Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna põhimääruse muutmine — KO, 42, 936

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 9 ja Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 924) § 29 lõike 1 punkti 9 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Põltsamaa linna põhimääruses (KO 2000, 62, 924) tehakse järgmised muudatused: 1.1. Paragrahvis 25 tehakse järgmised muudatused: 1.1.1. lõigetes 7–9 loetakse 2002. aasta 1. jaanuarist sõna «volikogule» asendatuks sõnadega «linna valimiskomisjonile». 1.2. Paragrahvis 26 tehakse järgmised muudatused: 1.2.1. lõigetes 4–7 loetakse 2002. aasta 1. jaanuarist sõna «volikogule» asendatuks sõnadega «linna valimiskomisjonile». 1.3. Paragrahvi 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 27. Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 25 ja 26 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Linna valimiskomisjon teeb paragrahvides 25, 26 ja 27¹ ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud linnavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 1 või § 26 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu linnavolikogu liige ei saa linnavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab linna valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab linnavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 1 või § 26 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 26 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on linnavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on linnavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam linnavolikogu liikmeks määrata.» 1.4. Põhimäärust täiendatakse § 271 järgmises sõnastuses: «§ 271. Linnavolikogu liikme volituste taastumine (1) Linnavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (2) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud linnavolikogu liiget sellest valmisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad linnavolikogu liikme volituste taastumisel selle linnavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud linnavolikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.» 1.5. Paragrahvis 36 tehakse järgmised muudatused: 1.5.1. lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.» 1.5.2. lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 43 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.» 1.5.3. lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt: «Linnavolikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 43 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõike 5 esimeses lauses ettenähtud nõudeid.» 1.5.4. paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva põhimääruse § 43 lõike 2 alusel kokkukutsutava linnavolikogu istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.» 1.6. Paragrahvis 39 tehakse järgmised muudatused: 1.6.1. lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.» 1.6.2. lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.» 1.7. Paragrahvi 41 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andemete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.» 1.8. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu määratud üks linnavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või linnavalitsuse liikme linnapea või linnavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse paragrahvi 62 lõikes 2 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 53 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 62 lõikes 2 sätestatud kvooruminõue, loetakse linnavalitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117) sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 1.9. Paragrahvi 43 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;» 1.10. Paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Linnavalitsuse ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.» 1.11. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 49. Revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusi linna põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil.» 1.12. Paragrahvis 50 tehakse järgmised muudatused: 1.12.1. lõige 1 tunnistatakse kehtetuks: 1.12.2. lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. 1.13. Paragrahvi 57 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõike 2 alusel delegeeritud linnavalitsusele.» 1.14. Paragrahvis 59 tehakse järgmised muudatused: 1.14.1. punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja linnavalitsuse liikme vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;»; 1.14.2. punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;»; 1.14.3. paragrahvi täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: «71) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;»; 1.14.4. paragrahvi senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: «(2) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT I 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.» 1.15. Paragrahvis 62 tehakse järgmised muudatused: 1.15.1. lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär või tema asendaja». 1.15.2. lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija». 1.15.3 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andemete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Linnavalitsuse istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad linnakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Linnavalitsuse protokoll peab olema alla kirjutatud hiljemalt seitsmendal päeval pärast linnavalitsuse istungi toimumist.» 1.16. Paragrahvis 63 tehakse järgmised muudatused: 1.16.1. lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad linnakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.» 1.17. Paragrahvi 64 lõiget 5 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: «101) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 102, 676) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.» 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL