Ambla Vallavolikogu — Ambla Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 26 kinnitatud «Volikogu töökorra kehtestamine» muutmine — KO, 42, 923

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001; 82, 489; 100, 642) § 22 (1) 37, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Ambla Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 26 kinnitatud «Volikogu töökorras» tehakse järgmised muudatused: 1.1. töökorra punkt 4.3 sõnastatakse järgmiselt: «4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.»; 1.2. töökorra punkt 13.3 sõnastatakse järgmiselt: «13.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised.»; 1.3. töökorra punkt 16.6 sõnastatakse järgmiselt: «16.6. Umbusaldushääletus on avalik».; 1.4. punktid 16.7.–16.10. jäetakse välja; 1.5. töökorra punkt 19.3 sõnastatakse järgmiselt: «19.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.» 2. Määrus avaldatakse üldiseks teadmiseks Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 26 REDAKTSIOON Ambla Vallavolikogu 21. märtsi 2002. a määrus nr 8 jõustub 01.04.2002. a AMBLA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD l. Üldsätted 1.1. Ambla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Ambla valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. 1.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu alaline sekretär. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorda muudatuste sisseviimisel trükitakse kogu töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Ambla Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees, aseesimees ja alaline sekretär 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Ambla valla põhimääruses sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama Ambla Vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt Ambla valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 2.2.9. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 2.2.10. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.11. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.12. täidab muid seaduse alusel ja Ambla valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Volikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 2.4. Vallavolikogu esimees on vallavalitsuse kantseleis igal neljapäeval kella 14.00–16.00. 2.5. Vallavolikogu määrab vallavalitsuse töötajate hulgast vallavolikogu alalise sekretäri, kelle ülesandeks on kõikide istungite protokollimine ja volikogu materjalide ettevalmistamine. 2.6. Sekretär esitab trükitud protokolli volikogu esimehele allakirjutamiseks kümne päeva jooksul pärast istungi toimumist. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär, volikogu alaline sekretär. Volikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit algusega kell 16.00. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu alaline sekretär hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00 ning esitab selle volikogu esimehele. 3.6. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurdekuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele. 3.7. Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. 3.8. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.9. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse ning ärakiri saadetakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. 3.10. Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab alaline sekretär kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaadi volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ja esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. käsutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.1.9. informeerida vallaelanikke valla ajalehe kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 4.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt viis volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ara näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6. Komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni töökorras, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Ambla valla põhimääruses. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kostus. 6.4. Volikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskavad; 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Ambla valla õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 6.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.7. Komisjoni esimees: 6.7.1. juhib komisjoni tööd; 6.7.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.7.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.7.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.7.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6.7.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.8. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 6.9. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.10. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 6.11. Komisjon kuulab vajadusel ära valla vastava ala nõuniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 6.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös alalise sekretäriga. 6.13. Komisjoni otsustused on Ambla valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 6.14. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 7.3. Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused ja täiendused või annab eelnõu esitajale ülesande eelnõus täienduste tegemiseks ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. Volikogu õigusaktide algatamine 8.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 8.1.1. volikogu liikmel; 8.1.2. volikogu komisjonil; 8.1.3. volikogu fraktsioonil; 8.1.4. vallavalitsusel; 8.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 8.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 8.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 8.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 8.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. 8.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu istungi juhatajale istungi algul või alalisele sekretärile. 8.6. Samal päeval esitab alaline sekretär eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele. 8.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 8.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. 8.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 8.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 8.11. Alaline sekretär väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu liikme töölauale volikogu istungi saalis hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12.00. Eelnõud väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. 9. Volikogu istungi kokkukutsumine 9.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 9.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja üldjuhul kord kuus. Puhkusekuu on juulikuu. 9.3. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub seitsme päeva jooksul kokku vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikme ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuse arutamiseks. Arutamiseks vajalikud materjalid valmistab ette ettepaneku tegija. 9.4. Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 16.00, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi pidamiseks teise päeva. 9.5. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 9.6. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 9.7. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit postiga. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 10. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 10.1. Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 10.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 10.3. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, alaline sekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu otsustab istungi juhataja. 11. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 11.1. Volikogu istungi avab volikogu esimees. 11.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 11.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 11.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb volikogu esimees kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 11.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 12. Küsimuse arutamine istungil 12.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 12.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 12.2.1. valla eelarvet; 12.2.2. Ambla valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 12.2.3. arengukava; 12.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 12.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 12.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 12.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 12.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 12.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 12.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 12.7.1. ettekanne 15 minutit; 12.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 12.7.3. sõnavõtt 5 minutit; 12.7.4. repliik 2 minutit; 12.7.5. lõppsõna 3 minutit. 12.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab volikogu esimees teda või lõpetab sõnavõtu. 12.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 12.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 12.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 12.12. Pärast lõppsõna paneb volikogu esimees hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 13. Hääletamine volikogu istungil 13.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb volikogu esimees eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 13.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 13.4. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 13.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 13.6. Volikogu otsustused fikseerib volikogu esimees haamrilöögiga. 13.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 14. Istungi lõpetamine 14.l. Volikogu istungi lõpetab volikogu esimees sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 14.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorra punktid järgmise istungi päevakorraprojekti esimesteks punktideks. 15. Arupärimine 15.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 15.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 15.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil alalisele sekretärile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 15.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 16. Umbusalduse avaldamine 16.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 16.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 16.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 16.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 16.6. Umbusaldushääletus on avalik. 16.7. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 17. Volikogu liikme enesetaandamine 17.1. Volikogu liige võib taandada ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 17.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. 17.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 18. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 18.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 18.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Ambla valla haldusterritooriumil. 18.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 18.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 18.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 18.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 18.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 18.8. Volikogu määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti. 18.9. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab alaline sekretär. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab alaline sekretär koostöös vallasekretäriga. 19. Volikogu istungi protokoll 19.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. 19.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 19.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja. 19.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 19.5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele.