Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste valla põhimääruse muutmine — KO, 41, 913

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punkti 9, Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 11 (KO 2000, 67, 999) kinnitatud «Häädemeeste valla põhimäärust» alljärgnevalt: 1.1. Asendada põhimääruse ja selle lisa 1 «Häädemeeste Vallavolikogu töökord» kogu tekstis sõnad «õigusakti projekt» sõnadega «õigusakti eelnõu» vastavas käändes; 1.2. punkt 41.4 tunnistada kehtetuks; 1.3. punkti 44 teist lauset muuta ja sõnastada see järgmiselt: «Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud alustel ja korras»; 1.4. punkti 45 muuta ja sõnastada see järgmiselt: «45. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja volikogu liikme volituste peatumise korral astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras»; 1.5. täiendada punktiga 451 järgmises sõnastuses: «451. Volikogu liikme volitused taastuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 201 sätestatud korras»; 1.6. punktis 53 jätta välja sõnad «valitsuse tegevuse kontrollimiseks»; 1.7. punkti 57 esimest lauset muuta ja sõnastada see järgmiselt: «Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid». 1.8. punkti 64.7 muuta ja sõnastada see järgmiselt: «64.7. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks»; 1.9. punktis 64.8. asendada sõnad «valla asutuse» sõnadega «ametiasutuse hallatava asutuse»; 1.10. täiendada punktiga 65¹ järgmises sõnastuses: «65¹. Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras»; 1.11. täiendada punktiga 652. järgmises sõnastuses: «652. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel; 1.12. punktis 67.5 asendada sõnad «volikogu arvulise ja isikulise koosseisu» sõnadega «valitsuse arvulise ja isikulise koosseisu»; 1.13. punktis 73.3 asendada sõna «ainupädevusse» sõnaga «pädevusse»; 1.14. punkt 78 tunnistada kehtetuks; 1.15. punkti 80.5 kolmandat lauset muuta ja sõnastada see järgmiselt: «Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused»; 1.16. punktis 80.6 asendada sõna «vallasekretär» sõnaga «protokollija»; 1.17. punkti 81.3 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses: «Vallasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist»; 1.18. punktis 81.4.2 jätta välja sõnad «ning valitsuse istungi protokollile»; 1.19. täiendada punktiga 81.4.81 järgmises sõnastuses: «81.4.81. Registreerib kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 1.20. punkti 81.5 muuta ja sõnastada see järgmiselt: «Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 81.2 toodud tingimustele»; 1.21. punkti 89 muuta ja sõnastada järgmiselt: «89. Volikogu ja valitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga valitsuse kantseleis»; 1.22. punktis 90 asendada sõna «vallakantseleis» sõnadega «valitsuse kantseleis» ja täiendada pärast sõnu «ametiasutuse siseseks kasutamiseks» sõnadega «Täiendavalt on õigusaktid kättesaadavad valla veebilehel»; 1.23. punkti 100 muuta ja sõnastada järgmiselt: «100.1. Valla ametiasutuseks on valitsus (asutusena), mille juht on vallavanem. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine»; 100.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks valla omavalitsusteenistuses, mida reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse seadus laieneb volikogu liikmetele osaliselt»; 100.3. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu»; 1.24. punkti 107 muuta ja sõnastada järgmiselt: «107. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla veebilehel ning valitsuse kantseleis üldises korras. 1.25. punkt 110 tunnistada kehtetuks; 1.26. punktis 116 jätta välja lause «Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse õigusaktide avalikustamise üldises korras ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallamaja ruumides asuval stendil ning valla raamatukogudes». 1.27. punktis 132.2 asendatakse sõna «koostatakse» sõnaga «kinnitatakse». 2. Põhimääruse lisa 1 «Häädemeeste Vallavolikogu töökord» kinnitada uues redaktsioonis (lisatud). 3. Avaldada Häädemeeste valla põhimäärus ja selle lisa 1 «Häädemeeste Vallavolikogu töökord» terviktekstina Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Lugeda lõppenuks põhimääruse lisa 1 «Häädemeeste Vallavolikogu töökord» kehtivus 14. juuni 2000. a redaktsioonis. 5. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Volikogu esimees Aili SOOPALU HÄÄDEMEESTE VALLA PÕHIMÄÄRUS (terviktekst) Kinnitatud Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 11 (KO 2000, 67, 999), jõustunud 1. augustil 2000. a. Muudetud Häädemeeste Vallavolikogu 21. märtsi 2002. a määrusega nr 9, jõustunud 1. aprillil 2002. a. Terviktekst avaldatakse Häädemeeste Vallavolikogu 21. märtsi 2002. a määruse nr 9 punkti 3 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Häädemeeste valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Häädemeeste valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Häädemeeste valla kohalik omavalitsus 2.1. Häädemeeste valla kohalik omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub Häädemeeste vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja lahendamise korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4. Valla omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus – (edaspidi valitsus) volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas: 5.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid; 5.1.2. vanurite hoolekannet; 5.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 5.1.4. noorsootööd; 5.1.5. veevarustust ja kanalisatsiooni; 5.1.6. heakorda; 5.1.7. territoriaalplaneerimist; 5.1.8. vallasisest transporti; 5.1.9. valla teede ja tänavate korrashoidu. 5.2. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduse või lepinguga pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Valda likvideerida, selle piire või nime ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 7. Valla piir koos kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning volikogu seisukohta arvestades seaduses sätestatud korras. 7.1. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktiga sätestatud korras. 8. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 9. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 10. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 11. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 12. Valla omavalitsusorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 13. Volikogu valib volikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse, volikogu esindaja maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks ning Pärnu Maakohtu kaasistujad vastava seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 14. Valla omavalitsusorganid võivad õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. 15. Ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale või kanda kokkuleppeliselt ise selliseid kohustusi ja kasutada õigusi. 16. Selliste liitude ja ühisasutuste moodustamises osalemise otsustab volikogu, muud sellega seonduvad küsimused otsustab valitsus, kui volikogu ei otsusta teisiti. 17. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 18. Asjaajamiskeel valla ametiasutustes on eesti keel. 19. Vallaelanik on isik, kellel elanikeregistri järgi on püsiv elukoht Häädemeeste vallas. Vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest või teistest õigusaktidest ei tulene teisiti. 20. Vallal on õigus moodustada osavaldu. Osavalla moodustamine, töökorraldus, moodustamise kord ja muud sellega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. II. VALLA SÜMBOOLIKA 21. Valla lipu kirjeldus ja heiskamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla lipu statuudiga». 22. Valla vapi kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla vapi statuudiga». 23. Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Häädemeeste valla aukodaniku nimetuse. Häädemeeste valla aukodaniku nimetuse andmine on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla aukodaniku statuudiga». 24. Volikogul ja valitsusel on valla nimel õigus omistada ka muid autasusid vastavalt volikogu või valitsuse kehtestatud tingimustele ja korrale. III. VALLA ESINDAMINE 25. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus, vallavanem ja vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on valla õigusaktidega antud vastavad volitused. 26. Vallal on avalik-õigusliku isikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadusest lähtuv iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 27. Volikogu esimees esindab valda ja volikogu ainuisikuliselt vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele, samuti volikogu moodustatud esinduse koosseisus. 28. Vallavanem esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 29. Vallavanem või tema asendaja esindab valda vastavalt pädevusele lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta. 30. Vallavanem esindab valitsust ainuisikuliselt. Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid valitsust esindama. 31. Valitsuse moodustatud esindus esindab valda korraldusega antud pädevuse piires. 32. Valitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus, kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid. Koormiste täitmise kontrolli täpsem kord kinnitatakse vastava koormise kehtestamisel. 33. Vallasekretär esindab valda, volikogu ja valitsust kohtus ja teistes õiguskaitseasutustes või volitab selleks teisi isikuid. Vallasekretär ei vaja esindamiseks eraldi volikirja. 34. Volikogu võib volikogu esimehele ja vallavanemale esinduskulude hüvitamiseks eelarvega määrata eraldi tasu. 35. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu. Läbirääkimistel esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, volikogu otsuse alusel teised volikogu liikmed, valitsuse korralduse alusel teised isikud. IV. VOLIKOGU 36. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 37. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitlusi. 38. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 39. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt 1%, kuid mitte vähem kui viie hääleõigusliku vallaelaniku algatusel ja küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. 40. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse, käesoleva põhimääruse ja selle lisaks oleva «Häädemeeste vallavolikogu töökorraga» talle pandud ülesandeid. 41. Volikogu moodustamine 41.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 41.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas. Volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid, numbri ja mandaatide arvu määrab seaduse alusel volikogu eelmine koosseis. 41.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 41.4. (Kehtetu – Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 42. Volikogu liige 42.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 42.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 42.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. 42.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 43. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud alustel ja korras. 44. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud alustel ja korras. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 45. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja volikogu liikme volituste peatumise korral astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud alustel ja korras. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 451. Volikogu liikme volitused taastuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 201 sätestatud korras. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 46. Volikogu liikme õigused, kohustused on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras. 47. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 47.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 47.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 47.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 47.4. koormiste määramine; 47.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 47.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 47.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 47.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 47.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 47.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 47.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 47.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 47.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni moodustamine (komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine); 47.14. volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 47.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 47.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 47.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 47.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 47.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 47.20. volikogu komisjonide moodustamine, tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 47.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 47.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 47.23. valla esindamise korra kehtestamine; 47.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 47.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 47.26. kohtukaasistujate valimine; 47.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 47.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 47.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 47.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 47.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 47.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 47.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 47.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametisasutuse põhimääruse kinnitamine; 47.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 47.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 47.