Põdrala Vallavolikogu — Põdrala valla arengukava kinnitamine aastateks 2002-2005 — KO, 46, 1024

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põdrala valla arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 10. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA PÕDRALA VALLA ARENGUKAVA 2002–2005 EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava on strateegiline dokument, mis koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks ning aitab luua tervikpildi omavalitsusest, sest selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahend, mis aitab tulevikus vältida ebameeldivaid üllatusi ning vähendada riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt peab omavalitsus tagama oma territooriumil eri eluvaldkondade toimimise, samas ka piirkonna stabiilse arengu. Arengukava (koostamise) eesmärk on formuleerida tulevikku suunatud tegevused, nendega kaasnevad projektid, mis peaksid silmas ka valla arengueeldusi ning kõigi huvigruppide vajadusi. Põdrala valla arengukava eesmärk on eelarvevahendite sihipärasem kasutamine, säästva arengu printsiipide järgimine ja valla sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seonduvate aspektide reguleerimine. Nimetatud eesmärgid omavad omavahelist seost. Arengukava koostamise käigus moodustati juhtgrupp, mis oli protsessi eestvedajaks, neli teemagruppi (sotsiaalsfäär, haridus-kultuur-sport-turism, ettevõtlus-infrastruktuur, põllumajandus-maakorraldus-keskkond), mille käigus arutati vastava valdkonna hetkeolukorda, peamisi probleeme ja arenguvõimalusi. Järeldused, milleni koosolekute käigus jõuti, on formuleeritud käesolevas töös arengueeldustena. Strateegilise planeerimisprotsessi üheks etapiks oli omavalitsuse arengutaseme hinnangu koostamine. Käesoleva arengukava koostamisel on kasutatud 1999. aastal valminud «Põdrala valla arengukava aastani 2002». Sisuliselt koosneb käesolev dokument kahest osast. Esimene osa annab ülevaate Põdrala valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ning toob välja valla arengueeldused. Teises osas on ära toodud strateegilise planeerimisprotsessi lõpptulemus strateegiliste eesmärkide, prioriteetsete tegevuste ja investeerimiskava näol. Arengukava koostamise protsess on meeskonnatöö ja töö autorid tänavad meeldiva ja ladusa koostöö eest Põdrala Vallavalitsuse töötajaid, volikogu esimeest, töögruppides osalenuid ning kõiki teisi, kes võtsid osa käesoleva arengukava koostamise protsessist. Evelin Uibokand Liis Pruusapuu VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUEELDUSED 1. Asend ja halduspiirid 1.1. Paiknemine Põdrala vald paikneb Valga maakonna loodeosas Tõrva linna mõjupiirkonnas. Põhjas piirneb Põdrala vald Viljandi maakonnas asuva Tarvastu vallaga, lääne- ja lõunaosas Valga maakonna Helme vallaga ning Puka vallaga. Põdrala valla asukohta iseloomustab kaart (lisa 7). Vallapiir on suures osas kujunenud looduslikult. Idas määratleb piiri VäikeEmajõgi, põhjas hõreda asustusega metsavöönd, läänes Veisjärve madalik. 1.2. Ajalooline kujunemine Põdrala vald asub kaasajal Valgamaal, ajalooliselt asunud Viljandimaal ning hõlmab peamiselt ajalooliste Riidaja, Leebiku, Vanamõisa ja Lõve mõisa alasid. Valla kirdeosa haarab väikest siilu vanast Tarvastu vallast ning ka Pikasilla ümbrus oli Tarvastu kihelkonnas, ent ajaloolisi kihelkonnapiire ei ole palju rikutud (laias laastus on ajaloolisest Helme kihelkonnast tekitatud kolm valda – Põdrala, Helme ja Hummuli ning Tõrva linn). Et vald asetseb endistel mõisamaadel, siis pole võimalik valla ajalugu käsitleda ilma mõisate ajalugu puudutamata. Riidaja on vana asula, mida esmakordselt mainitakse Läti Henriku kroonikas seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse 1226. a. Kroonikas on seda mainitud Poderiale nime all. Sama nime all esineb Riidaja küla ka Mellini kaardil. Teise Põdrala valla suurema küla Pikasilla esmamainimiseks kirjas on loetud 15. juulil 1398. a. Kirjanduse andmeil hävitasid 1501. aastal venelased laastamisretkel taganedes Pikasillal parvsilla, mis oli siia juba varemail aastail ehitatud. Siit nähtub, et Pikasillal oli juba XV sajandi lõpul sild, siit ka nimi Langebrücke – saksa keeles Pikasilla. Riidaja mõis kannab vanades ajalooürikutes saksapärast Morsel Podrigeli nime, praeguse nime sai mõis sel ajal, kui ta kuulus Freytag von Loringhovenite valdusse. Siiani säilinud mõisahoone on ehitatud 1762. a ja on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. 1923. a avati Riidaja mõisahoones kool, mis 1967. a kolis uude majja. Riidaja ümbruses tegutses omal ajal J. Ljahhovi nimeline kolhoos, kes Riidaja mõisahoonet korduvalt rekonstrueeris. Praegu seisab kunagine härrastemaja peaaegu tühjalt, vaid ühes tiivas tegutseb Riidaja raamatukogu. Mõis on võetud arvele vabariikliku tähtsusega ehitusmälestisena. Leebiku mõis kuulus keskajal vähemalt osaliselt, kui mitte täiesti Tarvastu kihelkonda. Mõisa on alates 1531. aastast korduvalt müüdud, kuni läinud sajandi lõpul ostis Leebiku mõisa eestlane J. Hendrikson, kelle omanduseks jäi mõis Eesti maaseaduseni. Leebiku mõisa äärealad planeeriti ja asundati 1924. a. Mõisasüda ühes veskiga jäi endisele omanikule ja tema poegadele. Lõve mõis. Lõvel asus Viljandimaa ja tegelikult ka kogu Lõuna-Eesti üks suursugusemaid varaklassitsistlikke baroksete sugemetega peahooneid, ehitatud arvatavasti 1770–80-ndatel aastatel. Hoone suursugusust ja kõrgust rõhutas veel paiknemine kõrge künka otsas, mis tekitas kauneid kaugvaateid. Peahoonele lisandus hulk kõrvalhooneid selle ümbruses ning võimas park. Peahoone on hävinud, sellest on säilinud üksnes madalaid varemeid. Mitmed kõrvalhooned on säilinud, sh valitsejamaja ja omapärase arhitektuuriga sepipada teisel pool tiiki. Hoone kaunistuselementide sarnasus naabruses asuva Helme mõisaga (tänini säilinud) ja nende mõisate üheealisus lubab oletada sama ehitusmeistri tööd. Vanamõisa oli Leebiku kõrvalmõis – abenkat mit althof. Vanamõisas oli arvatavalt 19. sajandil kivihoonestus – praeguseks alles vähesed varemed. Ühekorruseline kivihoone oli peahoone, mille kohta on vähe andmeid. Valga maakonna moodustamisel jäi tollane Riidaja vald Viljandi maakonda. Valga maakonna koosseisu toodi ta alles 1. aprillil 1939. a., mil Riidaja, Leebiku, Lõve ja osaliselt Helme, Patküla ja Jõgeveste valla liitmise tagajärjel moodustati uus haldusüksus – Põdrala vald. Vallakeskuseks jäi Riidaja vallamaja Riidaja mõisas. Vallas olid olemas kõik tolleaegsele vallale iseloomulikud asutused: kool, ühispank, mitmesugused seltsid (suurim neist Muusikaselts Vambola) ja ühingud. Põdrala vald eksisteeris kuni valdade likvideerimiseni 1950. a. Seejärel moodustati Riidaja külanõukogu. Endisaegset nime – Põdrala – hakati uuesti kasutama 14.02.1991. a, kohalik omavalitsus taastati 11.07.1991. a. 1.3. Territooriumi üldiseloomustus Põdrala valla pindala on 127,22 km2, moodustab 6,3% Valga maakonna pindalast ning on suuruselt üks väiksemaid Valgamaal. Põdrala vallast on väiksemad vaid Palupera ja Õru vald. Kujult on Põdrala vald suhteliselt kompaktne, valla ulatus põhjast lõunasse 12 km ja idast läände 16 km. Põdrala vallas on 14 küla. Neist suurim on Riidaja küla ja väikseim Karu küla. Lähim tõmbekeskus on Tõrva linn, mis asub 14 km kaugusel. Suuremate keskuste kaugused vallast on Valga 45 km, Viljandi 42 km, Tartu 70 km. Valla administratiivkeskus asub Riidaja külas. Mitteametlikult on vallas kaheks suuremaks keskuseks kujunenud Riidaja ja Pikasilla, mille üks oluline põhjus on kahtlemata koolide olemasolu neis külades. Pikasilla küla tagamaaks on Leebiku, Karu, Kaubi, Liva, Uralaane ja Rulli küla, Riidaja on omakorda tõmbekeskuseks Reti, Pori, Lõve, Vanamõisa, Kungi ja Voorbahi külale. Oluline tegur nende nn keskuste kujunemisele on ühistranspordi ühendus. 2. Maafond Põdrala vallas on kokku 12 722,3 hektarit maad, millest suur osa, 6082,0 hektarit, s.o 48% on kaetud metsaga. Haritav maa moodustab 34% kogu valla maast ning rohumaad on 1002,7 hektaril, s.o ligi 8% kogu valla maast. Ligikaudu 10% maast on muu maakasutusega (tabel 1). Tabel 1. Põdrala valla maakasutus seisuga 1. detsember 2001. a Maakasutus Pind hektarites Haritav maa 4305,2 Looduslik rohumaa 1002,7 Mets 6082,0 Muu maa 1332,1 KOKKU 12 722,3 570 maakasutaja käsutuses on 10 636,61 hektarit maad, s.o üle 80% Põdrala valla pindalast. Sellest üle poole on kaetud metsaga, haritava maa osatähtsus on 33%. Ülejäänud maa jaguneb loodusliku rohumaa ja muu maakasutuse vahel (lisa 1). Põdrala valla maast on erastamata maad 2085,36 hektarit, mis moodustab alla 20% kogu valla territooriumist. Sellest omakorda 756,16 hektarit on haritavat maad, moodustades valla üldpinnast alla 6%. Looduslikku rohumaad on kasutamata maa hulgas 126,02 hektarit, metsa 649,31 hektarit ning muud maad 544,9 hektarit. Elamumaad kasutab 138 maakasutajat (24%). Muud maakasutust on registreeritud 107 juhul (19%), enamus omanikest asuvad väljaspool valda. Valdavalt on tegemist metsandusega tegelevate juriidiliste ettevõtete ja isikutega. 85 maakasutajat (15%) kasutavad maad ajutise maakasutuslepingu alusel. Siia kuuluvad veel tagastamata maa ja maa, millele ei ole esitatud avaldusi maa erastamiseks. Sellest maast oli vaba põllumajandus- ja metsamaa kaardi järgi pakkumisel ligikaudu 50%. 3. Maastik Looduslikult asub Põdrala vald üleminekualal; valdav osa valla territooriumist asub Sakala kõrgustiku idanõlval. Valla idaosa ulatub Väikese Emajõe orundisse, mis moodustab ligi 10 km ulatuses ka valla administratiivpiiri. Põdrala valla põhjaosa kujutab endast lainjat tasandikku, mida liigestavad üksikud põhja-lõunasuunalised suurvoored ja mõningate väiksemate jõgede ja ojade orud. Selles piirkonnas on valdavalt põllumaad, ulatuslikke metsamassiive ei ole, esineb mõnekümnehektarilisi segametsalappe. Looduslikest oludest tingitult on tegu peamiselt hajaasustusega. Valla idaosa (umbes kolmandik valla territooriumist), mis asub Õhne ja Väikese Emajõe oru vahel, on looduslikult tunduvalt erinev. Suured alad on kaetud okasmetsaga, esineb väiksemaid soostunud alasid. Asustus on koondunud mõnesse suuremasse külasse. Veekogude poolest on vald suhteliselt vaene; lisaks eelmainitud jõgedele läbib väheses ulatuses Põdrala valla territooriumi ka Rulli jõgi. Leidub paar väikejärve, mis on suuremal või vähemal määral soostumisstaadiumis (Tanijärv). Põdrala valda kuulub ka Võrtsjärve lõunaosa koos Pähksaarega. 