Viiratsi Vallavolikogu — «Viiratsi valla toetuste taotlemise, määramise ning maksmise korra» kinnitamine — KO, 42, 943

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617), Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Viiratsi vallas toetuste taotlemise, määramise ning maksmise kord» (lisa 1). 2. Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 28. detsembri 2000. a määrusega nr 16 kinnitatud «Viiratsi vallas toetuste taotlemise määramise ja maksmise kord». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub põhimääruses sätestatud korras. Volikogu esimees Leemet LÕO VIIRATSI VALLAS SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE NING MAKSMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord sätestab sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra kodanikele, kes on kantud Viiratsi valla elanike registrisse, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleva korra aluseks on sotsiaalhoolekande seadus, mis on vastu võetud 8. veebruaril 1995. a ja mille terviktekst koos muudatustega kuni 9. oktoober 2001. a on avaldatud RT I 2001, 98, 617. 1.2. Viiratsi Vallavalitsuse poolt makstavad sotsiaaltoetused on: 1.2.1. Riiklik toimetulekutoetus. Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. 1.2.2. Täiendavad sotsiaaltoetused Vallavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi järgmiselt: 1.2.2.1. Viiratsi valla eelarvest – volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel; 1.2.2.2. riigieelarvest – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel; 1.2.2.3. muudest allikatest – raha eraldaja poolt esitatud tingimustel. 1.3. Viiratsi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) määrad kehtestab Viiratsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) igaks eelarveaastaks pärast valla eelarve kinnitamist: 1.3.1. haridus- ja kultuurikomisjoni ettepanekul hariduse, kultuuri ja spordi alal; 1.3.2 . maakomisjoni ettepanekul maamaksu; 1.3.3. ülejäänud toetused tervishoiu- ja sotsiaalkomisjoni või sotsiaalspetsialisti ettepanekul. 1.4. Vallavalitsusel on erandjuhtudel õigus määrata sotsiaaltoetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel või suunata toetuste taotlemise materjalid otsustamiseks volikogule. 1.5. Vallavalitsuse töötajatel on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejatelt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud toetused kuuluvad tagasimaksmisele. 1.6. Toetus määratakse üldjuhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, millele lisatakse sissetulekut tõendavad dokumendid, vajalikud tõendid jms. Toetusi võib isikule või perekonnale taotleda ka kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, sotsiaaltöötaja, perearst vm). 1.7. Riikliku toimetulekutoetuse nimekirjad vaatab üle ja kinnitab vallavalitsuse poolt kinnitatud vastav komisjon. 1.8. Toetused eraldatakse üldjuhul vallavalitsuse korraldusega. Juhtudel kui otsustamise pädevus on antud sotsiaalkomisjonile, kinnitab sotsiaalkomisjoni ettepaneku vallavalitsus. 1.9. Toetus kantakse saaja isiklikule arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas vallavalitsuse kassast, kui toetuse eraldamise korras ei ole sätestatud teisiti. Isiku kirjaliku avalduse alusel või sotsiaalkomisjoni otsusega võib toetusena väljamaksmisele kuuluva raha üle kanda teenuse osutajale või kauba müüjale. II. RIIKLIK TOIMETULEKUTOETUS 2.1. Riiklikku toimetulekutoetust on õigus taotleda: 2.1.1. Viiratsi valla alalisel elanikul, kes on kantud valla elanike registrisse; 2.1.2. Viiratsi vallas viibivatel pagulastel. 2.2. Toetuse taotleja perekonna koosseisu arvatakse järgmised isikud: 2.2.1. toetuse taotleja; 2.2.2. tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes kooselav isik; 2.2.3. nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad; 2.2.4. teised ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud; 2.2.5. ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 2.3. Toetuse määramisel võetakse arvesse neid perekondi, kelle kõik täisealised liikmed: 2.3.1. töötavad; 2.3.2. on Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubadega õppeasutuste päevase õppevormi õpilased või üliõpilased; 2.3.3. saavad riiklikku pensioni või riiklikke toetusi; 2.3.4. tööhõiveametis registreeritud töötud; 2.3.5. aktiivselt tööd otsivad abirahata töötud; 2.3.6. perest ajutiselt eemalviibivad ajateenijad. 2.4. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse kõikide pereliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatisraha (alimendid). 2.5. Kui taotlejal puudub regulaarne igakuine sissetulek, võetakse aluseks kuue eelneva kuu keskmine sissetulek. 2.6. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. 2.7. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 2.7.1. töötasu; 2.7.2. saadud elatisraha; 2.7.3. töövõimetuslehe alusel saadav hüvitis; 2.7.4. pension; 2.7.5. lastetoetus; 2.7.6. töötu abiraha; 2.7.7. üksikisiku tulumaksuga maksustatav tulu ettevõtlusest ja/või individuaalsest tööalasest tegevusest (kuid mitte alla kehtestatud miinimumpalga); 2.7.8. tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; 2.7.9. stipendiumid ja honorarid; 2.7.10. puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 2.7.11. intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 2.7.12. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest). 2.8. Toimetulekutoetuse määramisel ei arvata sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida on üksielavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi ja riigi tagatisel antud õppelaenu. 2.9. Isikutele, kellel on õigus saada elatisraha, kuid kes seda sisse ei nõua või ei esita selle saamise kohta dokumenti, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 2.10. Kui taotleja juures elab alla 18-aastane laps, kelle vanemad elavad mujal, siis peab taotleja esitama ka tõendid lapse vanemate sissetulekute kohta. 2.11. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse alalise eluruumiga seotud alalised kulud normpinna ulatuses: 2.11.1. normpinnaks loetakse 18 m2 eluruumi üldpinda iga pereliikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta; 2.11.2. kui tubade arv on võrdne elanike arvuga, võetakse aluseks eluruumi üldpind; 2.11.3. kui üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; 2.11.4. üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kuni kahetoalise korteri üldpind, kuid mitte rohkem kui 51 m2. 2.12. Toimetulekutoetuse määramisel normpinna ulatuses võetakse arvesse Viiratsi Vallavalitsuse poolt kehtestatud üüri või kommunaalteenuste piirmäära ulatuses järgmised alalise eluruumi alalised kulud: 2.12.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 2.12.2. soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia või kütte maksumus; 2.12.2.1. keskküttega eluruumides arve/maksekorralduse alusel; 2.12.2.2. ahiküttega eluruumides arvestada normpinna 1m2 kohta kütteperioodil (septembrikuust kuni maikuuni) 0,05 m3 küttepuid kuus; 2.12.2.3. ainult puuküttel pliidi olemasolu korral arvestada juunikuust augustini 1m2 normpinna kohta 0,02 m3 küttepuid; 2.12.3. veevarustuse maksumus, kuid mitte üle 3 m3 inimese kohta kuus; 2.12.4. kanalisatsiooniteenuse maksumus, kuid mitte üle 3 m3 inimese kohta kuus; 2.12.5. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 2.12.6. tarbitud gaasi maksumus gaasipliidi olemasolul: 2.12.6.1. 5,0 kg gaasi inimese kohta kuus, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus; 2.12.6.2. tsentraalse soojaveevarustuse korral 4,0 kg gaasi inimese kohta kuus; 2.12.7. tarbitud elektrienergia maksumus: 2.12.7.1. elektripliit ilma soojaveevarustuseta: 1 elaniku kohta kuus 80 kWh 2 elaniku kohta kuus 105 kWh 3 elaniku kohta kuus 130 kWh 4 elaniku kohta kuus 155 kWh alates 5. elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh; 2.12.7.2. elektripliit tsentraalse soojaveevarustuse korral: 1 elaniku kohta kuus 60 kWh 2 elaniku kohta kuus 80 kWh 3 elaniku kohta kuus 100 kWh 4 elaniku kohta kuus 120 kWh alates 5. elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh. 2.12.7.3. elektrienergia kulu eluruumi valgustuseks – 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. 2.13. Kui kütteks kasutatakse puukütte asemel muud alternatiivset kütet, arvestatakse kütte kogus ja maksumus ümber puuküttele. 2.14. Eluasemekulude arvestamine toimub kuludokumentide (arved, maksekorraldused, kviitungid, ostu-müügilepingud) alusel, kuid mitte üle kehtestatud normide. 2.15. Eluasemekulude arvestamisel lähtutakse tegelikest kuludest, kuid mitte üle vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade. Piirmäärad kehtestab vallavalitsus igaks eelarveaastaks ning vajadusel vaatab enne kütteperioodi algust üle ja viib sisse vajalikud muudatused. 2.16. Eluasemekulusid ei võeta arvesse juhul, kui elamispinda tegelikult elamiseks ei kasutata või isik on kantud fiktiivselt elanike registrisse. 2.17. Eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuste vahenditest ei kaeta. 2.18. Toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitatakse vallavalitsuse sotsiaaltöötajatele hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Hiljem laekunud avaldust ei rahuldata. Toetust ei määrata tagasiulatuvalt. 2.19. Esmakordsel pöördumisel esitab taotleja järgmised andmed: 2.19.1. kõigi täiskasvanud pereliikmete passi või muu isikut tõendava dokumendi; 2.19.2. laste sünnitunnistused; 2.19.3. vanaduspensionäridel pensionitunnistuse; 2.19.4. töövõimetuspensionäridel invaliidsustunnistuse või arstliku ekspertiisi tõendi; 2.19.5. töökoha tõendi taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusumma ja sellelt maha arvatud tulumaksu ja elatisraha kohta. Tõend peab olema kinnitatud tööandja poolt; 2.19.6. andmed saadud pensioni, elatisraha ja lastetoetuste kohta; 2.19.7. andmed muude tulude kohta; 2.19.8. registreeritud töötul kehtiva töötu kaardi; 2.19.9. üle 16-aastaste õpilaste tõendi nende õppimise kohta; 2.19.10. ajateenijatel Riigikaitseosakonna tõendi; 2.19.11. alalise eluruumi kasutamise õigsust ja elamispinna suurust tõendava dokumendi; 2.19.12. eluasemekulusid tõendavad dokumendid; 2.19.13. toetuse ülekandmiseks toetuse saaja arveldusarve numbri ja panga. 2.20. Igal järgneval kuul esitab toimetulekutoetuse taotleja enne 20. kuupäeva uued tõendid perekonna sissetulekute ja eluruumi kulude kohta eelmisel kuul. 2.21. Toimetulekutoetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga. 2.22. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt või asjassepuutuvailt asutustelt/ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud toetuse määramise otsustamiseks. 2.23. Toimetulekutoetuse suurus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt. III. VIIRATSI VALLA EELARVEST MAKSTAVAD TOETUSED 3.1.Viiratsi valla eelarvest makstavad toetused elanikele (peredele) on: 3.1.1. kooli ja lasteaia toiduraha; 3.1 2. huvi- ja spordikooli õppekulude tasumine; 3.1.3. hariduse edendamise toetus; 3.1.4. sünnitoetus; 3.1.5. matusetoetus; 3.1.6. hüvitis Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnutele; 3.1.7. saunapileti kompensatsioon; 3.1.8. lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine; 3.1.9. paljulapselise pere toetus; 3.1.10. ühistranspordi kasutamise toetus; 3.1.11. ühekordne toetus; 3.1.12. vältimatu sotsiaalabi; 3.1.13. kriisitoetus. 3.2. Toetuste üldsummad kinnitab igaks eelarveaastaks volikogu 3.3.Viiratsi valla eelarvest makstavate toetuste taotlemisel loetakse perekonnaliikmeteks toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 3.4. Kooli ja lasteaia toiduraha: 3.4.1. määramise aluseks on lapsevanema avaldus, millel on märgitud perekonna suurus ning lapse nimi ja kool ja klass või lasteaed, kus laps käib. Avaldusele on vaja lisada perekonna sissetulekuid tõendavad dokumendid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul; 3.4.2. iga kuu enne 10. kuupäeva laekunud avaldused kuuluvad läbivaatamisele jooksval kuul. Hiljem laekunud avaldused rahuldatakse vastavalt võimalustele. 3.4.3. toetus määratakse kaks korda aastas, korraga poolaastaks, kuid toetuste summad määratakse igakuiselt; 3.4.4. toiduraha kantakse kooli või lasteaeda teenindava asutuse arvele iga kuu 20. kuupäevaks; 3.4.5. toiduraha toetust saavate laste nimekirjad, millele on märgitud iga lapse soodustus, esitatakse igakuiselt kooli või lasteaeda; 3.4.6. teise omavalitsuse lasteaias käivatele Viiratsi valla lastele toitlustamistoetust ei maksta, välja arvatud juhul, kui erivajadustega laps käib mujal erilasteaias, kuna vallas sobiv asutus puudub; 3.4.7. kooli ja lasteaia toiduraha maksmise aluseks on vallavalitsuse poolt määratud sissetulekute ülempiir pereliikme kohta, millest madalama sissetuleku korral makstakse toetust; 3.4.8. lasteaia toiduraha kompenseeritakse kuni 50% ulatuses; 3.4.9. kooli toiduraha kompenseeritakse olenevalt kooliskäivate laste arvule perekonnas. Kompenseeritava toidupäeva suuruse kinnitab vallavalitsus lähtuvalt eelarvest igaks õppeaastaks. 3.5. Huvi- ja spordikoolide õppekulude tasumine toimub vallavalitsuse garantiikirja alusel: 3.5.1. lapsevanem tasub oma osaluse 20. kuupäevaks järgmise kuu eest; 3.5.2. lapsevanema osaluse määra otsustab vallavalitsus. 3.6. Hariduse edendamise toetust on võimalik saada: 3.6.1. põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel, kui: 3.6.1.1. põhikooli 1.–6. klassi õpilasel peavad kõik hinded tunnistusel olema «viied»; 3.6.1.2. põhikooli 7.–9. klassi õpilase keskmine hinne peab olema vähemalt 4,9; 3.6.1.3. gümnaasiumiõpilasel peab keskmine hinne olema vähemalt 4,8, kusjuures kõik hinded tunnistusel vähemalt «neljad»-«viied» ning käitumine ja hoolsus «eeskujulik»; 3.6.2. vallas elavatel üliõpilastel järgmiselt: 3.6.2.1. aastahindega 4,0 – 4,49 ühekordses määras; 3.6.2.2. aastahindega 4,5 – 5,0 1,5-kordses määras; 3.6.2.3. ülikooli lõpetamisel makstakse üliõpilasele eeltoodud hinnetest lähtuvalt toetus topeltsummas, vastavalt kas 2-kordses või 3-kordses määras; 3.6.2.4. toetuse määramise aluseks on üliõpilase avaldus koos õppeasutuse õiendiga 3.6.3. Toetuse maksmist korraldab vallavalitsus. 3.7. Lapse sünnitoetuse määrab vallasekretär vallavalitsuse poolt kehtestatud suuruses Viiratsi vallas lapse sünni registreerinud lapsevanematele järgmiselt: 3.7.1. vähemalt üks vanematest on olnud Viiratsi valla elanike registris kuus kuud või kauem; 3.7.2. lapse registrijärgne elukoht on Viiratsi vald; 3.7.3. lapse sünni registreerimisel saab lapsevanem kohe beebipaki ja 1/3 toetuse suurusest; 3.7.4. lapse kuue kuu vanuseks saamisel makstakse lapsevanemale, kui ta on koos lapsega Viiratsi valla elanike registris, välja 2/3 toetuse suurusest; 3.7.5. kui lapsevanem on elanud lapse sündimisel Viiratsi vallas vähem kui kuus kuud, saab ta kohe beebipaki ja kuue kuu möödumisel, kui ta on koos lapsega Viiratsi valla elanike registris, 2/3 toetuse suurusest. 3.8. Matusetoetuse määrab vallasekretär vallavalitsuse poolt kehtestatud suuruses Viiratsi valda registreeritud isiku surmatunnistuse alusel. 3.9. Hüvitist Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtjatele makstakse: 3.9.1. kiiritusest tingitud haiguse haiglakulude või sanatooriumi tuusiku tasumiseks taotleja avalduse alusel; 3.9.2. ühekordse toetusena aasta lõpus avalduste alusel; toetuse suuruse määrab vallavalitsus. 3.10. Viiratsi valla elanikele makstakse toetust avalike saunade kasutamisel järgmiselt: 3.10.1. toetust on võimalik määrata pensionäridele, töövõimetuspensionäridele, eelkooliealistele ja koolis käivatele lastele; 3.10.2. toetuse maksmise korra kehtestab vallavalitsus. 3.11. Lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine toimub järgmiste tingimuste alusel: 3.11.1. perearst otsustab lähtudes haige seisukorrast mähkmete vajaduse ja kirjutab välja vastava talongi; 3.11.2. perearsti talongi alusel väljastatakse Viljandi MV sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast isikliku abivahendi kaart, millega valla sotsiaaltöötaja saab mähkmed soodushinnaga; 3.11.3. abivajaja saab mähkmed Viiratsi Vallavalitsusest, makstes nende maksumusest 50%. 3.12. Paljulapselise pere toetust makstakse nelja ja enamat kuni 18-aastast last kasvatavale perekonnale üks kord aastas vallavalitsuse poolt määratud summas hiljemalt 20. detsembriks. 3.12.1. Toetuse saamiseks peab kooliealise lapse kohta esitama kooli tõendi, et õpilane täidab koolikohustust ja käitumine on vähemalt rahuldav. 3.12.2. Sotsiaalkomisjonil on õigus toetust suunata sihtotstarbeliseks kasutuseks. 3.13. Ühistranspordi kasutamise toetust makstakse vähekindlustatud pensionäridele või puuetega inimestele vanuses kuni 69 (kaasa arvatud) eluaastat: 3.13.1. vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärast madalama sissetuleku korral; 3.13.2. avalduse ja sellele lisatud bussipiletite alusel vallavalitsuse poolt määratud summas väljamaksmisega kuni kaks korda kalendriaasta jooksul. 3.14. Eriolukorras, kui isikul puudub muu võimalus arsti juurde sõiduks, on sotsiaaltöötajal võimalik kasutada ametiautot, mille kulude eest tasub abivajaja kehtestatud korras Viiratsi vallale. Tellija peab oma soovist teatama võimalikult varakult, et oleks võimalik pidada läbirääkimisi sõidu toimumise üle. 3.15. Ühekordset toetust võib saada üks kord aastas erakorraliste väljaminekute hüvituseks, mille tagajärjel paraneb oluliselt taotleja või tema pereliikmete toimetulek. 3.15.1. Ühekordset toetust võib taotleda laste laagrituusikute ostmiseks, prillide ja abivahendite muretsemiseks, nõustamisteenuse või juriidilise abi ostmiseks, ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks, tööturule naasmise koolituseks jne. 3.15.2. Toetuse saamiseks esitatakse kirjalikult põhjendatud avaldus, millest nähtub, milleks toetust vajatakse ja milles on ära näidatud ka pere majanduslik olukord. 3.15.3. Avaldus suunatakse arvamuse saamiseks sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta. 3.15.4. Otsuse toetuse määramiseks teeb vallavalitsus, käsitledes iga avaldust eraldi. 3.16. Sotsiaalspetsialistil on õigus määrata vältimatu abi korras erakorralisi toetusi kuni 100 kr taotleja kohta. Kuus on sotsiaalspetsialistil õigus määrata toetusi kuni 500 kr. 3.17. Kriisitoetust on võimalik maksta isikule või perekonnale, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, pereliikme äkilise haigestumise vm tagajärjel. 3.17.1. Toetuse eraldamise aluseks on kannatanu või tema eest seisva kolmanda isiku avaldus, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm). 3.17.2. Kriisitoetuse määramise otsustab vallavalitsus informeerides sellest volikogu.