Tootsi Vallavolikogu — Tootsi valla ehitusmääruse vastuvõtmine — KO, 45, 1010

Ära kuulanud Tootsi valla ehitusmääruse projekti avalikustamise ning lähtudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 3 lõikest 5, Tootsi Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Tootsi valla ehitusmäärus vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Vallavalitsusel korraldada ehitusmääruse avaldamine Riigi Teatajas. Volikogu esimees Jüri KÄSPER Tootsi Vallavolikogu 18. märtsi 2002. a määruse nr 22 lisa 1 TOOTSI VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. Määruse alus ja eesmärk 1.1. Käesolev määrus on kehtestatud planeerimis- ja ehitusseaduse nõuete täpsustamiseks ning vallasiseste planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste ülesannete jaotamiseks Tootsi valla haldusterritooriumil. 2. Planeerimise ja ehitamise põhimõtted 2.1. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel on lubatud ainult vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeeringu kohustuslikkus tiheasustuses). 2.2. Tiheasustusega maa-alad Tootsi valla territooriumil määratakse üldplaneeringuga. 2.3. Planeeringualane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegset informeeritust ja võimaluse kaitsta oma huve (avalikustamise kohustuslikkus). 2.4. Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonetele juurdeehituse tegemine lubatud valla poolt koostatud projekteerimistingimuste alusel (projekteerimistingimuste kohustuslikkus hajaasustuses). 2.5. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist vallalt (ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkus). 2.6. Ehituse kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist vallalt (kasutusloa kohustuslikkus). II. VALLA OMAVALITSUSE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED PLANEERIMISE JA EHITUSKORRALDUSE ALAL 3. Tootsi vallavolikogu (edaspidi volikogu) pädevus 3.1. Valla ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine. 3.2. Valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine. 3.3. Üld- ja detailplaneeringu algatamise, finantseerimise, kehtestamise, muutmise või tühistamise otsustamine. 3.4. Ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui planeering muudab selle maa-ala varem kehtestatud planeeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning ehitusõigust. 3.5. Valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamine, muutmine või tühistamine. 3.6. Planeeringu elluviimiseks kinnisasja sundvõõrandamise otsustamine. 3.7. Valla poolt teostatavate ehitusalaste teenuste tariifide kinnitamine. 4. Tootsi vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) pädevus 4.1. Valla ehituspoliitika elluviimine ja ehitusalase töö korraldamine. 4.2. Valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase töö korraldamine. 4.3. Avalikkuse informeerimine kavatsetavatest planeeringutest, planeeringute tühistamisest. 4.4. Detailplaneeringu avalikustamise tulemuste analüüs ning nende edastamine volikogule. 4.5. Kehtestatud planeeringute säilitamise ning huvitatud isikutele nende kättesaadavuse ja koopiate omandamise võimaluste tagamine. 4.6. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu kehtestamine. 4.7. Kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine. 4.8. Tootsi valla munitsipaalomanduses olevate ehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks tööde teostaja leidmine ning töölepingute sõlmimine vastavuses kehtivate seadustega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 5. Maa-alade planeerimine 5.1. Maa-alade planeerimine on kohaliku elu küsimuste iseseisvaks avalikuks otsustamiseks vajalik protsess. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev valla areng, valla erinevate piirkondade omapära arvestamine ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvessevõtmine. 5.2. Maa-alade planeerimine toimub vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduses kehtestatule. 6. Üldplaneering 6.1. Tootsi valla üldplaneering koostatakse valla territooriumi kohta tervikuna või valla osade kaupa. 6.2. Üldplaneering on vallale kohustuslik ja selle ülesanded on: 6.2.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 6.2.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 6.2.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 6.2.4. maa-alade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6.2.5. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise funktsiooni; 6.2.6. põhiliste teede, tänavate ja raudtee asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 6.2.7. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 6.2.8. puhkealade määramine; 6.2.9. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärusele ja vajadusel ettepanekute tegemine, kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamine; 6.2.10. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 6.2.11. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6.3. Vallavalitsus tutvustab üldplaneeringu eesmärke avalikel aruteludel ja kohalike teabevahendite kaudu kuu aja jooksul pärast planeeringu otsuse tagamist. 6.4. Üldplaneeringu koostamise algatamise aluseks on valla volikogu vastavasisuline otsus. 6.5. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 6.6. Planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ning teiste nõutud kooskõlastusega üldplaneeringu projekt esitatakse volikogule, kes sellega nõustumisel võtab vastu avalikustamise otsuse. 6.7. Avalikustamiseks korraldab vallavalitsus üldplaneeringu väljapaneku, teatades kohalikes teabevahendites väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt kaks nädalat enne väljapanekut. 6.8. Avaliku väljapaneku kestel on füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus esitada kirjalikult ettepanekuid ning vaidlustada üldplaneeringut. 6.9. Väljapaneku järgselt korraldab vallavalitsus avaliku arutelu, mille toimumise aeg ja koht tehakse teatavaks kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt kaks nädalat enne arutelu. 6.10. Vallavalitsus korraldab kirjalikele ettepanekutele vastamise nelja nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist. 6.11. Avalikustamise tulemuste alusel teeb vallavalitsus üldplaneeringu projekti vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta Pärnu Maavalitsusele planeeringujärelvalve teostamiseks. 6.12. Planeeringuprojekti heakskiitmisel Pärnu Maavalitsuse poolt kehtestab volikogu üldplaneeringu. 7. Detailplaneering 7.1. Detailplaneering koostatakse üldplaneeringuga määratud tiheasustusega maa-alal kogu territooriumi või selle osade kohta. 7.2. Detailplaneeringuga määratakse: 7.2.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 7.2.2. krundi ehitusõigus; 7.2.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 7.2.4. haljastus ja heakorrastus; 7.2.5. ehitistevahelised kujad (kujad on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus); 7.2.6. tehnovõrkude ja rajatiste paigutus; 7.2.7. keskkonnakaitse abinõud; 7.2.8. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 7.2.9. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 7.2.10. servituutide vajadus; 7.2.11. riigikaitselised maa-alad; 7.2.12. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 7.3. Detailplaneering peab haarama krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja ohutuskujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitisi ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil. 7.4. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitise projekteerimisel, uute kinnistute moodustamisele ja olemasolevate kinnistute piiride muutmisele, v.a PES § 9 lõikes 9 toodud juhtudel. 7.5. Olemasolevate krundipiiride muutmine PES § 9 lõike 9 alusel toimub krundi omanike taotluste alusel vallavalitsuse korraldusega, kus näidatakse ära krundi piiride muutmise õiguslik alus ning muudetud kruntide asukoht ja suurus. 7.6. Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu koostamise või annab koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse teisele isikule vastavalt PES § 10 lõike 6 alusel. 7.7. Detailplaneeringu lähteseisukohad, milles määratakse ka planeeringu graafilise osa koosseis, kinnitab vallavalitsus. Kui detailplaneeringu muudab kehtivat üldplaneeringut, kinnitab lähteseisukohad volikogu. 7.8. Lähteseisukohtades ettenähtud kooskõlastusega projekt esitatakse vallavalitsusele, kes teeb vastuvõtmise otsuse ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. 7.9. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, esitatakse projekt avalikustamise otsuse vastuvõtmiseks volikogule. 7.10. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut või jäävad lahendamata planeeringuvaidlused, esitab vallavalitsus selle Pärnu Maavalitsusele planeeringu järelvalve teostamiseks. Heakskiidu saanud detailplaneeringu kehtestab volikogu. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 8. Ehitusprojekte või nende eriosasid võivad koostada ettevõtjad, kellel on tegevusluba projekteerimistöödeks, samuti kõrgharidusega arhitektid ja insenerid oma erialal. 9. Taluhooneid, ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning teisi lihtsamaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida erihariduseta eraisik vallavalitsuse ühekordse projekteerimisloa alusel, mis väljastatakse pärast eskiisprojekti läbivaatamist. 10. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering ja vajadusel planeeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused, mille väljastab vallavalitsus nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 11. Projekteerimistingimustes võidakse ette kirjutada ehitise ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi. 12. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega tuleb projekt kooskõlastada enne vallavalitsusele läbivaatamiseks esitamist. 13. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 14. Projekteerimistingimused väljastatakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 15. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 16. Vallavalitsus kontrollib esitatud projekti, korraldab vajadusel projekti ehitusekspertiisi ja keskkonnaekspertiisi. 17. Ehituse käigus tehtavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbivate võimsuste, fassaadilahenduse ning oluline plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muutuste realiseerimist ehituses kooskõlastada vallavalitsusega, kes sõltuvalt projektimuutuste ulatusest ja iseloomust korraldab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastab muudatused. Muudatused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud projekti autori ja ehitise omanikuga. 18. Projekt peab olema vormistatud eesti keeles. 19. Ehituse projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks annab loa vallavalitsus. 20. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema vallavalitsusele. Vallavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ja koostatud maa-alaplaanide koopiad. 21. Uuringute teostaja on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, k.a geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirisihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd, maaomanike või -valdajatega, kelle maal uurimistööd tehakse. 22. Uurimistööde teostaja on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. V. EHITUSLUBA 23. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel. 24. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 24.1. uute ehitiste püstitamiseks; 24.2. ümberehitamiseks (juurde- ja pealeehitamiseks, olemasolevate ehitiste gabariitide muutmiseks); 24.3. tänavate, kõnniteede ja väljakute rajamiseks või ümberehitamiseks; 24.4. mullatöödega seotud kommunikatsioonide rajamiseks; 24.5. ehitiste lammutamiseks. 25. Ilma ehitusloata, kuid vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 25.1. väikesemahuliste fassaadimuudatuste tegemine; 25.2. avade juurde- või ümberehitamine välisseintes; 25.3. kapitaalsete konstruktsioonide (kandeseinad, laed, trepid, katused) ümberehitamine; 25.4. hoonete välisviimistluse või katusekatte muutmine; 25.5. eesaedade ja tänavaäärsete piirete ehitamine ja ümberehitamine; 25.6. väikehoonete ehitamine; 25.7. väikerajatiste ehitamine; 25.8. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 25.9. reklaamisiltide ja vaatekastide väljapanemine; 25.10. ajutiste ehitiste püstitamine avalikesse kohtadesse; 25.11. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, paviljonid, mastid jms) püstitamine vallavalitsuse äranägemisel; 25.12. teede, tänavate, väljakute katte muutmine ja äärekivide vahetus kõrgusmärke muutmata; 25.13. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pindalaga kuni 100 m2) ehitamine või ümberehitamine; 25.14. väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine; 25.15. parkide ja haljasalade rajamine. 26. Ehitusluba ei ole vajalik kommunikatsioonide remondiks, kui sellega ei kaasne trasside aetuse muutus. 27. Vallavalitsus annab ehitusloa kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teha omaniku esindaja. 28. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele vastava avalduse vormikohasel taotluslehel. Loataotlusele lisatakse: 28.1. uusehituse puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, vallavalisuse poolt heakskiidetud ja tellija poolt kinnitatud ehitusprojekt kahes eksemplaris, andmed ehitustöövõtja kohta; 28.2. olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, heakskiidetud ehitusprojekt; 28.3. ehitusjärelevalve leping või omanikujärelevalve kohustusleht; 28.4. ehitusloa eest tasumise kviitung; 28.5. andmed ehitusregistri jaoks. 29. Vallavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul arvates komplektse taotlusmaterjali esitamise päevas. 30. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada või peatada, kui: 30.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 30.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 30.3. ehitusjärelevalve katkemisel. 31. Ehitusloa kehtivuse lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. Ehitusluba võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 32. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumisel ja muudel projekti korrastamist eeldavatel juhtudel) teatab vallavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendustega. VI. EHITAMISE KORD 33. Ehitis on hoone või rajatis. 34. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 35. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 36. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutiseks ehitiseks käesoleva määruse mõistes loetakse kõik teisaldatavad ehitised sõltumata püstitamise tähtajast (kioskid, vagunelamud, plekkgaraažid jms). 37. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 38. Väikerajatis on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 38.1. kommunikatsioonide ühendus tänavavõrguga; 38.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 12 m2; 38.3. maa-alune või maapealne mahuti, v.a keskkonnaohtlike ainete hoidmiseks, mahuga kuni 3 m2; 38.4. muud väikesemahulised ja lihtsad rajatised, millel ei ole avalikku funktsiooni (estakaadid, antennid), vallavalitsuse äranägemisel. 39. Väikehoonet ja väikerajatist võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalvete ning võtta kasutusele ilma kasutusloata. 40. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis. 41. Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses: 41.1. ehitise püstitamine maa peale, vette või vee peale või maapõue; 41.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 41.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 41.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 41.5. ehitise lammutamine. 42. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 42.1. projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja tingimuste taotlemise ja kooskõlastamise; 42.2. ehitusprojektide koostamise; 42.3. ehitusprojekti ekspertiisi; 42.4. ehitusprojekti esitamise vallavalitsusele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks; 43. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt, mis tagavad ehitise tarbeomaduste säilitamise kavandatud kasutusaja jooksul. 44. Ehitis peab omama piisavalt kandevõimet, püsivust ja kestvust, see ei tohi luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale ning selle tarbeomadused peavad säilima kogu kavandatud kasutusea jooksul. 45. Üldkasutatavad rajatised ning ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumispuudega isikutele. 46. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 47. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema tehtud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestades. VII. EHITAMINE 48. Ehitustöid võivad teha tegevusluba omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on väljastatud tegevusluba ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala spetsialistid. 49. Ehitusettevõtja on kohustatud ehitamise käigu dokumenteerima, ehitama projekti ja ehituseeskirjade kohaselt ning hoidma korras ehitise ja ehitusplatsi. 50. Ehitusettevõtja on kohustatud oma kulul likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 51. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ja väikehoone ehitustöid võivad teha ja juhtida nende omanikud. 52. Ehitiste ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud projekti kohaselt. 53. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korteri planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 54. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet või tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu ning selline töö toimub kooskõlastatult vallavalitsusega. 55. Ruumi (eluruum/mitteeluruum) funktsiooni muutmiseks peab ruumi valdaja taotlema vallavalitsuselt ehitus- ja kasutusloa. 56. Tarade ja piirete ehitus krundi tänavapoolses osas, kui see ei ole ette nähtud projektiga, millele on väljastatud ehitusluba, peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 57. Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565) kohaselt. 58. Vallavalitsuse ehitusnõuniku ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 59. Ehitusele ettejäävate puude ja põõsaste mahavõtmine toimub vallavalitsuse kirjalikul loal. VIII. EHITISE ÜLEVAATUS JA KASUTUSLUBADE ANDMINE 60. Ehitise kasutusluba on luba, mille vallavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitisele. 61. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehitise dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 62. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 62.1. vallavalitsuse poolt kehtestatud vormikohase taotluse; 62.2. ehituse ülevaatuse akti vallavalitsuse ehitusnõuniku nõusolekuga. 63. Kasutusluba ei anta, kui: 63.1. ehitus ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud; 63.2. ehitise ülevaatuse aktis toodud puudused ja ettekirjutused on täitmata; 63.3. puudub ehitise ülevaatuse akt. 64. Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuselt kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 65. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, nende varale või keskkonnale, võib vallavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. 66. Ehitist võib kasutusele võtta ka valminud osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 67. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 67.1. ehitusluba; 67.2. ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 67.3. ehitusprojekt; 67.4. ehituse täitedokumentatsioon; 67.5. eritööde vastuvõtuaktid ja seadmed ekspluatatsioonivõtu load; 67.6. vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 67.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 67.8. tervisekaitse, päästeameti ja tuletõrjejärelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse ja vastavalt vajadustele teiste asjasse puutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta. 68. Ehitise omanik kooskõlastab vallavalitsusega ülevaatuse toimumise aja ja teostajad. 69. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. 70. Ülevaatajate allkirjadega varustatud akti üks eksemplar kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis. 71. Vallavalitsuse volitatud esindaja kinnitab oma allkirjaga ühe eksemplari ehitise ülevaatuse akti ja täitedokumentatsiooni saamist ning ehitise kasutusloa väljastamise õigust. IX. EHITISE DOKUMENTATSIOONI SÄILITAMINE 72. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise. 73. Vallavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. X. EHITUSJÄRELEVALVE 74. Ehituse üldjärelevalvet teostab valla litsentseeritud järelevalveinsener, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 74.1. korraldab ehitusprojektide vastavuse kontrolli kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele ning vastavalt vajadusele teostab või korraldab ehitusprojektide ekspertiise; 74.2. väljastab ehituslubasid; 74.3. informeerib ehitus- ja hooneregistrit ehitusloa ja kasutusloa väljastamisest; 74.4. kontrollib ehitustööde tegijal tegevusloa olemasolu tema poolt tehtavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 74.5. kinnitab omanikujärelevalve teostaja; 74.6. kontrollib ehitustöid; 74.7. korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse; 74.8. annab välja ehitise kasutusloa; 74.9. kontrollib ehitise kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks; 74.10. korraldab ehitistega toimunud avariide uurimist; 74.11. kontrollib ehitusplatsidel puude mahavõtmise lubade olemasolu. 75. Valla litsentseeritud järelevalvetöötajal üldjärelevalve käigus on õigus: 75.1. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 75.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 75.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 75.4. tühistada või peatada ehitus- või kasutusluba. 76. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib vallavalitsus omanikujärelevalve jätta määramata. 77. Uusehituseks, juurde- ja ümberehitamiseks, lammutamiseks, kaevetöödeks, samuti ehitise kasutuselevõtuks peab ehitise omanik saama loa käesoleva määrusega sätestatud korras. 78. Ehitise ja krundi korrashoiu ja ohutuse eest ehituse ajal, ehitise kasutamise ja lammutamise ajal vastutab ehitise omanik ehitustööde tegijad ja rentnikud vastutavad ehitise omaniku ees, kui seadused või Tootsi valla heakorra ja avaliku korra eeskiri ei sätesta vastutust erijuhtudel teisiti. Omanikujärelevalve 79. Ehitustööde üle pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult vallavalitsusega omanikujärelevalve teostaja, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 80. Vallavalitsuse ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve teostajale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 81. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalveleping ning vabariiklikud ja kohalikud õigusaktid. 82. Ehitustööde tegemine ilma registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehituse omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama vallavalitsusega. 83. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 84. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 85. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise (eramu, kuni kahekohaline garaaž, kasvuhoone, puukuur, piirdetara jms) puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. XI. KAEVETÖÖDELUBA 86. Kaevetöid tehakse vallavalitsuse kehtestatud korras kaevetööde lubade alusel, mis annab välja vallavalitsus. 87. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on väljastatud ehitusluba ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. XII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID NING KASUTAMINE Ehituse omaniku kohustused 88. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 89. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 90. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 91. Ehitise andmete muutmisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 92. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusjärelevalve ettekirjutusega määratud tähtajaks. 93. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusjärelevalve määratud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 94. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. Krundi ja ehitise korrashoiu nõuded 95. Maavalduste korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 96. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 97. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 98. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 99. Krundil asuvat kõrghaljastust võib likvideerida vallavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 100. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. 101. Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet muuta võib ainult vallaarhitekti loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 102. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 103. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 103.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile; 103.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundil; 103.3. lagunenud kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamine, demonteerimine); 103.4. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. XIII. LÕPPSÄTTED 104. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. XIV. EHITUSALASTE TOIMINGUTE JA LUBADE VÄLJASTAMISE TASUMÄÄRAD TOOTSI VALLAS 105. Projekteerimistingimuste väljastamine: 105.1. füüsilistele isikutele 100 krooni 105.2. juriidilistele isikutele 200 krooni 106. Ühekordse projekteerimisloa väljastamine füüsilisele isikule 100 krooni 107. Väikehoone ehitusloa väljastamine 50 krooni 108. Loa väljastamine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks 50 krooni 109. Ehitusloa väljastamine: 109.1. füüsilistele isikutele 100 krooni 109.2. juriidilistele isikutele 200 krooni 109.3. kui ehitusloa väljastamiseks on vajalik korraldada ehitusprojekti ekspertiis, siis lisandub ekspertiisitasu. 110. Kasutusloa väljastamine: 110.1. füüsilisele isikule 100 krooni 110.2. juriidilisele isikule 200 krooni 111. Kaevamisloa väljastamine: 111.1. füüsilisele isikule 30 krooni 111.2. juriidilisele isikule 50 krooni 112. Toimingute tasu maksab tellija valla kassasse, maksekviitungi ettenäitamisel väljastatakse load.