Piirissaare Vallavolikogu — Piirissaare valla põhimääruse kinnitamine — KO, 44, 977

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 82, 489) § 22 lõike 1 punkti 9, Piirissaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Piirissaare valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Tunnistada kehtetuks Piirissaare Vallavolikogu 5. augusti 2001. a otsus nr 96 Piirissaare valla põhimääruse vastuvõtmise kohta. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Georgi ROMANENKOV PIIRISSAARE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Piirissaare valla kohalik omavalitsus (1) Piirissaare valla (edaspidi Piirissaare) kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. (3) Kohalik omavalitsus kuulab ära saareelanike rahvakoosoleku arvamuse enne oma otsuse langetamist. § 2. Piirissaare kohaliku omavalitsuse põhimõtted ja saartepoliitika Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) saare vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. 8) Saarelisusest tulenevad erilised tingimused, mida ei esine üheski mandriregioonis: liiklustakistused, võimalike elatusalade valiku ja kohaliku turu piiratus ning väliste turgude raske kättesaadavus tekitavad spetsiifilisi raskusi majanduse arenguks; tööhõive ja sissetuleku kindlustamine ning isegi igapäevaste põhiteenuste võimaldamine saare elanikele. § 3. Piirissaare kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Piirissaare kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Saarelisusest tulenevad mitmed erilised tingimused. (2) Piirissaare kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Piirissaare kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu esimees, vallavolikogu sekretär, vallavalitsus ja vallavanem. Piirissaare valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Piirissaare omavalitsusorganid Piirissaare omavalitsusorganid on: (1) Rahvakoosolek. (2) Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) 1. vallavolikogu töötaja – vallavolikogu sekretär. (3) Vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan; 3) 1. vallavalitsuse töötajad. § 5. Rahvakoosolek Rahvakoosoleku pädevus: (1) Piirissaare valla rahvakoosolek on kõrgeim juhtimisorgan. Piirissaare valla rahvakoosoleku ainupädevusse kuulub: 1) Valla ühinemise, jagunemise, reorganiseerimise otsustamine. 2) Valla põhimääruse vastuvõtmine. 3) Bilansi, aastaaruande ning majandustegevuse aastakava kinnitamine, eelarve arutamine, hinnangu andmine, heakskiitmine. 4) Revisjoniaruande kinnitamine. 5) Vallavolikogu tegevusele hinnangu andmine. 6) Valla kodukorra vastuvõtmine. 7) Kinnisvara ostmise või võõrandamise otsustamine. 8) Otsus kapitaalremondiks vajalike tööde teostamise kohta, mis nõuab laenu võtmist. 9) Laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise otsustamine. (2) Piirissaare valla rahvakoosoleku kutsub kokku volikogu omal initsiatiivil või juhul, kui seda taotleb vähemalt 10% saareelanikest või revisjonikomisjon. Korralise rahvakoosoleku kutsub kokku volikogu kolme kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates. 1) Piirissaare valla rahvakoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal olevatele liikmetele kuulub üle poole häältest. Kui rahvakoosolekule ilmunud saareelanikele kuulub pool või vähem hääli, tuleb rahvakoosolek sama päevakavaga kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul. 2) Teistkordselt kokku kutsutud rahvakoosolek on otsustusvõimeline sõltumatult kokkutulnud saareelanikele kuuluvate häälte arvust. 3) Rahvakoosoleku otsus on vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul viibinute häältest. Otsus põhimääruse muutmise, täiendamise või uue põhimääruse vastuvõtmise, samuti valla ühinemise kohta on vastu võetud, kui see sai vähemalt 2/3 koosolekul osalenud saareelanike häältest. 4) Piirissaare valla rahvakoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 5) Piirissaare valla rahvakoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist, kui koosolek ei otsusta teisiti. § 5. Piirissaare kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Piirissaare kui omavalitsusüksuse ülesanded on juhul, kui need ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi; 4) territoriaalplaneerimist; 5) vallateede korrashoidu. (2) Piirissaare valla ülesanne on samuti valla omandis olevate raamatukogu, velskripunkti ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Piirissaare kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada, või saarelisusest tulenevaid erilisi tingimusi. (4) Piirissaare kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või lepinguga, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Piirissaare omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Piirissaare omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Piirissaare omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende täitmiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad. § 7. Piirissaare suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Piirissaare omavalitsusorganid võivad Piirissaare õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Piirissaare sümbolid (1) Sümbolid on vapp ja lipp. (2) Vapi ja lipu kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega «Piirissaare valla sümbolite kasutamise kord». § 9. Piirissaare sümbolite kasutamise kord (1) Vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla kantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Piirissaare pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametlikel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonetel ja valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Piirissaare lipp heisatakse: 1) vallavalitsuse otsuse korral haldushoonetel; 2) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (4) Piirissaare lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui Piirissaare lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi lipuga,Tartu maakonna lipuga, mõne teise maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub Eesti riigilipp lippude poolt vaadates paremal teise riigi lipust, mis omakorda asub paremal Tartu maakonna lipust, see asub omakorda paremal Piirissaare valla lipust; teiste Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud paigutatakse lippude poolt vaadatuna Piirissaare lipust vasakule maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. (6) Piirissaare lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Piirissaare omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti ja vene keel.Sisemise asjaajamiskeelena kasutatakse vene ja eesti keelt. Volikogu istungi protokollid, otsused ja määrused tõlgitakse eesti keelde. Vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. II. PIIRISSAARE VALLA PIIR § 11. Piirissaare piiri kirjeldus ja muutmine (1) Piirissaare piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Piirissaare piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Kuna Piirissaar on võetud looduskaitse alla ja Piirissaare valla territoorium on saar, on ühendamine problemaatiline. Tuleb arvestada saare elanike õigustatud vajadusi ja huve ning arvestada saare arengu iseärasusi. Piirissaare piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras. (4) Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. (5) Enne otsuse langetamist tuleb ära kuulata saareelanike rahvakoosoleku arvamus. III. VALLAELANIK /SAAREELANIK § 12. Vallaelaniku mõiste Saare vallaelanik on isik, kes alaliselt või peamiselt elab Piirissaare valla territooriumil või kellel on rahvastikuregistri järgi elukoht Piirissaares. § 13. Vallaelaniku valimisõigus Saare vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. Muudel isikutel on Piirissaare vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Piirissaare õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. VALLAVOLIKOGU § 14. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Piirissaare kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu peab saareelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või hääletuse. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimehelt selleks volitused saanud volikogu liige. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt vastavalt seadusele. (2) Vallavolikogu koosseisu kuulub seitse liiget. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 15. Vallavolikogu liige, tema õigused ja kohustused (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, Piirissaare õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Piirissaare õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liikmed vastutavad volikogu pädevusse kuuluvate määruste ja korralduste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmatajätmise tagajärjel vallale tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Volikogu liige vastutab varalise kahju eest, mida põhjustas tema tegevus valla esindamisel, kui rahvakoosolek ei kiida tema tegevust heaks. (8) Volikogu liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse, määruse, korralduse kohta, mis on protokollitud. (9) Volikogu liige, kes koosolekul ei osalenud, kannab sellel vastuvõetud otsuste tagajärgede eest koosolekul osalenud volikogu liikmetega võrdselt vastutust, kui ta ei esita oma kirjalikku eriarvamust kolme päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. (10) Volikogu liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui rahvakoosolek on volikogu tegevuse heaks kiitnud. § 16. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: (1) 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud Piirissaare hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surmaga. (2) 1) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme päeva jooksul punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimikomisjonile. Punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme päeva jooksul kättesaamisest arvates valimiskomisjonile. (3) Volikogu liikme volituste lõppemisel valimiskomisjoni otsust vastu ei võeta. Võetakse vastu otsus uue asendusliikme määramise kohta; antud otsuse preambulas tuleb märkida, mis alusel ja mis ajast volikogu liikme volitused lõppesid. § 17. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega Piirissaare vallavanemaks või nimetamisega ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks; 2) tema asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. § 18. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega põhimääruse sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustamise hetkest. (3) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valimiskomisjon teeb vastavalt KOKS §-des 18, 19, 20" ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valimiskomisjon on valitud c registreerimisel teadlik sellest, et KOKS §-des 18 lõikes 1 või § 19 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 või § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumist või kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOK seaduse § 18 1 lõig. märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKs § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. Kui ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1. märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. § 19. Vallavolikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastamiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 20. Vallavolikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine, audiitori määramine, revisjonkomisjoni tööplaani kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) kohalikku eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) Revisjonikomisjoni liikmete arvu, tasustamise aluste ja korra kehtestamine, liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine; 9) Piirissaare põhimääruse teksti muutmine, täiendamine, uue põhimääruse koostamine ja rahvakoosolekule esitamine, vastuvõtmist kinnitamine 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Piirissaare halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) majandustegevuse aastakava projekti koostamine koos vallavalitsusega ja selle esitamine rahvakoosolekule; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) majandusaasta aruande ja bilanssi esitamine rahvakoosolekule; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või volikogu komisjoni liikmele; 18) valitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) valla kodukorra kinnitamine; 20) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimine; 25) Piirissaare ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 27) Piirissaare üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, selle muutmine ning tühistamine; 28) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 29) detailplaneeringu tühistamine. (2) Teiste seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 21. Piirissaare elanike küsitluse läbiviimine (1) Vallavolikogul on õigus korraldada Piirissaare territooriumil vallaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 22. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alaliste ja ajutiste komisjonidena. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa vallavolikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogu esimehele, kes korraldab fraktsiooni registreerimise. (4) Vallavolikogu võib vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada vallavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees ja aseesimees, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (5) Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu- ja vallakantselei. § 23. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Piirissaare ja vallavolikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu poolt antud pädevusele. Valla esindamisel peab vallavolikogu esimees tuginema vallavolikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid vallavolikogule seisukoha võtmiseks. Vallavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavolikogu temale antud pädevuse piires; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks volikogu sekretäri ametikohale määramine, vallakantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) annab välja käskkirju vallavolikogu ja vallavalitsuse kantselei sisemise töö korraldamiseks; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. § 24. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras § 25. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu võib moodustada valla eluvaldkondade kaupa nii alatisi kui ajutisi komisjone. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõude ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (3) Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmeid võib valida esimehe ettepanekul ka vallaelanike hulgast. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Komisjoni koosolekust võtab sõnaõigusega osa vähemalt üks vallavalitsuse vastavat valdkonda esindav ametnik. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Vallavolikogu komisjoni liikmete (v.a vallavalitsuse ametnikud) osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. (9) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel. (10) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu reglemendis ja vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjas. § 26. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonkomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule ja rahvakoosolekule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (2) Revisjonikomisjoni esimees ei või olla vallavalitsuse juhtivametnik, valla omanduses oleva asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 21 sätestatud korras ja alustel. (4) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) vallavalitsuse ja valla omanduses olevate asutuste ja valla ainuosalusega äriühingute raamatupidamise õigsust ning teistesse äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust, tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust revisjonkomisjoni tööplaani alusel või volikogu ülesandel põhimääruses sätestatud korras; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 6) kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Avastatud puudustest ja ettepanekutest teatab revisjonikomisjon nende kõrvaldamiseks kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist oma töö tulemustest vallavolikogule aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjoni nõudel peab vallavalitsus, tema struktuuriüksus või valla. (9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (10) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (11) Esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (12) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327, 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 52, 311) § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 27. Vallavolikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses kehtestatud korras.Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning KOKS § 52 lõige 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida paragrahvis «Volikogu asendusliige» ettenähtud nõudeid. KOKS § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (2) Volikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka KOKS § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.Valimiskomisjon korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimise mitte ainult volikogu esimesel istungil, vaid ka juhul, kui see toimub volikogu volituse perioodi ajal. (3) Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku erakorralise vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Istungi toimumisest teatatakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (5) Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib vallavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (6) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Vallavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (9) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis toimuvad salajasel hääletamisel. (10) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (11) Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (12) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid kirjutatakse vene keeles, vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (13) Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. § 28. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse lahtisel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või vallavolikogu aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või komisjoni liikme tema kohustustest vabastamise.Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni KOKS sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete vabastamise. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse KOKS §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema, valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 29. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 30. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 31. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. § 32. Vallavolikogu kantselei Vallavolikogu kantselei moodustab ja tema isikkoosseisu kinnitab volikogu oma volituse ajaks, teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (1) Vallavolikogu kantselei – struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu töö tehniline tagamine. (2) Vallavolikogu kantselei juht on volikogu sekretär. (3) Volikogu kantselei ülesanded on: – korraldab vallavolikogu tööd, valmistab määruste, otsuste ja dokumentide projektid, valmistab ette materjalid, mis on algatatud vallavolikogu või saareelanike poolt, tegutseb ellläbirääkimiste piires, viib ellu vallavolikogu määrusi ja otsuseid. § 33 Vallavolikogu sekretär Volikogu sekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu esimees. (1)Volikogu sekretär juhib ja korraldab iseseisvalt vallavolikogu kantselei tegevust; korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist ning õigustloovate aktide ärakirjade õigeaegset esitamist õiguskantslerile, korraldab määruste, otsuste ja korralduste kontrolli, volikogu ja valitsuse liikmetele õigusabi andmist, korraldab ja kontrollib volikogu ja vallavalitsuse päevakorda planeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamist, korraldab valimiste tehnilise ettevalmistamise ja läbiviimise ning vajadusel kantseleitöötajate täienduskoolitusele saatmist. (2) Tagab vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide vastavuse nõuetele nii sisu kui ka vormi poolest, viseerib määruste, otsuste ja korralduste eelnõud ning annab vallavolikogule ja vallavalitsusele nende seaduslikkuse kohta oma arvamuse, tagab valla poolt sõlmitavate lepingute vastavuse seadusele ja valla huvidele, õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise, vallavolikogu ja valitsuse istungite protokollide koostamise ja kontrolli väljavõtete ja õigusaktide edastamise üle, tagab nõupidamiste, komisjonide koosolekute jm. organisatsioonilise korralduse, tagab kantselei materiaalse baasi arendamise ja korrasolekul. (3) Esindab valda kohtus erivolitusteta. (4) Teostab vajalikud notariaaltoimingud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. (5) Täidab muid kohustusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest, valla põhimäärusest, volikogu otsustest. (6) Teatab saareelanikele vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest ning muudest teadetest; (7) Kogub volikogu ülesandel statistilisi ja muid andmeid. (8) Registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 69, õiend) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. V. VALLAVALITSUS § 34. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides omavalitsusüksusele pandud ülesandeid (v.a juhul, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti) ning täidab vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate asutuste ja muude organisatsioonide tegevust, osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimises ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (6) Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad vallavalitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. Vastutusest on vabad need liikmed, kes olid selles küsimuses eriarvamusel. § 35. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mis valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 36. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Piirissaare ja vallavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Piirissaare valda õigusaktidega sätestatud korras. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 4) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse abiteenistujatega; 5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla omanduses olevate asutuste juhtide kandidaadid, esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustusest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. Korraldab saare ühistegevust, esitab saareelanike tahte valla omavalitsusorganites, hoolitseb avaliku korra ja julgeoleku eest saarel, teatab õnnetustest ja kuritegudest, hoolitseb heakorra eest. (2) Vallavanem määrab oma äraoleku ajaks käskkirjaga enda ülesannetesse ühe vallavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud vallavanema asendajaks käskkirja alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavanema valimiseni. (5) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 37. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (6) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. (7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks. (8) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 38. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse nimetamise päevast. (2) Vallavalitsus astub tagasi: 1) vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) vallavanema tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel jätkab vallavalitsus oma tegevust kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 39. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. § 40. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt § 19 punktis 3 sätestatud korras. § 41. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on KOKS § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele; 5) korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab vallaeelarve projekti, koostab volikogu määruste ja otsuste projektid vastavuses Eesti Vabariigi seadustega ning kindlustab eelarve täitmise, majanduskava ning volikogu määruste ja otsuste täitmise; 6) Piirissaare valla kodukorra koostamine, rahvakoosolekule esitamine otsustamiseks; 7) valla elanike registri pidamine; 8) valla töötajatega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine; 9) majandusaasta aruande ja bilanssi koostamine ja esitamine volikogule; 10) majandustegevuse aastakava projekti koostamine ja selle volikogule esitamine; 11) munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste haldamine ja majandamine; 12) rahvakoosoleku otsuste täideviimine; 13) ametnike ja töötajate ametikohtade moodustamine, töölevõtmine ja pädevuse ning vastutuse määramine; 14) Vallavara soetamine ja võõrandamine; 15) kõikide majanduslikult vajaminevate autoteede haldamine, remont ja hooldamine. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 42. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl, s.o vallavanema või tema asendaja hääl. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. § 43. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt vallavalitsuse reglemendile; 5) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendis (ametikirjelduses) pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendab vastava pädevusega isik ja seda korraldab vallavanem. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 44. Piirissaare valla asutused (1) Piirissaare kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla eelarvest finantseeritavad valla asutused, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks kultuuri-, meditsiini-, sotsiaal- või muus vallas. (3) Valla asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Töötamine valla asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. § 45. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. (2) Valla teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, tema struktuuriüksustes, volikogu- ja vallakantseleis. (3) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele (ametikirjeldustele). (4) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on vallavalitsuse, tema struktuuriüksuste ja vallavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (8) Valla avalik teenistus toimub seaduse ja Piirissaare õigusaktidega sätestatud korras. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 46. Valla eelarve sisu (1) Piirissaarel on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 47. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised kohalikest ja riiklikest maksudest; 2) laekumised valla asutustest, valla osalusega äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 48. Valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad vallavalitsuse struktuuriüksused, eelarvekomisjon ja valla asutused ettenähtud tähtajaks vallavalitsusele oma ettepanekud. Eelarve projekti koostab vallavalitsus, sellele annab hinnangu rahvakoosolek ja kinnitab vallavolikogu. (2) Valla eelarve esialgne tasakaalustatud variant koostatakse esitatud taotlusi, valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades volikogu eelarvekomisjoni ja vallavalitsuse koostööna. (3) Vallavalitsus esitab eelarve projekti volikogule seaduses ettenähtud tähtajaks. (4) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (5) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsuse raamatupidamisteenistus. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (6) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osa ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 49. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad kehtestatud korras algatada vallavalitsus, vallavolikogu komisjon, või vallavolikogu liige. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projekti lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 50. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduse ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 51. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu määrusega enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve vastuvõtmisega või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus õigusaktidega sätestatud korras. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 52. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Piirissaarele kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamisteenistuses. (4) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 53. Vallavara omandamine (1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat või asutust vallavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise vallavalitsus. § 54. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitseja on vallavalitsus koos struktuuriüksustega ja vallavolikogu kantselei. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, millele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara vallata andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. § 55. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 56. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võõrandamine toimub vastavalt volikogu otsusele. (2) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (3) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 57. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduse ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 58. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Piirissaare kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. IX. VALLA ARENGUKAVA § 59. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sätestab Piirissaare kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadusest lähtuvalt igal aastal. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. § 60. Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. § 61. Vallaehitus (1) Valla ehituslikku tegevust suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus oma struktuuriüksustega. (2) Ehitamine on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitise püstitamine maa peale ja maapõue, ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooni muutmise, tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd, ehitise lammutamine. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning nende alusel kinnitatud muude maakasutusplaanide ning hoonestus- ja ehitusprojektide alusel. Vallaehitust reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning vallavolikogu poolt kinnitatud valla ehitusmäärusega. (3) Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja rajatisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. § 62. Keskkonnakaitse (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning loodust mitmekesisust säilitades. Tagada valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Lähtuvalt Eesti Vabariigi seadustest on valla omavalitsusorganitel õigus piirata ka kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorraeeskirjas. X. VALLA ÕIGUSAKTID § 63. Omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogu ja vallavalitsus annavad oma pädevuse piires õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogu annab õigustrakendavate üksikaktidena otsuseid, vallavalitsus korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Piirissaare haldusterritooriumil seaduse ja Piirissaare õigusaktidega sätestatud korras, samuti Piirissaare kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Piirissaare haldusterritooriumi. § 64. Vallavolikogu aktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallavolikogu kantseleis ja raamatukogus. Vallavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avalikustamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Kui otsuses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ning asjaosalistele korraldab vallavolikogu kantselei. § 65. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused pannakse vallavalitsuse otsusel tutvumiseks välja Piirissaare valla raamatukogus. (2) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. Kui korralduses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Vallavalitsuse korraldused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 66. Vallaelanike õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil Piirissaare hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 67. Piirissaare õigusaktide täitmise kontroll (1) Piirissaare õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. (2) Piirissaare õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide osas volikogu- ja vallakantselei. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 68. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse võtab vastu rahvakoosolek, kinnitab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse kinnitatuks, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. (4) Põhimäärus muutub kehtetuks uue põhimääruse jõustumisel.