Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna kalmistu eeskirja kinnitamine — KO, 48, 1067

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 6 lõike 3 punkti 2, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa linna kalmistu eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 23. märtsi 1998. a määrus nr 31 (RTL 1998, 133/134, 517) «Põltsamaa linna kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 22. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 15. aprilli 2002. a määrusega nr 98 PÕLTSAMAA LINNA KALMISTU EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Põltsamaa linna kalmistu (edaspidi kalmistu) eeskiri sätestab kalmistu haldamise, kasutamise, rajamise ja sulgemise korra. 2. Kalmistu haldamisel, kasutamisel, rajamisel ja sulgemisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ning käesolevast eeskirjast. 3. Käesolevas eeskirjas mõistetakse kalmistu all üldkasutatavat territooriumi, mis vastavalt Põltsamaa linna üldplaneeringule on ette nähtud surnute matmiseks. 4. Kalmistu eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile kalmistul viibijaile. 5. Kalmistu juurde kuuluvad parklad, veevõtukohad, jäätmekogumiskohad, piirdeaed, kabelinoone, külmkamber, tualetid, teadetetahvlid ( edaspidi ehitised). 6. Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid kalmistu haldaja (edaspidi haldaja), kelle õigused ja kohustused määrab Põltsamaa Linnavalitsus kindlaks lepinguga. 7. Hauaplatside eraldamisega, kalmistu korra eeskirja täitmise kontrollimisega ja kalmistu korrashoiuga tegeleb haldaja. 8. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: hauaplats – maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isikule surnu(te) matmise eesmärgil ja mis koosneb ühest või mitmest hauakohast; hauaregister – haudade ja hauaplatsi valdajate andmekogu; matmise kvartal – kalmistu territoriaalse jaotuse üksus; matmistava – rahvuslikke traditsioone ja tavasid järgiv matmisviis ja matusekorraldus; hauaplatsi valdaja – isik, kelle valdusse hauaplats on kalmistu haldaja poolt antud; matmisraamat – matmise registreerimise raamat. 9. Kalmistu on avatud iga päev. 10. Kalmistu kohta peab haldaja järgmist dokumentatsiooni: 10.1. hauaregistrit; 10.2. matmisraamatut. 11. Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Põltsamaa Linnavalitsuses. 12. Kalmistul peavad olema: 12.1. matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad; 12.2. teadete tahvel teabega osutatavate teenuste ja nende hindade kohta, kalmistu eeskirjade ning haldaja aadressi ja telefoni numbri kohta; 12.3. kalmistu plaan, kuhu on märgitud hooned ja rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised objektid, surnuaia eri osade liigenduslikud orientiirid; 12.4. kalmistuinventari hoidmiseks vajalikud ruumid; 12.5. parkimisplatsid; 12.6. veevõtukohad; 12.7. tähistatud prügimahapanekukohad ja konteinerid; 12.8. tualett. 13. Haldaja kasutuses peab olema kalmistu plaan, kus on fikseeritud nummerdatud matmiste kvartalid, matmiste read, hauaplatsid ja hauad ning kalmistu rajatised. 14. Kalmistul osutatavate tasuliste teenuste hinnad ja esmase hauaplatsi väljastamise tasu kehtestab linnavalitsus haldaja ettepanekul. II. HAUAPLATSIDE ERALDAMISE TINGIMUSED JA KORD 15. Hauaplatside eraldamist, kalmistu eeskirja täitmist ja kalmistu korrashoidu korraldab kalmistu haldaja. 16. Hauaplats eraldatakse taotleja poolt esitatud maetava surmatunnistuse alusel. Kalmistu haldaja esindaja (edaspidi kalmistuvaht) matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud juhtudel ja korras, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 17. Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis. 18. Kalmistuvaht peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal hauaplatsi mõõdud ja informeerima platsi valdajat või valdaja esindajat tema õigustest ja kohustustest. Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 2,5x1,2 m ühe hauakoha kohta. Urnimatuseks ettenähtud maa-ala suurus on 1 m2 ühe hauakoha kohta. 19. Hauaplats eraldatakse isikule kahekümne viie aastase tasuta kasutusõigusega. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi valdajal õigus pikendada hauaplatsi kasutusõigust järgmiseks 25 aastaks või kasutusõigus lõpetada. Hauaplatsi valdaja teovõimetuse või surma korral lähevad tema õigused ja kohustused üle eestkostjale või pärijale. 20. Hauaplatsi kasutusõigusest loobumise korral teatab hauaplatsi valdaja sellest kirjalikult kalmistu haldajale. Kasutusõigusest loobumise korral on kalmistu haldajal õigus hauaplatsi vaba osa uuteks matusteks välja anda. 21. Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle hauaplatsi kasutusõigus. III. MATMINE 22. Loa matmiseks annab kalmistuvaht maetava isiku surmatunnistuse alusel. 23. Kalmistuvaht registreerib matmise matmisraamatus, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, vanus, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatunnistuse number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta. 24. Matmisloa väljastamisel teeb kalmistuvaht kande hauaregistrisse ja kalmistu plaanile. 25. Matmise aeg kooskõlastatakse kalmistuvahiga nii, et matmine ei toimuks mitte varem kui 36 tunni möödumisel surma saabumisest. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvahile olema ette teatatud mitte vähem kui üks ööpäev. Riiklikel pühadel matmisi üldjuhul ei toimu. Matmine on lubatud ainult valgel ajal, üldjuhul kella 10.00–16.00. 26. Käesoleva eeskirja punktides 17 ja 25 loetletud nõuetest võib erandkorras kalmistuvahi kirjalikul loal kõrvale kalduda juhul, kui matuse korraldajad soovivad matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. 27. Haldajal on õigus keelduda käesoleva eeskirja punktis 26 nimetatud matmiskorralduseks loa andmisest, kui niisugune matmine on vastuolus keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega. 28. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 2,0 m, urniga 1 m. Haua kaugus hauaplatsi piirist kirstuga matustel peab olema minimaalselt 0,2 m, urniga matustel minimaalselt 0,8 m. Pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata. 29. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. 30. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. 31. Matja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga. 32. Hauaplatsi korrastab pärast matmist matja. 33. Pealematmine võib toimuda vähemalt 20 aasta möödumisel eelmisest matusest. 34. Kultuurilooliselt tuntud isikute hauaplatsidele peale ei maeta. 35. Kalmistu vanadele hauaplatsidele võib matta järgmistel tingimustel: 35.1. perekonna hauaplatsile valdaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matusest on möödunud vähemalt 20 aastat; 35.2. vabanenud ja uuesti välja antud hauaplatsile pärast 20 aasta möödumist viimasest matusest; 35.3. perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse. IV. HAUAPLATSIDE KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 36. Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja detailplaneerimisprojektis määratud kujundusnõudeid. Hauaplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel hauaplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või -rajatised eemaldada hauaplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. 37. Iga hauaplats peab olema tähistatud. 38. Hauatähised on: 38.1. hauarist; 38.2. hauakivi; 38.3. hauasammas; 38.4. hauaplaat. 39. Hauarajatised on: 39.1. hauaplatsi piirdeaed; 39.2. hauaplatsi piirav äärekivi; 39.3. valatud betoonrant; 39.4. hauaplatsile istutatavad puud, põõsad ja hekk (heki kõrgus kuni 0,5 m). 40. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. Kasutada võib madalhaljastust ja puude minivorme. Hauaplatsile paigaldatud hauatähised ja/või hauarajatised on valdaja omand. 41. Hauarajatised peab hauaplatsi valdaja rajama nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks rajatise varisemisohtu. 42. Kalmistu haldajal on õigus eemaldada raieloa alusel või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad (või ohtlikud) aiad, puud ja põõsad. 43. Hauaplatsi hooldamise korraldab hauaplatsi valdaja. Hauaplatsi hooldaja on kohustatud korrastama hauatähised ja -rajatised, hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad. Prügi (lehed, muu risu) tuleb viia selleks ettenähtud kohta. 44. Omasteta surnud maetakse linna kulul. V. KALMISTU SISEKORD 45. Kalmistu haldaja on kohustatud hoidma kalmistu üldkasutatavad alad korras ja puhtad. 46. Kalmistul on keelatud: 46.1. risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, tarvitada alkoholi, jalutada koeri ja teisi koduloomi; 46.2. omavoliliselt maha võtta kasvavaid puid ja põõsaid; 46.3. kasutada mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata; 46.4. prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse; 46.5. teha lõket kalmistu haldaja ja kohaliku päästeüksuse loata; 46.6. laiendada omavoliliselt hauaplatse; 46.7. oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu; 46.8. võtta kalmistult liiva, mulda ning lõigata mättaid; 46.9. matta loomi; 46.10. sõita jalgrattaga. VI. KALMISTU LAIENDAMINE JA RAJAMINE 47. Loa kalmistu laiendamiseks ja uue kalmistu rajamiseks annab Põltsamaa Linnavolikogu, kehtestades eelnevalt linna üldplaneeringu alusel kalmistu laiendamiseks või rajamiseks eraldatud maa-alal detailplaneeringu. 48. Kalmistu detailplaneeringus nähakse ette kalmistu jaotus kvartaliteks, hauaplatsidele juurdepääsuteede ja -radade paiknemine, ehitiste ja rajatiste asukohad jms. VII. KALMISTU SULGEMINE 49. Kalmistu suletakse matmiseks Põltsamaa Linnavolikogu otsusega kalmistu haldaja ettepanekul. 50. Kalmistu sulgemist käsitlev otsus peab määrama tingimused ja korra suletud kalmistu edasise kasutamise, hooldamise ja kaitse korraldamise kohta. VIII. EESKIRJA RIKKUJA VASTUTUS 51. Vastutuse käesoleva eeskirja rikkumise eest kehtestab haldusõiguserikkumiste seadustik. IX. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED 52. Põltsamaa kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks ja on tervikuna võetud muinsuskaitse alla. Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt: 52.1. tuleb kalmistut ümbritsevat kivimüüri hoida korras, võsast ja prahist puhas; 52.2. peab sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestistena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd kooskõlastama muinsuskaitseinspektoriga; 52.3. tuleb kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil nii kasutusel olevatel kui ka mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50-aastased hauatähised ja -piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia haldaja poolt määratud kohta; 52.4. on kalmistu vanades kvartalites betoonist uute hauapiirete rajamine reeglina keelatud, see võib toimuda erandina kooskõlastatult muinsuskaitseinspektoriga; 52.5. on haldajal õigus Põltsamaa Linnavalitsuse haljastusspetsialistiga kooskõlastatult eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad.