Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna noorsootöö arengukava vastuvõtmine Jõhvi linna arengukava osana — KO, 48, 1054

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja lõike 2, § 37 lõike 1 ja noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) § 6 ja Jõhvi linna põhimääruse § 24 lõike 1 punkti 7, § 58 lõike 2 ning volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepaneku, linnavolikogu otsustab: 1. Kinnitada ja vastu võtta Jõhvi linna noorsootöö arengukava (lisatud). 2. Lugeda Jõhvi linna noorsootöö arengukava Jõhvi linna arengukava osaks. 3. Avalikustada Jõhvi linna noorsootöö arengukava Jõhvi Linna Keskraamatukogus ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 21. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 17. jaanuari 2002. a määrusega nr 71 JÕHVI LINNA NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON Käesoleva dokumendi eesmärk on ühtlustada ja anda kindel suund Jõhvi linna noorsootööle aastateks 2002–2004. Noorsootöö arengukava koostamise aluseks on: 1. NOORSOOTÖÖ SEADUS (RT I 1999, 27, 392) 2. EESTI NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON (Tallinn 2001) 3. EESTI NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA AASTAIKS 2001–2004 4. IDA-VIRU MAAKONNA NOORSOOTÖÖ ARENGU PÕHISUUNAD AASTATEKS 2000–2003 5. JÕHVI LINNA NOORSOOTÖÖTEGELASTEGA LÄBI VIIDUD AJURÜNNAK OKTOOBER 2000 6. JÕHVI NOORTEPARLAMENDI AJURÜNNAK NOVEMBER 2000 7. AJURÜNNAK IDA-VIRUMAA NOORTEÜHENDUSTE LIIDRITELE TEEMAL NOORSOOTÖÖ EESMÄRK on luua tingimused noorte arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööaega, et toetada noore sotsialiseerumist ning soodustada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. NOORSOOTÖÖ PÕHIMÕTTED 1. Noorsootööga luuakse noortele tingimused arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil tegutseda vaba tahte alusel. 2. Noorsootöö sisuks on sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustavad noorte vaimset ja füüsilist arengut, aitavad kujundada eetilisi tõekspidamisi, isamaalisust ning austust võõraste kultuuride vastu. 3. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel ja vabatahtlikul osalusel ning loob tingimused vabatahtlikuks noorsootegevuseks. 5. Noorsootöö sisu tuleneb noorte tegelikest vajadustest, huvidest ja soovidest, mis ei ole vastuolus seadusandlusega. 6. Noorsootöö eeldab terviklikku noorsootööstruktuuri, mis luuakse koostöös haridus-, sotsiaal-, tervishoiu ning teiste tugisektoritega. 7. Noorsootöö prioriteedid Jõhvi linnas määrab linnavolikogu ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded linna arengukavas. 8. Noorsootöö planeerimisel, korraldamisel ja teostamisel loob avalik sektor tingimused kolmanda sektori, formaalsete ja mitteformaalsete noorteühenduste, vabatahtlike noorsootöötajate ning ärisektori kaasamiseks. 9. Noorsootöö kaasab noori ühiskonnaelu protsessidesse, kusjuures kõiki noorsootöö valdkondi hõlmab riigisisene ja rahvusvaheline integratsioon. 10. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26-aastased noored. NOORSOOTÖÖ KORRALDUSE PÕHIMÕTTED 1. Noorsootöö teenuseid pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on noorteühingud ja noorsootöö asutused. 3. Noorsootöö korralduse aluseks on Jõhvi linna ja kolmanda sektori arengukavast lähtuvad noorteprogrammid ja -projektid. 4. Kolmanda sektori tahte ja valmisoleku korral sõlmib Jõhvi Linnavalitsus konkreetsete funktsioonide täitmiseks lepingud ning rahastab nende korraldamist vastavalt kohalike omavalitsuste ja/või riigi kinnitatud rahastamispõhimõtete alusel. 5. Noorteühenduste rahastamine toimub projektitaotluse põhimõttel reglemendi alusel, eelarvesse planeeritud noorsootöö projektide rahastamise alt. 6. Noorsootöö struktuur võimaldab noortel osaleda arengukavade koostamises ning noorsootöö rahaliste vahendite planeerimises ja jaotamises. 7. Noorsootööd kavandatakse ja tehakse eri võimutasanditel: riik, maakond, kohalik omavalitsus, kolmas sektor. NOORSOOTÖÖ STRUKTUUR

