Kernu Vallavolikogu — Haiba Lasteaia «Riisikas» arengukava kinnitamine — KO, 48, 1055

Kuulanud ära Haiba Lasteaia «Riisikas» juhataja Riina Lotamõisa ettekande ja vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni seisukoha ning võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454) § 9.1, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haiba Lasteaia «Riisikas» arengukava aastateks 2002–2004 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 14. märtsi 2002. a määrusega nr 7 HAIBA LASTEAIA «RIISIKAS» AENGUKAVA AASTATEKS 2002–2004 1. SISSEJUHATUS Haiba Lasteaia «Riisikas» arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis määrab ära alushariduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub Haiba Lasteaia «Riisikas» põhimäärusest ja Kernu valla arengukavast. Õppe- ja kasvatustegevust lasteaias viiakse läbi lähtuvalt riiklikust õppekavast. 1.1. LASTEAIA KIRJELDUS 1.1.1. Lasteaia asukoht ja eripära Lasteaed asub Harjumaal Kernu valla kõige suuremas külas Haibas. Teiste külade lastel on võimalik lasteaias käia valla õpilasliinidel sõitva koolibussiga. Lasteaed asub praegu veel kahekorruselise elumaja Haiba 13a kolmes korteris. Kõrvalmajas aadressil Haiba 13 on olemas mänguruumid. Valla arengukava kohaselt kolib lasteaed pärast Haiba 13 hoone rekonstrueerimist sinna üle. Rahalised vahendid on selleks ette nähtud juba 2002. a vallaeelarves. Lasteaia eripäraks on looduslähedus. Kui ilm vähegi lubab, korraldatakse ka õppetunde õues, sest tubased ruumid on üsna kitsad. Siinkandis on palju seene-, eriti riisikametsi. Sealt ka lasteaia nimi. On esindatud ka kõik meie metsamarjad ning rikkalik valik ravimtaimi ja metsalilli, mida saab otse looduses õppida. Samuti saab jälgida linde ja kui veab, ka mõnda looma. Seetõttu on lastel väga huvitav käia tihti metsas ja loodust tundma õppida. Lasteaia põhimõtted toidu suhtes on eelistada eestimaist või veel parem toit on oma kodu põllult, sellega seoses kasvatame ise oma lastele porgandi, kapsa ja kaalika tooreks söömiseks. Ka aiatöö seisukohalt on hea võimalus lastel käsi mullaseks saada. Lasteaed kogub igal suvel endale ise ka ravimtaimi tee jaoks. Lasteaias on ühes rühmas vastavalt võimalustele kasutusele võetud ka «Hea alguse» põhimõtteid. Vastavalt sellele on antud lastele valikuvõimalused oma tegevuste suhtes. 1.1.2. Lasteaia rühmade koosseis Lasteaias on kolm vanuserühma: noorem rühm – 2–4-aastased lapsed keskmine rühm – 4–6-aastased lapsed vanem rühm – 6–7-aastased lapsed ehk koolieelne rühm Lasteaial puudub sõimerühm, mistõttu on nooremasse rühma vastu võetud ka kaheaastaseid, kes suudavad enda vajadusi väljendada. Laste arv ühe rühma nimekirjas ei tohi ületada 20 last, kuid praegustes oludes on piiriks 15 kohalolevat last. 1.1.3. Lasteaia personal Lasteaias töötab kolme rühma lastega viis õpetajat, kolm õpetaja abi ja üks abipersonali töötaja. Igal rühmal on oma põhiõpetaja ja lasteaia peale on üks asendusõpetaja, kes annab vabu päevi igas rühmas vastavalt vajadusele. Muusikat õpetab eraldi õpetaja. Pedagoogiline kaader on piisava pedagoogilise staažiga ja erialaste töökogemustega, igal aastal käivad kõik pedagoogid end täiendamas vähemalt kahel eri kursusel, et olla kursis uuendustega ja vastavalt võimalustele rakendada neid oma töös lastega. Lasteaia eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmisi põhimõtteid: 1) töötaja vastutus oma töötulemuste eest, 2) töökohustuste täpne fikseerimine ametijuhendites, 3) töötajatega tulemusvestluste korraldamine üks kord aastas, 4) koolitustes saadud teadmiste rakendamine igapäevatöös. 1.2. LASTEAIA MISSIOON Tähtsaim lasteaias on laps ja kõik see, mis tagab lapsele hea enesetunde ja eduka arenemise. Lasteaia missiooni on kaasa aidata oma kodukoha mudilaste arenemisele täisväärtuslikeks Eesti riigi kodanikeks. Lasteaia õppetegevus toimub mängude ja eluslooduse tundmaõppimise kaudu vastavalt alushariduse õppekavale, arvestades seejuures iga lapse isikupära. Lasteaia eesmärk on luua turvaliselt soodne kasvukeskkond, kus laps saaks areneda rõõmsameelseks, õpihimuliseks ja kaaslaste suhtes lojaalseks koolilapseks. Põhiväärtusteks peab lasteaed üksteise mõistmist ja positiivset ellusuhtumist, seost oma kodukoha loodusega, Eesti rahvuskultuuri, sallivust ka kõigi teiste rahvaste suhtes ning tervet uudishimu kõige uue vastu. Lasteaia ideaal on: – tark, loovalt arutlev, ennast ja teisi austav koolieelik – soodne ja arendav mängu- ja õpikeskkond – õpetamise kõrge tase, arvestades laste individuaalsust ja eeldusi. 1.3. LASTEAIA HETKESEIS JA TULEVIKUVISIOON Lasteaia hetkeseisu väljaselgitamiseks toimus SWOT-analüüs, mille käigus selgusid meie asutuse tugevused, nõrkused, ohud ja arenguvõimalused. Ülevaate hetkesisust annab järgnev loetelu. 1.3.1. Lasteaia tugevad küljed 1) Lasteaia looduslähedane asukoht, millest tuleneb ka laste looduslähedus 2) Püsivalt lapsesõbralik, üksmeelne, koostöövalmis ja uuendustega kaasaminev personal 3) Heatasemeline kooliks ettevalmistus lastele 4) Sõbralik, lapsekeskne mikrokliima lasteaias 5) Head täienduskoolituse võimalused personalile 6) Tervendav võimlemine ja lõdvestav tants Shin do abil 7) Arvestatav sponsor Matti Lehtonen Soomest Rauma linnast 1.3.2. Lasteaia nõrgad küljed 1) Lasteaia ruumid on väikesed ja nõuetele mittevastavad 2) Lasteaia uus hoone vajab kapitaalremonti 3) Koostöö lastevanematega võiks tihedam olla 4) Töötajate madalad palgad, sellest tulenev kaadrivoolavus 5) Rahaliste võimaluste puudumine kaasaegsete õppevahendite soetamiseks 6) Jalgrattaradade puudumine lasteaia territooriumil 1.3.3. Ümbritseva keskkonna ohud 1) Sündivuse vähenemine, seoses sellega laste väike arv lasteaias 2) Väike töökohtade arv oma vallas, seega lapsed pikalt järelevalveta 3) Valdade liitmise oht, seoses sellega tulevik teadmata 4) Kapitaalremont majas nr 13 võib raha puudumisel lükkuda kaugemasse tulevikku 5) Puudujäägid riigi poliitikas laste alushariduse suhtes ja vähene tähelepanu lastega peredele 1.3.4. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad võimalused 1) Võimalus leida eri vorme laste hoiu ja õpetamise korraldamiseks 2) Beebikooli avamine lasteaias 3) Sõimerühma avamine 4) Mänguvõimalused ka noorematele koolilastele nii majas kui õues 5) Lastevanemate koolitus psühholoogi abiga 6) Uute sponsorite leidmine nii Eestist kui mujalt 7) Projektidest saadavad toetused lasteaia remondiks 8) Haiba 13 hoone rekonstrueerimine lasteaia tarvis kuulub valla arengukava prioriteetide hulka 1.3.5. Lasteaia tulevikuvisioon Visioon toetub lasteaia tugevatele külgedele. Visiooni kohaselt lasteaed: 1. tagab heal tasemel läbiviidava õppe- ja kasvatustöö, 2. annab alusteadmised lastele kodukoha kaunist loodusest ning õpetab neid hoolima oma külast ja vallast, 3. teostab sponsorite ja projektide abil ning valla toetusel kapitaalremondi majas nr 13, kuhu saavad nõuetele vastavad ruumid lastele, 4. tagab õpetajate valmisoleku uuendusteks ja enesetäienduseks, 5. tagab jätkuvalt hea ja mõistva koostöö õppe- ja kasvatusprotsessis osalejate vahel (lasteaed – vanemad; lasteaed – valla koolid), 6. tagab hea koostöö Kernu Vallavolikogu ja -valitsusega. 1.4. LASTEAIA AJALUGU 7. septembril 1960. aastal avati Haiba külas Karjaküla lasteaia filiaal, juhatajaks sai Vaike Toome. Avamise ajal oli lasteaias vaid üheksa last. Lasteaia ruum asus Haiba mõisahoones. Kuid peagi laste arv suurenes, lasteaed sai omaette Haiba lasteaiaks ning asus kenasse majja tiigi kaldal. 1960. aasta lõpus sai juhatajaks Urve Pisko, kes töötas kuni 27. oktoobrini 1967. a. 28. oktoobrist 1967. a kuni 13.aprillini 1979. a juhatas lasteaeda Leili Saakpakk. Ka Haiba lasteaed oli kannatada saanud 1967. aasta sügistormist ning selle tagajärgede likvideerimisega alustas Leili Saakpakk tööd juhatajana. 1979. aasta aprilliks oli Riisiperes valminud suur kolme majandi (Riisipere, Saida ja Haiba sovhoosi) ühislasteaed. Kuna Nõukogude Eesti poliitika oli tookord suurte poolt ja väikeste vastu, siis kaduski Haibast oma väike lasteaed. Lapsi hakati vedama majandi bussiga Nissi suurde lasteaeda. Osa lapsi jäid ka ööpäevasesse rühma, sest nende vanemate tööaeg ei võimaldanud lastele bussiga järele tulla. 1992. aastal jäi aga lasteaia ringilt buss ära, sest ei olnud enam lapsi, kes oleksid lasteaeda läinud. Lapsevanemad valisid küll ohtlikuma, kuid lihtsama võimaluse lapsed üksi koju ja küla vahele mängima jätta. 30. septembril 1992. a võttis Nissi Vallavolikogu vastu otsuse Haiba lasteaia asutamise kohta. Oluline oli seejuures tookordse Nissi vallavanema kohusetäitja Enn Karu toetus. Algul avati siiski vaid laste mängurühm, mis koosnes eelkõige koolieelsetest lastest. Lapsed käisid iga päev paar tundi joonistamas ja mängimas. 1. märtsil 1993. a avati kaherühmaline lasteaed. Laste arv aga kasvas ja 1. veebruaril 1994. a avati ka kolmas rühm. Lasteaia ruumid asusid elumajas nr 13a esmalt ühes, siis kahes ja lõpuks kolmes kahetoalises korteris, mis said lastele kohandatud. 1992. a novembrist on lasteaia juhatajaks Riina Lotamõis, keda aastatel 1994–1997 asendas Melli Puht. 1989. aastal alustati Haiba külasse lasteaiahoone ehitamist, kuid see jäi rahapuudusel pooleli. Hiljem leiti riigi toetusel võimalused hoone lõpuni ehitada, kuid seekord hoopiski lastekoduks. Haiba Lastekodu avati 1. detsembril 1999. a. Tänaseks ongi meil kolmerühmaline lasteaed, kus on 45–50 last ja ruumid on jällegi väikeseks jäänud. 2000. aasta suvel ehitati Kernu valla rahadega rühmaruumidesse veega tualettruumid ja nooremasse rühma ka duširuum. Laste arv aastate lõikes on olnud: 1992. a – 23 last 1993. a – 43 last 1994. a – 41 last 1995. a – 48 last 1996. a – 42 last 1997. a – 39 last 1998. a – 43 last 1999. a – 47 last 2000. a – 46 last 2001. a – 46 last Lasteaial on olemas oma mänguväljak piiratuna võrkpiirdega alates 1997. aastast. Piirdeaia taga on lasteaial ka oma köögiviljamaa. Alates 1996. aastast on lastel kasutada ka mänguruumid, mis asuvad majas nr 13. Samas asub ka juhataja kabinet, metoodilise materjali laoruumid ning pesupesemise ja -triikimise ruum. Tänaseks on Kernu Vallavolikogu otsustanud rekonstrueerida vallale kuuluva 8-korterilise elumaja nr 13, kuhu tuleb kõigile tervisekaitsenõuetele vastav lasteaed. Selleks on kavas laenu võtta. Uus lasteaed on ette nähtud 45-le lapsele. 2. ÕPPEKAVA ÜLDOSA 2.1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja eetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 2.1.1. Eri kasvatusalade taotlused Vaimse kasvatuse taotlus 1) arendada loovust, kujutlusvõimet ja leidlikkust 2) arendada taju, mälu, mõtlemist 3) arendada oskust vaadelda, kuulata, kirjeldada 4) arendada kõnet ja väljendusoskust Füüsilise kasvatuse taotlus 1) tagada tervise säilimine ja tugevdamine 2) arendada kehalisi võimeid ja liikumisosavust 3) arendada huvi liikumise ja sportimise vastu 4) võimaldada piisavalt liikumistegevusi Eetilise kasvatuse taotlus 1) kasvatada austust ühiskonna, kaasinimeste, oma maa ja keskkonna vastu 2) arendada oskust valikuid teha ja kriitiliselt mõelda 3) eetiliste tundmuste süvendamine: ausus, õiglus, headus, viisakus, julgus, tõde, tagasihoidlikkus Esteetilise kasvatuse taotlus 1) arendada ilumeelt, õpetada mõistma ja nägema ilu enda ümber 2) äratada huvi kunstiliikide vastu 3) tajuda rahvakunsti olemust, kordumatust ja ilu Sotsiaal-emotsionaalse kasvatuse taotlus 1) kujundada õiget ja positiivset enesehinnangut, süvendada eneseusku 2) tunnetada oma kohta (kodus ja lasteaias), tajuda turvalisustunnet 3) õpetada kinni pidama reeglitest, nii mängus kui ka igapäevastest ühiselureeglitest 4) õpetada väljendama oma tundeid ja arvestama kaasinimeste tunnetega 5) õpetada tegutsema ühise eesmärgi nimel 6) süvendada teistega arvestamise oskust ja soovi säilitada enese ümber sõbralik õhkkond 7) süvendada suhtlemisoskust igapäevaelu eri olukordades 8) arendada võimet olla ise probleemide leidjaks ja lahendajaks 2.1.2. Ülesanded eesmärkide täitmiseks 1. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. 2. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks ja koostöövalmis inimeseks. 3. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailma tunnetuse kujunemisel. 4. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 5. Teadvustada ja säilitada eesti rahvakombeid (tantsud, laulud, mängud) ja tavasid. 2.1.3. Kasvatuse põhiprintsiibid Turvalisus Tagada turvaline koht koos mängimiseks, luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, ka eksimusteks ja nende parandamiseks, väljendada tundeid, saavutada tunnustust ja rahulolu õnnestumiste üle. Integreeritus Võimaldada õppida mitmete mooduste kaudu: mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, katsetamine, vaatlemine, käsitöö ja kunst. Järjepidevus Õppetegevustes kasutame põhimõtet lihtsamalt raskemale, kergemalt keerulisemale, lähemalt kaugemale. Harjutamiseks on piisavalt aega. Ühistöö Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja keskkondade vahel, millega lapsed kokku puutuvad. Selles protsessis arenevad mõlemad pooled. Individuaalsus Kõik pakutav olgu lastele huvitav, eakohane ja loovust arendav. Tegevustes peab säilima valikuvõimalus ja õpetajal tuleb arvestada lapse individuaalseid võimeid. 2.2. RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 2.2.1. Rühmade päevakavad Lasteaia lahtiolekuaeg on kella 8.00-st kuni19.00-ni (18.00–19.00 on avatud valverühm). Päevakava koostamisel on arvestatud alushariduse raamõppekava, lasteaia lahtiolekuaega, laste vanust ja laste individuaalseid vajadusi. KASERIISIKA e noorema rühma päevakava: 8.00–9.00 laste saabumine, vabategevus 9.00–9.30 õppe- ja kasvatustegevused 9.30–10.00 hommikusöök 10.00–10.30 laulmine kaks korda, kehaline kasvatus kaks korda nädalas 10.30–11.30 õues viibimine, jalutuskäigud, mängud 12.00–12.30 lõunasöök 12.45–15.30 lõunauinak 15.30–16.00 vabategevus 16.00–16.30 õhtuoode 16.30–18.00 vabategevus, kojuminek KUUSERIISIKA e keskmise rühma päevakava: 8.00–9.00 laste saabumine, vabategevus 9.00–9.30 hommikuring, õppe- ja kasvatustegevused 9.30–10.00 hommikusöök 10.15–10.45 laulmine kaks korda; kehaline kasvatus kaks korda nädalas 10.30–11.45 õues viibimine, jalutuskäigud, mängud 12.10–12.40 lõunasöök 13.00–15.30 lõunauinak 15.30–16.00 õppetegevus, mäng 16.00–16.30 õhtuoode 16.30–18.00 vabategevus, kojuminek MÄNNIRIISIKA e vanema rühma päevakava: 8.00–9.00 laste saabumine, vabategevus 9.00–9.30 hommikuring, õppetegevus 9.30–10.00 hommikusöök 10.00–10.30 õppetegevus 10.45–11.30 laulmine kaks korda; kehaline kasvatus kaks korda nädalas 11.00–12.00 õues viibimine, jalutuskäigud, mängud 12.15–12.45 lõunasöök 12.45–13.30 õppetegevus 13.30–14.30 õues viibimine, jalutuskäigud, mängud 14.30–16.30 puhketund 16.30–16.45 õhtuoode 16.45–18.00 vabategevus, kojuminek 2.2.2. Rühmade nädala tegevuskavad NOOREMA RÜHMA TEGEVUSKAVA Kuulamine ja kõnelemine 3 Vaatlemine ja uurimine 1 Võrdlemine ja arvutamine 1 Liikumistegevused 2 Muusikategevused 2 Kunstitegevused 4 KESKMISE RÜHMA TEGEVUSKAVA Kuulamine ja kõnelemine 4 Lugemine ja kirjutamine 1 Vaatlemine ja uurimine 1 Võrdlemine ja arvutamine 1 Liikumistegevused 2 Muusikategevused 2 Kunstitegevused 4 VANEMA RÜHMA TEGEVUSKAVA Kuulamine ja kõnelemine 4 Lugemine ja kirjutamine 2 Vaatlemine ja uurimine 3 Võrdlemine ja arvutamine 2 Liikumistegevused 2 Muusikategevused 2 Kunstitegevused 4 1) Kuni kolmeaastastel lastel kestab planeeritud tegevus 10–15 minutit, kolme- kuni viieaastastel lastel ja viie- kuni kuueaastastel lastel kuni 25 minutit, kuue- kuni seitsmeaastastel kuni 35 minutit. 2) Kuni kolmeaastastel lastel on planeeritud tegevusi päevas kuni kaks, kolme- kuni viieaastastel ja viie- kuni kuueaastastel lastel kuni kolm ning kuue- kuni seitsmeaastastel lastel kuni neli tegevust päevas. 3) Tegevusi planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama. 4) Kuue- kuni seitsmeaastaste laste päevakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu osutatakse psüühilistele protsessidele – taju, mälu, kujutluste, mõtlemise arendamisele ja õppimise alusoskuste – vaatlus- ja kuulamisoskuse ning modelleerimisoskuse kujundamisele. 5) Kõik õppetegevused on omavahel seotud teemade kaudu. Õppetegevusi läbivad teemad puudutavad lapse isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi: kodu, pere, kodukoht, lasteaed, loodus, rahvatraditsioonid. 2.3. HÄLVIKLASTEGA TEHTAV TÖÖ Vastavalt vajadusele võib lasteaias moodustada sobitusrühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed koos teiste lastega. Sobitusrühma tegutsemise üks eesmärk on puudega ja tervete laste koosarendamine. Lasteaias on käinud üksikuid puudega lapsi, kes on olnud koos tavalastega ühes rühmas. Sobitusrühmas on tähtis: – aidata puudega lastel ja teistel uustulnukatel kohaneda lasteaiaeluga ning selle režiimiga, avaldamata neile erilist survet; – selgitada lastevanematele ja lastele, milles seisneb puudelapse erisus ja mida see endaga kaasa toob, samas rõhutades, et kõik on võrdselt lapsed; – soodustada puudelapse ja tavalapse ühistegevust; – püüda säilitada kõigile lastele tavapärane režiim ja tegevused; – õpetada puudelapsele sotsiaalseid oskusi; – õpetada tavalastele nägema puudelapses tema eeliseid. 2.4. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA Lapse kasvamine ja kasvatamine algab kodust. Lasteaed on asutus, mis püüab igati toetada ja abistada lapsevanemaid ning on koduse kasvatuse edasiarendaja. Lapse õige areng ja kasvatus sõltub suuresti lasteaia ja lapsevanemate koostööst ühise eesmärgi nimel. Selles töös on vaja üksteisemõistmist ja usaldust. Koostöös lasteaiaga õpivad vanemad: 1) nägema oma last suhetes teiste lastega 2) paremini mõistma lapse arengut võrreldes teiste samaealiste lastega 3) tundma ja austama õpetajat 4) suhtlema teiste lastevanematega 5) saama kindlaid ja usaldatavaid teadmisi lapse arengu ja tervise kohta Koostöös vanematega õpivad õpetajad: 1) hindama ja austama vanemaid kui põhilisi kasvatusprotsessi suunajaid 2) hindama oskusi ja hobisid, mida vanemad võivad lastele õpetada 3) nägema vanemate oskusi motiveerida lapsi või suunata neid lapsi, kellel ei lähe lasteaias kõige paremini Et tagada edukas koostöö, on lasteaia õpetajate ülesanne tunda perede eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ning vastavalt vanemate soovile ka laste õppekava koostada. Kodu ja lasteaia koostööliigid on: 1. INDIVIDUAALNE KOOSTÖÖ 1) Lasteaiaga tutvumine, et kergendada lapse kohanemist ja kujundada teineteist mõistev koostöö 2) Individuaalne vestlus lapsevanemaga lapse lasteaeda tulles, et toetada perekonda lapse kasvatamisel ja arendamisel 3) Vestlused kindlatel teemadel, et täiendada lapsevanemate kasvatusaluseid teadmisi 4) Vestlused last tuues ja koju viies, et lähendada õpetajat ja lapsevanemat ja vahetada informatsiooni 5) Õpetajal kindel aeg vestluseks 2. KOOSTÖÖ LASTEAIA RÜHMAS 1) Teabe andmine lapse kohanemise kohta lasteaias ja suhtlemisest omavanuste lastega 2) Lapsevanemale võimaluse andmine osaleda lasteaia tegevuses 3) Ühised teemaõhtud perega, et julgustada lapsevanemaid omavaheliseks suhtlemiseks 4) Ühised talgud (praktiline kaasalöömise võimalus lasteaiatöös) 3. KOOSTÖÖ LASTEAIAS 1) Informatsiooni vahetamine, et teavitada lasteaias toimuvat tegevust 2) Lastevanemate koosolekud koos hariva loenguga, kus saab ka õppida uut ja huvitavat peale tavapärase lasteaiaelu informatsiooni 3) Lasteaia lahtiste uste päevad koos sõbrapäevaga 4) Mitmed koostöövormid (peod, laste tööde näitused, spordivõistlused, kodude külastamised jm) 5) Lasteaia personali omavaheline koostöö (eesmärk mitte teha vahet sinu ja minu rühma lapse vahel) 2.5. KOOSTÖÖ TEISTE INSTANTSIDEGA 2.5.1. Koostöö Kernu ja Ruila põhikooliga Enamus lasteaia lapsi asub õppima Kernu Põhikooli kui lasteaiale lähimasse kooli. Koostöö lasteaia ja Kernu kooli vahel on seetõttu tihe. Lapse põhieesmärk on kooliküpseks saada ja ilma südamevaluta oma arengut koolis jätkata. Selleks ongi vajalik eelnev ettevalmistus lasteaias. Sellele aitavad kaasa järgmised koostöövormid kooliga: 1) laste teatrietendused koolis, millest võtab osa ka lasteaed 2) ühised koolitunnid koos koduste lastega, kus tutvutakse oma tulevase õpetajaga 3) kooliga tutvumine koos lastevanematega mai lõpus 4) lasteaiale nukuriiete ja nukumööbli valmistamine koolilaste poolt 5) ühised laulu- ja näitemängukonkursid koolilastega 6) pedagoogide ühised nõupidamised teemadel: – laste kooliks ettevalmistamise võimalused ja probleemid; – kooliküpsuse määramine; – lastevanemate nõustamine; – lasteaia ja kooli õppekavade seotus ja järjepidevus; – üldpsühholoogilised teemad. Ruila Põhikool on Kernu valla teine põhikool, mis asub lasteaiast 15 km kaugusel. Kuna kool on kaugemal, siis on suhted selle kooliga veidi nõrgemad. Kuid ka selle kooliga on lasteaial ühiseid üritusi: 1) ühised laulu- ja näitemängukonkursid koolilastega 2) kord aastas, kui tehakse reis ümber oma valla, siis külastatakse kindlasti ka Ruila kooli 2.5.2. Koostöö Kernu Vallavolikogu ja -valitsusega ning vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoniga Koostöö eesmärk on väärtustada valla tasandil lasteaeda kui alushariduse andjat. Selle eesmärgi nimel tehakse: 1) ülevallalisi üritusi: – valla koolieelikute jõulupeol eeskava lasteaia poolt – lahtiste uste päev lasteaias sõbrapäeval – perepäeval ühisüritustest osavõtt ja organiseerimine 2) nõupidamised, arutlused järgmistel teemadel: – abi vähekindlustatud peredele – lastevanemate nõustamine – arstiabiteenuse parandamine – lasteaia majandusprobleemid – eelarve – lasteaia tuleviku määramine 2.5.3. Koostöö Haiba Lastekoduga Koostöös Haiba Lastekoduga on ühised ettevõtmised: 1) ühised koolitused pedagoogidele 2) koolieelikute lastekaitsepäeva tähistamine 3) volbripäeva tähistamine lasteaias 4) ühised lasteetendused lastekodus 5) ühised peod lastekodu püramiidi all 6) lastekodust tuuakse lasteaeda maitsev lõunasöök 2.5.4. Koostöö Laitse seltsimajaga Laitse seltsimajas käivad koos Taga-Laitse piirkonna kodused koolieelikud ja ka koolilapsed. Neil on seal mängurühm ja käsitööring. Lasteaia koostöö nendega hõlmab kõiki lastele mõeldud valla ühisüritusi. Peale selle käivad lasteaialapsed kord aastas seltsimaja kena palkmaja vaatamas «Tunne oma koduvalda» ekskursiooni ajal. 2.5.5. Koostöö Rauma linna Numme lasteaiaga Koostöö Numme lasteaiaga hõlmab eeskätt: – töötajate vastastikuseid külaskäike – tööalaste kogemuste vahetamist – laste tehtud kaartide vahetamist – laste ühist joonistusnäitust «Sõprussild» 2.5.6. Koostöö Rauma Soome-Eesti seltsiga Tihe koostöö Rauma Soome-Eesti seltsiga on kestnud alates 1993. aastast juhatuse liikme Matti Lehtoneni kaudu. Tänu temale on saadud lasteaiale olulist majanduslikku abi (mööbel, majapidamismasinad, mänguasjad, õppematerjalid). 3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE SISU 3.1. LAPSE ELU JA ÜMBRITSEVAT KESKKONDA KÄSITLEVAD TEEMAD 3.1.1. Teemade jaotus kuude ja nädalate lõikes SEPTEMBER TERE LASTEAED JA SÜGIS 1. Tere lasteaed, liiklus 2. Sügis aias 3. Sügis põllul 4. Sügise sünnipäev OKTOOBER SÜGISENE LOODUS 1. Sügis metsas 2. Sügise imed ja annid 3. Linnud sügisel 4. Loomad sügisel NOVEMBER PERE JA KODU, RAHVAKOMBED 1. Hingedepäev, peresuhted 2. Isad ja vanaisad, mardipäev 3. Eesti talurahvas, koduloomad ja linnud 4. Kadripäev, tööd ja toimetused DETSEMBER JÕULUAEG 1. Ettevalmistused jõuludeks 2. Sõpradele pühadekaardid 3. Jõulumuinasjutt 4. Jõulu- ja näärikombed JAANUAR TALV 1. Talvine mets ja linnud 2. Metsloomad talvel 3. Mina ja talverõõmud 4. Mina ja minu tervis VEEBRUAR KODU JA KODUMAA 1. 110; 112; ohutus ja tervis 2. Minu koduvald Kernu, koduküla… 3. Minu kodumaa Eesti Vabariik, pealinn Tallinn 4. Kuulsad eestlased, kodukoha tuntud inimesed 5. Teised maad ja rahvad MÄRTS TEATRIKUU 1. Rahvalooming, muinasjutt 2. Teater, tänapäeva teaduse saavutused 3. Kevadkuu, kevadpühad 4. Kodu- ja metsloomad kevadel 5. Lõuna- ja põhjamaaloomad APRILL KEVAD LOODUSES 1. Lindude kevadkontsert 2. Kevad metsas ja aasal 3. Veekogud, kalad ja putukad 4. Kevadlilled ja ravimtaimed 5. Munadepühad MAI KEVAD INIMESTE TEGEVUSTES 1. Kevadtööd põllul ja aias 2. Emadepäev, vanaemad 3. Lasteaed ja kool 4. Varsti on suvi JUUNI, JUULI SUVI 1. Lastekaitsepäev 2. Tunne oma koduvalda 3. Suvelaste sünnipäev 4. Spordipäev 5. Ravimtaimede kogumine 6. Jaanipäev, suve sünnipäev 7. Teemade kordamine läbi suve Õppetööks kasutatavad õppematerjalid: «Laste atlas» – kirjastus Avita 1998 «Laste entsüklopeedia» – Koolibri 1994 «Tervise aabits» – Tartu 1996 A. Alunurm. Looduse vaatlusvihikud «Kevad», «Suvi», «Sügis», «Talv» – Avita 1997 Silmaring 3M «Taimed» ja «Putukad» – Koolibri 1999 A. Alunurm. «Minu Eestimaa raamat» – Avita 1999 R. Kasser. «Lahediku käitumiskool» – Avita 1999 L. Tiidumäe. «Lasteaia rahvakalender» – Avita 2000 Õppepuzzled: «Loomad» ja «Linnud» «Puud ja lehed» «Meie loodus: 1 – puuviljad, köögiviljad, marjad 2 – aialilled 3 – niidutaimed ja lilled «Eestimaa kaart» «Minu keha» «Päikesesüsteem» KERNU VALLA HAIBA LASTEAIA «RIISIKAS» TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2004 4. ARENGUKAVA ÜLESANDED JA PROJEKTID 4.1. JUHTIMINE JA SISEHINDAMINE Ülesanded ja projektid 2002 2003 2004 kokku finants vastutav isik * õpetaja enese tööanalüüs x x x juhataja * juhtkonnapoolne vaatlus ja vestlus 2x 2x 2x juhataja * lastevanemate poolsed arvamused x x x juhataja * aruannete ja päevikute esitamine juuni algus õpetajad * statistiliste aruannete esitamine 15.01. igal aastal juhataja 4.2. PEDAGOOGIDE TÄIENDUSÕPE Ülesanded ja projektid 2002 2003 2004 kokku finants vastutaja * asjaajamis- ja arhiivialane õpe 1620 1620,0 riigilt juhataja * põhiõpetajate üldpedagoogiline kursus 3600 3600,0 eelarvest õpetaja * õpetajate õppimine Tal. Ped. Seminaris sügisest 2002 õpetajad * personali arvutialased kursused 2000 2000 4000,0 eelarvest juhataja * kõik õpetajad läbivad loodusteaduse kursused, oma õpperajal kogemuste vahetamise korras õpetajad * pidev enesetäiendus kõigil õpetajatel 3000 4000 4000 11 000 eelarvest õpetajad * nõutav väljaõpe ka õpetajaabidele 2000 2000 2000 6000 eelarvest õpetajaabid * lauluõpetajale erialane kõrgharidus aastaks 2003 lauluõpetaja * meeskonnatöö täiustamine tulemusvestlused kogemuste vahetamise korras juhataja * asjaajamiskorra väljatöötamine koos vallavalitsusega juhataja * Taln. Ped. Inst. eelkooli ped. 09.2002 2000 2000 4000 juhataja 10 220 10 000 10 000 30 220,0 4.3. TÖÖ LASTEGA Ülesanded ja projektid 2002 2003 2004 kokku finants vastutaja * muusikatundide arv kolm korda nädalas 504 504 1000 2008 eelarve L. Ambos * tervistava tantsu treening eelarve M. Puht * elustada rahvatantsu õpetus oma vahenditest K. Piht * looduse õpperadade kasutamine oma vahenditest M. Puht * loomaaia külastus 1000 1000 1500 3500 lapsev. juhataja * olla kursis uuenevate töövihikutega pidevalt eelarve juhataja * kinnistada Eesti rahvakalendri tähtpäevi pidevalt lapsevanemad õpetajad * viia läbi «Hea alguse» programm 2002/2003 eelarve U. Rõõm 4.4. TÖÖ LASTEVANEMATEGA Ülesanded ja projektid 2002 2003 2004 kokku finants vastutaja * Rühmaõhtud iga aasta I kvartal kõik õpetajad * Küsitlusankeetide arutelu rühmas üks kord aastas kõik õpetajad * Ühismatk