Legislator Case Law & Legislation
94435 EE

Põltsamaa Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise kord Põltsamaa linnas — KO, 42, 935

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Põltsamaa Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise kord Põltsamaa linnas — KO, 42, 935

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 22, § 22¹, § 222, § 22³ alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Põltsamaa linn. 2. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir on 500 krooni esimese pereliikme ja 400 krooni iga järgmise pereliikme kohta. 3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või teisi üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 4. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressandmetega. 5. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 6. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 6.1. töötasu; 6.2. elatisraha (alimendid); 6.3. töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis; 6.4. pension (kõik pensioniliigid, k.a toitjakaotuspension); 6.5. ametliku hooldaja toetus; 6.6. lastetoetus; 6.7. üksi last kasvatava puudega vanema toetus; 6.8. töötu abiraha; 6.9. tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (k.a tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel); 6.10. tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest; 6.11. tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist; 6.12. stipendiumid; 6.13. honorarid; 6.14. Intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt; 6.15. muud sissetulekud. 7. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. 8. Sissetulekute hulka ei arvata: 8.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi või kohaliku eelarve vahenditest; 8.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 8.3. riigi tagatisel antud õppelaenu. 9. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 10. Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = ( EK + TP ) – S, kus TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek (tulud). 11. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus (elamukooperatiivis) või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. 12. Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Eluruumis üksi elavale pensionärile võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. 13. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 13.1. korteriüür või hooldustasu; 13.2. tarbitud elektrienergia maksumus; 13.3. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 13.4. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 13.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 13.6. maamaksu kulud; 13.7. hoonekindlustuse kulud; 13.8. prügiveo kulud. 14. Toimetulekutoetuse määramisel võidakse täiendava kuluna arvesse võtta perekonnast ajutiselt eemalviibivate Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivate õpilaste ja üliõpilaste õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. 15. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. 16. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 17. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus saada elatisraha, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 18. Toimetulekutoetuse taotlemiseks jooksva kuu eest tuleb taotlejal või tema perekonnaliikmel isiklikult pöörduda hiljemalt 20. kuupäevaks Põltsamaa Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda, kus täidetakse vormikohane avaldus (määruse lisa 1). Taotlejal tuleb täita avaldus, kus ta märgib ära toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute andmed. 19. Esmakordselt taotluse vormistamisel ja andmete muutumisel esitatakse sotsiaaltöötajale: 19.1. alalise eluruumi omandust tõendav dokument ja koopia sellest; 19.2. alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olev üürileping ja koopia sellest; 19.3. pereliikmete passid või ID kaardid; 19.4. alaealiste pereliikmete sünnitunnistused; 19.5. pensioni- või invaliidsustunnistus koos kehtiva pensioni suurusega; 19.6. pensioniameti õiend hooldajatoetuse kohta; 19.7. pensioniameti õiend lapsehooldustasu ja lastetoetuste kohta; 19.8. üle 16-aastastel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 19.9. arveldusarve number. 20. Toimetulekutoetuse taotlemisel esitatakse igakuiselt järgmised dokumendid: 20.1. elamuvaldaja poolt väljastatud makseteatis üüri ja kommunaalkulude kohta (koopiad); 20.2. kviitungid elektri ja gaasi tasumise kohta (koopiad); 20.3. nõuetekohased kviitungid kütte ostmise kohta; 20.4. töökohast palgatõend taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade ja neist mahaarvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja makstud elatisraha suuruse kohta; 20.5. haiguslehel viibimisel Haigekassast tõend makstud hüvitise kohta; 20.6. tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta; 20.7. üliõpilastel koolitõend stipendiumi saamise või mittesaamise kohta; 20.8. töötutel koopia tööhõivetalituse poolt välja antud töötu kaardist; 20.9. tõestus, et taotleja on ise tasunud oma arved (pangaülekandekviitungid) ehk taotlemisele eelneva kuu üüri ja kommunaalkulude maksekviitungid; 20.10. kuue kuu pangaväljavõtted, kui isik(ud) on saanud tulusid ettevõtlusest või on pikaajaliselt töötud; 20.11. pikaajalisel töötul järgneva kuue kuu tööotsimise ja/või tegevusplaan. 21. Juhul kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. 22. Toetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus saada isiku kohta talle abi andmiseks vajalikke täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega keelatud. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse suhtes esitatakse need kontrollimiseks maksuametile ja rahvastikuregistrile. 23. Kui sotsiaaltöötajal tekib kahtlusi toetuse avalduse põhjendatuses, esitab ta selle otsustamiseks Põltsamaa Linnavalitsusele. 24. Põltsamaa Linnavalitsus võib: 24.1. suunata vastav komisjon avaldaja koju tegeliku olukorra selgitamiseks; 24.2. jätta toimetulekutoetus määramata: 24.2.1. töövõimelises eas täiskasvanud isikutele, kes ei tööta ega õpi ja kes on korduvalt mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast linnavalitsuse poolt korraldatavast rehabilitatsiooni tegevusest või õppeprotsessist; 24.2.2. isikutele, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 24.2.3. kui Põltsamaa Linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 25. Toetuse taotleja on kohustatud informeerima sotsiaalabi osakonda kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, perekonnaliikmete isikuandmeid, sotsiaalset seisundit, haridust, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit (kuhu toetus kantakse). 26. Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. 27. Taotlus vaadatakse läbi ja toetus kantakse taotleja arveldusarvele taotluse esitamisega samal kuul. 28. Toetuse maksmisest keeldumisest informeeritakse avaldajat avalduses märgitud viisil. 29. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Juhul kui liigselt makstud toetusesummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult, keeldumise korral nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. 30. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa 1 Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 25. märtsi 2002. a määrusega nr 93

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →