Saku Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse maksmise tingimused ja kord Saku vallas — KO, 43, 965

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 222 lõike 5 alusel. 1. Toimetulekutoetuse määramise alused 1.1. Toimetulekutoetust makstakse rahvastikuregistris Saku valla elukohaks kandnud üksi elavale isikule või perekonnale, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 1.2. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut ja nende ülalpidamisel olevaid lapsi. Perekonnast ajutiselt eemalviibivaid Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivaid õpilasi ja üliõpilasi loetakse perekonna koosseisu juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 1.3. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt koolituslubasid omavate õppeasustuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni või on töötuks registreeritud. Toimetulekutoetuse määramisel võib täiendava kuluna arvesse võtta õpilastele õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. 1.4. Alalise eluruumi alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid eluruumi üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks eluruumi üldpind. Kui eluruumi üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 1.5. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 2. Toimetulekutoetuse taotlemise kord 2.1. Toimetulekutoetuse taotleja peab toetuse taotlemiseks pöörduma Saku valla sotsiaalhoolekandeteenistusse hiljemalt 20. kuupäevaks. Taotleja esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. 2.2. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama järgmised dokumendid: 2.2.1. isikut tõendava dokumendi; 2.2.2. alalise eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi. Õiguslikuks aluseks loetakse omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29; 2.2.3. üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga; 2.2.4. jooksval kuul tasumisele kuuluva alalise eluruumi alalisi kulusid tõendava dokumendi; 2.2.5. töötud töötu kaardi; 2.2.6. üle 16-aastaste laste ja üliõpilaste puhul kooli tõendi päevases õppevormis õppimise kohta. 2.3. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui liigselt makstud toimetulekutoetus on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadut vabatahtlikult ei hüvitata, nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. Kui ebaseadusliku väljamakse põhjustas sotsiaalhoolekandeteenistus või selle ametnik, hüvitab liigselt makstud summa sotsiaalhoolekandeteenistuse juht või teenistuse ametnik. 2.4. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente andmete õigsuse kohta. Kahtluse korral sissetulekute suuruse õigsuse suhtes võib sotsiaaltöötaja esitada taotleja esitatud andmed kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 3. Toimetulekutoetuse arvestamise alused 3.1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 3.2. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 3.2.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või vallaeelarve vahenditest; 3.2.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3.2.3. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ning nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust (alates 01.01.2003. a); 3.2.4. riigi tagatisel antud õppelaenu. 3.3. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 3.4. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse alalise eluruumi alalised kulud, kuid mitte üle järgmiste piirmäärade: 3.4.1. tegelik korteriüür või erastatud eluruumi majandamiskulud; 3.4.2. tasu soojusenergia eest tsentraalse soojusvarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes tegelike kulude järgi; 3.4.3. tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus kuni 200 liitrit ühe elaniku kohta ööpäevas; 3.4.4. elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile: ühe elaniku kohta kuus 60 kWh kahe “ - 80 kWh kolme “ - 100 kWh nelja “ - 120 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh kuus. Kus puudub tsentraalne soojaveevarustus, täiendavalt 10 kWh iga elaniku kohta kuus; 3.4.5. elektrienergia kulu eluruumide valgustamiseks 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh - “ - III kvartalis 0,4 kWh - “ - IV kvartalis 0,8 kWh - “ - 3.4.6. vedelgaasikulu statsionaarsele vedelgaasipliidile 3.4.6.1. ühe elaniku kohta kuus 8,2 kg 3.4.6.2. kahe « - 10,8 kg 3.4.6.3. kolme « - 13,5 kg 3.4.6.4. nelja « - 16,2 kg 3.4.6.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,5 kg kuus; 3.4.7. soojusenergia kulu eluruumide puhul, mille kütmine toimub ahju(de) või individuaalse väikekatlaga, kompenseeritakse küttekuluna 120 kg turbabriketti normpinna igale ruutmeetrile aastas. Arvestamine ja maksmine toimub kaks korda aastas kuludokumentide alusel; 3.4.8. tegelik maamaksukulu, kuid mitte üle kolmekordse elamualuse pinna; 3.4.9. hoonekindlustuse kulud kuni 0,35 krooni eluruumi ruutmeetri kohta kuus. 3.5. Alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamine toimub teenuse osutaja või kauba müüja esitatud arvete alusel. 3.6. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 4. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine. 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetus kantakse taotleja pangakontole (taotleja soovil elamuvaldajale või kommunaalteenuste müüjale) hiljemalt jooksva kuu 25-ndaks päevaks riigieelarveliste sihtotstarbeliste vahendite olemasolul. 4.3. Toimetulekutoetuse võib jätta määramata: 4.3.1. töövõimelisele 18. aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 4.3.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 4.3.3. kui Saku Vallavolikogu sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 5. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 13. veebruari 1997. a määrus nr 1 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Saku vallas». 6. Rakendada määrust tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002. a. 7. Määrus jõustub 24. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Lemmi ORO