NOORSOOTÖÖ FINANTSEERIMINE Noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) § 16 kohaselt: Jõhvi linna eelarvest finantseeritakse: • munitsipaal-noorsootööasutuste ülalpidamis- ja tegevuskulud • projektitoetused kohaliku omavalitsuse territooriumil toimuvate noorteprogrammidele ja projektidele • projektitoetused kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogrammidele ja projektidele, noorsootööasutustele • osaliselt noorsoo-uuringuid ning noorsootööalaseid koolitusi • aastaringne igakuine rahaline toetus noorteühendustele seadustega sätestatud raamatupidamise kohustiste täitmiseks vastavalt esitatud taotlustele (taotlemise korra kehtestab omavalitsus) Noored ja vanemad tasuvad • noorsootööasutuste pakutavate teenuste osamaksu • noorte programmide, ühenduste ja projektide osalusmaksu • kuni 25% munitsipaalhuvikoolide kuludest Ärisektor • osaleb partnerina noorsootöö korralduses (sponsorlus, annetus, heategevus, projektitoetus) Riiklikud fondid • osalevad Jõhvi linna noorsootöös vastavalt nende poolt kehtestatud reeglitele NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVAS KÄSITLETAVAD VALDAKONNAD 1. Info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud 2. Noorsootöö struktuurid ja noorte osalus 3. Noorsootööalane koolitus, täiendus- ja ümberõpe 4. Erinoorsootöö 5. Huviharidus 6. Noorte tervistav ja arendav puhkus 7. Noorte tööhõive 8. Rahvusvaheline koostöö JÕHVI LINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2004 Käesolev arengukava on käsitletav koos Jõhvi linna noorsootöö kontseptsiooniga ning lahutamatud osad Jõhvi linna noorsootöö arengukavast on huvikoolide arengukavad. 1. Info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud Info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud on noorsootöö valdkond, mis tagab noortele ja noorsootöötajatele asjakohase ning vajaliku info kättesaadavuse, kasutades tänapäevaseid võimalusi. Prioriteedid: 1. teavitada ja nõustada noori 2. korraldada ja toetada noorte kutsesuunitlust ja -nõustamist 3. teavitada noori Jõhvi linnavalitsuse ja -volikogu tegevustest Teostamine: 1. korraldada kompleksuuring noorte vajaduste kohta Jõhvi linnas 2002 2. teavitada ja nõustada noori Ida-Virumaa Noorte Info- ja Nõustamiskeskuse kaudu Jõhvi Noortekeskuses 3. luua koostöövõrgustik noorte nõustamiseks eri institutsioonide vahel 4. teavitada noori Jõhvi linna kodulehekülje kaudu Jõhvi linnavalitsuse ja -volikogu tegevusest 5. korraldada ja toetada noorte kutsenõustamist Ida-Virumaa Noorte Info- ja Nõustamiskeskuse kaudu Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, Jõhvi Noorteparlament, Ida-Viru Maavalitsus, Ida-Virumaa Noorte Info- ja Nõustamiskeskus, meditsiiniasutused, koolid, huvikoolid, noortekeskus, noorteühendused, kolmas sektor, raamatukogu, I-punkt, ärisektor, politsei 2. Noorsootöö struktuurid Prioriteedid: 1. arendada ja toetada kolmandat sektorit 2. töötada välja Jõhvi linna noorsootöö toetamise alused linna eelarvest 3. tugevdada ja arendada koostööd noorsooalaste institutsioonide vahel 4. tähtsustada noorsootööasutuste ja noorteühenduste rolli noorsootöös 5. integreerida huvialaharidus ja noorsootöö terviklikuks süsteemiks Teostamine: 1. töötada välja Jõhvi linna noorsootöö toetamise alused linna eelarvest 2002 2. arendada välja eri tasandi noorsootööstruktuuride koostöösidemed 2002–2004 3. väärtustada noorsootöötajate töö 2002–2004 4. arendada Jõhvi Noortekeskus noorsootöö metoodiliseks keskuseks 5. luua tingimused mitte-eestlastest noorte senisest rohkearvulisemaks kaasamiseks eesti noorteühingutesse 2002–2004 6. Jõhvi Noorteparlamendi tegevuse toetamine 2002–2004 Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, kolmas sektor, kõik asjast huvitatud 3. Noorsootööalane koolitus, täiendus- ja ümberõpe Noorsootööalane koolitus, täiendus- ja ümberõpe on noorsootöö valdkond, mille kaudu omandatakse noorsootööks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, soodustades seeläbi noorsootöö arengut ja tulemuslikkust. Prioriteedid: 1. toetada ja korraldada noortejuhtide koolitusi 2. koolitustegevuse esmaolulised teemad: 2.1. eri kultuuride erisuste tundmaõppimine 2.2. meeskonnatöö 2.3. projekti koostamine ja juhtimine 2.4. noorsootöö osa sotsiaalse tõrjutuse vähenemisel 2.5. vabatahtlik noorsootöö 3. koolitustegevus prioriteetsetele sihtrühmadele 3.1. mitte-eestlastest noortega tegelevad noorsootöötajad (nõue – eesti keel suhtlustasandil) 3.2. erinoorsootöö tegijad Teostamine: 1. tagada noorsootööga tegelevatele inimestele info kättesaadavus õppimis- ja enesetäiendusvõimaluste kohta 2002–2004 2. analüüsida noorsootöötajate ning vabatahtlike noorsootöö tegijate noorsootöökoolituse täiendus- ja ümberõppe vajadust 2002–2004 3. kinnitada koolitustoetuste taotlemise tingimused ja kord 2002 Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, koolid, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, Eesti Noorsootöö Keskus, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Viljandi Kultuurikolledž jt 4. Erinoorsootöö Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis loob riskioludes elava(te) ja /või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noor(t)e kasvamis- ja arengueeldused, arendades noor(t)e võimeid ja oskusi ning suurendades motivatsiooni. Prioriteedid: 1. arendada koostöövõrgustikku noort ümbritsevate institutsioonide vahel, eelkõige alaealiste komisjoni kaudu 2. plaanida ja teostada kriminaalpreventiivse sisuga programme ja projekte 3. levitada kriminaalpreventiivset infot 4. toetada spetsialistide ning vabatahtlike koolitust Teostamine: 1. planeerida linna eelarvesse vahendid alaeliste komisjoni töö korraldamiseks 2002–2004 2. osaleda maakondliku kriminaalpreventsiooni komisjoni töös 2002–2004 3. koostada ja levitada preventiivse sisuga infomaterjali eri infokanalite kaudu 2002–2004 4. tagada noortele teavitamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavus õppe- ning noorsootööasutustes 2002–2004 5. arendada ja toetada tugiõpilasliikumist õppeasutustes 6. kaasata efektiivsemalt kolmas sektor erinoorsootöö programmidesse 6.1. stabiilne rahastamine 2002–2004 6.2. järelevalvemehhanismi väljatöötamine 2002 7. toetada kriminaalpreventiivseid projekte 8. korraldada preventiivse suunitlusega koolitusi, seminare lapsevanematele ja õpetajatele Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, alaealiste komisjon, politsei, koolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, lapsevanemad, ärisektor 5. Huviharidus Huviharidus on noorsootöö valdkond, mis põhineb vabatahtlikkusel ning loob noortele võimalused õppekavajärgseks arendavaks tegevuseks (eri tegevusvaldkondades) tasemeõppest ja tööst vabal ajal Prioriteedid: 1. arendada Jõhvi linna mitteformaalsete ringide süsteemi noorsootöö osana 2. arendada huvikoole ja luua tingimused kaasaegsete huviringide tekkeks 3. arendada huvikoolide raamõppekavasid Teostamine: 1. uurida kompleksuuringu ühe osana huvitegevust pakkuvate struktuuride vastavust vajadustele 2002 2. koostada Jõhvi linna huvialahariduse pikaajaline strateegia ning korraldada selle elluviimist 2002–2004 3. toetada huvijuhtide ning huvikoolide ringijuhtide täiendusõpet 2002–2004 4. huvikoolide materiaal-tehnilise baasi uuendamine 2002–2004 5. huvikoolide majade remont Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, koolid, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, lapsevanemad, avalik sektor 6. Noorte tervistav ja arendav puhkus Noorte tervistav ja arendav puhkus on noorsootöö valdkond, mis loob noortele võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks noorteprogrammide ja -projektide kaudu. Prioriteedid: 1. Jõhvi Noortekeskuse ülalpidamise toetamine 2. avatud noortetubade loomine elamurajoonidesse 3. ehitada ja arendada välja Karjamaa laager ning Pannjärve spordi- ja tervisekeskus aastaringselt kasutatavaks tervistavaks ja arendavaks puhkekohaks 4. töötada välja arendavate ja tervistavate laagrite programm 5. taastada, laiendada ja rajada noortele sobilikud avalikud mängu- ja spordiväljakud 6. alustada Jõhvi spordihoone ja staadioni rajamisega Teostamine: 1. Jõhvi Noortekeskuse stabiilne ja pidev rahastamine 2. toetada ja korraldada laagrikasvatajate väljaõpet 3. vastavalt kompleksuuringu tulemustele ning kolmanda sektori huvile aidata luua laste mängutubasid 4. Karjamaa laagri ning Pannjärve spordi- ja tervisekeskuse arengukava ja rahastamisskeemi väljatöötamine 2002 ning projekteerimis- ja renoveerimistööde alustamine 2003–2004 5. toetada ja koordineerida töö- ja puhkelaagrite tegevust Jõhvi linnas 6. alustada olemasolevate mängu- ja spordiväljakute taastamise ja laiendamisega ning uute loomisega Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, koolid, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, ärisektor, avalik sektor 7. Noorte töökasvatus ja tööhõive Noorte töökasvatus on valdkond, kus mitmekesiste töökasvatusmeetodite kaudu kujundatakse noorte sotsiaalset kompetentsust ja tööharjumusi, misläbi noor omandab kutse-eelseid oskusi. Prioriteedid: 1. suurendada noorte tööõigusalast kompetentsust nõustamise ja informeerimise kaudu 2. rakendada noorte tööhõiveks ja töökasvatuseks mitmekesiseid meetodeid ning võimalusi noorteprojektide raames 3. tutvustada tööhõivet käsitlevaid seadusi 4. arendada koostööd kohalike äriettevõtetega noorte tööhõivekoja loomisel Teostamine: 1. algatada noorte tööhõive alal avalik diskussioon 2002 2. toetada kolmandat sektorit koostöös tööhõiveametiga uute töökohtade loomisel 2002–2004 3. planeerida vahendid noorte tööhõivekoja loomiseks 2002–2004 Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, koolid, kutsekoolid, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, Tööhõiveamet, ärisektor, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jt 8. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline noorsootöö on valdkond, mis loob noortele võimalused rahvusvaheliseks koostööks oma eakaaslastega teistes riikides, arendab tolerantsust eri kultuuride tundmaõppimise abil, annab teadmisi kultuuride erinevusest, rikastades noorte maailmapilti. Prioriteedid: 1. töötada välja noorsootööalane rahvusvaheliste suhete strateegia Jõhvi linnas 2. koordineerida, korraldada ning viia läbi ühisprojekte sõpruslinnadega 3. toetada ja osaleda noorsootöötajate rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel 4. koolitada noorsootöötajaid võõrkeelte alal Teostamine: 1. jälgida ja edastada uusi noorsootöö suundi maailmas 2. koostöövõrgustiku loomine 3. kolmanda sektori kaasamine rahvusvahelistesse programmidesse Teostajad: Jõhvi Linnavalitsus, Jõhvi Noorteparlament, Ida-Viru Maavalitsus, Ida-Virumaa Noorte Info- ja Nõustamiskeskus, meditsiiniasutused, koolid, huvikoolid, noortekeskus, kolmas sektor, raamatukogu, I-punkt, ärisektor, avalik sektor NOORSOOTÖÖS KASUTATAVAD MÕISTED: noor on 7–26-aastane füüsiline isik; noor täiskasvanu on 18–26-aastane füüsiline isik; noorsootöö – noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöö on noorsootegevuseks tingimuste loomine; noorsootegevus – noorte vaba tahte alusel, väljaspool perekonda, õppekava ja tööd toimuv noori arendav tegevus, mis on suunatud sotsialiseerumisele; noorsooühing – mittetulunduslik ühing, mille liikmetest 2/3 on noored ja mille eesmärk on noorsootöö korraldamine vabatahtlikkuse alusel, noorte vaba tahet silmas pidades; noortekeskus – avatud süsteemse noorsootöö tegevuskoht; kultuuriline noorsootöö – noorte omaalgatuse kaudu eesti kultuuri tutvustamine ja hoidmine ning maailma kultuuripildist osasaamine; hariduslik noorsootöö – noorte igakülgne harimine kodanikuks saamiseks nende endi algatuse kaudu; sotsiaalne noorsootöö – noorte toimetuleku toetamine; noorteprojekt – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan koos eelarvega, mis teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta; noorteprogramm – noorsootöö valdkond kuuluv tegevuskava, mille realiseerimiseks koostatakse konkreetsed projektid ning mille kestus on rohkem kui üks aasta.