Helme Vallavolikogu — Jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine — KO, 45, 986

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõikest 1, Helme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Helme valla jäätmekäitluse eeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 10. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Andres PARTS Helme Vallavolikogu 1. aprilli 2002. a määruse nr 6 lisa HELME VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED Helme valla jäätmekäitluse eeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 lõige 1. 1.1. Eeskirja eesmärk ja ülesanded on: – puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine vallas; – reguleerida valla territooriumil olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning täita sellega kaasnevaid nõudeid; – reguleerida jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid; – piirata tootmis- ja olmejäätmete koguselist teket ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena; – reguleerida jäätmete tekitaja, jäätmekäitleja, jäätmekäitlusettevõtte (-ettevõtete) ja omavalitsuse suhteid jäätmemajandusalases tegevuses. 1.2. Jäätmemajandusalast tegevust vallas korraldab OÜ Helme Teenus. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes elavad või viibivad Helme valla territooriumil ning kes tekitavad või käitlevad jäätmeid. 2. MÕISTED 2.1. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: – jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille on nende valdaja kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; – olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; – ehitusjäätmed – remondi-, ehitus- ja lammutusjäätmed, samuti ehituselt väljaveetav pinnas; – tootmisjäägid – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; – aiajäätmed – lehed, oksad, risu ja muud taolised taimsed jäätmed; – püsi- ehk inertsed jäätmed – on jäätmed, mis on oma kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid; – ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omaduselt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad akud, happed, patareid, õlid, õlijäätmed, taimekaitsevahendid, igat liiki kummitooted, plastmassid, kiled, päevavalguslambid, elavhõbedat sisaldavad mõõteriistad – termomeetrid, värvid, lahustid, plahvatusohtlikud ained ja vedelikud, aegunud ravimid, liimid jne) (jäätmeseaduse § 25, määratletud EV KKM 29.09.1991. a määrusega nr 14 kinnitatud «Eesti jäätmeklassifikaatoris»); – suuregabariidilised ja rasked jäätmed – mööbel, pliidid, vannid, külmikud, autokummid jne; – heitmed – majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatud jäätmed; – jäätmetekitaja – isik, kes tekitab jäätmeid; – kinnistu valdaja – kinnistu omanik või hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja või maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; – jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; – jäätmekäitlus – jäätmete kogumine (kokku korjamine), vedu kas taaskasutuseks või kõrvaldamiseks; – jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; – jäätmekogumisvahendid – konteinerid, mahutid, kotid, pakendid jne, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed; – jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel ning omab luba sellealaseks tegevuseks; – jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või isik, kelle valduses on jäätmed; – kompostrimine – orgaaniliste jäätmete kogumine, segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks; – komposter – mahuti looduslike jäätmete orgaaniliseks lagundamiseks; – prügila – koht jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks ladustamiseks; – jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja ja jäätmemajandust korraldava ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks, mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikus; – vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed; – vanapaber ja papp – tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp. 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDISED ALUSED 3.1. Jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu hajaasustusega alal vallas korraldab kinnistu valdaja ja vastutab kinnistu korrashoiu eest. 3.2. Kõik vallas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad tegutsema põhimõttel, et vähendada jäätmete hulka, või üldse vältida nende teket, rakendama vastavaid tehnoloogiaid, jäätmete korduvkasutust, kasutama säästlikult loodusvarasid ja tooret. 3.3. Helme Vallavalitsus kavandab edendada valla territooriumil piirkonniti jäätmete liigiti kogumist. Spetsialiseeritud kogumissüsteemi juurutamisel on jäätmetekitaja kohustatud jäätmeid liigiti koguma selleks ettenähtud mahutitesse (klaas, plastmass, metall jne). 3.4. Jäätmed tuleb pakkida nii, et nad ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega tervisele, ei haiseks, ei määriks kogumisvahendeid ega kanduks laiali. 4. JÄÄTMETE KOGUMINE 4.1. Kõik jäätmete tekitajad Helme vallas peavad omama individuaalseid kogumisvahendeid või kasutama ühiskogumisvahendeid või omama jäätmekogumisvahendi kasutamise lepingut või ühinema korraldatud jäätmeveoga. 4.2. Kogumisvahendina võib kasutada kaanega suletud jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale, jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või kilest ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse. Sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt või keskkonnanõuetele vastavalt, eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 4.3. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi ja selle asukoha korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, nad peavad vältima jäätmetele sademete sattumise ning loomade, lindude ronimise ja sattumise. 4.4. Kogumisvahend peab asuma jäätmeid vedavale transpordivahendile ligipääsetavas kohas, kõval alusel. Juurdepääsud kogumisvahenditele peavad olema vabad, puhtad, talvel lumest puhastatud. 4.5. Jäätmevaldaja (jäätmetekitaja) on kohustatud vältima jäätmete segunemist ja järgima järgmisi nõudeid: – toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohtadesse; – vajadusel pakkima jäätmed selliselt, et nad ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks; – võimalusel vähendama nende mahtu kokkupakkimise või kokkupressimise teel (pappkastid jne); – konteineritesse kogutavatel pudelitel, purkidel tuleb eemaldada metallkaaned ja korgid; – plastmasskonteinerisse ei koguta plastkilet; – jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mida tuleb vajaliku sagedusega tühjendada. 4.6. Olmejäätmete kogumisvahendisse (konteineritesse ja prügikottidesse ning jäätmete hulka) on keelatud panna: – ohtlikke jäätmeid – vedelaid ja määrivaid jäätmeid; – kuuma tuhka temperatuuriga üle 30 °C; – suuregabariidilisi ja raskeid esemeid; – jäätmeid, mille jaoks on olemas spetsiaalsed kogumismahutid; – ehitusjäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või veovahendeid; – kogumiskaevude setteid (käimla jäätmeid). Nimetatud omadustega jäätmed peab valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – komposteerimisväljakud; – muud selleks eraldi määratletud vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid. 4.7. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldab prügikogumisvahendid territooriumi valdaja, kes vastutab prügiveo ja territooriumi korrasoleku eest. Avalike ürituste paigad varustab prügikogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse lõppedes ka tekitatud prügi. 4.8. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui on ühismahuti kasutusleping. 4.9. Ohtlikke jäätmeid kogutakse elanikkonnalt vastavalt vallavalitsuse tellimusele kaks korda aastas. 4.10. Kalmistutel tekkinud prügi tuleb ladustada selleks eraldatud kohtadesse. 4.11. Juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjad on kohustatud: – koostama jäätmekavad, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust; – pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. 4.12. Ohtlikud jäätmed on nende valdaja kohustatud viima ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või üle andma ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. 4.13. Kogumisvahendeis on prügi põletamine keelatud. 4.14. Heitvee ja (või) fekaalide kogumiskaevud peavad reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 5. JÄÄTMETEKITAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Jäätmetekitaja on kohustatud: – tagama käesoleva eeskirja täitmise; – kandma enda tekitatud jäätmete käitlemiskulud; – jäätmete vedamisel järgima kõigi sellekohaste õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; – säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule selle vastaval nõudmisel. 5.2. Füüsilised ja juriidilised isikud ning elamuvalduste ja talumajapidamiste omanikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostrida maapealsetes kompostihoidlates või mahutites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Kompost tuleb paigutada nii, et see ei ohustaks keskkonda ega tervist, naabrite heaolu. Kompostihunnikud peavad olema pealt kaetud mulla, põhu või turbaga. Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt 5 m kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust või 25 m lahtisest veekogust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostrimist. Kompostiauna põhi peab olema ette valmistatud. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja kanalisatsioonikaevud peavad olema vettpidavad ning ventileeritavad (ehitatud nõuetekohaselt). 5.3. Põllumajandusettevõtetel ja teistel loomapidajatel tuleb sõnnikut hoida vettpidavates sõnnikuhoidlates või kompostrimisväljakutel. Lahtise sõnniku hoidmisel tavaterritooriumil peab see olema ladustatud nii, et vältida keskkonnareostust. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostritud ning kaetud mulla või kilega. 5.4. Käimla sisu võib hajaasustusega piirkondades oma aiamaale maasse kaevata sügisel. Käimla laialilaotamine maale on keelatud. 5.5. Sõnniku, sette- ja kogumiskaevude vedelate jäätmete ja läga laotamine külmunud maale on keelatud. Sõnniku laotamine ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ja käimla sisu on lubatud ladustada igal aastaajal puhastusseadmetesse vastavalt selle omaniku nõusolekule. 6. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 6.1. Jäätmeid on lubatud põletada järgmistel tingimustel: – oksi, lehti, aiaprahti ja riisutud kulu mittetuleohtlikul perioodil vaikse ilma korral 1. oktoobrist 1. maini ning kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides ja vastavuses tuleohutusnõuetega; – puidujäätmeid, mis ei sisalda liime, lakke, värve ega immutusaineid, jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena küttekoldes ja küttesüsteemides. 6.2. Jäätmete põletamine on keelatud järgmistel juhtudel: – omavoliliselt väljaspool oma kinnistu piire; – jäätmete põletamine ohustab või võib ohustada keskkonda, inimese tervist, naabrite heaolu; – jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke aineid (plastmass, kumm, lakk, värv, taimekaitsepestitsiidid jne) või nende jääke või nendega reostunud taarat või muid materjale ja jäätmeid. 6.3. Jäätmete põletamine selleks mitte ettenähtud kohtades (erandjuhud) tuleb kooskõlastada Valgamaa Päästeteenistuse ja Helme Vallavalitsusega. 7. KONTROLL JA VASTUTUS 7.1. Helme valla jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Helme Vallavolikogu poolt selleks volitatud (määratud) ametiisikud ning riiklikud keskkonnakaitse järelevalve töötajad. 7.2. Iga territooriumi valdaja või jäätmete tekitaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 7.3. Eeskirja mittetäitmise või rikkumise eest kannavad süüdlased asjaoludest sõltuvalt vastutust tsiviil-, haldus- või kriminaalkorras tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 7.4. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostused ja -kahjustused likvideerib nende tekitaja või likvideeritakse nende tekitaja kulul. 7.5. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise kinnisasja omanik oma kulul. 7.6. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele isikutele ja Helme Vallavalitsusele nende nõudmisel. 7.7. Ohtlike jäätmete tekitaja või valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.