Eesti Panga President — Eesti Panga maksesüsteemide alusdokumentatsiooni kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 31.10.2002 nr 16 (RTL 2002, 125, 1829) 15.11.2002 13.05.2004 nr 9 (RTL 2004, 64, 1062) 1.06.2004 19.09.2005 nr 12 (RTL 2005, 99, 1513) 3.10.2005 Võttes aluseks Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358) § 2 lõike 1, § 14 punkti 3, krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565; 102, 672) § 87 lõike 2, Eesti Panga Nõukogu 13. veebruari 1996. a otsuse nr 2-1 (RTL 1996, 19/20, 139), Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada: 1.1. «Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi (RTGS-i) üldtingimused» (lisa 1); 1.2. «Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA) üldtingimused» (lisa 2); [RTL 2005, 99, 1513– jõust. 3.10.2005] 1.3. «RTGS-i hinnakiri» (lisa 3); 1.4. «ESTA hinnakiri» (lisa 4); [RTL 2005, 99, 1513– jõust. 3.10.2005] 1.5. «Maksesüsteemide ekspertide nõukogu reglement» (lisa 5); 1.6. «Maksesüsteemide ekspertide nõukogu juures töötava vahekohtu reglement» (lisa 6). 2. Anda Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale õigus kehtestada RTGS-i ja ESTA tööd reguleerivad tehnilised tingimused ja kirjutada alla protokollilisi kokkuleppeid nimetatud maksesüsteemide tööd reguleerivate dokumentide alusel toimuvate protseduuride tehniliseks täpsustamiseks. [RTL 2005, 99, 1513 – jõust. 3.10.2005] 3.- 4. [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 (Eesti Panga presidendi 19.09.2005 määruse nr 12 sõnastuses) EESTI PANGA REAALAJALISE BRUTOARVELDUSSÜSTEEMI (RTGS-I) ÜLDTINGIMUSED 1. Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi definitsioonid: Arvelduspäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha. Eesti Panga reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS –Real Time Gross Settlement system, lühend RTGS) – brutoarveldussüsteem maksete arveldamiseks reaalajas. Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi liige (RTGS-i liige) – isik, kellele Eesti Pank on andnud õiguse arveldada makseid RTGS-i kaudu Liitumislepingu, Üldtingimuste, Tehniliste Tingimuste või mõne muu kokkuleppe alusel. Hinnakiri – hinnakiri, milles on fikseeritud tasud RTGS-iga liitumise või RTGS-i kasutamise eest. Finantskontroll – toimingud, mida Eesti Pank kasutab kontrollimaks, kas RTGS-i liikme poolt edastatud Maksejuhises määratud summa maksmiseks on RTGS-i liikme kontol vastavas vääringus piisavalt raha. Konto Väljavõte – Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras väljastatud Teave, mis kajastab määratud ajavahemiku jooksul RTGS-i liikme konto algjääki, kontol toimunud käibeid ja lõppjääki. Liitumisleping – leping, mille sõlmimine on liitujale aluseks RTGS-i liikme õiguste omandamisel. Liitumisleping sätestab RTGS-i liikme kohustuse pidada siduvaks ja täita kõiki kohustusi, mis tulenevad Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentidest. Maksejuhis – maksekäsund (kreeditkorraldus, deebetkorraldus või netosüsteemikorraldus), milles on selgelt väljendatud makse algataja tahe. Kreeditkorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on maksja. Deebetkorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks, kas seaduses ettenähtud alusel või eelneval kokkuleppel maksjaga, on kolmas isik. Netosüsteemikorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on netoarveldussüsteemi haldur. Netoarveldussüsteemid – fikseeritud ajagraafiku alusel toimivad kahe- või mitmepoolsel tasaarveldusel (netting) põhinevad maksesüsteemid. Prioriteet –Maksejuhisele Üldtingimustes sätestatud tingimusel omistatav makse arveldamise järjekorda määrav tunnus. Teatis – Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatud teave makse arveldamise või Maksejuhise tagasilükkamise kohta. Tehniline Kontroll – RTGS-i liikmete poolt edastatud ja Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiste suhtes Eesti Panga poolt vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbiviidav kontroll. Tehnilised Tingimused – RTGS-i töö tehnilisi parameetreid ja protseduure määratlevad tingimused. Üldtingimused – käesolevad RTGS-i üldtingimused koos kõigi neis tehtud muudatuste või täiendustega. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 2. RTGS-i liikmed 2.1. RTGS-i liikmeks saamine ja liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimine toimub vastavalt Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide sätetele. 2.2. RTGS-iga peavad liituma kõik isikud, kes omavad kehtivat tegevusluba tegelemiseks Eesti Vabariigis pangandusega. Eelnimetatud isikute õigus osaleda RTGS-i töös lõpeb alates hetkest, kui eelnimetatud tegevusluba lõpeb ja peatub perioodiks, mille vältel krediidiasutusele on kehtestatud moratoorium. Eesti Pank ei ole kohustatud käesolevas punktis nimetatud alustel RTGS-i töös osalemise õiguse äravõtmisest või Liitumislepingu osapoolte seast välja arvamisest ette teatama. 2.3. Liitumislepingu alusel võivad RTGS-iga liituda järgmised isikud: 2.3.1. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriikide keskpangad; 2.3.2. Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud krediidi- ja finantseerimisasutused või nende filiaalid; 2.3.4. Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud investeerimisasutused, mis on allutatud finantsjärelevalvele ja vastavad direktiivi 93/22/EMÜ art 1 p 2 nõuetele; 2.3.5.Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriikide krediidiasutuste vahel toimivate maksesüsteemide haldurid. 2.4. Üldtingimuste punktides 2.2. ja 2.3. nimetamata isikute RTGS-iga liitumise lubatavuse ja liitumistingimuste üle otsustab Eesti Pank. Otsuse tegemisel on aluseks liitumise otstarbekohasus RTGS-i eesmärkide saavutamise ja süsteemiriski vältimise seisukohalt, liikmelisuse taotleja organisatsiooniline ning majanduslik usaldusväärsus ja Eesti Panga hinnang liituja tehnilise valmisoleku kohta. 2.5. Kui punktides 2.3. või 2.4. nimetatud isiku majandustegevus või õiguslik staatus on punktis 2.2. nimetatud isikute omast erinev ja see erinevus võib Eesti Panga hinnangul tuua kaasa RTGS-i riskide suurenemise, on Eesti Pangal õigus nõuda sellise isiku RTGS-iga liitumise eeltingimusena Liitumislepingu eritingimuste aktsepteerimist, mis on suunatud RTGS-i riskide vältimisele. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 3. RTGS-i kaudu arveldatavad maksed 3.1. RTGS-i ülesanne on arveldada Arvelduspäeval RTGS-i liikmete poolt algatatud Maksejuhiste alusel tehtavaid makseid. Maksete arveldamiseks peab iga RTGS-i liige omama kontot Eesti Pangas. 3.2. RTGS-i liikmed saavad RTGS-i kaudu arveldada makseid kasutades vääringuna Eesti Vabariigi seaduslikku maksevahendit. Eesti Pank võib lubada arveldamist ka muudes vääringutes, sellest eelnevalt teatades ja võimaldades muus vääringus arveldada soovivatel RTGS-i liikmetel avada Eesti Pangas vastavas vääringus konto. 3.3. Maksete arveldamiseks edastab RTGS-i liige Eesti Pangale Maksejuhiseid ükshaaval ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud korras. Maksejuhiste kohased maksed arveldatakse vastavalt Prioriteetidele ja Maksejuhiste laekumise järjekorrale. 3.4. Maksejuhise kohane makse arveldatakse RTGS-i liikme kontol Maksejuhises määratud vääringus. Raha puudumisel RTGS-i liikme kontol ühes vääringus ei saa makseid arveldada teistel kontodel teistes vääringutes oleva rahaga. 3.5. RTGS-i kaudu arveldatakse järgmisi makseid: 3.5.1. RTGS-i liikmete poolt arveldamiseks edastatud kreeditkorralduste kohaseid makseid; 3.5.2. Netoarveldussüsteemide poolt arveldamiseks edastatud netosüsteemikorralduste kohaseid makseid; 3.5.3. Seadustes ettenähtud alustel kolmanda isiku poolt algatatud deebetkorralduste kohaseid makseid (sundsissenõudmised RTGS-i liikmete suhtes jms). 3.6. Kõik maksed arveldatakse RTGS-i kaudu Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ning RTGS-i liikme ja Eesti Panga vahel sõlmitud Liitumislepingus ettenähtud alusel ja korras. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 4. Ligipääs RTGS-ile 4.1. RTGS-i liikmete ligipääs RTGS-ile toimub Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 4.2. Kõik RTGS-i liikme poolt Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatud Maksejuhised loetakse edastatuks RTGS-i liikme selleks volitatud töötaja poolt. RTGS-i liige on kohustatud kohe Eesti Panka teavitama, kui on ilmnenud asjaolud, mis võimaldavad volitamata juurdepääsu RTGS-i liikme RTGS-iga andmevahetust võimaldavatele tehnilistele vahenditele. Eesti Pank ei ole vastutav kahju eest, mis RTGS-i liikmel on tekkinud tema poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. RTGS-i liige on kohustatud hüvitama Eesti Pangale kogu kahju, mis Eesti Pangal on tekkinud RTGS-i liikme poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. 4.3. Maksejuhiste täitmine 4.4. Nõusoleku andmine makse arveldamiseks RTGS-iga liitumine loetakse ühtlasi RTGS-i liikme nõusolekuks lubada igal Arvelduspäeval oma maksete arveldamist tema ja teiste RTGS-i liikmete vahel RTGS-is peetaval RTGS-i liikme kontol. 4.5. Maksejuhise täitmise ajastatus ja kord 4.5.1. Maksejuhise täitmise tulemuseks on arveldatud makse. Maksejuhis makse arveldamiseks edastatakse RTGS-i liikme poolt Eesti Pangale Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 4.5.2. Eesti Pank võtab Maksejuhiseid vastu igal Arvelduspäeval 8.00-st kuni 18.00-ni. Peale kella 18.00-i võtab Eesti Pank vastu ainult Maksejuhised, mis on RTGS-i liikme poolt edastatud kell 18.00 või varem ja saabunud Eesti Panka kell 18.15 või varem. Peale kella 18.15-st ja enne kella 8.00-i RTGS-i liikme poolt saadetud Maksejuhiseid võtab Eesti Pank täitmiseks ainult juhul, kui need Maksejuhised vastavad Eesti Panga poolt Arvelduspäeval kella 8.00-st kuni 18.15-ni vastuvõtmisel Liitumislepingus, Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud tingimustele. 4.5.3. Netosüsteemikorralduste kohased maksed arveldatakse kellaaegadel, mis on määratud Tehniliste Tingimuste või vastavate süsteemide haldurite eelneva kokkuleppega. [RTL 2005, 99, 1513– jõust. 3.10.2005] 4.5.4. RTGS-i liikmete poolt Eesti Pangale üleantud Maksejuhiste kohased maksed kuuluvad alati arveldamisele Maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel, juhul kui Maksejuhises määratud väärtuspäev ei ole Maksejuhise üleandmise päevast enam kui kümne Arvelduspäeva võrra hilisem. Maksejuhised, milles makse arveldamiseks määratud väärtuspäev on tegelikust Eesti Pangale üleandmise päevast enam kui kümne Arvelduspäeva võrra hilisem, täitmiseks vastu ei võeta ning Maksejuhis lükatakse tagasi. Eesti Pank ei vastuta sellise Maksejuhise täitmata jätmisega RTGS-i liikmel tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. Kui RTGS-i liige soovib sellise täitmata jäänud Maksejuhise täitmist, peab ta selle Maksejuhise uuesti edastama Eesti Pangale, järgides Maksejuhiste üleandmiseks Liitumislepingus, Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud tingimusi. 4.5.5. Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiseid täidetakse lähtudes esmalt Maksejuhise Prioriteedist ja seejärel Maksejuhise vastuvõtmise järjekorrast. Esimest Prioriteeti omavad netoarveldussüsteemide poolt edastatud Maksejuhised, teist Prioriteeti Deebetkorraldused ja Maksejuhised, mille algatajaks on Eesti Pank ning kolmandat kuni viiendat Prioriteeti omavad kõik muud Maksejuhised. 4.5.6. Maksejuhise täitmise käigus teostab Eesti Pank Maksejuhise Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 4.6. Tehniline Kontroll 4.6.1. RTGS-i liikmete poolt edastatud ja Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiste suhtes viib Eesti Pank vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbi Tehnilise Kontrolli. 4.6.2. Kui Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhises tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega, siis vigane või RTGS-i nõuetele mittevastav Maksejuhis lükatakse Eesti Panga poolt tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank RTGS-i liiget Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras, saates Teatise Maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta. 4.6.3. Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele teostab Eesti Pank Finantskontrolli. 4.7. Finantskontroll 4.7.1. Finantskontrolli viib Eesti Pank läbi ainult Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele. 4.7.2. Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas Maksejuhises maksma kohustatud RTGS-i liikmel on kontol vastavas vääringus raha vähemalt sama suures summas, kui on Maksejuhises maksmiseks määratud. 4.7.3. Finantskontrolli mitteläbinud Maksejuhised pannakse prioriteetide lõikes järjekorda. Juhul kui järjekorras olev Maksejuhis ei läbi Finantskontrolli väärtuspäeval hiljemalt kella 18.00-ks, lükatakse järjekorras olev Maksejuhis Eesti Panga poolt tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank RTGS-i liiget Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras, saates Teatise Maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta. 4.7.4. Finantskontrolli läbinud Maksejuhiste kohased maksed arveldatakse. 4.8. Maksete arveldamine ja RTGS-i liikmete teavitamine 4.8.1. RTGS-is kuuluvad arveldamisele ainult Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli läbinud Maksejuhiste kohased maksed. Makse arveldatakse debiteerides Maksejuhises maksma kohustatud RTGS-i liikme(-te) kontot(-sid) Eesti Pangas ja krediteerides saama õigustatud RTGS-i liikme(-te) kontosid Eesti Pangas Maksejuhises määratud vääringus ja summas. 4.8.2. Eesti Pank teavitab makse arveldamisest: a) makse algatanud RTGS-i liiget, edastades vastavasisulise Teatise Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras; b) teisi arveldatud maksega seotud RTGS-i liikmeid, edastades neile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras kas vastavasisulise Teatise või Maksejuhise. 4.9. Maksejuhise tagasivõtmine 4.9.1. RTGS-i liikmel on õigus esitada korraldus Eesti Pangale edastatud Maksejuhise tagasivõtmiseks kuni Maksejuhise arveldamise hetkeni. Eesti Pank ei vastuta Maksejuhise tagasivõtmise korralduse täitmata jätmise eest, kui selline korraldus on Eesti Panga poolt vastu võetud vähem kui 15 minutit enne Maksejuhise arveldamist. 4.9.2. Maksejuhise tagasivõtmise korralduse esitamise eest on RTGS-i liige kohustatud maksma Eesti Pangale tasu vastavalt Hinnakirjale. 4.9.3. Maksejuhis kuulub Eesti Panga poolt tingimusteta täitmisele alates hetkest, mil Maksejuhis on läbinud Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli. 4.9.4. Maksejuhise kohane makse on lõplik hetkest, mil makse on arveldatud. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 4.10. Konto debiteerimine ilma RTGS-i liikme korralduseta Ilma RTGS-i liikme (maksja) korralduseta võib RTGS-i liikme kontosid debiteerida üksnes seaduses ettenähtud alusel või eelneval kokkuleppel maksjaga ja Eesti Panga poolt kehtestatud korras ning vastavalt Tehnilistele Tingimustele. 5. Konto Väljavõte Igal Arvelduspäeval edastab Eesti Pank Tehniliste Tingimustega ettenähtud tingimustel ja korras igale RTGS-i liikmele tema Konto Väljavõtte. 6. Hinnakiri 6.1. RTGS-i liikmed tasuvad RTGS-i liitumistasu ja Maksejuhise töötlemise tasu vastavalt Hinnakirjale. 6.2. RTGS-i liikme poolt Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda selleks ettenähtud tähtpäevaks Eesti Panga poolt määratud kontole. Eesti Pangal on õigus debiteerida Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad RTGS-i liikme kontolt, kui RTGS-i liige on andnud Liitumislepingus või selle lisas Eesti Pangale sellekohase kirjaliku nõusoleku. 6.3. Eesti Pangal on õigus muuta Hinnakirja, teatades sellest RTGS-i liikmetele vähemalt 90 päeva ette. [RTL 2004, 64, 1062; 1.06.2004] 7. RTGS-i toimimishäired 7.1. Eesti Panga ülesandeks on tagada RTGS-i toimimine vastavalt Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes ettenähtule ning kõrvaldada kõik RTGS-i toimimishäired. Eesti Pank kõrvaldab RTGS-i toimimishäired lühima selleks vajaliku aja jooksul tingimusel, et see ei too Eesti Pangale kaasa ärahoitud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 7.2. Eesti Pank on kohustatud hüvitama RTGS-i liikmele RTGS-i toimimishäirete tõttu sellel RTGS-i liikmel tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjuseks oli Eesti Panga poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. Eesti Panga vastutus tekib ainult tingimusel, kui RTGS-i toimimishäirete ja Eesti Panga poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 7.3. RTGS-i liige on kohustatud hüvitama Eesti Pangale RTGS-i toimimishäirete tõttu Eesti Pangale tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjus oli RTGS-i liikme poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. RTGS-i liikme vastutus tekib ainult tingimusel, kui RTGS-i toimimishäirete ja RTGS-i liikme poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 7.4. RTGS-i liikmed ja Eesti Pank on kohustatud vastastikku hüvitama RTGS-i toimimishäirete tõttu tekkinud otsese kahju, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine ühe või mitme RTGS-i liikme või Eesti Panga poolt. RTGS-i toimimishäirete tõttu tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud oma seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine seda kahju kandnud RTGS-i liikme või Eesti Panga poolt. 7.5. Punkt 7.4 ei piira RTGS-i liikme ega Eesti Panga õigust esitada kahju hüvitamise nõudeid kolmandate isikute vastu. 8. Arveldusel tekkinud vigade kõrvaldamine ja hüvitisnõuded Eesti Pangale 8.1. Vigade kõrvaldamine 8.1.1. Kui RTGS-i liige avastab oma maksete kontrollimisel vea, on ta kohustatud sellest kohe pärast vea avastamist teavitama Eesti Panka. 8.1.2. Vea tekkimisel arveldusprotsessis on Eesti Pank õigustatud vea parandama ilma asjassepuutuva(te) RTGS-i liikme(te) eelneva nõusolekuta, kui vea parandamine on võimalik ilma RTGS-i liikmete ja Eesti Panga seaduslikke õigusi rikkumata. 8.1.3. Eesti Pank on õigustatud debiteerima RTGS-i liikme kontolt kohe ja sellest RTGS-i liiget ette teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda kontot ekslikult krediteeritud. 8.1.4. RTGS-i liikmed peavad esitama kõik maksete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tulenevad nõuded Eesti Pangale hiljemalt 30 Arvelduspäeva jooksul pärast vastavaid tehinguid kajastava teabe neile edastamise päeva. Eesti Pank jätab läbi vaatamata kõik pärast seda tähtpäeva esitatud nõuded. 8.1.5. Punktis 8.1.4 esitatud tähtajast hilisemaid nõudeid käsitleb Eesti Pank ainult juhul, kui RTGS-i liige tõendab, et tal puudus võimalus tekkinud veast õigeaegselt teatada. 8.1.6. Eesti Pank ei vastuta oma tegude või tegevusetuse tõttu RTGS-i liikmete poolt kantud kahjude eest, kui eelnimetatud nõuded on tähtaegselt esitamata. 8.2. Hüvitisnõuded 8.2.1. Kui RTGS-i liige esitab maksete arveldamise ja/või Maksejuhiste töötlemise või täitmisega seotud vigadest tuleneva nõude järgides ülalnimetatud punktis 8.1.4 tähtaegu, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka kogu vajaliku tõendusmaterjali väidetava rikkumise kohta. 8.2.2. Kui väidetava rikkumise osas on vajalik täiendava uurimise teostamine Eesti Panga poolt ja selline uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavate kulude tekkimise, on Eesti Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval RTGS-i liikmel kohustus maksta sellise täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu). Uurimist taotlev RTGS-i liige on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga poolt määratud kontole ja tähtajaks. Uurimistasu kuulub RTGS-i liikmele tagastamisele, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist nõudnud RTGS-i liige ei olnud väidetava rikkumise eest vastutav. 8.2.3. Eesti Pank vastutab RTGS-i liikme ees Eesti Panga süül tekkinud vigade eest Maksejuhiste töötlemisel. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. RTGS-i kaudu toimunud maksetehingute osapooled, summad ja tingimused on rangelt konfidentsiaalsed ja vastava teabe hoidmisel ja töötlemisel arvestatakse pangasaladuse hoidmise nõudeid. RTGS-i liikmed ning Eesti Pank on kohustatud kindlustama konfidentsiaalsuse säilimise. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult juhul, kui sellise teabe avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 9.2. RTGS-i liikmed on kohustatud kehtestama menetlusreeglid ja eeskirjad, mis tagavad, et ligipääs RTGS-ile on avatud ainult RTGS-i liikme volitatud töötajatel ja kohustama kõiki volitatud töötajaid kasutama RTGS-i ainult sellisel viisil, mis võimaldab kindlustada RTGS-i toimimisel konfidentsiaalsuse järgimise. 9.3. Juhul kui: (a) RTGS-i liikme volitatud töötaja on teinud RTGS-ile ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks selleks mittevolitatud isikule või on kasutanud RTGS-i konfidentsiaalsust mittetagaval viisil või (b) Kolmas isik on kasutanud RTGS-i liikme volitatud töötaja koode ja/või salasõnu, on RTGS-i liige kohustatud täielikult hüvitama igasuguse kahju, mis on sellise olukorra tagajärjel tekkinud Eesti Pangal või teistel RTGS-i liikmetel. 10. Teadete edastamine Iga RTGS-i liige on kohustatud teavitama Eesti Panka ja Eesti Pank on kohustatud teavitama igat RTGS-i liiget kiireimal võimalikul viisil igast asjaolust, mis võib mõjutada RTGS-i liikme või Eesti Panga võimet täita Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentidega seatud nõudeid või mis võivad muul viisil mõjutada RTGS-i toimimist. Kui teave esitatakse selle autentsuse hilisemat kontrollimist mittevõimaldaval viisil, siis tuleb teadet esimesel võimalusel korrata kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus 11.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, mis võib esitada Eesti Pangale soovitusi RTGS-i töö täiustamiseks ning mis vahekohtu vormis lahendab RTGS-i kasutamisel tekkivaid vaidlusi. 11.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus on vaidluste lahendamiseks, mis on tekkinud Eesti Panga ja RTGS-i liikme(te) vahel seoses RTGS-i toimimisega ja mida ei suudeta lahendada vastastikusel kokkuleppel. 11.3. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu töö toimub vastavalt Eesti Panga presidendi poolt kinnitatud reglemendile. 11.4. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu otsusega mittenõustumisel on Eesti Pangal või asjaomasel RTGS-i liikmel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. 12. Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide muutmine ja seaduse kohaldamine 12.1. Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide muutmine 12.1.1. Eesti Pangal on õigus teha Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentides ühepoolseid muudatusi. 12.1.2. Kõik Eesti Panga poolt Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes tehtud muudatused jõustuvad ja on RTGS-i liikmetele kohustuslikud alates Eesti Panga poolt määratud kuupäevast, kuid mitte enne kui RTGS-i liikmeid on muudatustest teavitatud. 12.1.3. Eesti Pank on kohustatud igat RTGS-i liiget teavitama Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentides toimuvatest muudatustest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Liitumislepinguga võivad Eesti Pank ja RTGS-i liikmed üksikjuhtudel sätestada pikema etteteatamistähtaja. 12.2. Seaduse kohaldamine 12.2.1. RTGS-i toimimist reguleerivatele lepingutele ja õigussuhetele kohaldatakse Eesti seadust. 12.2.2. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste mõne sätte kohaldamine ja selle sätte kehtivus ei ole kogu RTGS-i töö võimalikkuse või Eesti Panga ja RTGS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, ei mõjuta sellise sätte mittekohaldamine ülejäänud Üldtingimuste sätete kohaldatavust. 12.2.3. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste niisuguse sätte kohaldamine, mis on kogu RTGS-i töö võimalikkuse või Eesti Panga ja RTGS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, on Eesti Pangal õigus teha Üldtingimustes muudatusi, mis on vajalikud RTGS-i töövõime tagamiseks. Eesti Pangal on õigus jõustada eelnimetatud muudatused enne Üldtingimuste punktis 12.1.3 nimetatud tähtaega, tingimusel et RTGS-i liikmeid on muudatustest vähemalt viis Arvelduspäeva ette teavitatud. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 (Eesti Panga presidendi 19.09.2005 määruse nr 12 sõnastuses) Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA) üldtingimused Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteemi definitsioonid: Arveldusperiood – ajavahemik Arvelduspäeval, mille vältel toimub Süsteemihaldurile edastatud Maksejuhiste Kogumite tehniline ja finantskontroll ning kontrollimisel aktsepteeritud Maksejuhiste lõplik arveldamine. Arveldusperioodide arvu Arvelduspäeval ja iga Arveldusperioodi lõppemise hetke määrab Süsteemihaldur vastavalt Tehnilistele Tingimustele. Arvelduspäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha. Arvelduspäev võib endas sisaldada ühte või mitut Arveldusperioodi. Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteem (lühend ESTA) - fikseeritud ajagraafiku alusel toimiv mitmepoolne maksesüsteem Tavamaksete arveldamiseks. ESTA liige – isik, kellele on antud õigus arveldada ESTAs Liitumislepingu, Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste alusel. Eesti Pank on ESTA liige Liitumislepingust tulenevate eristustega. ESTA aktiivne liige – ESTA liige, kes on Arvelduspäeval Üldtingimustega ja Tehniliste Tingimustega ettenähtud tähtajaks täitnud ESTAs maksete arveldamiseks tarvilikud tingimused. ESTA passiivne liige – ESTA liige, kes ei ole Arvelduspäeval Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimustega ettenähtud tähtajaks täitnud ESTAs maksete arveldamiseks tarvilikke tingimusi või kelle Süsteemihaldur on ESTA aktiivsete liikmete hulgast välja arvanud. ESTA passiivsel liikmel ei võimaldata ESTAs makseid sooritada. Finantskontroll - toimingud, mida Süsteemihaldur kasutab kontrollimaks, kas ESTA aktiivse liikme Finantslimiit on tema poolt edastatud Maksejuhiste Kogumis olevate Maksejuhiste arveldamiseks küllaldane. Finantslimiit – ESTA liikme suurim võimalik rahaline kohustus mistahes ajahetkel Arvelduspäeval, mis vastavalt Süsteemihalduri poolt käesolevate Üldtingimuste kohaselt antud hinnangule on küllaldaselt tagatud Rahalise Tagatisega. Hinnakiri – fikseeritud tasud ESTAga liitumise või ESTA kasutamise eest. Kinnitus – Süsteemihalduri poolt ESTA aktiivsele liikmele Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatav teatis, et ESTA aktiivse liikme edastatud Maksejuhiste Kogum on Süsteemihalduri poolt kas osaliselt või täielikult vastu võetud või täielikult tagasi lükatud. Liitumisleping – leping, mille sõlmimine on liitujale aluseks ESTA liikme õiguste omandamisel. Liitumisleping sätestab ESTA liikme kohustuse pidada siduvaks ja täita kõiki kohustusi, mis tulenevad Liitumislepingust, käesolevatest Üldtingimustest ja Tehnilistest Tingimustest ning tasuda liitumis- ja teenustasusid ESTA Hinnakirja järgi. Maksejuhis – maksekäsund (korraldus), milles on selgelt väljendatud makse algataja tahe. Kreeditkorraldus on Maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on maksja. Maksejuhiste Kogum –ESTA liikme poolt Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras ühe tervikliku hulgana edastatavad Maksejuhised. Minimaalne Finantslimiit – Süsteemihalduri poolt määratav ESTA liikme võimaliku Finantslimiidi alammäär. Rahaline Tagatis – ESTA liikme poolt oma maksekohustuste täitmise tagamiseks Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimustega sätestatud korras sissemakstud rahasumma. Süsteemihaldur – Liitumislepinguga määratud juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kes haldab ja arendab ESTAt vastavalt Liitumislepinguga määratud volitustele. Tavamakse - iga makse, mille ESTA liige edastab Süsteemihaldurile arveldamiseks ESTA vahendusel. Tavamaksed edastatakse Maksejuhiste Kogumi koosseisus. Tehniline Kontroll – toimingud, mida Süsteemihaldur kasutab kontrollimaks, kas ESTA liikme poolt edastatud Maksejuhiste Kogum on autentne ja vastab Tehnilistes Tingimustes esitatud nõuetele. Tehnilised Tingimused – ESTA töö tehnilisi parameetreid ja protseduure määratlevad tingimused. Volitatute nimekiri – nimekiri ESTA liikme poolt volitatud isikutest, kes omavad informatsiooni (koodid ja tunnussõnad), mis võimaldab teabevahetust ja Maksejuhiste edastamist ning vastuvõtmist ESTA kaudu. Üldtingimused – käesolevad ESTA üldtingimused koos kõigi neis tehtud muudatuste või täiendustega. 1. ESTA liikmed 1.1. ESTA liikmeks saamine ja liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimine toimub vastavalt Liitumislepingu, Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste sätetele. 1.2. Süsteemihalduril on õigus otsustada isiku sobivus ESTAga liitumiseks. 