Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra kinnitamine — KO, 47, 1043

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6, tarbijakaitseseaduse § 11 lõike 3 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1998. a määrusega nr 37 kinnitatud «Turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirja» punkti 15 ja Tallinna põhimääruse § 66, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord. 2. Müügikohas, mis on paigaldatud Tallinna linnale kuuluvale rajatisele või selle osale enne määruse jõustumist, on lubatud teostada kaubandustegevust kauplemisloa väljastamisel seatud tingimustel kuni selle müügikoha osas väljastatud kauplemisloa kehtivuse lõpuni. 3. Rent, mis laekub linnaosavalitsuse poolt punktis 1 nimetatud korra kohaselt Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmisest, jääb 2002. eelarveaastal selle linnaosa omatuluks. 4. Tunnistada kehtetuks: 4.1. linnavolikogu 10. detsembri 1998. a määruse nr 43 «Turul ja tänaval kauplemise eeskirja kinnitamine» punkt 1; 4.2. linnavolikogu 31. mai 2001. a määrus nr 26 «Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998 määruse&nbs p;nr 43 muutmine». 5. Linnavalitsusel kehtestada tänavakaubanduse kioskite asupaikade loetelu. 6. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2002. a määrusega nr 21 TALLINNA LINNALE KUULUVA RAJATISE VÕI SELLE OSA KAUBANDUSTEGEVUSEKS KASUTUSSE ANDMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa rendile või tasuta kasutusse andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust. 2. Käesolev kord ei laiene: 2.1. sellise rajatise või selle osa rendile või tasuta kasutusse andmisele, mille alune maa on kantud kinnistusraamatusse; 2.2. Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluvatel rajatistel või nende osadel nii avaliku ürituse raames kui väljaspool avalikku üritust teostatavale kandekaubandusele (jaemüügile käest, käsikorvist, kandelaualt või -kastist). 3. Käesoleva korraga reguleerimata küsimustes juhindutakse Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a määrusega nr 11 kinnitatud «Linnavara kasutusse andmise korrast». 4. Käesoleva korra tähenduses on: 4.1. rajatis – tänav, väljak, haljasala ja muu maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusel valminud ehitis, mis pole hoone; 4.2. linnarajatis – Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluv rajatis või selle osa; 4.3. linnarajatise valitseja – linnarajatise kui linnavara valitseja vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 1997. a määrusega nr 56 kinnitatud «Linnavara valitsemise korrale». 5. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine kuulub linnarajatise asukoha järgse linnaosavalitsuse pädevusse. Kui linnarajatise valitseja ei ole linnaosavalitsus, peab linnaosavalitsus kooskõlastama linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise kavatsuse linnarajatise valitsejaga. 6. Linnarajatis antakse sellel kaubandustegevuse teostamiseks kasutusse vaid juhul, kui: 6.1. sellel teostatav kaubandustegevus ei kahjusta antud paiga vahetus läheduses elavate inimeste põhjendatud huve; 6.2. sellel teostatav kaubandustegevus ei takista inimeste või sõidukite liiklemist; 6.3. seda ei ole otsustatud võõrandada; 6.4. sellel teostatav kaubandustegevus ei takista antud linnarajatise kasutamist avalikuks otstarbeks; 6.5. see ei ole vajalik linna valitsemiseks; 6.6. see ei muuda võimatuks ega raskenda oluliselt muu linnavara otstarbekohast kasutamist; 6.7. linnarajatis, millele soovitakse paigaldada kioskit, asub paigas, mis sisaldub Tallinna tänavakaubanduse kioskite asupaikade loetelus. 7. Linnaosavalitsus peab enne linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise otsustamist hindama põhjalikult, igakülgselt ja objektiivselt linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise võimalikkust tulenevalt punktis 6 sätestatust. Seejuures võib küsida arvamust linna teistelt ametiasutustelt, samuti linnaosa halduskogult. 8. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse võtnud isik ei või oma lepingujärgseid ja käesolevast korrast tulenevaid õigusi ning kohustusi üle anda kolmandatele isikutele. II. LINNARAJATISE KAUBANDUSTEGEVUSEKS KASUTUSSE ANDMISE TÄHTAJAD JA OTSUSTUSVIISID 9. Linnarajatis antakse kasutusse: 9.1. sellele kioski paigaldamiseks – tähtajaga kuni kolm aastat; 9.2. kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas – seonduvalt antud avaliku ürituse toimumise ajaga; 9.3. punktides 9.1 ja 9.2 nimetamata juhtudel – tähtajaga kuni üks aasta. 10. Kioski paigaldamiseks linnarajatisele antakse linnarajatis rendile kindlaksmääratud tähtajaks eelläbirääkimistega pakkumise korras. 11. Linnarajatis antakse sellel kaubandustegevuse teostamiseks rendile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras: 11.1. linnarajatise vahetus läheduses asuva kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume; 11.2. laudade, toolide jm inventari hooajaliseks paigaldamiseks kioski juurde eesmärgiga võimaldada tarbijal pruukida selles kioskis turustatavat kaupa kohapeal; 11.3. kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas; 11.4. müügilaudade, -lettide, -stendide jms paigaldamiseks, samuti teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks punktides 11.1, 11.2 ja 11.3 sätestamata juhtudel. 12. Linnaosavanem võib põhjendatult otsustada, et: 12.1. punktides 11.3 või 11.4 sätestatud juhul antakse linnarajatis rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras; 12.2. linnarajatis antakse otsustuskorras kasutusse tasuta. III. LINNARAJATISE KAUBANDUSTEGEVUSEKS KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 13. Eelläbirääkimistega pakkumise puhul linnarajatise tasuta kasutusse andmist ei rakendata. Sama oluline kui renditasu on eelläbirääkimistega pakkumise puhul teatud lisatingimuste täitmine. Lisatingimuseks on rentniku kohustus: 13.1. paigaldada linnarajatisele vaid selline kiosk, inventar vm kaubandustegevuseks vajalik, mis on oma välisilmelt linnapilti või otseselt antud paika sobilik, kusjuures võimalike vaidluste korral sobivuse küsimuses lähtutakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arvamusest; 13.2. tegutsedes linnarajatisel, kaubelda teatud ajal või sortimendis või kasutades teatud müügivormi. 14. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja vahetuks teostamiseks moodustab linnaosavanem oma korraldusega vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetades ühtlasi komisjoni liikmete hulgast selle esimehe. 15. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse ajalehes, kus avaldatakse Tallinna linna ametlikke teateid. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kakskümmend tööpäeva. 16. Eelläbirääkimistega pakkumise teates tuleb märkida: 16.1. renditava linnarajatise asukoht ja iseloomustus; 16.2. pakkumise korraldaja; 16.3. pakkumise läbiviimise viis; 16.4. pakkumise alghind; 16.5. pakkumise lisatingimused; 16.6. tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 16.7. millal ja kus saab linnarajatise ning rentimise tingimustega tutvuda; 16.8. pakkumiste esitamise tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg); 16.9. pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 16.10. renditava linnarajatise kasutusotstarbe osas tehtavad piirangud; 16.11. rendi tasumise kord ja tähtajad; 16.12. sanktsioon rendilepingu sõlmimata jätmise korral vastavalt punktile 28. 17. Linnarajatise kaubandustegevuseks rendile andmiseks korraldatava eelläbirääkimistega pakkumise alghind (renditasu minimaalsuurus ruutmeetri kohta kuus kolmekümne päeva arvestuses) ettevõtete eri liikide osas kehtestatakse linnavalitsuse määrusega. Seejuures võib linnavalitsus rakendada paikkondlikke koefitsiente. 18. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 19. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii minimaalsuurus on kaheksakümmend protsenti pakkumise alghinnast. 20. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni kõik kohalviibinud liikmed. 21. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. 22. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. 23. Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise linnarajatise renditasu ja kõigi lisatingimuste kohta. 24. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. 25. Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on linnaosavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on linnaosavalitsusel õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 26. Võttes aluseks eelläbirääkimiste tulemused, annab linnaosavanem korralduse lepingu sõlmimiseks, millises haldusaktis peavad olema ära näidatud: 26.1. kes on volitatud lepingut sõlmima; 26.2. linnarajatise võimalikult täpne asukoht; 26.3. linnarajatist iseloomustavad põhinäitajad; 26.4. linnarajatise valitseja; 26.5. isik, kellele linnarajatis rendile antakse; 26.6. lepingu tähtaeg; 26.7. linnarajatise kasutusse andmise tingimused (linnarajatise kasutusotstarve, lisatingimuste täitmise kohustus vastavalt eelläbirääkimistel tehtud lõplikule pakkumisele, rendi tasumise kord jm); 26.8. renditasu suurus; 26.9. kas ja millisel tingimusel jätab linnaosavalitsus endale õiguse lepingut igal ajal ühepoolselt lõpetada. 27. Kui linnarajatis on otsustatud anda kasutusse kaubandustegevuseks eelläbirääkimiste korras tulenevalt punktist 12.1, edastatakse punktis 26 nimetatud haldusakti ärakiri teadmiseks linnaosa halduskogule ühes linnaosavanema sellekohase põhjendusega. 28. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole ühe kuu jooksul, arvates punktis 26 nimetatud haldusakti andmisest, sõlminud lepingut, on linnarajatise kasutusse andmise otsustajal õigus oma otsus tühistada. Sel juhul tema poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud eelläbirääkimistega pakkumise teates. IV. LINNARAJATISE KAUBANDUSTEGEVUSEKS KASUTUSSE ANDMINE OTSUSTUSKORRAS 29. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine otsustuskorras toimub linnaosavanema korralduse alusel, millises haldusaktis peavad olema ära näidatud: 29.1. kes on volitatud lepingut sõlmima; 29.2. linnarajatise võimalikult täpne asukoht; 29.3. linnarajatist iseloomustavad põhinäitajad; 29.4. linnarajatise valitseja; 29.5. isik, kellele linnarajatis kasutusse antakse; 29.6 lepingu tähtaeg; 29.7. linnarajatise kasutusse andmise tingimused (linnarajatise kasutusotstarve, lisatingimuste täitmise kohustus, rendi tasumise kord jm); 29.8. renditasu suurus (välja arvatud linnarajatise tasuta kasutusse andmise korral); 29.9. kas ja millisel tingimusel jätab linnaosavalitsus endale õiguse lepingut igal ajal ühepoolselt lõpetada. 30. Lisatingimuseks on linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse võtja kohustus: 30.1. paigaldada linnarajatisele vaid selline inventar vm kaubandustegevuseks vajalik, mis on oma välisilmelt linnapilti või otseselt antud paika sobilik, kusjuures võimalike vaidluste korral sobivuse küsimuses lähtutakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arvamusest; 30.2. tegutsedes linnarajatisel, kaubelda teatud ajal või sortimendis või kasutades teatud müügivormi. 31. Linnarajatise kaubandustegevuseks rendile andmisel kohaldatava renditasu suurus (ruutmeetri kohta kuus kolmekümne päeva arvestuses) ettevõtete eri liikide osas kehtestatakse linnavalitsuse määrusega. Seejuures võib linnavalitsus rakendada paikkondlikke koefitsiente. 32. Kui linnarajatis on otsustatud anda kasutusse kaubandustegevuseks tasuta tulenevalt punktist 12.2, edastatakse punktis 29 nimetatud haldusakti ärakiri teadmiseks linnaosa halduskogule ühes linnaosavanema sellekohase põhjendusega. 33. Kui linnarajatisel kaubandustegevust teostada soovinud isik ei ole ühe kuu jooksul, arvates punktis 29 nimetatud haldusakti andmisest, sõlminud lepingut, on vara kasutusse andmise otsustajal õigus oma otsus tühistada. V. LINNARAJATISE KAUBANDUSTEGEVUSEKS KASUTUSSE ANDMISE LEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE 34. Linnaosavalitsus on kohustatud enne linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu sõlmimist teatama väljaandes, milles linnavalitsus avaldab oma ametlikke teateid, kellele ja milliste tingimustega linnarajatis kaubandustegevuseks kasutusse antakse. Seejuures tuleb avalikustada kõik pakkumised. Lepingu võib sõlmida viie tööpäeva möödumisel linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise kohta käiva teate ilmumise päevast. 35. Punktis 34 sätestatu ei laiene juhtudele, kui linnarajatis antakse kasutusse kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas. 36. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu võib sõlmida üksnes punktides 26.1 ja 29.1 osundatud isik. Leping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest esimene jääb linnarajatise kasutusse andjale ja teine linnarajatise kasutusele võtjale. Kui linnarajatise valitseja ei ole linnaosavalitsus, edastab lepingu sõlminud linnaosavalitus lepingu ärakirja linnarajatise valitsejale. 37. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tüüpvormi kehtestab linnavalitsus määrusega. 38. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmisel ei ole tüüpvormist erinevad lepingud lubatud. 39. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingut sõlmima volitatud isik võib pidada põhjendatult vajalikuks tehingu notariaalset tõestamist. Tehingu notariaalse tõestamise korral jääb notari tasu selle isiku kanda, kellega on leping sõlmitud. 40. Lepingu sõlmimise aluseks olevas haldusaktis toodud tingimused on lepingu sõlmimisel kohustuslikud ja neid võib muuta üksnes pärast vastava haldusakti muutmist. 41. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tingimuste muutmise alus on linnaosavalitsuse haldusakt, millega muudetakse vastavalt punktis 26 või 29 märgitud haldusakti. VI. LÕPPSÄTTED 42. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tingimuste täitmist kontrollib linnaosavalitsus. Kontrollimise käigus korraldatakse ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse võtja poolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on teisele poolele kohustuslikud. Kui linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse võtja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, annab linnaosavanem korralduse lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. 43. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel peab isik, kellele linnarajatis kaubandustegevuseks kasutamiseks anti, vabastama linnarajatise viivitamata enda kulul. 44. Punktis 43 sätestatu eiramisel teisaldab linnarajatisel asuvad objektid linnaosavalitsus, lülitades selleks tehtud kulutused rentnikule esitatava lõpparve hulka. 45. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmisest laekuva rendi edasine kasutamine sätestatakse linnavalitsuse määrusega.