koos vanematega õpperajal igal kevadel õpetajad * Nõustamine koos psühholoogi abiga üks kord aastas juhataja * Emadepäeva piknik õues või klubis üks kord aastas õpetajad * Isadepäeva tähistamised üks kord aastas õpetajad * kevadine talgupäev aias üks kord aastas õpetajad * lahtiste uste päev iga aasta veebruaris õpetajad * ühised spordivõistlused kevadel õpetajad * salatipäev koos lastega sügisel õpetajad * hoolekogu uute liikmete valimine septembris igal aastal juhataja * hoolekogu koosolekud üks kord kvartalis hoolekogu juhataja * lastevanemate üldkoosolekud kuni kaks korda aastas juhataja 4.5. LASTEAIA TÖÖ PLANEERIMINE Ülesanded ja projektid 2002 2003 2004 kokku finants vastutaja * beebikooli avamine 4100 4100 eelarve lauluõpetaja * arengukava täiustamine igal kevadel juhataja * üldtööplaani koostamine igal sügisel juhataja * õppekava uuendamine igal sügisel juhataja * lasteaia sünnipäeva tähistamine 2000 2000 eelarve+sponsorid juhataja 4.6. MAJANDUS soovitud seisundi kirjeldus 2002 2003 2004 kokku finants vastutav isik 1) lasteaia maja renoveerimine 1 430 000 1 430 000 laen juh./ehit.nõunik 2) katlamaja ja keskküte 197 000 197 000 laen juh./ehit.nõunik 3) veevarustus ja kanalisatsioon 128 000 128 000 laen juh./ehit.nõunik 4) ventilatsioon 23 000 23 000 laen juh./ehit.nõunik 5) elektrivarustus, side-, TV- ja arvutivõrk 252 000 252 000 laen juh./ehit.nõunik 6) tuletõrje ja valvesignalisatsioon 39 000 39 000 laen juh./ehit.nõunik 7) teed ja platsid 80 000 80 000 laen juh./ehit.nõunik 8) drenaaž ja vundamentide niiskustõke 48 000 48 000 laen juh./ehit.nõunik 9) tuletõrjehüdrandi väljavahetamine 15 000 15 000 laen juh./ehit.nõunik 10) projekteerimine 397 656 397 656 laen ehitusnõunik 11) lastele voodid ja kattekapid 68 000 68 000 projekt juhataja 12) riiulid rühmaruumidesse ja med. kabinetti 10 000 10 000 laen juhataja 13) värviprinter 2000 2000 eelarve juhataja 14) külmik 5000 5000 eelarve juhataja 15) nõudepesumasin 12 000 12 000 laen juhataja 16) elektripliit 5000 5000 eelarve juhataja 17) lasteaia mänguväljakut piirav aed 0 150 000 150 000 projekt juhataja 18) lammutada puukuurid ja uuendada 0 0 majandushoone 0 100 000 100 000 eelarve juhataja 19) lastele toolid 0 0 2000 2000 eelarve juhataja 20) riieteruumide mööbel 0 0 20 000 20 000 eelarve juhataja 21) rühmaruumidesse kirjutuslauad 0 0 6000 6000 eelarve juhataja 22) CD-mängija 0 0 5000 5000 eelarve juhataja 23) lastelauad 0 0 15 000 15 000 eelarve juhataja 24) lasteaia mänguväljaku ehitised 0 15 000 15 000 30 000 eelarve juhataja 25) televiisor ja videomakk 0 0 15 000 15 000 eelarve juhataja 26) metoodikakabinetti arvuti 0 0 20 000 20 000 projekt juhataja 27) koopiamasin 0 0 10 000 10 000 eelarve juhataja kokku 2 711 656 265 000 108 000 3 084 656 4.7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal Arengukava kinnitab Kernu Vallavolikogu Kernu Vallavolikogu kinnitab igal aastal arengukava uuendamise Lisa 5.1 «RIISIKA» LASTEAIA ÜRITUSTE PLAAN 2001/2002 1. SÜGISE SÜNNIPÄEV…………………………21.09.01. 2. LASTEAIA SÜNNIPÄEV……………………….05.11.01. 3. MARDIPÄEV…………………….…………..…….9.11.01. 4. ISADEPÄEV……………………………………...12.11.01. 5. KADRIPÄEV……………………………………..26.11.01. 6. ONU MATTI SÜNNIPÄEV……………………..05.12.01. 7. JÕULUD METSAS………………………………20.12.01. 8. JÕULUPIDU …………………………….……….21.12.01. 9. TERE AASTA 2002 ………………………….….02.01.02. 10. VASTLAPÄEV………………..……….………..12.02.02. 11. SÕBRAPÄEV….…..………………..…………14.02.02. 12. EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV…..…………25.02.02. 13. KEVADE SÜNNIPÄEV………….….…………20.03.02. 14. MUNADEPÜHAD………………….………… 01.04.02. 15. VOLBRIPÄEV…………………………………..30.04.02. 16. EMADEPÄEV…...………………………….…..13.05.02. 17. LASTEAIA LÕPUPIDU………….…..…….….31.05.02. 18. LASTEKAITSEPÄEVAD.………………….. 3-7.06.02. 19. LOOMAAEDA SÕIT………………………..…11.06.02. 20. JAANIPÄEV+SUVE SÜNNIPÄEV……..……..21.06.02. Lisa 5.2 HAIBA LASTEAIA KOOSTÖÖPARTNERITE SKEEM.