4. Mullastik Parem põllumajandusmaa asub Reti, Riidaja, Vanamõisa ja Leebiku külas. Mullastik nendes piirkondades on keskmise viljakusega ja sobib enamuses teravilja kasvatamiseks. Vähemviljakas ja liigniiskuse all kannatav põllumajandusmaa asub Pori, Lõve, Liva, Uralaane, Kaubi ja Karu külas. 5. Hüdrograafia Põdrala vald asub Võrtsjärve valgalas, kuhu koguvad vett Väike Emajõgi ja Õhne jõgi. Põdrala valla territooriumil asub kokku neli järve. Riidajast 6 km lõuna-edela poole jääb 0,5 ha suurune väljavooluga Mustjärv, 4,0 ha suurune väljavooluga Kurvitse järv asub Riidajast samas suunas 5,5 km kaugusel. Tanijärv on Riidajast 5 km edela pool asuv 1,2 ha suurune umbjärv, neljas järv on Lõve paisjärv. Jõgesid on Põdrala vallas viis: Väike Emajõgi; Õhne jõgi saab alguse Veisjärvest ja suubub Võrtsjärve; Helme jõgi jääb Riidaja külast 5 km loode poole; Kangru peakraav paikneb Riidaja külast 7 km loode pool ja Jõku jõgi, mis läbib Rulli küla ja suubub Õhne jõkke. Lisaks neile jäävad valla territooriumile ka järgmised ojad: Koriste oja, Pikasilla oja, Ennuse oja ja Vooru oja. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald on suuruselt üks väiksemaid Valgamaal. Võrtsjärve lõunatipus asuv ja praktiliselt pindalaliselt pooles osas metsaga kaetud, oleks Põdrala vald suurepärane paik puhkuseks loodust armastavatele inimestele. Eemal linnakärast, pakkudes kaunist looduskeskkonda, on see piirkond potentsiaalne puhkeala. Põdrala vald on looduslikult üsna mitmekesine, kuid veekogude poolest suhteliselt vaene. Tulevikus omavad eelkõige rekreatiivset ja mõningast majanduslikku tähtsust Võrtsjärv ja Väike Emajõgi. Maakasutuses domineerivad metsa- ja põllumajandusmaa. Maa viljakus on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Seda näitab ka asjaolu, et üha enam maad võetakse põllumajanduslikku kasutusse. Põdrala valla maast on kasutamata maad alla 20% kogu valla territooriumist, millest umbes poole moodustab tegelikult väheväärtuslik maa (võsastunud põllumaa, jõeäärne soine ala). Teisest osast moodustab enamuse haritav maa, mille kasutuselevõtt aitaks tublisti kaasa põllumajandustegevuse laienemisele. Sihtotstarbeta maa tuleks panna enampakkumisele, et leida ka sellele maale kasutaja. 6. Loodusvarad 6.1. Põhjavesi Põhjaveega varustatus Põdrala vallas on suhteliselt hea. Käesoleval ajal on valla territooriumil kasutusel kaheksa puurkaevu. Täpne ülevaade puurkaevudest võetavate veekoguste kohta puudub. 6.2. Maavarad Maavaradest leidub vallas liiva, kruusliiva ja põhjavett. Olemasolevad kruusakarjäärid asuvad eramaal, on kasutusloata ja seetõttu ei ole kasutuses. 6.3. Mets Põdrala valla üldpinnast on üle 47% metsaga kaetud, metsa on 6082,0 hektaril. Metsa kasutajad on Aakre Metskond 865,1 hektaril ja Paanikse Metskond 1748,1 hektaril, erametsa on 2819,49 hektari ulatuses. Valla territooriumil tegutseb neli metsatöötlemisettevõtet. 7. Keskkonnakaitse Ajavahemikus 2002–2005 pööratakse suuremat tähelepanu looduskasutusele ning keskkonnakaitsele. Eesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, arvestades ning säilitades maastike ja elustiku mitmekesisust ning majanduse arengutaset. Põllumajandusreformiga on põllumajandusühistud likvideeritud ja seega likvideeritud ka valdav osa põllumajanduslikust tootmisest tingitud reostusest. 7.1. Heitvee puhastamine Lähitulevikus (2002–2005) on vajalik puhastada Riidaja ja Leebiku biotiik ning rekonstrueerida Riidaja kanalisatsioonitrass. Riidaja ühiskanalisatsioon on rajatud 1978. a ja osaliselt amortiseerunud. Leebiku ühiskanalisatsioon on rajatud 1973. a, kanalisatsiooni malmtrassid on vajunud ning osaliselt ei tööta. Riidaja küla veevarustus baseerub põhjaveel ning elanikkonna teenindamiseks rajati 1978. a puurkaev. Tänaseks on puurkaev ning ühendustorustik amortiseerunud ning ei suuda elanikkonda häireteta veega varustada. Lähitulevikus (2002–2005) on plaanis Riidaja pumbajaamas välja vahetada süvaveepump ning paigaldada veepuhastusseadmed ja osaliselt rekonstrueerida veetrassid. Leebiku küla veetrasse ja pumbajaama haldab OÜ ATI. Pikasilla Algkooli pumbajaam ja veetrass on heas korras, rajatud 1997. a. Samal aastal on rajatud ka Pikasilla kooli kanalisatsiooni välisvõrgud ja biopuhasti, sellest väljuv vesi suunatakse mööda torustikku Väike Emajõkke suubuvasse kanalisse. 7.2. Jäätmed Valla territooriumil asub kaks prügimäge – Laatsi ja Mustumetsa. Laatsi prügimägi suleti 7.09.2001. a, territooriumi rekultiveerimine on plaanitud 2002. a ning lõplik sulgemine 2003. a. Mustumetsa prügimägi on kasutusel ajani, mil piirkondlik Helme prügila suudab jäätmeseaduse nõuetest tulenevalt vastu võtta ka Põdrala valla prügijäätmeid. Lõplikult suletakse Mustumetsa prügimägi 2008. a, ettevalmistustööd selleks algavad hiljemalt 2005. a. Organiseeritud olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegeleb vallas firma Ragn Sells. Selle teenuse tellimine on kättesaadav kõigile vallaelanikele. Ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub Tõrva linnas. Üks kord aastas korraldab Valga Maavalitsus ohtlike jäätmete organiseeritud äraveo. 7.3. Õhusaaste Otsesed õhusaasteallikad vallas puuduvad. Vallas on kasutusel üks tsentraalkatlamaja. Mõningast reostust, eelkõige lendleva saepuru näol, tekitavad metsatöötlemisettevõtted (hetkel on neid neli). Kokkuvõte ja arengueeldused Loodusvaradest omavad Põdrala vallas tähtsust vaid põhjavesi ja mets, seda nii täna kui lähitulevikus. Lähiaastate prioriteet on enam tähelepanu pöörata keskkonnakaitsele ja säästvale arengule, et säilitada puhas ja kaunis loodus ning elukeskkond. Selleks tuleb võtta kasutusele abinõud keskkonnasaaste ellimineerimiseks ja korvamiseks. Kavas on puhastada Riidaja ja Leebiku biotiik ning rekonstrueerida kanalisatsioonitrassid (vt ka prioriteetsed tegevused ja investeerimiskava). Kuna vallas suuri tootmisettevõtteid ei ole ning tõenäoliselt ka lähitulevikus ei tule, siis suuremad saasteallikad Põdrala vallas puuduvad. Siiski nõutakse ettevõtetelt keskkonnasäästlikku tegutsemist, seda eelkõige võimaliku saaste vältimises ja likvideerimises. Jäätmemajandus toimib Põdrala vallas rahuldavalt, organiseeritud olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegeleb firma Ragn Sells, mille teenuse kasutamine on kättesaadav kõigile vallaelanikele. Ohtlike jäätmeid saab viia Tõrva linna. Vastavalt Euroopa Liidu prügila direktiivile (1999/31/EC), mis paneb paika prügimägedele esitatavad tehnilised nõuded ning mille täitmiseks ja rakendamiseks taotles Eesti üleminekuperioodi (kuni 16.09.2009). Lõplikult suletakse Laatsi prügimägi 2003. aastal ning Mustumetsa prügimägi 2008. aastal, kuna kumbki neist ei vasta direktiivis esitatud nõuetele ja ei ole otstarbekas neid ka kohaldada nõuetele vastavaks. Valda hakkab teenindama Helme piirkondlik prügila, seeläbi väheneb veelgi reostuskoormus Põdrala valla territooriumil. 8. Kaitstavad objektid Kaitstavad loodusobjektid Põdrala vallas on Väike Emajõgi, mis on Valga maakonna tähtsaim siseveekogu. Selles leidub haugi, latikat, angerjat, kaitsealust tõugjat ning teisi kalaliike. Siin on tähtsad väärtusliku kalaliigi, koha koelmud. Käesoleval ajal on Põdrala vallas viis kaitstavat loodusobjekti ja -ala, arhitektuurimälestisi on Põdrala vallas neli, ajaloomälestisi üks ja arheoloogiamälestisi neli (lisa 2). Valla territooriumil, Riidajas, asub kunstimälestisena Matu Tõnise talu õuel Erna Viitoli pronksskulptuur «Torupillimängija». Põdrala vallas on mälestuskivid luuletaja ja ühiskonnategelase Henrik Visnapuu sünnikohas Leebiku külas Maardina talu maal, Eesti Rahva Muuseumi kauaaegse direktori Ferdinand Linnuse (1895–1942) sünnikohas ja esimese Riidaja vallamaja/koolimaja juures. Need mälestuskivid on ka viitadega tähistatud. Veel täpsustamist vajavad objektid: 1. Lõve koolihoone. Luuletaja Hendrik Adamson töötas seal õpetajana. Märgistamata. 2. Leebiku koolihoone. Märgistamata. 3. Lõve mõis koos pargiga Lõve külas (märgistus puudulik, vaatamisväärsusena väljapakkumine veel läbi mõtlemata, metsatukas asub vana kalmistu). 4. Lõve vallamaja 19. saj (andmed puuduvad). Kokkuvõte ja arengueeldused Kaitstavatel objektidel ja aladel on oluline osa eelkõige turismis ja rekreatsioonis ning nendega seotud tegevuste arendamisel. Seda silmas pidades on kaitsealuste objektide ja alade hoidmine ja säilitamine väga oluline. Tähtsamad objektid tuleks kindlasti tähistada ka viitadega, et huvilistel oleks neid hõlbus leida. Vastavalt kehtivale seadusandlusele tuleneb kaitstavatele objektidele ja aladele sõltuvalt nende iseloomust rida kitsendusi, mida tuleb nii maakasutusel kui ka planeeritava üldplaneeringu koostamisel kindlasti arvestada. 9. Elanikkond Elanike arv Põdrala vallas seisuga 31.12.2001. a oli 1041, neist mehi 513 (49,3%) ja naisi 528 (50,7%). Vallale on iseloomulik suhteliselt madal rahvastiku tihedus, 8,2 in/km2, mis on praktiliselt sama võrreldes kogu Valgamaa vallarahvastiku tihedusega (8,3 in/km2). Suurima rahvaarvuga on Riidaja küla 285 elanikuga, järgnevad Leebiku (151), Pikasilla (108) ja Reti (85) küla. Väikseima rahvaarvuga külad on Kaubi (18), Liva (17) ja Karu (8). Vallaelanike arv külade kaupa on toodud lisas 3. Elanike arvu muutusest Põdrala vallas aastatel 1994–2001 annab ülevaate alljärgnev tabel. Tabel 2. Vallaelanike arvu dünaamika aastatel 1994–2001 Aasta Elanike arv Sünnid Surmad Saabunud Lahkunud Kogumuutus 1994 1067 20 20 25 46 -21 1995 1046 7 20 38 5 20 1996 1066 7 12 21 19 -3 1997 1063 9 12 15 22 2 1998 1053 19 16 22 46 -21 1999 1032 9 26 38 11 10 2000 1042 11 11 16 17 -1 2001 1041 7 16 39 29 3 Tabelist selgub, et Põdrala valla elanike arv on viimase kaheksa aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi rahvaarvu kogumuutuses võib täheldada üsna suuri kõikumisi. Valda iseloomustab siiski mõningane rahvastiku vähenemine, mis oli suurim 1999. aastal. Rahvaarvu langus on tingitud nii negatiivsest iibest kui ka rändesaldost. Eelnevast võib järeldada, et elanike arvu vähenemine jätkub ka lähitulevikus. Tööealisi elanikke (vanuserühm 19-62/59) oli seisuga 31.12.2001. a Põdrala vallas kokku 533 (51% valla rahvastikust), neist mehi 298 (56% tööealistest) ja naisi 235 (44% tööealistest). Pensioniealisi (vanuserühm 63/59+) oli sama perioodi seisuga Põdrala vallas kokku 249 ehk 24% kogu valla rahvastikust, neist mehi 80 (32% pensioniealistest) ja naisi 169 (68% pensioniealistest). Kuni 18-aastased moodustavad neljandiku valla rahvastikust, keda on kokku 259. Sooliselt jaguneb see vanusgrupp suhteliselt võrdselt, kellest poisse on 136 ja tüdrukuid 123. Ülalpeetavate määr 2000. aasta alguse seisuga oli Põdrala vallas 59,3% (vt tabel 3). Võrdluseks sama seisuga oli Valga maakonna keskmine ülalpeetavate määr 61% ning Eesti keskmine 48,1%. Ülalpeetavate määr iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu ja seda arvutatakse järgmise valemi abil: (rahvastik vanuses 0–14 + rahvastik vanuses 65+) / rahvastik vanuses 15–64. Tabel 3. Ülalpeetavate määr seisuga 1.01.2000. a. Maakond/vald Rahvaarv Vanusgrupid ülalpeetavate määr 01.01.2000 0–14 15–64 65+ % Valga 16 826 3546 10 452 2828 61,0 Põdrala 1032 204 648 180 59,3 Registreeritud töötu on isik, kellel puudub sissetulek, kes on elukohajärgses tööhõivetalituses registreerinud oma soovi leida tööd, külastab tööhõivetalitust vähemalt üks kord kuus ning on nõus sobiva töökoha tekkimisel kohe täistööpäevaga tööle asuma (Riigi Tööturuamet ja Statistikaamet). Seisuga 31.12.2001. a oli Põrdala vallas end töötuna registreerinud 36 inimest, s.o 3,5% valla rahvastikust ning 6,75% tööealisest elanikkonnast. Usutavasti on reaalne töötus siiski märksa suurem. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald on Valgamaal üks väiksemaid valdu nii rahvaarvu kui pindala poolest. Väiksema rahvaarvuga on vaid Õru ja Taheva vald. Ülalpeetavate määr on näitaja, mis iseloomustab elanikkonna vanuskoosseisu. Mida suurem on see näitaja, seda vähem on tööealisi ja väiksem võimalik maksutulu elaniku kohta. Põdrala vallas on näitaja sarnane Valgamaa keskmisega, kuid oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine ülalpeetavate määr. Elanikkonnast 1/4 moodustavad pensioniealised, teise 1/4 kuni 18-aastased ning suurima elanikegrupi tööealised. Eelneva statistika põhjal võib väita, et Põdrala valla elanikkond on siiski suhteliselt elujõuline, vaatamata tõsiasjale, et see vananeb pidevalt. Suurim probleem siin on noorte lahkumine tõmbekeskustesse (Tallinn, Tartu), seetõttu ei ole ette näha ka elanike arvu suurenemist lähiaastatel. Ka ei ole planeeritud valda laiaulatuslikku elamuehitust, et aktiviseerida sisserännet valda. Küll aga võib prognoosida Tõrva linna lähedusest tingitud pendelrände tõusu. 10. Sotsiaalsfäär 10.1. Elanike sotsiaalne olukord Elukvaliteeti Põdrala vallas võib pidada Eesti keskmisest tunduvalt madalamaks. Peapõhjused on madal elatustase ning mitmed sotsiaalsed probleemid. Elanikkond vananeb pidevalt, seda nii madala sündivuse kui ka noorte siirdumise tõttu suurematesse keskustesse. Pensioniealine elanikkond moodustab Põdrala valla elanike üldarvust 24%. Elanikkonna keskmine haridustase on suhteliselt madal. Märgatav osa kõrgharidusega elanikkonnast töötab valla kultuuri- ja haridusasutustes või administratiivorganites, mitmed on leidnud endale võimetekohast tegevust lähemates linnades (Tõrva, Valga). Suhteliselt suurel osal elanikkonnast on nõukogudeaegne keskeriharidus (valdavalt põllumajandusliku kallakuga), mille järele puudub aga tööjõuturul vajadus. Tööbüroo kaudu võimalust tasuta ümberõppeks kasutatakse passiivselt, kuna ei suudeta leida hiljem kohapeal vastavat tööd. Mõnel viimasel aastal on korraldatud täiendusõpet nii kultuurimajas (ettevõtluspäevad, mitmesugused kursused) kui ka koolides (arvutiõpe, inglise keel), paraku on nendest osavõtjad suhteliselt kitsas ring ärksamaid inimesi. Üldiselt ongi paljude probleemide põhjuseks minnalaskmismeeleolud ja soovimatus muutuvate oludega kohaneda. 10.2. Tööhõive Põdrala valla töötajate üldarv on ca 371, neist ca 337 inimest, st üle 90% moodustavad palgatöölised. Ettevõtjaid on vallas seitse (v.a põllumajandus), registreeritud FIEsid 42. Ligikaudu 30–40% vallaelanikest käib tööl väljaspool Põdrala valda. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid inimesi on valla andmetel 51. Puudega inimesi on 130, neist 39 inimesel on töövõimetuspension. Üliõpilasi on vallas 11, kutsekoolides õpib 25 noort. Riidaja põhikoolis on 79 õpilast ja Pikasilla algkoolis 37 õpilast. Väljaspool valda õpib gümnaasiumides 17 ning põhiharidust omandab 30 last (seisuga 1.01.2002. a). 10.3. Sotsiaalhoolekanne Käesoleval ajal hooldekodu vanuritele ja erivajadustega inimestele puudub. Vald ostab teenust teistelt hooldekodudelt ümbruskonnas, aastas keskmiselt kuuele inimesele. Koduteenuseid osutati 2001. aastal 13 üksielavale erivajadusega inimesele-vanurile. Samas puudub koduteenuseid osutavatel inimestel vastav haridus ja ettevalmistus. Keskmiselt kulutas vald ühe teenindatava kohta kuus 247 krooni. Käesoleval ajal on 70 raske või sügava puudega inimesele määratud hooldaja, kes saavad hooldajatoetust pensioniameti kaudu. Vallal on olemas sotsiaalregister, mida täiendatakse pidevalt ja mille alusel toimub sotsiaalhoolekandealane töö. Vallale kuulub kolm sotsiaalkorterit. Lisaks toimetulekutoetusele makstakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ühekordseid toetusi (sünnitoetus, matusetoetus, toetus küttepuude muretsemiseks üksielavatele väikese pensioniga vanuritele, ühekordne toetus inimestele, kes on sattunud mingil põhjusel raskesse olukorda, paljulapselistele peredele lastelaagrite soodustuusikud). Kahes Põdrala valla territooriumil asuvas koolis saavad valla registrisse kantud lapsed tasuta toidu ja bussisõidu kooli. Eesmärk on säilitada kõikide eespool mainitud toetuste maksmist valla poolt. 10.4. Tervishoid Alates 2002. aasta 1. jaanuarist ühinesid omavahel Põdrala Tervisekeskus ja Tõrvas asuv OÜ Reolani. Põhjuseks oli mittepiisav patsientide nimistu. Tekkis reaalne oht, et Kagu-Eesti Haigekassa osakond ei pikenda lepingut vallaga, sest nõutav minimaalne nimistu suurus on 1200 patsienti, kuid Põdrala Tervisekeskuses on see arv 400–500. Ühinemise tulemusena ei kaotanud patsiendid teenuse kvaliteedis. Vallaelanikel on võimalik perearsti vastuvõtule saada nii Riidajas (neli päeva nädalas), Pikasillal (üks kord nädalas) kui ka Tõrvas. Riidaja vastuvõtupunktis on võimalik teha meditsiinilisi uuringuid ja protseduure. Hädaabi korral teenindab Põdrala valda Tõrva Kiirabi. Kuna meditsiinilise abi peab olema kättesaadav kõigile elanikele ning praegune korraldus on kohalikele inimestele vastuvõetav, siis eesmärk on arstiabi säilitamine sellisel kujul ka edaspidi. Kokkuvõte ja arengueeldused Iga omavalitsuse ülesanne on vastutada oma elanike heaolu eest. Siinkohal saab vald kaasa aidata sotsiaalsete erinevuste tasandamisel, otsides võimalusi aitamaks inimestel tööd leida, kuna töökohtadega kindlustatus on üheks sotsiaalse stabiilsuse garantiiks; tagada arstiabi kättesaadavus kõigile elanikele ning leida võimalusi mitmesuguste soodustuste ja toetuste maksmisel. Need on ka Põdrala valla lähiaastate eesmärgid. Kuna Põdrala vallas on erivajadustega inimeste ja abi vajavate vanurite osakaal suhteliselt kõrge ning arvestades asjaolu, et elanikkond vananeb pidevalt, siis suureneb ka abivajajate arv. Seetõttu oleks hädavajalik vastava erihariduse ja ettevalmistusega inimese palkamine, avahoolduse korraldamine ning abi osutamiseks transpordivahendi olemasolu. Arengukava koostamise protsessi käigus toimunud aruteludel koorus välja nn valla päevakeskuse loomise idee. Vajadus sellise keskuse järele on igati põhjendatud, kuna see teenindaks kogu valda ja oleks multifunktsionaalne ning kus pakutaks pesupesemise võimalust, laste (lühiajalist) hoidmist (vallal puudub oma lasteaed), saaks lugeda/laenutada raamatuid, ajakirju, ajalehti. Samas oleks seal võimalik vaadata ka televiisorit ning kasutada arvutit, kangastelgesid, õmblusmasinat jms. Asukohana leiti olevat sobiv Leebiku küla, kuna see paikneb suhteliselt valla keskel, täpsemalt küla endist kauplusehoonet. Tööhõive poolelt on töötuse kõrval tõsine probleem ka kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eelkõige on see seotud kogu Eestis süveneva tendentsiga, kus noored lahkuvad maapiirkondadest linna haridust omandama, ega tule enam kodukohta tagasi. Selle probleemiga seisab silmitsi ka Põdrala vald. Antud olukorras oleks vajalik valla poolt väljastpoolt tulnule pakkuda soodsaid tingimusi eelkõige elamispinna, lasteaia- ja koolikohtade osas. Ebapiisava sotsiaalse suhtlemise võimalused peab suutma kompenseerida puhas ja looduskaunis elukeskkond. Siiski peab tõdema, et vald üksi oma jõududega siin toime ei tule ning selle probleemi lahendamine peaks olema riigi regionaalpoliitika ülesanne ning toimuma koostöös kohalike omavalitsustega. 11. Haridus 11.1. Lasteaiad Põdrala vallas lasteaeda ei ole, kuna vallas puudub kriitiline laste arv, millest alates lasteaia ülalpidamine oleks rentaabel. Valla lapsed käivad Helme, Ritsu ja Tõrva lasteaedades. Seejuures maksab vald kohamaksu, juhul kui mõlemad vanemad on kantud Põdrala valla registrisse. Eelkoolihariduse saavad lapsed omandada valla koolides. Piisava hulga laste olemasolu korral oleks võimalik avada valla lasteaed Pikasilla algkoolis, kus on olemas sobivad ruumid ja kaader. Hetkeseisuga vajadus lasteaia järele ei ole hädavajalik, kuid vajalik oleks korraldada küsitlus kujuneva olukorra väljaselgitamiseks lähitulevikus (nt sõltuvalt lapsevanemate töökohtade asukohtadest). 11.2. Koolid Valla territoorium on jagatud kaheks koolide teeninduspiirkonnaks, on olemas kaks haridusasutust: Riidaja Põhikool, kus õpib 79 õpilast, ja Pikasilla Algkool, kus õpib 37 õpilast. Mõlemas koolis toimub õppetöö liitklassides. Õpetajaid on mõlemas koolis vajalikul hulgal ning kõigil on vastav eriharidus. Gümnaasiumiharidus on võimalik omandada 15 km kaugusel asuvas Tõrva Gümnaasiumis. Valla poolt on kooliõpilastele ette nähtud tasuta bussisõit. Riidaja Põhikoolil on olemas koolibuss. Vald kindlustab oma territooriumi koolides käivatele lastele tasuta toidu. Kahel järgneval aastal kooliminevate laste arv väheneb, kuid olukord paraneb 2004. aastast. Valla eesmärk on mõlema kooli säilitamine senisel kujul, kuna lisaks oma valla lastele käib nii Riidaja Põhikoolis kui Pikasilla Algkoolis lapsi ka naabervaldadest. Pikassilla kooli juurde rajatakse käesoleva aasta aprilliks teabetuba, mis on avatud kõigile huvilistele. Vajadusel seda laiendatakse. 12. Kultuur 12.1. Raamatukogu Riidajas on olemas raamatukogu, asukohaga mõisahoones. Laenutuspunktid töötavad ka Leebikus ja Pikasillal. Riidaja raamatukogus on ligi 400 lugejat, neist teeninduspunktides umbes sada ning aastas külastatakse raamatukogu üle 5000 korra. Aastas täiendatakse raamatukogu fondi 500 eksemplari võrra ning põhirõhk on pööratud teabe- ja väärtkirjandusele. Raamatukogu töötaja on ühtlasi ka Euroopa Liidu alase teabe kontaktisik. Raamatukogu juures tegutseb seitsmendat aastat naiste käsitööring. Koostöös ILO programmiga on kohapeal organiseeritud ettevõtluskursusi ja muid õppusi. 2002. a tähistab raamatukogu oma 80. tegevusaastat. Raamatukogu ruumid mõisahoones on väga viletsas seisus, plaanis on raamatukogu kolimine lähitulevikus, kuigi siiani veel kindel koht puudub. Seoses kolimisplaanidega puudub seni raamatukogus ka Interneti-ühendus. 12.2. Kultuurimajad Riidaja Kultuurimaja asub Riidaja külas ja on Põdrala valla omand. Hoone ise on endine Riidaja mõisa magasiait, mille kohalikud elanikud 1929. a seltsimajaks ümber ehitasid. 1999. aastal eraldati Riidaja kultuurimaja renoveerimiseks Riiklike Investeeringute Programmi vahenditest 300 000 krooni, valla omavahenditest tuli 30 000 krooni. Hoone remontimiseks on saadud raha ka Hasartmängumaksu Fondist (vahetati aknad). Kapitaalremont 100 istekohaga majas koos katuse vahetamisega peaks lõppema aastal 2002. Vaja oleks veel rekonstrueerida elektrisüsteem või asendada see kaasaegse heli- ja valguspuldiga ning välja vahetada lava kardinad. Koosseisulisi töötajaid on kaks (juhataja ja koristaja), ringijuhte on neli. Kultuurimajas tegutseb kaks rahvatantsuringi, kaks näiteringi, käsitööring (tegutseb raamatukogu juures) ja pensionäride klubi (toimuvad väljasõidud, mida toetab vald). Siin asub ka avalik Interneti-punkt. Traditsioonilised üritused on Riidaja Kultuurimaja sünnipäev, jaanipäev, Vabariigi aastapäeva pidu, Põdrala valla pensionäride pidu. Riidaja Kultuurimaja isetegevuslased valmistavad ette ka taidluskava Võrtsjärve mängude jaoks. Tundub, et uueks traditsiooniks hakkab saama 25. august, mil tähistatakse Gerdruta kabel-kiriku taasavamist. Kinoaparatuur on töökorras ning kinoseansse korraldab Tõrva kinomehhaanik. Seansid toimuvad ebaregulaarselt ja see on seotud eri filmilevifirmade nõudmistega. Kinokülastajaid on keskmiselt 30 inimest seansi kohta, suure osa moodustavad õpilased. Nõrgaks küljeks on muusikuharidusega inimese puudumine, seega ei tegutse kohapeal ühtegi ansamblit, koori ega orkestrit. Koostööd tehakse Riidaja Põhikooliga ning isetegevusringide sõpruskollektiividega. Nende hulgas on ka rahvatantsijad Rootsi Kuningriigist Tierpi kommuunist, mis on kaudselt ka ainus Põdrala valla välispartner. Rahvatantsuring suhtleb Valga, Sangaste, Helme «Jandali» ja Tõrva «Käkra» rahvatantsurühmaga. Kultuurimaja kaks näiteringi moodustavad Riidaja Rändurteatri ning nende suhtluspartneriteks on Rahvateater «Ülenurme», Tõrva kultuurimaja näitering, Aakre näitering. Pensionäride Klubi sõpruskollektiivid asuvad Kärstna, Karksi ja Ala kultuurimajas. Need, kes on ühiskondlikult aktiivsed, on leidnud ka endale rakendust kultuurimaja huvi- ja isetegevusringides. Samad inimesed osalevad ka aktiivselt kultuurimaja üritustel. Pikasilla Rahvamaja tegutseb Pikasilla Algkooli ruumides ning eksisteerib rohkem nimeliselt. Puudub juhataja. Ringijuhtideks on Pikasilla kooli õpetajad. Põhjuseks Pikasilla küla vanuseline koosseis. Potentsiaal on tegelikult olemas, kuid see eeldab uue aktiivse eestvedaja töölevõtmist. Pori küla omaalgatusena korraldatakse traditsiooniliselt Pori külas aastas kaks suurüritust – jõulupidu ja jaanipäev. Need üritused on külarahva enda organiseeritud ning alati samadel kuupäevadel. Põdrala vald toetab Helme Kihelkonnamuuseumi ja Mulgi Kultuuri Instituudi tegevust. 12.3. Sport Sportliku tegevuse materiaalne alus on kaks koolimaja. Riidaja Põhikooli hoones on heas korras võimla, koolil on ka oma staadion. Võimlat ja staadioni saavad vajadusel kasutada kohalikud elanikud, toimuvad võrk- ja korvpallitreeningud. Pikasilla Algkool asub vanemas hoones, milles spetsiaalselt sportlikuks tegevuseks projekteeritud ruum puudub, küll aga on olemas korralik staadion Väike Emajõe kaldal. 2000. aasta suvel rajati kohalike elanike initsiatiivil ja vallavalitsuse toetusel kahte suuremasse asulasse (Riidaja, Leebiku) võrkpalliplatsid, mida kohalikud, eriti noored, ka intensiivselt kasutavad. Varasemast on samalaadse ettevõtmisena olemas Reti küla korvpalliplats. Riidaja Kultuurimaja ruumes on võimalik mängida lauatennist. Aktiivselt osaletakse Võrtsjärve mängudel, mis on vallas ainuke spordiüritus täiskasvanutele. Enam oleks vaja propageerida sportimisvõimalusi koolimajades (pallimängud), samas puudub treener, kes tegeleks lastega väljaspool koolitunde. Tingimused talispordi harrastamiseks on põhimõtteliselt olemas, probleemiks on selleks vajamineva varustuse puudumine. Kokkuvõte ja arengueeldused Meeldiv ja looduskaunis elukeskkond on põhjus, miks inimesed eelistavad elukoha valikul rahulikku maapiirkonda. Põdrala vallas on olemas suhteliselt hästi funktsioneeriv sotsiaal-, kultuuriline ja majanduskeskkond, mis on oluline piirkonna elukohana atraktiivseks muutmisel. Seetõttu on tähtis nende osade omavaheline koostöö. Hariduselu arendamisel on vajalik olemasolevate finantsvahendite optimaalse kasutamise abil arendada igakülgselt vallas asuvaid koole, et need säilitaksid senise suhteliselt hea taseme. Koolide ja kultuuriasutuste areng sõltub peamiselt nende asutuste enda arendustegevusest. Valla osa selles valdkonnas on põhiliselt finantseerija roll – püüdes eelarvest leida maksimaalselt vahendeid toetamaks neid sotsiaalsfääri olulisi koostisosi. Külade kultuurilise tegevuse ja külaliikumise elavdamiseks oleks vajalik valida suuremate küladele külavanemad. Olemasolevate traditsiooniliste ürituste, nagu Riidaja Kultuurimaja sünnipäev, jaanipäev, vabariigi aastapäeva pidu ja Põdrala valla pensionäride pidu, kõrval on tekkinud vajadus kogu valla rahvast ühendava ürituse järele. Üks võimalus oleks nn Põdrala vallapäeva korraldamine. Sellest peaks kujunema iga-aastane traditsioon, mis leiaks aset igal aastal eri külas ning mille eesmärk oleks vallapäeva kutsuda tähistama nii praegused kui ka valla endised elanikud. Selle raames võiksid toimuda spordivõistlused ning õhtune simman. Sportimisvõimalused vallas on head, püüd on populariseerida tervisesporti vallaelanike hulgas, kasutades ära koolide juures olemasolevaid võimalusi. 13. Ettevõtlus Ettevõtlus ja selle areng vallas on tähtsad nii sotsiaalsest kui majanduslikust aspektist lähtudes: ettevõtted annavad vallaelanikele tööd ning vallaelanike maksud on oluline osa valla eelarve tuludest. See tähendab, st mida elujõulisem on ettevõtlus, seda elujõulisem on ka omavalitsus ning vastupidi. Äriseadustiku põhjal on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Füüsilisest isikust ettevõtja võib olla iga füüsiline isik. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Põdrala vallas oli seisuga 1.01.2001. a Justiitsministeeriumi Registrikeskuses registreerinud 42 FIEt (füüsilisest isikust ettevõtja), kuus osaühingut ja üks aktsiaselts. Kõik ettevõtted ja ettevõtjad kuuluvad erasektorisse. Avalikku sektorisse ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse ei kuulu ühtegi ettevõtet. Ettevõtjad on jaotatud kolme majandussektorisse põhitegevusala järgi alljärgnevalt: – primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus; – sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; – tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. 1.01.2001. a seisuga kuulus põhitegevusala järgi Põdrala valla ettevõtjatest primaarsektorisse 43, sh põllumajandusse 42, sekundaarsektorisse kaks, mõlemad neist töötlevasse tööstusesse ning tertsiaarsektorisse neli ettevõtet/ettevõtjat. Põdrala vallas on põllumajandusettevõtteid kokku kümme, neist kaks osaühingut ja kaheksa FIE-st talupidajat. Põllumajandusettevõtted OÜ Topster ja OÜ Loisu Agro annavad tööd vastavalt ca kuuele ja viiele inimesele. Puidutööstusettevõtteid on vallas neli: OÜ Erwer Timber, OÜ ATI, SEPA TÖÖSTUSE OÜ ja LLT Aera OÜ, mis kokku annab tööd ca 82-le inimesele. Kaubandusettevõtja on vallas üks FIE, samuti on FIEna registreeritud üks rätsep. AS Merts AM omab valla territooriumil kahte tegutsevat tanklat ning annab tööd 11 inimesele. Valdav osa tööstusest ja ettevõtlusest on koondunud Leebiku ja Riidaja külasse. Pikasilla külas tootmistegevust ei toimu, peamised tegevusalad on kaubandus ja turism. Ettevõtlustegevuseks vajalik infrastruktuur on Põdrala vallas olemas – tootmishooned, elektrienergia, kommunikatsioonid, teed, kuigi käesoleval hetkel ei ole elektrienergia piisava võimsusega ning teed vajavad korrastamist. Kokkuvõte ja arengueeldused Tänapäeva muutuvas ühiskonnas on ettevõtjate roll üha suurenev, kuna ettevõtlus on sotsiaalse heaolu garantii – tööpuuduse likvideerija. Ettevõtjate ja avaliku sektori omavaheline tihe koostöö loob soodsa ettevõtluskliima ning aitab ligi meelitada investeeringuid. Valla funktsioon nüüd ja tulevikus peaks olema peaasjalikult ettevõtluse korraldamine (rendipindade pakkumine, maakasutus), tehnoloogia, informatsiooni ja innovatsioonide levitamine, aga ka teenuste tootmine ja pakkumine. Põdrala valla ettevõtjate hinnangul on vallas soodne ettevõtluskliima loodud. Edaspidi on eesmärk toetada juba toimivat ettevõtjate ja omavalitsuse omavahelist tihedat koostööd. Tulenevalt Põdrala valla väikesest rahvaarvust, ei ole ettevõtlusel laienemiseks erilisi võimalusi ega ka otsest vajadust. Ühelt poolt piirab seda kvalifitseeritud tööjõu puudus, teisalt turu puudumine. Enamjaolt on vallas olemasolevad tootmishooned ja -pinnad juba kasutuses. Otsest vajadust konkreetse puuduva teenuse järele ei ole, välja arvatud söögikoha puudumine. Samas on sellist ettevõtet ka ebarentaabel pidada piisava klientide hulga puudumise tõttu. Ettevõtjatel on võimalik oma tegevust tutvustada Valga ettevõtluskeskuses. Selle aasta teisel poolel valmib Põdrala valla kodulehekülg, kus on ka ettevõtetel võimalik ennast tutvustada. 14. Põllumajandus Käesoleval ajal on Põdrala vallas peamised põllumajandusharud seakasvatus ja teraviljakasvatus. Piimakarjakasvatusega tootmise tähenduses ei tegele keegi, on mõned väiketalupidajad, kes peavad kuni nelja lüpsilehma ja noorloomi. Register talude arvu kohta vallas puudub, kuid sellekohaseid ligikaudseid andmeid on võimalik saada PRIA-st otsetoetuste taotlejate arvu põhjal. 2001. aastal oli Põdrala vallas 19 teraviljatoetuse taotlejat. Mõned aastad tagasi oli taotlejate arv veel umbes 60. Väiketalupidajad lõpetavad, lõpetanud on sisuliselt ka endise kolhoosi järglane OÜ Õhne. Hetkel on Põdrala vallas kuus suuremat ja paarkümmend väikest põllumajandusega tegelejat. Tootmistalusid, mille tootmismaht on üle 0,5 miljoni krooni, on teadaolevalt viis. Lisaks neile viiele suurtootjale on veel üks suurem kahemeheettevõte, mis tegeleb seakasvatuse ja teravilja kasvatamisega oma tarbeks. 2001. aastal oli tõenäoliselt suurim põllumajandusega tegeleja Põdrala vallas OÜ Loisu-Agro. OÜ Topster on metsandusega tegeleva ettevõtte heade arengueeldustega tütarettevõte, mis suure tõenäosusega hõivab juba lähitulevikus Põdrala valla põllumajandustootjate hulgas liidripositsiooni. Tootmisettevõttena omavad tulevikuväljavaateid juba nimetatud kuus suuremat, millest omakorda kolm-neli suuremat tegelevad seakasvatuse ja teraviljakasvatusega ning kaks-kolm väiksemat jäävad tõenäoliselt ainult teravilja juurde ja tegelevad sellega muu palgatöö kõrvalt (hobitalumehed). Ülejäänud kakskümmend-kolmkümmend (aga võibolla ka kuni kuuskümmend) on puhtalt hobitalupidajad. Mullaviljakus on üle Valga maakonna keskmise, kuid täpsemad andmed on selles osas puudulikud (vt. mullastik). Põllumaa kasutamise osas usaldusväärne info puudub; visuaalselt võib hinnata, et põllumaast on kasutusel 50–60%. Täpsemad andmed saaks, kui võrrelda PRIA andmebaasis olevat infot Põdrala valla haritava maaga. Haritav maa moodustab 33% kogu valla maafondist (vt maafond). Põdrala vallas on 240 põllumajandusliku maa omanikku. Nende maakasutus on registreeritud omandiõigusega. Omandiõigusega registreeritud maakasutajad on sõlminud palju maa rendilepinguid, andes põllumajandusliku maa kasutada teistele isikutele. Kokkuvõte ja arengueeldused Maa viljakus on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Seda näitab ka asjaolu, et üha enam maad võetakse põllumajanduslikku kasutusse. Põllumeeste jaoks on probleem ebapiisava vaba maa olemasolu. Omanikele kuuluva maa harimine on komplitseeritud seoses ebakindlusega Euroopa Liiduga ühinemise ootel, kus omanikud ei soovi maad müüa lootes maa hinna tõusule, aga ka puuduva huviga maad põllumehele sobivalt pikaajalisele rendile anda. Põllumajanduses tegutsejate arv aasta-aastalt väheneb, kuid haritava maa pind kokkuvõttes suureneb. Seega maakasutuse seisukohast see vallale probleeme ei tekita, küll aga võib kaasa tuua sotsiaalseid raskusi, kus põllumajandusega lõpparve teinud elanikud ei leia enam vallas rakendust ning lahkuvad. Tulevikku vaadates võib eeldada, et harimata põllumajanduseks sobiva maa osakaal kahaneb miinimumini, kuna nõudlus põllumajandustoodete järele on olemas, seega töö põllumehele kindlustatud. 15. Rekreatsioon Seni on rekreatiivse tegevuse eesmärgil liiga vähe rakendatud looduslikku potentsiaali. Ometi on territoriaalselt suhteliselt väikeses vallas mitmeid piirkondi, mis on rakendatavad sportliku tegevuse eesmärgil või omavad ajaloolist või lihtsalt esteetilist väärtust. Valga Maavalitsus on hakanud arvele võtma väärtmaastikke ning uurima nende arenduspotentsiaali. Põdrala valla territooriumile langevad osaliselt või täielikult järgmised: Helme jõe org, Murikatsi. Omab põhiliselt esteetilist väärtust. Helme jõgi on puhtaveeline kiirevooluline tugevalt looklev jõgi. Jõelamm on üsna kitsas ja järskude kallastega, millel leidub paiguti maalilisi talusid ja väikekülasid, kohati on kaldad kaetud ürgilmelise metsaga. Murikatsi küla on huvitav ajaloolise asustusstruktuuri säilimise poolest. Piirkonda kavandati ratsaturismi (Helme vallast algav rada peaks läbima ühe osana jõeoru kaunimaid paiku). Kuna piirkond on valla kõige vahelduvama reljeefiga ala, oleks perspektiivne rajada suusarajad, mille trasse võiks suvisel ajal kohaldada mägirattaga sõitmiseks. Hetkel pole selleks finantse planeeritud. Ilmselt tuleks lahendada ka omandiprobleeme. Vaja oleks teostada geoloogilisi uuringuid, et vältida erosioonist tulenevaid probleeme, mis samalaadsetele järskudel nõlvadel paiknevatele rajatistele mõnel pool mujal Eestis on muret valmistanud. Miinuseks on paikkonna eraldatus ja kaugus suurematest keskustest, ühistranspordiga kättesaadavus kehv, ligipääs mööda kohaliku tähtsusega kruusateid, mille läbitavus pole alati kõige parem. Riidaja ümbrus Reti külast Vanamõisa külani. Omab esteetilist ja ajaloolist väärtust. Reti küla on säilinud tüüpilise ridakülana. Talukohad on valdavalt asustatud ja põllud haritud, on õnnestunud vältida võsastumist. Seetõttu on säilinud külamaastiku traditsiooniline ilme. Riidaja külas on vaatamisväärsuseks mõisakeskus ja park, viimane vajab täiendavat korrastamist. Eelmisel aastal tehti seoses Võrtsjärve talimängudega parki suusarajad ning Riidaja küla kõrval asuvasse Lahtre kruusakarjääri on võimalik rajada sobivad nõlvad kelgutamiseks ning reesõiduks. Vallavalitsuse hoone juures asub tiik, millel kohalikud lapsed saaksid uisutamas käia. Riidajast Kungi küla poole avaneb mitmeid ilusaid vaateid, kohati on selge ilmaga näha isegi Väikese Emajõe Puka valla poolne orunõlv. Vaate avamiseks tuleks teha hooldusraiet. Õhne jõgi. Jõeorg on säilitanud ürgse ilme, kaldad on kohati pikalt kaetud metsaga. Jõgi voolab laial luhal, on väga looklev. Jõge pole eriti kraavitatud. Tõrva linnast kuni Võrtsjärveni on vooluhulk aastaringselt piisav kummipaadi- ja süstamatkamiseks. Selleks oleks vaja puhastada jõesäng sinna aastatega kuhjunud rägast, kohati niita põhjataimestikku. Jõeluhal paiknevad niidud on praegu hooldamata, vajaksid niitmist, kohati võsaraiet. Luhaniitudel on palju kauneid kohti, kuhu saaks rajada matkajatele laagriplatse. Seejuures tuleb siiski arvestada kevadiste üleujutustega, mille ajal jõelamm suures ulatuses veega kattub. Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid arengueeldustega piirkondi. Suurima potentsiaaliga on ilmselt Pikasilla küla oma lähiümbrusega. Sealne staadion on hästi hooldatud, ent suuremate ürituste korraldamiseks tuleks siiski mõningaid töid teha (rajada tribüüne jne). Suhteliselt lihtsalt korrastatavad on kõrvalasuvad ujumiskohad, mis on ka vastavalt nõuetele märgistatud. Vähese külastatavuse tõttu pole veel vetelpäästeteenistust. Planeeritud on jõesadama rajamist, kus Väikese Emajõe suure sügavuse tõttu saaksid maabuda ka suuremad laevad. Sadamast saab korraldada huvireise Võrtsjärvele ja selle saartele. Teatavad piirangud on kehtestatud mootorveesõidukitele, kuna tegu on mitmete kalaliikide tähtsa kudemisalaga. Pikasilla külal on võimalusi areneda puhkekeskuseks, mis pakuks ka kohalikust laiemat huvi. Sellest seisukohast on soodne ka küla asend mitme maantee sõlmpunktis ning hea ühendus mitme linnaga (Viljandi, Tartu). Negatiivne on aga kohalike elanike hoiak, kes enamuses on pensionärid ning suvitajad, kes eelistavad vaikust linnakärast eemal. Omalaadne turismiobjekt on ka Ants Tauli külalistemaja, mis pakub Eestis ainulaadset võimalust kuulata ja õppida torupillimängu. Suvel, juuni viimasel nädalavahetusel, korraldatakse seal torupilli perelaagreid. Riidaja mõisa kabelihoone on registreeritud arhitektuurimälestisena, mis on valla üks turismiobjektidest. Selles korraldatakse jumalateenistusi. Plaanis on kabeli ümbrust korrastada ja kabelihoonesse paigutada infotahvlid, mis kajastaksid mõisa ajalugu. Põdrala valla turismiobjektid on ära märgitud ka Võrtsjärve arengukavas ja üldplaneeringus. Kokkuvõte ja arengueeldused Võrtsjärve lõunatipus looduslikult üsna mitmekesine Põdrala vald oleks suurepärane paik puhkuseks loodust armastavatele inimestele. Eemal linnakärast, pakkudes kaunist looduskeskkonda, on see piirkond potentsiaalne turismiala. Tänase seisuga Põdrala vallas olemasolevad rekreatiivse tegevuse võimalused on suunatud ainult kohalikule elanikkonnale, arvestatavat magnetit, mis tõmbaks külalisi väljastpoolt, praktiliselt ei ole. Samas on mitmel valla piirkonnal arvestatavaid arenguvõimalusi. Lähtudes kohaliku elanikkonna passiivsusest tuleks teha rohkem selgitustööd avamaks teed uutele ideedele. Lõbustusasutuste puudumine ning kohalike elanike soov elada rahus ja vaikuses loob eeldused pereturismi arenguks, mille puhul suvitajad tuleksid eelkõige puutumatusse loodusesse. Kuna vallal puudub seni läbitöötatud kontseptsioon turismi arendamiseks, siis valla väiksust ja mõnevõrra kõrvalist asendit arvestades pole ehk otstarbekas jääda lootma oma jõududele, vaid arendada koostööd naaberomavalitsustega ja sealsete ettevõtjatega. Hea võimalus turismi arendamisel siin oleks laevaliikluse taastamine/käivitamine Võrtsjärvel. Vastavasisulist koostööd tehakse Võrtsjärve Sihtasutuse ning Sihtasutusega Valgamaa Turism. 2003. aasta jooksul on plaanis Põdrala valla reklaambukleti koostamine ja väljaandmine ning 2002. aastal valla Interneti-lehekülje avamine. Hetkel on võimalik toimuvatest üritustest teavitada Valgamaa koduleheküljel. 16. Teedevõrk Põdrala valda läbivaid riigimaanteid on 17 kogupikkusega 65,5 km. Mustkattega on neist 33,2 km ning tähtsamad nendest on Viljandi-–Rõngu, Pikasilla-–Tõrva, Loodi–Helme ning Lõve–Riidaja maanteed. Põdrala valla vallateede kogupikkus on 43,9 km. Vallateed on kõik kruuskattega. Olemas on üks sild – Pori külas üle Helme jõe. Pooled vallateed vajavad korralikku remonti. Kuna riigil pole siiani ühtset poliitikat vallateede korrashoiuks, toimub teede korrashoid valla kulul. Riik eraldab rahalisi vahendeid vaid teede korrashoiuks (hööveldamine, lumekoristus jne), mitte teede remondiks. Probleemiks on teede ääres kasvav võsa, mille lõikamine kuulub tee haldaja kohustuste hulka. Juurdepääs valla küladele on enamuses hea. Teede poolest on halvemas seisukorras Reti ja Karu küla. Ühendus Valga, Viljandi ja Tartuga on samuti hea. Bussiliiklusega varustatus piirkonniti on erinev. Suhteliselt hea on see Pikasilla, Liva, Rulli ja Leebiku külas. Neid läbib maakonnasisene bussiliin, mis ühendab piirkonda Tõrvaga, samuti läbivad neid ka Tartu ja Viljandi bussiliinid. Riidaja, Lõve, Pori ja Leebiku piirkonda teenindab koolibuss ning maakonnasisene bussiliin, mis ühendab piirkonda Tõrvaga. Halb on olukord Vanamõisa, Kungi ja Reti külas, kus liigub ainult koolibuss. Hetkel toimub lumetõrje vaid teedel, mis teenindavad vähemalt kolme majapidamist. Tulevikus plaanitakse puhastamist kõigil majapidamisteni viivatel teedel. Viidamajandus Põdrala valla teedel vajab pisut korrastamist. Kokkuvõte ja arengueeldused Hea ligipääs ning korras teedevõrk on eelduseks nii piirkonna ettevõtluse kui turismi arengule, investeeringute ligimeelitamisele, aga ka kohalike elanike olmetingimuste paranemisele. Ka võimaldab see paremini korraldada bussiliiklust. Kuna omavalitsuse pädevusse kuulub võimaluste otsimine ja leidmine teede korrashoiuks, siis on ka Põdrala valla eesmärk tagada teede hea olukord nii valda läbivatel kui ka vallasisestel teedel (hööveldamine, kõvakattega katmine, lumetõrje jne) ning teeäärte korrashoid (vt ka prioriteetsed tegevused ja investeerimiskava). 17. Tehniline infrastruktuur Tänase seisuga on Põdrala valla infrastruktuur osaliselt vananenud ja vajab rekonstrueerimist ning korrastamist, kuid see nõuab suuremahulisi investeeringuid. Põdrala valla infrastruktuur on tihedalt seotud Helme valla ja Tõrva linna infrastruktuuriga. 17.1. Elamufond ja hoonestus Põdrala vallas pole loodud hoonete haldamiseks eraldi munitsipaalasutust. Hooneid haldab vallavalitsus, puuduvad korteriühistud. Valla hoonestus jaguneb peamiselt kaheks: 1) sotsiaalkorterid ja majad, mis asuvad kolmes suuremas külas: Riidaja, Leebiku ja Pikasilla külas; 2) üldkasutatavad hooned. Nendest suuremad on: a) Riidaja mõisakompleks; b) Gerdruta kabel-kirik; c) Pikasilla vabaõhulava koos juurdekuuluva staadioni ja telkimisplatsidega; d) Leebiku villaveski. Hoonete korrashoiuks tellitakse teenust ehitusfirmadelt vähempakkumise konkursside alusel. Detailplaneeringu kohustusega alad asuvad Pikasilla külas ja Riidaja küla tagusel alal. Võrtsjärve üldplaneeringu kohaselt on potentsiaalne elamuehitusala Pikasillast Karu küla poole ning bensiinijaamast metsa poole jääv kolmnurkne ala. 17.2. Post ja telefonside Põdrala vallas on kaks sidejaoskonda. Riidaja sidejaoskond teenindab 3/4 ning Pikasilla sidejaoskond 1/4 valla elanikkonnast ning naabervalla Puka piiriäärseid külasid. Põdrala valla Rulli küla teenindab Tõrva sidejaoskond. Valla eri piirkonnad on postsidega erinevalt kindlustatud. Sidejaoskonna ümbruses elavatele inimestele on postiteenused hästi kättesaadavad, valla äärealadel on olukord selles osas halvem. Vallas asub üks telefonijaam, mis asub Riidaja mõisahoones ning teenindab suuremat osa valla territooriumist. Osa valla külasid kasutab Tõrva telefonijaama teenust (Leebiku piirkond). Elanike varustatus telefonsidega on viimaste aastatega tunduvalt paranenud. Üldine olukord on rahuldav. Mobiilside võimalus on olemas EMT võrgus. 17.3. Alajaamad ja elektriliinid Põdrala valla territooriumil on suhteliselt palju elektriliine ning 19 alajaama. Peaalajaam asub Tõrvas. Elektrita majapidamisi, kus elatakse, ei ole. Osa alajaamadest ja elektriliinidest vajavad rekonstrueerimist, kuna on kasvanud nõudlus tööstusvoolu järele. Probleemiks on madal elektrienergia kvaliteet. 17.4. Katlamajad Tänaseks on Põdrala vallas üks tsentraalkatlamaja asukohaga Leebikus, mis teenindab kahte paneelmaja ja kuulub OÜ-le Ati. Teistes valla paneelmajades on välja ehitatud oma katlamajad. Kõik katlamajad töötavad kohalikul puiduküttel. 17.5. Vesi ja kanalisatsioon Vesi ja kanalisatsioon kuuluvad praeguse seisuga vallale, kuid selliselt süsteem korralikult ei toimi, kuna maksud valda ei laeku. Vallal on soov pumbamaja, veetrassid ja kanalisatsioon üle anda eraomandisse pärast biotiikide ja kanalisatsioonitrasside korrastamist ning lülitada ühtsesse süsteemi. Kanalisatioonitrasside reostuskoormus on minimaalne; biotiigid ei ole rahuldavas olukorras, paljuski on selles süüdi ka kobraste ehitatud tammed. Biotiikidel on torustik olemas, kuid vajavad puhastamist. 17.6. Interneti-ühendus Põdrala vallas on kohalikele elanikele ja läbisõitvatele inimestele avatud kaks avalikku Interneti-punkti. Neist Riidaja AIP on avatud viis päeva nädalas ja Pikasilla AIP kaks päeva nädalas. Internetiga on kaetud kõik valla allasutused, v.a Riidaja raamatukogu, mis lahendatakse lähiajal. Kokkuvõte ja arengueeldused Tehniline infrastruktuur moodustab vajaliku keskkonna nii inimestele elamiseks kui ettevõtetele nende funktsioneerimiseks. Kaasaegne infrastruktuur tagab võrdväärsed elamis- ja ettevõtlustingimused kõigile ning loob omakorda eeldused ettevõtlustegevuse edendamiseks. Põdrala valla tehnilise infrastruktuuri tänast olukorda võib hinnata rahuldavaks. Suurim probleem siin on ebakvaliteetne elektrienergia valla mitmes piirkonnas, kuid eesmärk on leida võimalikke lahendusi antud probleemi lahendamiseks. Käesoleva seisuga on katlamajad Põdrala vallas antud erakätesse, kanalisatsioon ja vesi on endiselt valla haldusalas. Kuna selline korraldus aga hästi ei toimi, sest vee ja kanalisatsiooni eest maksud valda ei laeku, siis tuleb lähiaastatel leida võimalus ka kanalisatsioon ja vesi lülitada majandamise ühtsesse süsteemi. Vallas on tagatud informatsiooni kättesaadavus kaasaegsetel tingimustel. Küll aga ei ole hetkel veel tehnilistel tingimustel võimalik soovijail koju Interneti püsiühendust saada, kuid avalike Interneti kasutamise võimalustega arvuteid on suhtes elanike arvuga vallas piisavalt. Lähiaastatel seoses raamatukogu ümberkolimisega uutesse ruumidesse lisandub elanikele veel üks Interneti kasutamise võimalus. 18. Haljastus ja heakord Põdrala valla territooriumil asuvad Riidaja ja Leebiku mõisapark ning looduslik Pikasilla palu, mida hooldab Põdrala Vallavalitsus ja kus tehakse hooajalist korrastamist. Riidaja mõisapark ja Pikasilla palu on looduskaitse all. Hooldatavad haljasalad asuvad ka Pikasilla vabaõhulava territooriumil ning eri mälestuskivide ümber. Riidaja parki, milles parematel aegadel esines üle 80 puuliigi ja mis oli pikka aega metsistunud, on nüüd asutud korrastama. Plaanis on jätkata igakevadisi ülevallalisi heakorrakonkursse, mida on korraldatud juba neli aastat. Nõuda omanikelt lagunenud hoonete korrastamist ja likvideerimist. Aastaringset hooldust ning korrastamist vajavad valla teed. 1998. a korraldati esmakordselt konkurss «Kaunis kodu», mille eesmärk oli ära märkida viimaste aastate jooksul tehtud heakorra- ja haljastustööd kodudes. Valiti välja kauneimad kodud ja ühismajad. Kolme paremat kodu ja ühismaja vald premeeris. See konkurss on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Planeeritavaid haljasalasid pole, küll aga on plaanis puhastada võsast Väikese Emajõe ääres asuv puhkepiirkond Pikasilla laululava juures. Kokkuvõte ja arengueeldused Inimväärse elukeskkonna loomiseks ning turistide ja külaliste piirkonda tõmbamiseks on esmatähtis valla territooriumi heakord. Haljastus ja heakord kuuluvad otseselt omavalitsuse pädevusse; riigimaal peab selle eest hoolt kandma riik. Vald korraldab pidevaid mõisaparkide, mälestusmärkide, turismiobjektide heakorratöid. Kindlasti on plaanis jätkata ka edaspidi «Kauni kodu» konkursi korraldamist. Rekreatiivsetel eesmärkidel tuleb korrastada Pikasilla laululava tagune männik, taastada lõkkeplats, pingid, telkimisplats ning rajada autoparkla (vt prioriteetsed tegevused). 19. Turvalisus ja korrakaitse Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Käesoleval ajal on mõlemad keskused Tõrvas, kus asuvad Tõrva Politseijaoskond ja Valga Päästeteenistuse Tõrva tugikomando. Põdrala valla territooriumi teenindab Tõrva Politseijaoskonna konstaabel, kelle teeninduspiirkonnaks on peale Põdrala valla ka osa Helme vallast (politseireformi tulemus). Põdrala vallas on kuritegevus viimastel aastatel vähenenud. Kriminaalkuritegude arv on vähenenud ning samas on tõusnud kuritegude avastamise protsent. Suurenenud on ainult haldusõigusrikkumiste arv. Toimepandud ja avastatud kuritegudest annab ülevaate tabel (lisa 4). Põdrala vallal on tuletõrjeauto, mida kasutatakse valla territooriumil põlengute kustutamiseks. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald on üks väikseima kuritegevusega piirkondi Eestis ning seetõttu väga turvaline koht elamiseks ja töötamiseks. Turvalisus on oluline faktor otsuste tegemisel, olgu see siis elukoha vahetus, ettevõtte asukoha valik või investeeringud. Siinkohal on Põdrala vallal eelis paljude teiste piirkondade ees. Ka on võimalik saada kohest abi hädaolukorral. Valla üldine eesmärk on säilitada turvaline keskkond kõigile. 20. Reformid 20.1. Maareform Maareform on Põdrala vallas toimunud üsnagi edukalt. Seisuga 1.01.2002. a on valla üldpindalast (12 722 ha) maareformi käigus kinnistatud 422 maaüksust kogupindalaga 10 371,3 ha ehk 81,5% valla pindalast. Kasutusse andmata maad on 2350,7 ha ehk 18,5%. Sellest 1033,1 ha on vaba maa pakkumisel – maa, mida ei soovitud erastada ja sihtotstarbeta maa, tagastamisele kuulub 515 ha, vaba maa erastamisele 690,6 ha ning ostueesõigusega erastamisele 112 ha. Seisuga 1.01.2002. a maareformi seis: Tagastatud maa 4272,7 ha Ostueesõigusega erastatud maa 2446,1 ha Vaba maa erastamine 770,8 ha Enampakkumisel olev maa 268,5 ha Riigi omandisse jääv maa 2613,2 ha Kokku: 10 371,3 ha 20.2. Haridusreform Eesti üldhariduskoolides koostab iga kool oma õppekava lähtudes riiklikust õppekavast. Eesmärk on luua omanäoline kool võttes arvesse arenguvajadusi, õpilaste ja lastevanemate soove, aga ka vaimseid ja materiaalseid ressursse. 2000. aasta aprillis toimus Põdrala vallas haridusreform. Vastavalt volikogu otsusele muudeti Pikasilla Põhikool Pikasilla Algkooliks. Reformi tingis õpilaste arvu vähenemine. 20.3. Tervishoiureform 2001. aasta oktoobris viidi Põdrala vallas läbi tervishoiureform, mille tingis patsientide vähesus (alla 500 patsiendi). Sellega seoses ei sõlminud Võrumaa Haigekassa enam Põdrala Tervisekeskusega lepingut. Tervisekeskuse juhatajale anti võimalus töötada edasi teise perearsti alluvuses. Oktoobrist 2001 töötab tervisekeskuse juhataja OÜ Riolani alluvuses. Põdrala Tervisekeskuses toimub endiselt haigete vastuvõtt ja vald katab eelarvest majanduskulud (hoone ja side kulud ning ravikindlustuseta isikute vältimatu abiga seotud kulud). 20.4. Territoriaal-haldusreform Haldusreform ei ole vaid piiride muutmine. Selle peamised eesmärgid on avaliku sektori töö efektiivsuse, mobiilsuse ja kompetentsuse tõstmine ning teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus. Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekuga (25.06.2001, korraldus nr 437K) on Põdrala vald põhimõtteliselt nõus, kuid Põdrala valla seisukoht on, et võimalik ühinemine tulevikus on mõeldav juhul, kui ühinevad Tõrva linn, Helme vald ja Põdrala vald. Uus omavalitsus peaks moodustuma nn tõmbekeskusest ja seda ümbritsevatest valdadest, kus elaks vähemalt 7000 alalist elanikku. Sellisel juhul oleks võimalik kujundada optimaalne haridus-, kultuuri-, sotsiaalhoolekande jm asutuste võrk, tagada korralik bussiliiklus ja elanikkonna teenindamine, see võimaldaks ka kulude kokkuhoidu. Territoriaalse terviku ja piirkonda tervikuna hõlmava omavalitsuse moodustamiseks oleks vajalik nimetatud kolme omavalitsuse liitmine. Omavalitsuste ühinemine peaks toimuma siiski vabatahtlikult ja sellele peaksid eelnema rahvaküsitlused ja omavalitsustevahelised liitumisläbirääkimised, hoidmaks ära võimalikke tagasilööke tulevikus. 21. Sõprusvallad Rahvatantsijad suhtlevad rahvatantsurühmaga Tierpi kommuunist Rootsi Kuningriigis, mis on kaudselt ka ainus Põdrala valla välispartner. Otsest sõprusvalda Põdrala vallal ei ole. Valga maakonna sõprusmaakond on Rootsis Jämtlandi maakond. Võrtsjärve sihtasutuse kaudu suhtlevad tihedalt omavahel seitse Võrtsjärve äärset valda ning seda koostööd on plaanis jätkata ka tulevikus. 22. Eelarve aastatel 2000–2002 Põdrala valla eelarve tuludest ja kuludest aastatel 1999–2000 annab ülevaate lisa 5. Omavalitsuse tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest, eraldiste aluseks on vallaelanike arv. Ka on Põdrala valla tulude kasv otseselt seotud miinimumpalga tõusuga, sest üksikisiku tulumaks moodustab arvestatava osa eelarve tulubaasist. Valla kõige suurem tuluallikas aastate lõikes on riigieelarve toetusfond. Riigitoetusfond moodustab keskmiselt 30% kogu eelarve tulubaasist. Kolme aasta lõikes enim mahukamad kulutused on tehtud haridusele, keskmiselt 40% kogu eelarvest. 2000. aasta lõpus sai vald tagastamatut laenu investeeringuks haridussfääri, energiasäästuprogrammist 540 tuhat krooni. Lisaks sellele võttis Põdrala vald 2001. aastal pikaajalist pangalaenu 300 tuhat krooni, millega suudeti remontida Riidaja Põhikooli katlamaja ja vahetada välja kooli aknad. Haridusele tehtavate kulutuste suuruse tingib ka asjaolu, et vallas on kaks haridusasutust, üks põhikool ja üks algkool. Järjest suurenevad tehtavad kulutused kuultuurile. 2001. aasta laenust suudeti investeerida ka Riidaja Kultuurimaja remonti, mis on lõppjärgus. Aastate lõikes on vallas välja kujunenud suhteliselt stabiilne tulude ja kulude jaotus. 23. Valla haldusaparaat 23.1. Volikogu Volikogu on valla kõrgeim kohalik võimuorgan. Põdrala Vallavolikogus on üheksa liiget, tööd juhib volikogu esimees. Volikogu käib koos üldjuhul kord kuus. Volikogu juures on moodustatud viis alalist komisjoni: maakomisjon (viis liiget); eelarvekomisjon (viis liiget); haridus- ja kultuurikomisjon (viis liiget); sotsiaalkomisjon (viis liiget); revisjonikomisjon (kolm liiget). 23.2. Vallavalitsus Vallavalitsus on kohalikus omavalitsuses täidesaatev organ. Põdrala Vallavalitsus kui valitsus on neljaliikmeline. Sinna kuuluvad vallavanem, maakorraldaja, sotsiaalnõunik, pearaamatupidaja. Vallavalitsus käib koos üldjuhul kaks korda kuus või vastavalt vajadusele (kiiret lahendust vajavad küsimused). Suvepuhkust ei ole. Vallavalitsuses kui ametiasutuses on seitse töötajat: vallavanem, vallasekretär, sotsiaalnõunik, maakorraldaja, pearaamatupidaja, raamatupidaja ja töölepinguga on tööle vormistatud koristaja. Põdrala Vallavalitsuse alla kuulub viis struktuuriüksust: Riidaja Põhikool, Pikasilla Algkool, Riidaja Kultuurimaja, Riidaja Raamatukogu ja Pikasilla Rahvamaja. Kokkuvõte ja avatus uuendustele Põdrala Vallavalitsus ja volikogu on teotahtelised. Kord kvartalis ilmub Põdrala valla leht «Põdrala Teataja», kus kajastatakse vallas toimuvat ning seda, mis on toimunud varem. Vallalehe väljaandmist jätkatakse vähemalt territoriaal-haldusreformini. Lähitulevikus on plaanis valida suurematele küladele külavanemad, et muuta aktiivsemaks külaelanike omavahelist suhtlemist. Külavanemate poolt volikogule tehtud ettekanded võimaldaksid vallal otsustada, mil määral ja kuidas toetada külaliikumist. Infotehnoloogia areng võimaldab mitmete avalike teenuste paremat kättesaadavust. Ka on omavalitsuse ülesanne kaasa aidata era-, avaliku ja mittetulundusliku sektorite vahelise aktiivse koostöö edendamisele eri valdkondades. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG Arendustegevus omavalitsuses eeldab kompleksset lähenemist, mistõttu on oluline stabiilse arengu saavutamiseks tähelepanu pöörata kõikidele omavahel seotud eluvaldkondadele võrdselt, mis tagaksid inimväärse ja turvalise elukeskkonna Põdrala vallas. Avaliku sektori peamine ülesanne on avalike teenuste koordineerimine ja tagamine ning tegevust peaks iseloomustama piirkonna arengu seisukohalt oluliste võimaluste ettenägemine ja oskuslik ärakasutamine ning võimalike probleemide ennetamine. Lähiaastate prioriteet on säästva arengu printsiipidest lähtuvalt tähelepanu pööramine loodus- ja keskkonnakaitsele, seda nii majandus- kui sotsiaal-kultuurilise keskkonna kujundamisel, et säilitada puhas ja kaunis loodus- ning elukeskkond. Selleks tuleb kasutusele võtta abinõud keskkonnasaaste elimineerimiseks ja korvamiseks, nõuda ettevõtetelt keskkonnasäästlikku tegutsemist, seda eelkõige võimaliku saastuse vältimises ja likvideerimises. Keskkonnaprobleemidele tähelepanu pööramise kõrval peab Põdrala vald oma ülesandeks ka soodsa ettevõtluskliima loomist, mis sõltub peaasjalikult valla ressurssidest ja inimeste aktiivsusest. Regionaalpoliitika traditsiooniline vahend selleks on vastavate infrastruktuuride väljaehitamine, mis moodustavad vajaliku keskkonna nii inimestele elamiseks kui ettevõtetele nende funktsioneerimiseks. Kaasaegne infrastruktuur, hea ligipääs ning korras teedevõrk valla eri osadele ning vallakeskusele loob võrdväärsed elamis- ja ettevõtlustingimused kõigile ning loob omakorda eeldused ettevõtlus- ja põllumajandustegevuse edendamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Mida rohkem on vallas inimesi, kes iseendale suudavad tööd pakkuda, seda stabiilsem on elukeskkond. Iga omavalitsuse ülesanne on vastutada oma elanike heaolu eest. Siinkohal on Põdrala valla ülesanne kaasa aidata oma elanike sotsiaalsete erinevuste tasandamisel, otsides võimalusi aitamaks inimestel tööd leida, tagada arstiabi kättesaadavus kõigile elanikele ning leida võimalusi mitmesuguste soodustuste ja toetuste maksmisel. Vaatamata tõsiasjale, et Põdrala valla elanikkond vananeb pidevalt, on see siiski suhteliselt elujõuline. Suurim probleem on noorte lahkumine tõmbekeskustesse, seetõttu ei ole ette näha ka elanike arvu olulist tõusu lähiaastatel. Antud olukorras peaks vald leidma lahendusi ja võimalusi väljastpoolt tulnule soodsate tingimuste pakkumiseks eelkõige elamispinna, lasteaia- ja koolikohtade osas. Ebapiisava sotsiaalse suhtlemise võimalused peab suutma kompenseerida puhas ja looduskaunis elukeskkond. Küll aga võib prognoosida eelkõige Tõrva linna lähedusest tingitud pendelrände tõusu, kuna tehnoloogia ja telekommunikatsioonide areng võimaldavad Põdrala vallas elada töökoha asukohast mittesõltuvatel ehk vallast väljaspool tööl käivatel inimestel. Puhkemajanduse arendamiseks on mitmel Põdrala valla piirkonnal arvestatavaid võimalusi. Loodussõbralikku turismi propageerides on potentsiaali Põdrala valla turismikeskusteks kujuneda eelkõige Riidaja ja Pikasilla külal. Turismi ja rekreatsiooni võimaluste seisukohast lähtudes on oluline osa etendada ka Põdrala valla territooriumile jäävatel kaitsealustel loodus- ja arhitektuuriobjektidel. Arvestades valla väiksust ja mõnevõrra kõrvalist asendit on otstarbekas arendada koostööd puhkemajanduses naaberomavalitsustega ja sealsete ettevõtjatega. Põdrala vald on territoriaal-haldusreformi käigus huvitatud ühinemisest Tõrva linna ja Helme vallaga. Olles käesoleval ajal Tõrva linna tagamaa, annaks ühinemine Põdrala vallale võimaluse kuuluda funktsionaalselt terviklikku omavalitsusse. Hetkel takistab nimetatud omavalitsuste liitmist Helme valla vastuseis Tõrva linnaga ühinemisel, mis välistab Tõrva linna ja Põdrala valla ühinemisel territoriaalselt tervikliku omavalitsuse tekkimise. VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Põdrala valla visioon 2010 Põdrala vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused väikeettevõtluseks ning puhas ja kaunis looduskeskkond. Põdrala valla strateegilised eesmärgid lähtuvad Põdrala valla arengueeldustest, Võrtsjärve arengukavas fikseeritud Võrtsjärve piirkonna üldistest eesmärkidest ning Põdrala valla arengumootoritest, võttes arvesse ka Põdrala valla peamised probleemid, mis on üldjoontes iseloomulikud tervele Võrtsjärve piirkonnale, ja neile lahenduste leidmise. Põdrala valla peamised probleemid, arengueeldused ja arengumootorid ilmnesid strateegilise planeerimisprotsessi käigus toimunud teemagruppide aruteludel. Strateegilised eesmärgid määratleti, hinnates SWOT-analüüsil välja toodud Põdrala valla sisekeskkonna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Põdrala valla arengumootorid: – Turism – Ettevõtlus – Põllumajandus Põdrala valla peamised probleemid: – Kaugus maakonnakeskusest teeb Põdrala vallast maakonna ääremaa, mistõttu on raskendatud ligipääs eelkõige valla keskusele. – Loid ettevõtlus, laiahaardelise ettevõtlustraditsiooni puudumine. – Infrastruktuuri halb olukord (kehv teede olukord, elektrienergia madal kvaliteet). – Suur pensioniealiste inimeste osakaal – elanikkonna üldine vananemine. – Noorte, haritute ja ettevõtlike elanike väljaränne suurematesse keskustesse. – Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Võrtsjärve piirkonna üldistest eesmärgid: – Kohalike arengueelduste tugevdamine, soodsa majanduskeskkonna loomine ja ettevõtluse arendamine. – Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. – Uute töökohtade loomine. – Piirkonna maine kujundamine; Võrtsjärve kui kaubamärgi teadvustamine ja tuntuks tegemine Eestis ja mujal maailmas. Põdrala valla strateegilised eesmärgid 2002–2005 – Puhta, looduskauni ja turvalise elu- ja puhkekeskkonna säilitamine ja arendamine, propageerides säästva arengu ning loodussõbraliku turismi põhimõtteid. Teha koostööd Võrtsjärve-äärsete valdadega Võrtsjärve arendamisel turismipiirkonnana (laevaliikluse taastamine ja sadama ehitus). – Pikassilla ja Riidaja arendamine turismipiirkonnana. Selleks asfalteerida Kiisa–Leebiku–Rulli teelõik, mis parandab nende külade vahelist liiklemist, paraneb ligipääs Riidaja külale, soodustades turismi ja ettevõtluse arendamise võimalusi. – Valla mainepoliitika väljatöötamine ja arendamine, mainekujundus. Selleks jätkata koostööd Võrtsjärve-äärsete valdade ja Võrtsjärve Sihtasutusega, kasutada torupilli siinset päritolu ja traditsioone ja teadvustada Põdrala valla nime Võrtsjärve lõunatipulise asendi kaudu. Kajastada seda ka Põdrala valda tutvustavas voldikus. – Elanikkonna üldise teadlikkuse ja harituse tõstmine. Kasutada selleks olemasolevaid ja arendatavaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid ja võimalusi. – Valla efektiivne juhtimine ja jätkusuutlik arendamine, tehes seda kompetentsete ja kvalifitseeritud töötajate abil ning kasutades regionaalpoliitikast tulenevaid võimalusi. – Majanduskliima parandamine, väikeettevõtluse soodustamine ning kaubandus- ja teeninduskvaliteedi parandamine konkurentsi loomise läbi. PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2002–2005 Põdrala valla prioriteetsete tegevuste väljatöötamisel aastateks 2002–2005 lähtuti eelkõige SWOT-analüüsi tulemuste põhjal püstitatud strateegilistest eesmärkidest, samuti arvestades omavalitsuse keskkonna hetkeseisu ja reaalseid vajadusi. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitselised küsimused muutuvad aasta-aastalt aina olulisemaks, siis on ka Põdrala valla lähiaastate eesmärk enam tähelepanu pöörata keskkonnakaitsele ja puhta elukeskkonna tagamisele. Ka valla territooriumil tegutsevatelt ettevõtetelt nõutakse keskkonnasäästlikku tegutsemist. Tegevused: – Biotiikide puhastamine Riidaja (2002–2003) Leebiku (2002–2003) – Mustumetsa prügila korrastamine (2003) – Laatsi prügimäe rekultiveerimine ja sulgemine (2002) – Riidaja küla kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine (2003) – Riidaja Põhikooli veetrassi ja pumbajaama rekonstrueerimine (2004) – Leebiku küla veetrasside ja pumbajaama rekonstrueerimine (2004) – Riidaja Põhikooli kanalisatsioonitrassi väljaehitamine (2005) – Pidev kontroll jäätmemajanduse üle Teed ja infrastruktuur Korras tehniline infrastruktuur ning hea ligipääs valla keskusele ning eri osadele on eduka arengu aluseks. Sellest tulenevalt on Põdrala valla eesmärk tagada teede hea olukord nii valda läbivatel kui ka vallasisestel teedel ning kõikide infrastruktuuride kättesaadavus vallaelanikele. Tegevused: – Kiisa–Leebiku–Rulli teelõigu asfaltkatte alla viimine (Valgamaa arengustrateegia 2010 olemas) – Bussiootepaviljonide korrastamine, ajakohastamine (2002–2004) – Lahenduse otsimine tagamaks kvaliteetne elektrienergia (Pori ja Lõve piirkonnas) – Leebiku küla kanalisatsioonitrasside korrastamine ja üleandmine erakätesse Sotsiaalne elukeskkond Elukeskkonna paremaks muutmisel näeb Põdrala vald oma lähiaastate eesmärkidena Pikasilla Algkooli ja Riidaja Põhikooli säilitamist, arstiabi tagamist praegusel kujul ka edaspidi, spordi- ja kultuuritegevuse ning külaliikumise propageerimist ning jätkata olemasolevate soodustuste maksmist. Tegevused: – Põdrala vallapäeva korraldamine ja traditsiooniks muutmine (2003) – Raamatukogule sobivate ruumide leidmine ja ümberkolimine (2003–2004) – Vallale väikebussi muretsemine sotsiaalhoolekande korraldamiseks (2005) – Osaleda Võrtsjärve tali- ja suvemängudel ning ettevalmistustööde tegemine 2004. aasta Võrtsjärve suvemängude korraldamiseks – Põdrala valla päevakeskuse rajamine Leebiku külla (2005) Heakord Puhta ja kauni elukeskkonna loomiseks ning turistide ja külaliste piirkonda tõmbamiseks on esmatähtis valla territooriumi heakord. Põdrala valla prioriteet on heakorra eesmärkidel nõuda omanikelt lagunenud hoonete korrastamist või likvideerimist, püüda aastaringselt hooldada korrastamist vajavaid vallateid ning teeääri. Tegevused: – Korraldada konkurss staadionile rentniku leidmiseks (2002) – Korrastada Pikasilla laululava tagune männik, taastada lõkkeplats, pingid, telkimisplats, rajada autoparkla (2002–2003) – Kabeli ümbruse korrastamine, võsa lõikamine (pidev) – Leida omanik Riidaja mõisahoonele või lahendus hoone säilimiseks – Mõisaparkide, mälestusmärkide, turismiobjektide pidevad heakorratööd – Konkursi «Kaunis kodu» jätkamine Turism Võttes arvesse Põdrala valla looduslikku mitmekesisust, olemsolevaid vaba aja veetmise võimalusi, Võrtsjärve lõunatipulist asukohta, siis on Põdrala valla eesmärk igakülgselt arendada turismi ja rekreatsiooni võimalusi ja seda eelkõige Riidaja ja Pikasilla külas. Tegevused: – Korrastada viidamajandus (turismiobjektid, teeviidad) – Põdrala valda tutvustava trükise väljaandmine (2003) – Jätkata turismialast koostööd teiste Võrtsjärve-äärsete valdade ja Võrtsjärve Sihtasutusega – Välja töötada Põdrala valla nime tutvustav ja mainet kujundav poliitika – Elanike kaasamine rekreatiivsesse tegevusse ja informatsiooni levitamine – Ette valmistada ja korrastada puhkajatele ettenähtud alad (vt heakord) Valla juhtimine Valla juhtimises on esmatähtis asjaajamise avalikkus, asjalik juhtimissüsteem, vähene bürokraatia, vajalik kompetentsus ning ettevõtjate, elanike ja vallavalitsuse vaheline sujuv koostöö. Need on omale eesmärgiks seadnud ka Põdrala vald. Tegevused: – Jätkata Põdrala valla ajalehe väljaandmist – Interneti kodulehekülje tegemine (2002) – Suuremates külades (neli küla) külavanemate valimine – Koostöö soodustamine ettevõtjatega – Üldplaneeringu koostamine aastaks 2005 koostöös naabervaldadega – Arengukava koostamine (2005) INVESTEERIMISKAVA AASTATEL 2002–2005 Projekt Teostamise aasta Maksumus (krooni) Riidaja biotiigi puhastamine 2002–2003 250 000 Leebiku biotiigi puhastamine 2002 (I etapp) 2003 (II etapp) 20 000 50 000 Laatsi prügimäe sulgemine 2002 65 000 Riidaja Põhikooli kanalisatsioonitrassi väljaehitamine 2005 300 000 Riidaja küla kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine 2002–2003 120 000 Riidaja Põhikooli veetrassi ja pumbajaama rekonstrueerimine 2004 80 000 Leebiku küla veetrasside ja pumbajaama rekonstrueerimine 2004 80 000 Mustumetsa prügila korrastamine 2003 30 000 Põdrala valda tutvustava trükise väljaandmine 2003 30 000 Riidaja kultuurimaja remondi lõpetamine 2002 500 000 Bussiootepaviljonide korrastamine, ajakohastamine 2002–2004 (jätkuprojekt) 90 000 Pikasilla Algkooli kapitaalremont 2005 200 000 Riidaja raamatukogu kapitaalremont 2003–2004 300 000 Lisa 1 PÕDRALA VALLA MAAFONDI KASUTAJAD SEISUGA 1. DETSEMBER 2001 570 maafondi kasutajat Pind hektarites Haritav maa 3540,04 Looduslik rohumaa 876,68 Mets 5432,69 Muu maa 787,20 KOKKU 10 636,61 Lisa 2 KAITSTAVAD OBJEKTID KOOD OBJEKT ASUKOHT ALUS EHITUSAASTA Loodusobjektid PPV 273 Riidaja tamm Riidaja külas endise mõisa pargis LKV juh. kk. 256 17.03.59 MK 202 Männikud 24,5 ha Tõrva mk. kv. 110, 112, 113 Valga Raj. RSN TK otsus 72 11.03.76 PAK 412 Riidaja park 8,0 ha Riidaja kooli juures Valga Raj. TSN TK otsus 67 05.06.64 MK 190 Pikasilla palu 8,0 ha Pikasillas Valga Raj. RSN TK otsus 104 16.04.74 MK 191 Kaubi kaasik 2,0 ha Kaubi külas Valga Raj. RSN TK otsus 104 16.04.74 Arhitektuurimälestised 540 Mõisahoone pargiga Riidaja MN m.01.08.76 nr 346 1762 541 Mõisa kõrvalhooned Riidaja MN m.01.08.76 nr 346 19. sajand 37-k Mõisa kabelihoone Riidaja Valga Raj. TK o.16.10.84 nr 200 1864 13-k Mõis Lõve Valga Raj. TK o.22.03.83 nr 79 17.–18. sajand Ajaloomälestised 4482 II ms hukkunute ühishaud Pikasilla KM m.6 19.03.97 Arheoloogiamälestised 18-k Ohvrikivi Lõve Valga Raj.TK o.22.03.83 nr 79 II at 67-k Kivikalme Pikasilla Valga Raj.TK o.18.04.89 nr 115 I-II at algus 1747 Maa-alune kalmistu «Surnumägi» Riidaja MN m.01.08.76 nr 346 13.-18. sajand 1746 Kivikalme «Reti kalmetu» Reti MN m.01.08.76 nr 346 I at. I pool–II at. algus Lisa 3 PÕDRALA VALLA ELANIKE ARV KÜLADE KAUPA SEISUGA 31.12.2001 Küla Mehed Naised Kokku Riidaja 138 147 285 Leebiku 75 76 151 Pikasilla 54 54 108 Reti 37 48 85 Lõve 46 33 79 Pori 33 37 70 Kungi 33 26 59 Rulli 24 24 48 Uralaane 24 19 43 Voorbahi 16 22 38 Vanamõisa 17 19 36 Kaubi 7 11 18 Liva 10 7 17 Karu 3 5 8 Lisa 4 KURITEGEVUS PÕDRALA VALLAS AASTATEL 1999–2001 Aasta Kriminaalkuritegude arv Avastamise % Haldusõigusrikkumiste arv 1999 33 53,7 15 2000 34 58,8 20 2001 23 69,6 45 Lisa 5 PÕDRALA VALLA EELARVE 2000–2002 TULUD 2000. a 2001. a 2002. a Tulumaks 886 000 949 000 1 107 000 Maamaks 420 000 420 000 420 000 Riigilõiv 1000 1000 1000 Kantseleiteenused 1000 1000 1000 Vara müük 90 000 40 000 40 000 Maavarad 1000 1000 1000 Hariduse omatulu 7000 7000 7000 Kultuuri omatulu 4000 2000 0 Tervishoiu omatulu 105 000 95 000 0 Laekumine majandustegevusest 30 000 30 000 35 000 Tasu äritegevusõiguse eest 3000 0 0 Ajalehe müük 2000 2000 2000 Muud laekumised 5000 5000 5000 Riigi toetus 1 897 000 1 811 000 1 880 000 Eraldised hariduskuludeks 1 135 000 1 337 000 Toimetulekutoetus 245 000 Teised omavalitsused 80 000 122 000 80 000 Sõjaväeline arvestus 0 5800 5800 Panga laen 0 300 000 0 Kulude katteks suunatud jääk 318 000 929 600 271 500 KOKKU TULUD 3 850 000 5 856 400 5 438 300 KULUD Volikogu 100 900 111 300 112 400 Vallavalitsus 570 200 591 000 659 100 Omavalitsus Liit 11 000 10 900 12 100 Valimiskulud 0 0 13 000 Auditeerimine 0 11 000 11 000 Riidaja Põhikool 710 100 2 165 500 1 515 100 Õpilasliin 100 400 105 500 205 500 Pikasilla Algkool 444 500 867 000 881 400 Riidaja Raamatukogu 109 800 123 100 127 700 Riidaja Kultuurimaja 309 200 331 600 202 800 Pikasilla Rahvamaja 27 300 22 600 37 400 Valla ajaleht 13 000 12 000 12 000 Riidaja Teabetuba 0 0 36 000 Riidaja kabel 0 0 4400 Sport ja puhkus 60 000 97 000 54 000 Tervisekeskuse kommunaalkulud 175 300 172 300 40 000 Sotsiaalhoolekande haldus 129 200 156 100 155 700 Toimetulekutoetus 0 0 245 000 Ühekordsed toetused 41 000 54 500 47 800 Ühekordsed hüvitused 31 500 21 000 24 000 Majandus haldus 257 100 301 800 227 100 Valla arengukava 0 0 15 000 Munitsipaali teenindamine 27 000 47 000 40 000 Muud remondikulud 113 400 24 300 60 000 Tänavavalgustus 13 000 13 000 13 000 Heakord 25 000 27 000 52 900 Prügivedu 9000 9000 17 000 Valla teed 80 000 70 000 70 000 Loodus- ja keskkonnakaitse 0 3000 31 000 Õpilaskoha maksud TOV 194 900 194 900 194 900 Muuseumi osamaks 15 000 10 000 10 000 Kalmistu osamaks 5000 5000 5000 Hooldekodumaksud TOV 80 000 70 000 70 000 Eraldised sihtasutustele 36 500 25 000 25 000 Valgamaa Fond 27 100 0 29 500 Majandusühistud 0 1000 1000 Politsei 3600 0 0 Laen 0 30 000 72 400 Reservfond 130 000 173 000 108 100 KOKKU KULUD 3 850 000 5 856 400 5 438 300