Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine — KO, 44, 974

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punkti 6, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kuressaare linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 1997. a määrusega nr 9 kinnitatud Kuressaare linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri. 3. Määrus jõustub 10. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 28. märtsi 2002. a määrusega nr 10 KURESSAARE LINNAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri sätestab Kuressaare linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411, 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532; 93, 565; 2002, 28, 157), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380; 2001, 50, 289) ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 1.3. Käesolev eeskiri ei reguleeri Kuressaare linna eelarve täitmise küsimusi. 2. Linnavara mõiste 2.1. Linnavara käesoleva eeskirja tähenduses on Kuressaare linna (edaspidi linn) kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Õiguslikult on linnavara linnale kuuluv omandiõigus, samuti linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 2.3. Linnale kuuluv kinnisomand võib olla kitsendatud seadusjärgselt, kohtuotsuse või tehinguga. 2.4. Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavalitsuse otsusel. 4. Linna kinnisvara 4.1. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad linna kinnisvara hulka. 4.2. Linna kinnisomand on linna omandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. 4.3. Linnale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid. 5. Linna vallasvara 5.1. Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad linna vallasvara. 5.2. Omandiõigus linna asutustele, samuti linnale kuuluvad aktsiad, osatähed, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse linna vallasvaraks. II. LINNAVARA VALDAMINE 6. Linnavara valdaja 6.1. Linnavara valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 6.2. Linnavara valdajaks on: 6.2.1. linnavolikogu ja linnavalitsus; 6.2.2. linnavalitsuse struktuuriüksus; 6.2.3. linna asutus; 6.2.4. kolmas isik. 6.3. Kolmandate isikute all mõistetakse linnavara rendile või kasutusvaldusesse võtnud punktides 6.2.1–6.2.3 märkimata isikuid. 6.4. Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 7. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine 7.1. Linnavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või linna asutuse valdusest teisele otsustab linnavalitsus. 7.2. Linnavara üleandmisel, välja arvatud väheväärtuslik vara, koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra, kasutamisviisi ja sihtotstarbe kohta ning vara bilansiline ja auditeeritud maksumus. Vara üleandmisest võtab osa ka omaniku esindaja, kes vastutab vara kasutamise ja kontrollimise eest. 8. Linnavara arvestus ja linnavara register 8.1. Linnavara arvestus toimub linnavolikogu kehtestatud korras ja see peab tagama: 8.1.1. ülevaate linnale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 8.1.2. registrites sisalduva teabe vastavuse asjaõiguse eseme tegeliku seisundiga; 8.1.3. ülevaate linnavara majandamise tulemustest. 8.2. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. 8.3. Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva linnavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. 9. Linnavara omandamine 9.1. Linnavara omandamise otsustab: 9.1.1. linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 300 000 krooni või omandatakse kinnisvara; 9.1.2. linnavalitsus, kui vara hind ületab 50 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni (incl); 9.1.3. linnavalitsuse struktuuriüksuse või linna asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni (incl) ja vara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 9.2. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Kuressaare linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. 10. Varaliste kohustuste võtmine 10.1. Laenu, vara kasutusrendile ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 10.1.1. linnavolikogu, kui: 10.1.1.1. võetakse laenu; 10.1.1.2. muid varalisi kohustusi üle 300 000 krooni; 10.1.1.3. vara rendimaksete kogusumma ületab 300 000 krooni. 10.2. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub jooksva aasta eelarvega tagamata laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine. III. LINNAVARA KASUTAMINE 11. Linnavara kasutatakse: 11.1. linna üldiseks otstarbeks; 11.2. linna valitsemise otstarbeks; 11.3. linnale tulu saamiseks. 12. Üldiseks otstarbeks kasutatav linnavara 12.1. Üldiseks otstarbeks kasutatavaks linnavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavalitsus. 12.2. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel. 12.3. Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsuse alusel. 12.4. Linnavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kohta, selle kasutamise tingimuste ning piirangute kohta. 13. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara 13.1. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara on vara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuste põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 13.2. Valitsemise otstarbeks kasutatava linnavarana käsitatakse linna asutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik linna asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 13.3. Valitsemise otstarbeks kasutatavat linnavara kasutatakse vastavalt struktuuriüksuste põhimäärusele, linna asutuste põhimäärusele, töösisekorraeeskirjadele, ametijuhenditele, töölepingutele jne. 13.4. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele; sellise vara edasise kasutamise otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 14. Tulu saamiseks kasutatav linnavara 14.1. Linnavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 14.2. Linnavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete alusel. 14.3. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara peab otsene valdaja kasutama vastavalt rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muule lepingule. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 15. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine 15.1. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusesse. 15.2. Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. 15.3. Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise ja konkursi korras. 15.4. Linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab: 15.4.1. linnavolikogu, kui: 15.4.1.1. linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 15.4.1.2. linnavara hind ületab 300 000 krooni; 15.4.2. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. 15.5. Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla vallasasja puhul üle viie aasta ja kinnisasja puhul üle kümne aasta, välja arvatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega. 15.6. Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 16. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 16.1. Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 16.1.1. hoolekandeasutustele; 16.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 16.1.3. äriühingutele, kus linna osalus ületab poole selle äriühingu osade või aktsiatega määratud häältest; 16.1.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 16.1.5. linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 16.1.6. sihtasutustele (fondidele); 16.1.7. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 16.1.8. kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele lühiajaliste, mitte kauem kui seitse ööpäeva kestvate ürituste läbiviimiseks; 16.1.9. muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel. 16.2. Kasutuse tasu suuruse määrab linnavalitsus. 16.3. Otsustuskorras võib rendile või üürile anda: 16.3.1. eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 16.3.2. vara, mille maksumus ei ületa 50 000 krooni; 16.3.3. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 16.3.4. linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 16.3.5. linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt ühel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 16.3.6. linnavara, mida ettevõtja kasutab elanikkonna hooajaliseks teenindamiseks ühel hooajal; 16.3.7. linnavara, mille hooldamata jätmine võib põhjustada selle lagunemise või hävimise või muul viisil linnale kahju tekitamise. 17. Enampakkumine ja eelläbirääkimistega pakkumine 17.1. Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmine enampakkumise teel korraldatakse, kui linn soovib kasutamisest saada suuremat tulu. Enampakkumise toimumise otsustab linnavolikogu või -valitsus, kuid viib läbi linnavalitsuse poolt määratud komisjon. 17.2. Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. 17.3. Lisatingimusteks võivad olla: 17.3.1. tähtajalise sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 17.3.2. keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 17.3.3. linnavalitsuse poolt kehtestatud muud tingimused. 17.4. Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatud lisatingimustele piirsuurusi. 17.5. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub eeskirja punktis 18 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 17.5.1. eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 17.5.2. eelläbirääkimistega pakkumise kohta avaldatud kuulutuses peavad olema märgitud lisatingimused ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 17.5.3. isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 17.5.4. eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avalikustamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 17.5.5. eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastavad pakkumised esitanud osalejad; 17.5.6. pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 17.5.7. võrdsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumist viie tööpäeva jooksul täiendada; 17.5.8. eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobiva pakkumise puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. 18. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras 18.1. Enampakkumise ettevalmistamine 18.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 18.1.1.1. enampakkumise tingimused; 18.1.1.2. rendilepingu tingimused; 18.1.1.3. alghind. 18.1.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 18.1.2.1. enampakkumise läbiviija (p. 18.5.2); 18.1.2.2. rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 18.1.2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 18.1.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, eelläbirääkimistega pakkumine); 18.1.2.5. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas; 18.1.2.6. enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaeg ja viis; 18.1.2.7. enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas punktiga 18.4; 18.1.2.8. rendiobjekti kasutusotstarve. 18.1.3. Käesoleva punkti esimeses alapunktis loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (p. 18.5.2). Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud linnavalitsus. 18.2. Rendilepingu tingimused 18.2.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 18.2.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel); 18.2.1.2. lepingu tähtaeg; 18.2.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 18.2.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord; 18.2.1.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 18.2.1.6. hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 18.2.1.7. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 18.2.1.8. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 18.2.1.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 18.2.1.10. rendilepingu täitmise tagatised, millena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2.2. Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 18.2.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 18.2.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 18.2.2.3. abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamise ka pärast rendilepingu lõppemist; 18.2.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 18.2.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 18.2.2.6. muud vajalikud tingimused. 18.3. Alghind 18.3.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 18.3.1.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 18.3.1.2. samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 18.3.1.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 18.3.1.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 18.3.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 18.4. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 18.4.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 18.4.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 18.4.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 18.4.2.2. linna rendivõlglased; 18.4.2.3. maksuvõlglased. 18.5. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 18.5.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumisena. 18.5.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 18.5.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 18.6. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 18.6.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 18.6.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud punktide 19.6.1 ja 19.6.2 nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 18.6.3. Pärast punktides 18.6.1 ja 18.6.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 18.6.4. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enampakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 18.6.5. Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagatisraha tagasi saada ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 18.6.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 18.6.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 19.6.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 18.7. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 18.7.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 18.7.1.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 18.7.1.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 18.7.1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 18.7.1.4. sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 18.7.1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 18.7.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 18.7.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 18.7.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. 18.7.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (p. 18.6.5, 18.6.6, 18.6.7). Kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 18.8. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 18.8.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, või linnavalitsus, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valdajaks. 18.8.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 18.8.2.1. ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 18.8.2.2. kahe nädala jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 18.8.2.3. viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus. 18.8.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 18.8.3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 18.8.3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 18.8.3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 18.8.3.4. enampakkumise võitjaks osutub punktis 18.4.2 nimetatud isik; 18.8.3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 18.8.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 18.8.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 18.8.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 18.8.6.1. rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimistunnistus; 18.8.6.2. üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14, 15, 16, samuti muud olulised andmed; 18.8.6.3. rendile antava vara kasutusotstarve; 18.8.6.4. rendi suurus; 18.8.6.5. rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 18.8.6.6. rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 18.8.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. 18.8.8. Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 18.6.5 sätestatule. 18.8.9. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised, nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 18.6.5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. 18.8.10. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 19. Linnavara rendile andmine konkursi korras 19.1. Enampakkumise sätete kohaldamine Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 18.7.5), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 19.2. Rendilepingu tingimused 19.2.1. Lisaks eeskirja punktis 18.2 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 19.2.1.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 19.2.1.2. töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 19.2.1.3. rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust; 19.2.1.4. töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 19.2.1.5. töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 19.2.1.6. rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 19.2.2. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepaneku tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punktis 19.2.1 nimetatud sätete järgimine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. 19.3. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha 19.3.1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. 19.3.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. 19.3.3. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustab ning nende suuruse määrab linnavalitsus. Osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ei või olla suurem punktis 21.1.2.6 sätestatud määradest. 19.4. Konkursi läbiviimise kord 19.4.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 19.4.2. Konkurss võib olla: 19.4.2.1. avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 19.4.2.2. piiratud – kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. 19.4.3. Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. 19.4.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 19.4.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks punktis 18.1.2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reegleid. 19.4.5. Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. 19.4.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 19.4.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 19.4.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 19.4.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 19.5. Konkursi tulemuste kinnitamine 19.5.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. 19.5.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. 19.5.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 18.8.3 ettenähtud juhtudele, kui: 19.5.3.1. konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 19.5.3.2. konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. KÄSUTAMINE 20. Linnavara võõrandamine 20.1. Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 20.2. Linnavara võib võõrandada, kui: 20.2.1. linnavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 20.2.2. linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 20.2.3. linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 20.2.4. linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 20.2.5. linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 20.2.6. linnavara ei anna tulu; 20.2.7. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel; 20.2.8. hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ette nähtud ehitiste püstitamise kohustuse. 20.3. Linnavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni, ei tohi otsustada linnavara valitsemiseks vajalikkuse või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning linnavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks linnavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. 20.4. Linnavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab linnavalitsus teistele linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linna asutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusesse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus ei taotle linnavara enda valdusesse linnavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad linnavalitsuse või selle struktuuriüksuse või linna asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 20.5. Linnavara võõrandamise otsustab: 20.5.1. linnavolikogu, kui: 20.5.1.1. võõrandatava vara hind on suurem kui 300 000 krooni; 20.5.1.2. võõrandatav vara on kinnisvara; 20.5.1.3. vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 25 000 krooni; 20.5.1.4. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 5000 krooni; 20.5.1.5. linnavara antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks; 20.5.2. linnavalitsus, kui: 20.5.2.1. võõrandatava vara hind ületab 25 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni; 20.5.2.2 vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 5000 krooni; 20.5.2.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning kui vara alandatud hind ei ületa 5000 krooni; 20.5.3. linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või linna asutuse põhimäärusele. 20.6. Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 20.6.1. otsustuskorras, kas: 20.6.1.1. tasu eest; 20.6.1.2. tasuta või alandatud hinna eest; 20.6.2. enampakkumise korras. 20.7. Linnavara võõrandamine otsustuskorras 20.7.1. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 20.7.1.1. võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 100 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 20.7.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 20.7.1.3. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 20.7.1.4. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 20.7.1.5. heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele; 20.7.1.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 20.7.1.7. hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ette nähtud ehitiste püstitamise kohustuse. 20.7.2. Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. 20.7.3. Linnavara müügilepingu sõlmib linnavalitsus. 21. Linnavara müük enampakkumise korras 21.1. Enampakkumise ettevalmistamine 21.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 21.1.1.1. enampakkumise tingimused; 21.1.1.2. alghind; 21.1.1.3. ostu-müügilepingu tingimused. 21.1.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 21.1.2.1. enampakkumise läbiviija; 21.1.2.2. võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpne iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 21.1.2.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 21.1.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 21.1.2.5. müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 21.1.2.6. alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara hinnast, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. 21.1.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine kinnitatakse linnavalitsuse poolt. 21.2. Alghind 21.2.1. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks eksperdi või audiitori antud hinnang. 21.2.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale ostjat mitte leida. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 21.2.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. 21.3. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 21.3.1. Enampakkumisest ei või osa võtta: 21.3.1.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 21.3.1.2. nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased; 21.3.1.3. maksuvõlglased. 21.4. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 21.4.1. Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse punktide 18.5, 18.6, 18.7 ja 18.8 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 21.4.2. Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. 21.4.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 21.5. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine 21.5.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, muudel juhtudel linnavalitsus või struktuuriüksus või linna asutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vara valdaja. 21.5.2. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 21.5.2.1. ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 21.5.2.2. kahe nädala jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 21.5.2.3.viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus. 21.5.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 21.5.3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 21.5.3.2 enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 21.5.3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 21.5.3.4. enampakkumises osales punktis 21.3.2 nimetatud isik; 21.5.3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 21.5.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 21.5.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. 21.5.6. Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 21.6. Eelläbirääkimistega pakkumine 21.6.1. Linnavalitsus võib korraldada linnavara müügi ka eelläbirääkimistega pakkumisel. 21.6.2. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 21.6.2.1. kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht; 21.6.2.2. pakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib pakkumised ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha; 21.6.2.3. kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 21.6.2.4. eelläbirääkimistega pakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 21.6.2.5. kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse pakkumine nurjunuks; 21.6.2.6. eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 21.6.2.7. ülejäänud osas eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel rakendatakse eeskirja punkti 18.7 sätteid; 21.6.2.8. tulemuste kinnitamisel rakendatakse eeskirja punkti 21.5 sätteid. 21.7. Ostu-müügilepingu sõlmimine 21.7.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. 21.7.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. 21.7.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 21.7.4. Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 21.7.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 21.7.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. VI. LINNAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 22. Linnavara koormamine 22.1. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 22.2. Linnavara koormamise otsustamine Linnavara koormamise otsustab: 22.2.1. linnavolikogu, kui koormatakse kinnisasja; 22.2.2. linnavalitsus kõigil eelmises lõikes nimetatud juhtudel, sealhulgas linna vallasvara pantimise. 22.3. Linnavara koormamise tingimused Linnavara koormamise piiratud asjaõigusega on lubatud, kui linnavara koormamine toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus. 22.4. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 22.4.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 22.4.1.1. linnavolikogu, kui vara hind on suurem kui 300 000 krooni; 22.4.1.2. linnavalitsus muudel juhtudel. 22.4.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. 22.5. Hoonestusõiguse seadmine 22.5.1. Kuressaare linna maale hoonestusõiguse seadmine Kuressaare Linnavolikogu poolt kinnitatud korras. 22.5.2. Hoonestusõiguse seadja on linnavalitsus. 22.6. Koormamine reaalservituudiga 22.6.1. Linnale kuuluva kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub linna planeerimise ja linna territooriumil asuva tsiviilkäibes oleva kinnisvara otstarbekama kasutamise huvides. 22.6.2. Reaalservituudi võõrandamine valitseva kinnisasja omanikule toimub selle hariliku väärtuse järgi. 22.7. Koormamine reaalkoormatisega 22.7.1. Linnale kuuluva kinnisasja koormamine reaalkoormatisega toimub reaalservituudi omandamisel linnale kuuluva valitseva kinnisasja kasuks, samuti kui reaalkoormatise seadmine tuleneb muust vara omandamise tehingust. 22.7.2. Linnale kuuluva kinnisasja koormamine reaalkoormatisega toimub linnavalitsuse määratud korras ja selle rahaline väärtus peab võimalikult vastama turuhinnale. 22.8. Koormamine ostueesõigusega Linnale kuuluva kinnisasja koormamine ostueesõigusega kahepoolse tehingu alusel toimub kinnisvara müügiks kehtestatud korras. 23. Linnavara muul viisil käsutamine 23.1. Linnavara mahakandmine 23.1.1. Linnavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. 23.1.2. Linnavara mahakandmise otsustab: 23.1.2.1. linnavolikogu, kui vara hind on üle 100 000 krooni; 23.1.2.2. linnavalitsus, kui vara hind on 10 001–100 000 krooni (incl.); 23.1.2.3. linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus, kui linnavara hind ei ole suurem kui 10 000 krooni (incl.). 23.2. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 23.2.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus korras linna nimel linnavalitsus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või linna asutus. 23.2.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise või nõude vähendamise otsustada: 23.2.2.1. linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 23.2.2.2. linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 100 000 krooni (incl.).