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 48. Seadusega kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või -organi pädevusse antud küsimused otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 49. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 50. Volikogu struktuur 50.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ja vajadusel töörühmad. Volikogu töökorraldus on reguleeritud käesoleva põhimääruse lisaks oleva volikogu töökorraga. 50.2. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 50.3. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 50.4. Volikogu esimehele toetuse ja preemia määramine on volikogu pädevuses. 51. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 51.1. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu. 51.2. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 51.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 51.4. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 51.4.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 51.4.2. kandidaadid esitavad kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku; 51.4.3. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 51.4.4. nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 51.5. Kui volikogu esimehe või aseesimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 51.6. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 51.7. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ja vastavad volikogu liikmete küsimustele. 51.8. Pärast nimekirjade sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 51.9. Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, kuhu on kantud kandidaatide nimed esitamise järjekorras. 51.10. Valimissedelil tõmmatakse joon alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt hääletatakse. 51.11. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 51.12. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 51.13. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 51.14. Valimiste tulemused kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 52. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone ja töörühmi. 53. Kohustuslik on vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni moodustamine volikogu poolt oma volituste ajaks. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 54. Revisjonikomisjoni ja volikogu komisjoni moodustamine, tegevuse alused ja kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras. 55. Volikogu määrused ja otsused ning istungite ja komisjoni koosolekute protokollid on seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 56. Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 52. V. VALITSUS 57. Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid. Valitsus realiseerib nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu.(Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 58. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähud täitmiseks valitsusele. 59. Valitsus moodustab ning juhib kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste tegevust, osaleb volikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. 60. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. 61. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valda kui omavalitsust ja valitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele ja valla põhimääruses sätestatule. 62. Vallavanema valimine 62.1. Volikogu valib vallavanema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras kehtestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 62.2. Vallavanemakandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. Vallavanem ei saa olla volikogu esimees. 62.3. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu oma istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 62.4. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 62.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 62.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 62.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt käesolevas põhimääruses sätestatud volikogu esimehe valimise korrale. 63. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, kinnitatakse asendaja volikogu otsusega. Volitatud asendaja äraolekul on vallavanemal õigus nimetada asendajaks valitsuse liige, kelle pädevus määratletakse käskkirjas. 64. Vallavanem: 64.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 64.2. esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 64.3. esindab valda kohtus ilma erivolituseta; 64.4. annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 64.5. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 64.6. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 64.7. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 64.8. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 64.9. täidab teisi talle seaduse alusel või valla põhimääruse jt valla õigusaktidega pandud ülesandeid. 65. Vallavanema staatuse, tööülesannete ja õiguste täpsemaks määratlemiseks võib volikogu vastu võtta vallavanema statuudi. 651.Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 652. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimistest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 66. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 67. Valitsuse koosseis ja moodustamine 67.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 67.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 67.3. Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning valitsuse liikmete kandidaadid. 67.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 67.5. Valitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 67.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 68. Valitsusel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks komisjone, toimkondi ja teisi töögruppe, mille tegevuse aluseks on selle komisjoni moodustamise korraldus ja vajadusel ka muud õigusaktid. Komisjoni koosolekut protokollitakse vajaduse korral. 69. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. 70. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 71. Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 71.1. isikliku avalduse alusel; 71.2. vallavanema esildisel; 71.3. umbusalduse avaldamise korral; 71.4. teovõimetuks tunnistamisel; 71.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 71.6. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 71.7. tema surma korral. 72. Valitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 73. Valitsus: 73.1. valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 73.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse või volikogu õigusaktidega pandud täitmiseks valitsusele; 73.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 73.4. lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud valitsusele; 73.5. kinnitab ametisse valla asutuse juhid; 73.6. avalik-õigusliku isikuna esindab valda kohtus; 73.7. töötab välja valla arengukava; 73.8. koostab valla eelarve ja esitab volikogule kinnitamiseks ning kindlustab selle täitmise; 73.9. korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust; 73.10. korraldab vallas kodanikukaitset; 73.11. oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus haldusaparaadi, mille tegevust juhib vallasekretär; 73.12. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust; 73.13. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 73.14. vaatab läbi volikogu õigusaktide projektid ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist. 74. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 75. Valitsuse liikmed on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja täitma korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda. 76. Valitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu aktist ei tulene teisiti. Valitsus kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. 77. Valitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. 78. (Kehtetu – Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 79. Valitsus teostab valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrolli kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. 80. Valitsuse töökorraldus 80.1. Valitsuse töövorm on istung. Istungid toimuvad igal nädalal. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 80.2. Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 80.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 80.4. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 80.5. Valitsuse istung protokollitakse. Valitsuse istungi protokoll koostatakse istungi toimumise nädala jooksul vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 80.6. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija või neid valitsuse istungil asendavad isikud. Valitsuse komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Allakirjutanud isikud vastutavad protokollides sisalduvate andmete õiguse eest. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 80.7. Istungite protokollid avalikustatakse väljapanemisega vallakantseleis, st need on kohe leitavad vallakantselei kaustas ja on igaühele kättesaadavad vastuvõtuaegadel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 80.8. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 81. Vallasekretär 81.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 81.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 81.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. Vallasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 81.4. Vallasekretär on valla õigusliku järjepidevuse kandja, kes: 81.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 81.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 81.4.3. korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 81.4.4. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 81.4.5. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi pitsatit; 81.4.6. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümme päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 81.4.7. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 81.4.8. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 81.4.8¹. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi § 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 81.4.9. täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 81.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 81.2 toodud tingimustele. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) VI. VOLIKOGU JA VALITSUSE ÕIGUSAKTID 82. Volikogul ja valitsusel on õigus anda pädevuse piires üldaktidena määrusi. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 83. Volikogul on õigus üldaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 84. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning samuti istungite protokollid vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 85. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 86. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide algatamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras kehtestatud korras. 87. Valitsuse määrustele ja korraldustele ning samuti teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 88. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 89. Volikogu ja valitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga valitsuse kantseleis. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 90. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid on valitsuse kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt on õigusaktid kättesaadavad valla veebilehel. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 91. Vastuvõetud aktide ärakirjad saadetakse valla raamatukogudesse üldiseks tutvumiseks kõigile. Valla raamatukogudes on nende lahtiolekuaegadel võimalik tutvuda jooksva aasta õigusaktidega. 92. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses ning volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja valitsus. 93. Vallaelanike osalemine kohaliku omavalituse teostamises 93.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 93.2. Nimetatud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 93.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 94. Õigusaktidesse muudatuste tegemine ja tühistamine 94.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 94.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. VALLA ASUTUSED, AMETIASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS 95. Volikogul on õigus moodustada valla ametiasutusi ja ametiasutuse hallatavaid asutusi. 96. Valla ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi valla asutus) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustakse volikogu poolt ja registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 97. Valla asutuse moodustab ning tegevuse lõpetab valitsus volikogu otsuse alusel. 98. Valla asutused on haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest. 99. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 100. Omavalitsusteenistus (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.20002 määrus nr 9) 100.1. Valla ametiasutuseks on valitsus (asutusena), mille juht on vallavanem. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. 100.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks valla omavalitsusteenistuses, mida reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse seadus laieneb volikogu liikmetele osaliselt. 100.3. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 100.4. Valla teenistuses olevad teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 101. Teenistuslik järelevalve 101.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning valla asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 101.2. Teenistuslikku järelevalvet teostatakse seaduses sätestatud alustel ja korras. 102. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 102.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastavalt ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 102.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 102.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 102.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 102.2. Käesoleva põhimääruse punktis 102.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 102.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 102.1.2 toodud juhul; 102.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VIII. VALLA EELARVE 103. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 104. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 105. Vallaeelarve projekti koostab valitsus valla arengukava, valla asutuste ja volikogu komisjonide ettepanekuid arvestades ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 106. Valla eelarve võtab volikogu vastu pärast valitsuse ja kõigi volikogu alatiste komisjonide seisukohtade ärakuulamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, valla ja linnaeelarve seaduses ning volikogu töökorras sätestatud korras. Iga vallaeelarvet puudutava ettepaneku läbivaatamisel mis tahes otsustuse tegemisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 107. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla veebilehel ning valitsuse kantseleis üldises korras. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 108. Eelarve täitmise aruande esitab valitsus volikogule pärast revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamist. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab alates 1. jaanuarist 2001. a olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 109. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 110. (Kehtetu – Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002. määrus nr 9) 111. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 112. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad valitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha igas kuus kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 113. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 114. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarve- või majanduskomisjon, fraktsioon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 115. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 116. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) IX. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 117. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus) ja peale panna koormisi. 118. Kohalikud maksud 118.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 118.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 118.3. Kohalike maksude kogumist korraldab ja koormiste täitmist kontrollib valitsus. 118.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 118.5. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 119. Koormised 119.1. Koormis on kohustus, mis kehtestatakse seaduse alusel volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 119.2. Koormise võib kehtestada füüsilisele ja juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 119.3. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise kord ja tingimused. 119.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 119.5. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 119.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. X. VALLAVARA 120. Vallavara on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vallavaraks on igasugune vara, mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 121. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. 122. Vallavara kohta peetakse valitsuses ühtset registrit. 123. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Häädemeeste vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» ja muude dokumentidega. 124. Valla majandustegevus on: 124.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 124.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 124.3. tehingud vallavaraga; 124.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 124.5. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 125. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 126. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 127. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. 128. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 129. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 130. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla põhimäärusega. 131. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. XI. VALLA ARENG 132. Arengukava 132.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 132.2. Valla arengukava kinnitatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (Häädemeeste Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 9) 132.3. Enne valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevate määruste andmist ja otsuste vastuvõtmist kuulab volikogu ära valitsuse ja kõigi oma komisjonide seisukohad. 132.4. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallakantseleis õigusaktide avalikustamise üldises korras. 132.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 132.6. Valla arengukava on aluseks: 132.6.1. vallaeelarve koostamisele; 132.6.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 132.6.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 133. Territoriaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamiseks, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemiseks ning nende sidumiseks territoriaalmajandusliku arenguga ning muudeks seaduses sätestatud ja valla arenguks vajalike tingimuste määratlemiseks koostatakse valla üldplaneering. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. Üldplaneeringu ja detailplaneeringud kehtestab volikogu. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 134. Külavanem 134.1. Külal võib olla külavanem, kes valitakse külakoosolekul vähemalt 2/3 täisealiste külaelanike poolt. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 134.2. Külavanem tegutseb üldjuhul külaelanike volitusel külaelu edendamiseks. 134.3. Valitsus võib külavanemale anda ülesandeid. Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga ja toimub üldjuhul tasuta. XII. LÕPPSÄTTED 135. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 136. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, kui muudatus ei tulene seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 137. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval. HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD (Terviktekst) Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 lisa 1 Muudetud Häädemeeste Vallavolikogu 21. märtsi 2002. a määrusega nr 9. Terviktekst avaldatakse Häädemeeste Vallavolikogu 21. märtsi 2002. a määruse nr 9 punkti 3 alusel. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Häädemeeste valla esinduskogu, mis valitakse vallaelanike poolt. 1.2. Vallavolikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Häädemeeste valla põhimäärusest (edaspidi põhimäärus) ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast lähtudes Häädemeeste valla ja selle elanike huvidest. 1.3. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. 1.4. Volikogu töövormid on volikogu istung, eestseisuse ja komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. 1.5. Volikogu istungid on avalikud. Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu istungi küsimuse arutelu osas kinniseks käesolevas töökorras kehtestatud korras. 1.6. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei (edaspidi kantselei). 1.7. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.8. Volikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. 1.9. Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Häädemeeste Vallavalitsusele (edaspidi valitsus). 2. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 2.1. Volikogu esimees: 2.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt talle seadusega, põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevuse piires; 2.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 2.1.4. volikogu fraktsioonide, komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel formuleerib istungil arutlusele tulevad küsimused ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti; 2.1.5. pikendab projektide menetlemise aega volikogus; 2.1.6. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.1.7. peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.1.8. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 2.1.9. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 2.1.10. valmistab koos valitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2.1.11. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 2.1.12. täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.2. Volikogu esimees võtab jutulesoovijaid vastu kord nädalas vallamajas. 2.3. Vallavolikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohuseid juhtudel, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või äraolekul. 3. VOLIKOGU EESTSEISUS 3.1. Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ning vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees vastavalt vajadusele. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra kavand peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. 4. VOLIKOGU LIIGE 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 4.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või nimetatavale ametikohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale ametikohale; 4.1.6. saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.7. esineda volikogu istungil ettekande, sõnavõtu, avalduse, protesti ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.8. esitada volikogu istungil järelepärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 4.1.9. kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.1.10. saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohas saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 4.2. Volikogu liige kohustub: 4.2.1. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda; 4.2.2. mitte osa võtma volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 4.2.3. käesoleva töökorra punktis 4.2.2 nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 4.2.4. ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu esimees või volikogu liige. 4.2.5. volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva varem. 5. VOLIKOGU FRAKTSIOON 5.1. Volikogu liikmed võivad moodustada ja registreerida vähemalt 3-liikmelise volikogu fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel. 5.3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 5.4. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe volitatud fraktsiooni liige. 5.5. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või nimetatavale ametikohtadele; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil järelepärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele. 6. VOLIKOGU KOMISJON 6.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone ja töörühmi. Revisjonikomisjoni moodustamine on kohustuslik. 6.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas. 6.3. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 6.4. Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks. 6.5. Ajutine komisjon või töörühm moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.6. Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni. 6.7. Komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjonide liikmed (v.a. revisjonikomisjoni liikmed) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 6.8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. 6.9. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis, koosseisu muutmine ja komisjoni tegevuse lõpetamine kinnitatakse volikogu otsusega. 6.10. Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud. 6.11. Volikogu alatine komisjon: 6.11.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.11.2. töötab välja tegevuskava(d); 6.11.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.11.4. annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud eelnõude kohta; 6.11.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. 6.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada valitsuselt ja valitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, v.a andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. 6.13. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.14. Komisjoni tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega. 6.15. Komisjoni töökord 6.16. Komisjoni töövorm on koosolek. 6.16.1. Komisjoni koosolekud kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuse eelnõud vm materjalid arutlusele tulevate küsimuste kohta. 6.16.2. Komisjoni otsused võetakse vastu osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või tema asendaja. 6.16.3. Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik. 6.16.4. Komisjon on kohustatud talle laekuvad ettepanekud, kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul dokumentide saamisest arvates. 6.16.5. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda valitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees. 6.16.6. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokolli kantakse arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 6.16.7. Komisjoni koosoleku protokollib komisjoni liige või kantselei sekretär. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollide ärakirjad saadetakse valitsusele ning nendega on võimalik tutvuda kantseleis. 6.16.8. Komisoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ja tehakse teatavaks volikogu istungil vastava arutelu käigus. 6.17. Komisjoni esimees: 6.17.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 6.17.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra; 6.17.3. tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 6.17.4. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 6.17.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6.17.6. esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega; 6.17.7. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele; 6.17.8. korraldab komisjoni otsuste täitmist. 6.18. Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. 6.19. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 6.20. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise ning tema kui volikogu liikme tegevuse lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab komisjoni uue koosseisu. 6.21. Revisjonikomisjon 6.21.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 6.21.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 6.21.3. Revisjonikomisjon kontrollib volikogu otsuse alusel: 6.21.3.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 6.21.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 6.21.3.3. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 6.21.3.4. valitsuse sõlmitud lepingute täitmist; 6.21.3.5. valitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 6.21.4. Punktides 6.21.3.1–6.21.3.5 nimetatud asutusi kontrollib revisjonikomisjon käesolevas töökorras sätestatud korras. 6.21.5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekust teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele. Valitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku õigusakti eelnõu. 6.21.6. Kontrollimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni tööplaanis. 6.21.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 6.21.8. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 7. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 7.1. Volikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. 7.2. Eelnõude algatamise õigus on: 7.2.1. volikogul; 7.2.2. volikogu liikmel; 7.2.3. volikogu komisjonil; 7.2.4. volikogu fraktsioonil; 7.2.5. volikogu eestseisusel; 7.2.6. valitsusel; 7.2.7. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 7.2.8. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.3. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada eelnõu. 7.4. Üldjuhul lähtub eelnõu algatamise initsiatiiv volikogult ja seda korraldab volikogu esimees. 7.5. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide kehtestatud vorminõuetele. 7.6. Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra kavandi. 7.7. Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja. 7.8. Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit. 7.9. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud valitsuse poolt, tuleb esitada vähemalt üks nädal enne istungit valitsusele tutvumiseks ja seisukohavõtuks. 7.10. Kiireloomulised eelnõud esitatakse kantseleisse hiljemalt istungile eelneval päeval. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi päevakorra kinnitamist. 8. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 8.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 8.3. Volikogu esimese istungi ning tegutsemisvõimetuks osutumise tõttu asendusliikmetest kokku kutsutava istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist ja nimetatud juhtudel ei ole kutse saamisel vaja järgida käesoleva töökorra punktis 8.8 ettenähtud nõudeid. 8.4. Volikogu istungid toimuvad kord kuus, vajadusel sagedamini. Istungite ajakava koostab volikogu esimees, kellel on õigus teha selles muudatusi. 8.5. Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 8.6. Iga 1,5 tunni töötamise järel tehakse vaheaeg 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 8.7. Juulis ja augustis istungeid ei toimu. 8.8. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.9. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit valla raamatukogudes. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. 9. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 9.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 9.2. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 9.3. Volikogu istungid toimuvad ruumis, kus igale volikogu liikmele on tagatud istekoht ja töölaua kasutamise võimalus. 9.4. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.5. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kui volikogu on küsimuse arutelu osas kuulutanud istungi kinniseks, võtavad istungist osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. 9.6. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ning staatuse järgi ja kantakse protokolli. 9.7. Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, teatab ta sellest võimaluse korral volikogu esimehele või kantseleisse. 9.8. Istungil osalejad registreerivad end enne istungi avamist. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis. 9.9. Foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist. 10. VOLIKOGU ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE NING AVALDUSTE JA ETTEPANEKUTE ÄRAKUULAMINE 10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab ja esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 10.2. Istungi avamine hõlmab: 10.2.1. volikogu otsustusvõime kontrollimist kvoorumilehe alusel; 10.2.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 10.2.3. päevakorra arutamist ja kinnitamist. 10.3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesoleva töökorra punktile 7.5. 10.4. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 10.4.1. volikogu liikmed; 10.4.2. valitsuse nimel vallavanem; 10.4.3. volikogu eestseisus; 10.4.4. volikogu komisjonid. 10.5. Päevakorda pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ettevalmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil ilma täiendava ajakuluta vastu võtta. 10.6. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega. 10.7. Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus. 11. PÄEVAKORRAKÜSIMUSTE ARUTAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 11.1. Volikogu arutab istungi kutses märgitud nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 11.2. Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud eelnõu, arutelu piirdub ettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib poolthäälte enamusega oma töö korraldada ka teisiti. 11.3. Ettekanne on asja käsitlev esinemine kestusega kuni 15 minutit. 11.4. Kaasettekanne on ettekannet täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestusega kuni kümme minutit. 11.5. Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike. 11.6. Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust. Soovi küsimusteks avaldatakse käetõstmisega. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. 11.7. Sõnavõtt on üldjuhul volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestusega kuni kolm minutit. Soov sõnavõtuks avaldatakse käetõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorra küsimuses luba üheks sõnavõtuks. 11.8. Repliik on volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 11.9. Teemast kõrvale kalduva esineja kutsub istungi juhataja tagasi teema juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada. 11.10. Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. 11.11. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, kui muudatus ei tulene seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 11.12. Samuti tuleb vähemalt kahele lugemisele panna eelnõud, mis käsitlevad: 11.12.1. vallaeelarvet; 11.12.2. arengukava; 11.12.3. vallale varaliste kohustuste võtmist; 11.12.4. kohalike maksude kehtestamist; 11.12.5. üldplaneeringut. 11.13. Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. 11.14. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. 11.15. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. 11.16. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 11.17. Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 12. REDAKTSIOONITOIMKOND 12.1. Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. 12.2. Kõik muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 12.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sh esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälte enamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 12.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu esimehele vähemalt kaks nädalat enne volikogu järgmist istungit volikogu eelnõu lülitamiseks istungi päevakorra kavandisse. 12.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. 13. HÄÄLETAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 13.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.2. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 13.3. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. 13.4. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 13.5. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 13.6. Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 13.7. Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. 13.8. Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. 13.9. Enne hääletama asumist on volikogu fraktsioonil õigus taotleda kümneminutilist vaheaega, ettepanekut aktsepteeritakse hääletamisele panemata. 13.10. Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. 13.11. Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras. 13.12. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. 13.13. Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enim hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. 13.14. Isikuvalimistel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui ka nüüd kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine. 13.15. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib endi hulgast esimehe ja sekretäri. 13.16. Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, kuhu on kantud kandidaatide nimed esitamise järjekorras. 13.17. Valimissedelil tõmmatakse joon alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt hääletatakse. 13.18. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 14. VOLIKOGU ISTUNGI LÕPETAMINE 14.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. 14.2. Kui istungi tööaja lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. 14.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavasse. 15. JÄRELEPÄRIMINE 15.1. Volikogu liikmetel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil järelepärimine volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. 15.2. Järelepärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kus see edastatakse volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab järelepärimise vastamiseks õigustatud või kohustatud isikule või vastab järelepärimisele ise. 15.3. Järelepärimisele vastamise viisi otsustab volikogu esimees. Üldjuhul vastatakse järelepärimisele kirjalikult. Kirjalik vastus tuleb kuu aja jooksul saata kantseleile, kust see edastatakse järelepärimise esitajale. 15.4. Kui järelepärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda järelepärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta järelepärimisele vastamine järgmise volikogu istungi päevakorda. 15.5. Järelepärimisele suulise vastamise korral on järelepärijal õigus esitada vastajale iga järelepärimise kohta kolm täpsustavat küsimust. 16. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 16.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 16.2. Umbusaldamise avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 16.3. Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kolm suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.4. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. 16.5. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 16.6. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu liikme tema kohustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. 16.7. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 16.8 Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele seaduses ja valla põhimääruses kehtestatud volituste andmiseni. Volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise; 16.9. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja struktuuri; 16.10. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 16.11. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 16.12. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 16.13. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 17. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 17.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. 17.2. Volikogu õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 17.3. Volikogu üldist tähtsust omavad määrused saadab vallasekretär Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu õigustloovate aktide kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär ka õiguskantslerile. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus sellel tähtajal. 17.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 17.5. Volikogu õigusaktid tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 17.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. 17.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kümne tööpäeva jooksul arvates istungist. Volikogu õigusaktid ning protokollid avalikustatakse ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 17.8. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Täiendavalt on õigusaktid kättesaadavad valla veebilehel. 17.9. Vastuvõetud õigusaktide ärakirjad saadetakse valla raamatukogudesse kõigile üldiseks tutvumiseks. 17.10. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär kantselei kaudu. 17.11. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 18. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 18.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse kümne tööpäeva jooksul. 18.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Küsimuste arutelu käik protokollitakse vastava soovi alusel. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 18.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 18.4. Protokollile allkirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 18.5. Protokollid peavad olema alla kirjutatud enne nende avaldamist valitsuse kantseleis. 18.6. Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad vastuvõtuaegadel valitsuse kantseleis tutvumiseks igaühele. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 18.7. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 19. ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL 19.1. Volikogu otsuste täitmise tagab valitsus, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. 19.2. Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Volikogu esimees Aili SOOPALU