Viljandi Linnavolikogu — Agenda 21 kinnitamine — KO, 46, 1026

Lähtudes Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusega nr 37 kinnitatud «Viljandi linna arengukava 2000–2007» peatükist 11, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viljandi Agenda 21 (lisatud). 2. Määrus jõustub 3. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 28. märtsi 2002. a määrusega nr 105 VILJANDI AGENDA 21 1. Mis on Viljandi Agenda 21 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselureeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Selliste põhimõtete rakendamiseks ning Viljandi linna elanikele ja ettevõtjatele edaspidise tegevuse juhisena on koostatud käesolev dokument – Viljandi Agenda 21. 2. Viljandi Agenda 21 põhieesmärk Inim- ja keskkonnasõbralik, säästvalt arenev Viljandi, kus inimene oskab keskkonda häirimata koos keskkonnaga elada. Üldeesmärgid on tervislik linnakeskkond, väiksem inimtegevusest tulenev kahjustav mõju linna ja tagamaa loodusele, loodusvarade kokkuhoidlik kasutamine, looduse enesetaastevõime soodustamine, Viljandi looduse eripära säilitamine ja rikastamine, linlaste keskkonnateadvuse, humaansuse ja ilumeele arendamine, lugupidamise suurendamine oma linna ja maa vastu, kompromissi leidmine loodussäästu ja majanduse edendamise vahel. Agenda 21 tegevuskava on suunatud tulevikku, et anda ka järgnevatele põlvkondadele võimalus elada tervislikus elukeskkonnas, st mitte halvendada praegust keskkonnaseisundit, pigem seda parendades. Seega ei lõpe Viljandi Agenda 21 käesoleva dokumendi heakskiitmisega, vaid siin määratletud tegevussuunad sotsiaalselt turvalise ja keskkonnasõbraliku Viljandi kujundamiseks on alguseks viljandlaste keskkonnahoidu suunavale pidevale protsessile. Tegevussuunad on täpsustusteks üleriigilistele programmdokumentidele ja täienduseks Viljandi linna arengukavale. Turvaline ja puhas keskkond soodustab inimese huvi haridustaseme tõstmiseks. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale peab keskkonnakaitse olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. 2.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Peetakse oluliseks linnapiire ületava koostöö arendamist, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku olemuse arvestamist, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning keskkonna- ja arenguküsimuste lülitamist otsustamisprotsessi. Jõudmaks sotsiaalselt säästvalt areneva kogukonnani tuleb • tagada igal inimesel vabadus oma võimete arendamiseks ja valikute tegemiseks, vältides selle juures teise inimese õiguste haavamist; • propageerida tolerantsust ja selle kaudu suurendada turvatunnet; • jaotada vaimsed ja materiaalsed ressursid ratsionaalselt piirkonna arengu hüvanguks; • luua kõigile kodanikele võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemises ja elukeskkonna arendamises; • tõsta tehiskeskkonna turvalisust. 2.2. Loodusressursside kaitse ja majandamine Peetakse oluliseks atmosfäärikaitset, maakasutuse korraldamist, haljastute säilitamise vajadust, haavatavate ökosüsteemide majandamist ja kaitset, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist, pinnaveekogude ning nende elustiku kaitset, põhjaveevarude kvaliteedi säilitamist ja kaitset, ohtlike ja tavajäätmete keskkonnasõbralikku majandamist. Keskkonnasäästliku arengu tagamiseks tuleb arvestada tootmise ja tarbimise korraldamisel looduskeskkonna taluvusvõime piiride ületamise ohuga. Majandusliku arengu tasakaalustatus ja eriti majandustegevuse laiendamise kiirus peab vastama keskkonnahoiust tulenevatele nõudmistele, see tähendab, et otsustada tuleb läbimõeldult olles veendunud kavandatava tegevuse tagajärgedes. 3. Eesmärgid ja tegevused valdkondade kaupa 3.1. INIMKESKKOND 3.1.1. Tugevdada eri huvi- ja sotsiaalsete gruppide rolli kogukonna arengus • kaasata säästva arengu protsessi eri valdkonnad (tööstus, äriringkonnad, teadus, haridus jne); • kooskõlastada ja koordineerida mittetulundusühingute ja avaliku sfääri tegevus piirkonna ees seisvate sotsiaalsete probleemide lahendamisel; • teha selgitustööd elanikkonna eri gruppides iseorganiseerumise vormide (MTÜ-d, ühistuline tegevus, seltsingud jne) toimemehhanismidest ja nende kasust eneseabi seisukohalt; • kaasata lapsi ja noori Agenda 21 protsessi, ergutada ja toetada nende sellealast tegevust; • kodanike ühenduste ja mittetulundusühingute tegevuste toetamisel eelistada Agenda 21 elluviimisele suunatud tegevusi; • tugevdada koostööd piirkonna arendamisel omavalitsuste, maakonna jt institutsioonide vahel. 3.1.2. Tõsta üldist keskkonnateadlikkust koolituse, infopäevade, isikliku eeskuju jne kaudu • viia koolides õppekavadesse säästva arengu mõtteviisi tutvustamine; • käivitada eri sihtgruppidele suunatud keskkonnaalaseid haridus- ja koolitusprogramme; • korraldada kohalike omavalitsuste ametnikele kui võtmeisikutele koolitusi Agenda 21 printsiipide rakendamiseks vajalike kogemuste omandamiseks; • Korraldada keskkonnahoidlikku eluviisi propageerivaid kampaaniaid ja kujundada keskkonnasõbralikke tarbimisharjumusi. 3.1.3. Ennetada ja lahendada sotsiaalseid ja tööturuprobleeme • teadvustada alkoholismi- ja narkoprobleemid kõigil sotsiaalsetel tasanditel ning otsida lahendusi nende ennetamiseks; • laiendada huvihariduse ja vaba aja veetmise võimalusi; • toetada ja arendada laste loodusharidust, eriti rakendusliku iseloomuga ringide tegevust; • ettevõtluse arengut soodustades pidada silmas ka ettevõtluse ja sotsiaalsfääri seoseid; • kaasata töötuid heakorra- ja saastekoristustöödel; • luua laialdased, kõigile elanikkonna gruppidele kättesaadavad võimalused tegeleda pideva eneseharimisega ja ametialase täiendus- või ümberõppega. 3.1.4. Tõsta elanikkonna informeeritust keskkonnaprobleemidest ja üldist keskkonnateadlikkust • informeerida elanikkonda keskkonnaprobleemidest, sh taastumatute loodusvarade asendamise võimalustest; • informeerida elanikkonda ökomärgistustest toodetel ja tutvustada loodussõbralikke tooteid; • kaasata lapsi keskkonna taastustöödel neile töökaitsealaselt lubatud piires; • koguda vajalikku keskkonnateavet ja avaldada seda regulaarselt Viljandi linna koduleheküljel; • avalikustada Viljandi koduleheküljel pidevalt keskkonnavaenulike ja positiivset äramärkimist vajavate isikute nimed; • propageerida tervislikku, keskkonnasõbralikku tarbimist; • taaselustada «Prügikolli» liikumine; • informeerida elanikke ja ettevõtjaid, et nad maa ostul-müügil pööraksid tähelepanu jääkreostusele; • kujundada Viljandile hariduse-, tervise-, puhkuse- ja aedlinna maine. 3.2. TEHISKESKKOND 3.2.1. Arvestada säästva arengu printsiipe planeerimises ja ehituses • propageerida säästva materjalikasutuse ning ökonoomsete ehituspõhimõtete kasutuselevõttu ehitajate ja projekteerijate poolt; • osaleda protsessides, mis tõstavad planeerijate ja projekteerijate pieteeditunnet looduse ja traditsioonide vastu, mis aitaksid vältida mõtlematuid moonutusi arhitektuurilistes ning looduslikes kooslustes; • leida kriteeriumid keskkonnaaspektide arvestamiseks võistupakkumiste ja riigihangete korraldamisel. 3.2.2. Leida lahendus kasutuseta hoonete probleemidele • intensiivistada kõigi seaduslike vahendite kasutamist heakorrastamata alade ja ehitiste omanike korralekutsumiseks. 3.2.3 Eelistada keskkonnasõbralikku majandamist • hangete puhul eelistada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid; • soodustada intellektimahukamat ettevõtlust; • info edastamisel suurendada digitaalset asjaajamist; • suurendada kodanike võimalusi osalemaks otsustusprotsessis Interneti vahendusel. 3.2.4. Muuta energeetika keskkonnasõbralikuks • toetada energiasäästlikku tarbimist kõigil tasanditel; • viia hajutatud väiksemad energiatootjad üle taastuvatele kütustele; • suurendada kontrolli kõikide kütteseadmete ökoloogiliste nõuete täitmise üle; • infrapunalülitite ja muude pool- või täisautomaatsete süsteemide senisest laialdasem rakendamine, mis lülitaksid valgustid välja, kui kedagi ruumis ei viibi ja sisse, kui keegi ruumi siseneb; • vähendada mittetaastuvate loodusressursside kasutamist: 3.2.5. Arvestada eri sotsiaalsete gruppide vajadustega linna infrastruktuuri väljaarendamisel • kaasata kodanike ühendusi ehitistele ja rajatistele rakendatavate keskkonnanõuete väljatöötamisel; • töötada välja puuetega inimeste ja laste vajadustest lähtuvad nõuded ehitistele ja rajatistele täiendavalt riiklikele nõuetele; • rakendada Viljandi linna ehitusmääruse väljatöötamisel Agenda 21 põhimõtteid. 3.2.6. Luua võimalused turvaliseks ja tervislikuks liikumiseks linna piires • eelistada jalakäimist, rattasõitu ja ühistranspordi kasutamist teistele transpordivahenditele; • kõnniteed ja jalgrattateed, samuti nende autoteedega ristumised muuta ohutumalt liigeldavaks jalgratta, ratastooli ning lapsevankriga; • rajada matka- ja jalgrattaradasid rohelistesse vöönditesse; • rajada uute ja renoveeritavate teede ja liiklussõlmede juurde jalgrattateed; • märkida vastavalt jalgrattateede üldskeemile teedele, tänavatele ja liiklussõlmedele jalgratastega liikumiseks mõeldud sõidurajad kas kõnni- või sõiduteele vastavalt otstarbekusele; • töötada välja ja rakendada tõhusad meetmed jalgrattavarguste tõkestamiseks; • näha ette jalgrataste hoiukohad kõigi üldkasutatavate hoonete juurde; • tagada ammendav ja arusaadav informatsioon ühistranspordi kohta trükiste, kaartide ja Interneti vahendusel. 3.2.7. Muuta liiklusskeem inim- ja keskkonnasõbralikuks, vähendada liiklusest tulenevat saastekoormust • töötada välja säästva transpordi ja liikluskorralduse põhimõtted; • luua tingimused transpordiga ligipääsu nõudvate asutuste ning ettevõtete ümberasustamiseks äärelinna; • kehtestada vanalinnas kellaajaliselt autoliiklusvaba aeg; • muuta teed ja tänavad tolmuvabadeks; • reguleerida kesklinnas asuvate ettevõtete varustamine kellaajaliselt; • rakendada abinõud rongiliikluse säilitamiseks Viljandis; • renoveerida järk-järgult kõik Viljandi teed ja tänavad. 3.2.8. Katta kogu Viljandi linn ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega, korraldada sademevee äravool • piirkondades, kus on väljaehitatud ühiskanalisatsioon, likvideerida olemasolevad settekaevud, mitte lubada uute rajamist; • keelustada tsentraalse veevarustusega piirkondades uute puurkaevude rajamine; • arendada lahkvoolset kanalisatsiooni; • minimeerida erosiooni tekkevõimalusi. 3.2.9. Korraldada integreeritud jäätmekäitlus linnas • vähendada üldist keskkonda viidavate jäätmete hulka tootmises ja muudes eluvaldkondades, suunates neid töötlemisele ja utiliseerimisele; • likvideerida vanad kasutuseta vedelkütusehoidlad ja puhastada reostunud pinnas; • rekonstrueerida Viljandi prügila kompostimisväljakuks ja olmejäätmete vaheladustuskohaks; • juurutada jäätmete sorteerimine tekkekohas ja jäätmete taaskasutamine; • korraldada orgaaniliste ja anorgaaniliste jäätmete eraldi kogumine; • korraldada orgaaniliste jäätmete kompostimine; • kaeve- ja ehituslubadega määrata, kuhu teisaldada ehituspraht ja teisaldatav pinnas; • saavutada kokkulepped ehitusjäätmete (demonteeritud ehitusdetailid ja materjalid) taaskasutuse korraldamiseks; • luua kohalik suuregabariidiliste jäätmete (autoromud, rehvid, kodutehnika, elektroonikajäätmed jms) riiklikku süsteemi integreeritud käitluskorraldus; • nõuda kõigilt ettevõtetelt jäätmeveolepingut juba enne tegutsemisloa väljastamist; • korraldada ehituslike puidujäätmete ja muude põlevate, kuid mitte keskkonnaohtlike jäätmete tasuta andmine elanikkonnale kütteks; • paigaldada seadmed keskkonnaohtlike jäätmete kogumiseks suuremate kaubandus- ja/või energiakeskuste juurde; • siduda jäätmeteke iga jäätmetekitaja otsese isikliku vastutusega; • luua võimalikult mugavad ja lähedalasuvad kogumispunktid sorteeritud jäätmete jaoks elanikele ja ettevõtetele; • minimeerida õhusaaste teke. 3.3. LOODUSKESKKOND 3.3.1. Säilitada liigiline mitmekesisus ja haljasalade osatähtsus linnaruumis • planeeringutes ette näha võimalikult suur haljastuse osakaal; • rakendada rohelise võrgustiku planeerimiskontseptsioon üldplaneeringus. 3.3.2. Luua Viljandi linna vajadusi arvestav keskkonnaseiresüsteem • luua Viljandi looduse infosüsteem; • kehtestada avalikustamisele kuuluvate keskkonnaparameetrite loetelu; • ühendada keskkonnaseisundit iseloomustavad andmebaasid ühtsesse võrku; • töötada välja loodusliku mitmekesisuse ja maastike seire programm Viljandi maastikukaitseala kohta; • inventeerida väärtuslikud maastikud. 3.3.3. Kontrollida ja parandada pinnaveekogude keskkonnaseisundit • teostada pidevalt Viljandi pinnaveekogude seiret; • vähendada pinnaveekogude (järvede) reostumist; • moodustada Viljandi järve sihtasutus eesmärgiga arendada järveümbrust; • luua tingimused maaomanike ja veekoguvaldajate vahel veekogude ökoloogiliseks arendamiseks ja soodustada dialoogi partnerite leidmiseks; • puhastada veekogusid süsteemikindlalt; • rakendada meetmeid veekogude isepuhastusvõime suurendamiseks. 3.3.4. Kaitsta ja arendada väärtuslikke maastikke • tagada ja suurendada olemasoleva looduskeskkonna liigirikkus; • arendada välja maastikukaitseala kui rekreatsiooni- ja turismiobjekt; • tagada kaitse-eeskirjade kaudu väärtuslike loodusobjektide kaitse; • säilitada loodusmaastike võimalikult suur puutumatus. 4. Rakendamine • rakendada Viljandi linna arengukava ja valdkondade arengukavade elluviimisel Agenda 21 printsiipe; • eelarvete planeerimisel arvestada Agenda 21 printsiipe; • kohalikud õigusaktid kohandada säästva arengu printsiipidega, seaduseid tuleb püüda mõjutada algatuste teel. 5. Agenda toimivuse mõõdetavus Agenda toimivuse indikaatorid on: • elanike rahulolu Viljandiga; • kohalik panus kliima muutumisse; • kohalikud liikumisvõimalused ja reisijatevedu; • juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele teenustele; • kohaliku välisõhu kvaliteet; • laste koolitee pikkus (kooli ja tagasi); • kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtete säästev juhtimine; • mürareostus; • säästev maakasutus; • säästvust soodustavad tooted. Mõõtmist teostatakse avaliku arvamuse, küsitluste, mõõtmiste, maakaartide, aruannete ja visuaalse hinnangu kaudu.