maakond, • omavalitsus, • erasektor, • jäätmetekitaja. Üldtunnustatud põhimõtted jäätmehoolduses on saastaja maksab ja tootjavastutus. Jäätmeseaduses on sätestatud, et jäätmekäitluskulud kannab jäätmevaldaja ehk jäätmetekitaja. Mitmetes jäätmehooldus valdkonnas kehtib tootjavastutus põhimõte, mille järgi peab teatud jäätmete kogumise ja käitlemise rahastama maaletooja / tootja. Omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamisel on võimalik kasutada järgmiseid rahastamise allikaid: • jäätmetekitajad (jäätmeveo teenustasu) • tootjavastutus • kohaliku omavalitsuse eelarve • riiklikud vahendid • Keskkonnainvesteeringute Keskus • EL struktuurfondid Olulisemad jäätmehooldusalased tegevused, mis vajavad järgmistel aastatel rahastamist: • Läänemaa jäätmejaama rajamine • Linnas kogumispunktide rajamine • Pullapää prügila sulgemine • Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi jätkamine ja täiustamine • Keskkonnaalane teavitamine 8. Jäätmekava rakendamine Valdkond Tegevus Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Rahastamise allikas Vastutaja 1. Info kogumine jäätmete koguse ja koostise kohta, jäätmemajanduse statistika korrastamine (jäätmekava ptk 4.3.1) Jäätmevaldajate registri pidamine Pidevalt Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedaja poolt Kord aastas Täiendav rahastamine ei ole vajalik Jäätmevedaja Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute jäätmevaldajate poolt jäätmearuannete esitamine Kord aastas Täiendav rahastamine ei ole vajalik Jäätmevaldaja Ehituslubade väljastamise sidumine jäätmearuandluse kohustusega Ehitusloa taotluse esitamisel Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV Ettevõtete jäätmekavade esitamine 2006. aasta lõpuks Kulud kannab ettevõtja ET ET Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine Kord viie aasta jooksul 30 000 kr (sõltub uuringu metoodikast ja läbiviimise viisist) LV, F LV 2. Elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikuse arendamine (jäätmekava ptk 4.3.2) Koolitus pedagoogidele jäätmehooldusest koolides ja lasteaedades jäätmete sorteerimise juurutamiseks 2006 10 000.- LV, F LV Infomaterjali koostamine linna jäätmekäitlusnõute tutvustamiseks linnakodanikele, ettevõtetele, koolidele, lasteaedadele 2006 15 000.- (a sihtgrupp) LV, F LV Jäätmealase info edastamine linna kodulehel ja linnalehes Kord kvartalis Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV Infomaterjali koostamine eelmiste perioodide jäätmekäitluse eesmärkide täitmise ja mittetäitmise kohta (linna kodulehel, linnalehes) Kord aastas Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV 3. Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine teisese toormena. Jäätmete ohtlikuse vähendamine (jäätmekava ptk 4.3.3) Prügimajade rajamine. Vastavalt vajadusele Korteriühistud Prügimajade planeeringute ja projektide koostamine Vastavalt vajadusele LV LV Pakendiorganisatsioonidega koostöös kogumispunktide võrgustiku väljatöötamine ja kogumissüsteemi käivitamine 2006 Kulud kannab tootja Tootjad Tootjad 3.2 Teavitada inimesi pakendi liigiti kogumise vajalikkusest ja nende kohustustest kohalikus ajalehe, linna kodulehel 2006 Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV, tootjad 3.3 Paberi ja pappi eraldi kogumine, kui elamumaa sihtotstarbega kinnistul on vähemalt 5 korterit Pidevalt Kulud kannab jäätmevaldajaja JV Jäätmevaldaja 3.4 Eramajade ja alla 5 korteriga korterelamute piirkonnas keskkonnajaamades paberi ja papi kogumise arendamine ja laiendamine Kulud kannab jäätmevaldaja JV LV, jäätmevaldaja 3.5 Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel nõutakse paberi ja papi eraldi kogumist, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg Pidevalt Kulud kannab jäätmetekitaja JV Jäätmevaldaja 3.6 Alates 01.01.2007 või pärast Läänemaa jäätmejaama valmimist biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumine ja komposteerimine 2007 või pärast Läänemaa jäätmejaama valmimist Kulud kannab jäätmetekitaja JV Jäätmevaldaja 3.7 Kohtkompostimise juurutamiseks individuaalelamute juures elanike teavitamine kompostimisvõimalustest (infovoldik/linna koduleht) 2006 15 000.- LV LV 3.8 Linnahoolduses tekkinud haljastusjäätmete kompostimine. Pidevalt LV LV 3.9 Kalmistujäätmete kompostimine. 2006 LV LV 3.10 Ehitusjäätmete teke üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel kooskõlastatakse linnavalitsuse linnakeskkonna osakonnaga. Pidevalt Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV Ohtlike jäätmete kogumine keskkonnajaamades. Pidevalt LV LV Ravimikogumisepunktide (3-6 ravimikasti) loomine suurematesse apteekidesse. 2006 – 2007 30 000.- LV, ET LV Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine. 1 korda aastas Kuni 30 000.- aastas LV LV Nõuda ettevõtetelt, kus tekib ohtlikke jäätmeid, selliste jäätmete eraldi kogumist. Pidevalt Kulud kannab ettevõte ET ET Vajadusel nõuda ettevõttesisese kogumispunkti sisseseadmist ettevõttes. Pidevalt Kulud kannab ettevõte ET ET Probleemtoodete kogumise võimaldamine keskkonnajaamas (rahastamine koostöös tootjaga). 2007 Kulud kannab tootja Tootjad Tootjad 4. Jäätmete kogumise optimeerimine (jäätmekava ptk 4.3.4) Jäätmevaldajate teavitamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest Vastvalt vajadusele Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV Jäätmearuande esitamine jäätmete käitlemise kohta korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt Kord aastas Täiendav rahastamine ei ole vajalik Jäätmevaldaja Seoses Pullapää prügila sulgemisega jäätmejaama rajamine 2006 LV, F LV Pullapää prügila sulgemine 2007 3 000 000.- ET, F LV 5. Järelvalve tõhustamine (jäätmekava ptk 4.3.5) Koostöö tegemine keskkonnainspektsiooni, keskkonnateenistuse ja omavalitsuste vahel. Pidevalt Täiendav rahastamine ei ole vajalik LV LV – linnavalitsus, F – fondid (KIK, EL struktuurfondid), ET – ettevõtted, JV – jäätmeveo teenustasu, T - tootjad [1] Ragn-Sells AS andmed [2] Jäätmed, mida ei ole võimalik läbiviidud uuringus eelpooltoodud kateooriatesse liigitada [3] Vt jäätmekava ptk 3.1.4 [4] Vt jäätmekava ptk 3.1.4 [5] Ragn-Sells andmed