1.3. ESTAga on õigus liituda kõigil isikutel, kes omavad kehtivat tegevusluba tegelemiseks Eesti Vabariigis pangandusega. Eelnimetatud isikute õigus osaleda ESTA töös lõpeb alates hetkest, kui eelnimetatud tegevusluba lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, samuti perioodiks, mille vältel krediidiasutusele on kehtestatud moratoorium. 1.4. Üldtingimuste punktis 1.3 nimetamata isikute ESTAga liitumise lubatavuse ja liitumistingimuste üle otsustab Eesti Pank. Otsuse tegemisel on aluseks liitumise otstarbekohasus ESTA eesmärkide saavutamise ja süsteemse riski vältimise seisukohalt, liikmelisuse taotleja organisatsiooniline ning majanduslik usaldusväärsus ja Süsteemihalduri hinnang liituja tehnilise valmisoleku kohta. 1.5. ESTAga liitumiseks peab liituda soovival isikul olema avatud konto Eesti Pangas. 2. ESTA kaudu arveldatavad maksed 2.1. ESTA ülesanne on arveldada ESTA liikmete kreeditkorralduste alusel tehtavaid makseid. 2.2. ESTAs toimuvate arvelduste vääringuks on Eesti Vabariigi seaduslik maksevahend. Süsteemihaldur võib lubada arveldamist ka muudes vääringutes, sellest eelnevalt teatades. 3. Ligipääs ESTAle 3.1. ESTA liikmed ühendatakse ESTAga Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 3.2. Koos Liitumislepingu sõlmimisega esitab ESTA liikme staatuse taotleja Süsteemihaldurile Volitatute nimekirja. ESTAga teabevahetust ja selle kaudu Maksejuhiste edastamist ning vastuvõtmist võimaldavaid koode või tunnussõnu teadva volitatud isiku lahkumisel või selliste koodide või tunnussõnade teatavakstegemisel uuele volitatud isikule tehakse koheselt vastavad muudatused Volitatute nimekirjas ja edastatakse teave muudatuste kohta Süsteemihaldurile. Süsteemihaldur ei ole vastutav kahju eest, mis ESTA liikmel on tekkinud tema poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. ESTA liige on kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile kogu kahju, mis Süsteemihalduril on tekkinud ESTA liikme poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. 4. Osalemine Arvelduspäeval ESTA töös 4.1. Süsteemihaldur võimaldab Arvelduspäeval ESTA töös ESTA aktiivse liikmena osaleda ESTA liikmetel, kes on õigeaegselt kandnud Süsteemihaldurile üle Üldtingimuste punktis 5 määratletud Rahalise Tagatise. Rahaline Tagatis peab olema laekunud Süsteemihaldurile enne kella 12.00 samal Arvelduspäeval. ESTA liige, kes Rahalist Tagatist üle ei kanna või kannab selle üle alates kella 12.00, on sel Arvelduspäeval ESTA passiivne liige. Otsuse arvata üks või mitu ESTA liiget Arvelduspäeval ESTA passiivsete liikmete hulka teeb Süsteemihaldur kõigile ESTA liikmetele teatavaks hiljemalt kell 12.30 samal Arvelduspäeval. 4.2. Maksejuhiste Kogumite edastamise alustamiseks saadab iga ESTA liige igal Arvelduspäeval Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud vormis teatise. 4.3. ESTA liikmele antud loast Maksejuhiste Kogumeid Arvelduspäeval ESTAle edastada teatab Süsteemihaldur Tehniliste Tingimustega ettenähtud vormis. 4.4. Süsteemihalduril on õigus igal ajal ja ilma ette teatamata arvata ESTA liige ESTA aktiivsete liikmete hulgast välja, kui ta saab usaldusväärset informatsiooni ESTA liikme olemasolevast või tõenäoliselt saabuvast võimetusest täita ESTAs osalemisega seotud varalisi või mittevaralisi kohustusi, kui Süsteemihalduril tekib põhjendatud kahtlus ESTA liiget esindava isiku volitustes või kui ESTA liikme osalemine maksesüsteemi töös on tehniliselt olulisel määral takistatud. Süsteemihaldur on ESTA liikme väljaarvamisest ESTA aktiivsete liikmete hulgast kohustatud teavitama kõiki ESTA liikmeid kiireimal võimalikul viisil. 5. Finantslimiidid ja Rahaline Tagatis 5.1. Minimaalne Finantslimiit 5.1.1. Arvestades ESTA liikmel Arvelduspäeva esimesel Arveldusperioodil tõenäoliselt tekkida võivate rahaliste kohustuste suurust, määrab Süsteemihaldur igale ESTA liikmele Minimaalse Finantslimiidi. 5.1.2. Minimaalne Finantslimiit arvutatakse igale ESTA liikmele üks kord kuus 20. kuupäeva seisuga, võttes aluseks ESTA liikme esimese Arveldusperioodi brutokohustused kõigil Arvelduspäevadel alates arvestamise kuule eelnenud kuuenda kuu 21. kuupäevast kuni arvestamise kuu 20. kuupäevani. Minimaalne Finantslimiit peab ületama ESTA liikme nimetatud ajavahemiku Arvelduspäevade esimeste Arveldusperioodide brutokohustusi vähemalt 80 protsenti Arvelduspäevadest ja see ümardatakse lähima 100 000 kroonini. ESTA liikmetele, kellele arvutatud Minimaalse Finantslimiidi summa osutuks väiksemaks kui 100 000 krooni, arvutatakse Minimaalne Finantslimiit ümardades see lähima 10 000 kroonini. ESTA liikmetele kehtestatav väikseim Minimaalne Finantslimiit on 10 000 krooni. 5.1.3. Uus Minimaalne Finantslimiit kehtestub alates arvestamise kuule järgneva kuu esimesest Arvelduspäevast. Uut Minimaalset Finantslimiiti ei kehtestata, kui erinevus punkti 5.1.2 kohaselt arvutatud ja kehtiva Minimaalse Finantslimiidi vahel on vähem kui viis protsenti. 5.1.4. ESTAga liitujate esmased Minimaalsed Finantslimiidid arvutab Eesti Pank järgides võimaluse piires punktides 5.1.1 kuni 5.1.3 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid. 5.1.5. ESTA liikmele teatatakse tema Minimaalse Finantslimiidi suurus igakuiselt vähemalt kaks Arvelduspäeva enne järgmise kuu esimest Arvelduspäeva. 5.1.6. Erakorralistel juhtudel on Süsteemihalduril õigus muuta ESTA liikme Minimaalset Finantslimiiti erinevalt punktides 5.1.2 kuni 5.1.5 sätestatust. Erakorralise juhtumi iseloom peab olema selline, mis muudab eelnimetatud punktides kasutatavatest kriteeriumidest lähtumise täielikult või osaliselt võimatuks, näiteks krediidiasutuste ühinemine või jagunemine, uue liikme liitumine ESTAga või muud sarnased sündmused. 5.1.7. Erakorralisest Minimaalse Finantslimiidi suurendamisest või vähendamisest teavitatakse ESTA liiget kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kaks Arvelduspäeva enne esimese uue Minimaalse Finantslimiidi alusel toimuva Arvelduspäeva algust. 5.2. Finantslimiit ja selle muutmine 5.2.1. Taotledes õigust osaleda Arvelduspäeval ESTA töös, peab ESTA liige vastavaks Arvelduspäevaks avama Finantslimiidi. Finantslimiidi avamine toimub Rahalise Tagatise sissemaksega Süsteemihalduri poolt Eesti Pangas avatud kontole. 5.2.2. Finantslimiit peab olema Minimaalse Finantslimiidiga võrdne või sellest suurem. Selle nõude järgimata jätmise korral lükkab Süsteemihaldur ESTA liikme taotluse Arvelduspäeval ESTA töös osalemiseks tagasi. 5.2.3. Arvelduspäeva vältel on ESTA aktiivsel liikmel õigus oma Finantslimiiti muuta (suurendada või vähendada) tingimustel, et muutmise tulemusena kehtima hakkav Finantslimiit on: a) ESTA aktiivse liikmena osalemise esimesel Arveldusperioodil vähemalt võrdne temale kehtestatud Minimaalse Finantslimiidiga või b) alates ESTAs aktiivse liikmena osalemise teise Arveldusperioodi algusest suurem või võrdne nulliga. 5.2.4. Finantslimiidi suurendamiseks kannab ESTA liige täiendava Rahalise Tagatise üle Süsteemihalduri poolt näidatud Eesti Pangas asuvale kontole. Suurendatud Finantslimiit hakkab kehtima hetkest, kui Süsteemihaldur saab teate ESTA liikme poolt üle kantud täiendava Rahalise Tagatise laekumisest vastavale kontole. 5.2.5. Finantslimiidi vähendamiseks esitab ESTA liige Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras asjakohase taotluse, misjärel Süsteemihaldur kontrollib ESTA liikme poolt taotletava vähendatud Finantslimiidi vastavust punktis 5.2.3 esitatud nõuetele. 5.2.6. Kui ESTA liikme poolt taotletud vähendatud Finantslimiit vastab punktis 5.2.3 esitatud nõuetele, kehtestab Süsteemihaldur ESTA liikmele uue Finantslimiidi, maksab Finantslimiidi vähendamisele vastava osa Rahalisest Tagatisest ESTA liikmele tagasi ja edastab ESTA liikmele Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras teate vähendatud Finantslimiidi kehtestamise kohta. 5.2.7. Kui ESTA liikme poolt taotletud vähendatud Finantslimiit ei vasta punktis 5.2.3 esitatud nõuetele, jätab Süsteemihaldur ESTA liikme Finantslimiidi muutmata ning teavitab ESTA liiget sellest Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 5.3. Rahaline Tagatis 5.3.1. Oma rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks ja Finantslimiidi avamiseks on ESTA liige kohustatud Arvelduspäeval enne kella 12.00 üle kandma selleks vajaliku Rahalise Tagatise Süsteemihalduri kontole Eesti Pangas. Rahalist Tagatist on Süsteemihalduril õigus käsutada vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale ning järgides Liitumislepingu ja Üldtingimustega ettenähtud tingimusi. 5.3.2. Rahaline Tagatis tagab ESTA liikmelisusest või ESTAs tehtud maksetest tulenevaid ESTA liikme kohustusi Finantstagatisena. 5.3.3. Kui Rahaline Tagatis ei ole täielikult üle kantud enne kella 12.00 vastaval Arvelduspäeval, ei võimalda Süsteemihaldur ESTA liikmel sel Arvelduspäeval osaleda ESTA töös ESTA aktiivse liikmena. Rahalise Tagatise moodustamiseks mitteküllaldaseks osutunud summa tagastab Süsteemihaldur ESTA aktiivse liikme staatust mitte saanud ESTA liikme arvelduskontole vastava nõude esitamisel koheselt või nõude puudumisel arvelduspäeva lõpul. 5.3.4. Süsteemihalduril on õigus kasutada ESTA liikme rahalise kohustuse täitmiseks selle ESTA liikme poolt sisse makstud Rahalist Tagatist. Rahalise Tagatise kasutamiseks ei ole Süsteemihaldur kohustatud küsima Rahalise Tagatise seadnud ESTA liikme nõusolekut ja sellest ei pea ette teatama. 5.3.5. Pärast kõigi ESTA aktiivsete liikmete poolt Arvelduspäeval tehtud maksete tulemusel tekkinud rahaliste kohustuste täitmist tagastab Süsteemihaldur iga ESTA aktiivse liikme Rahalise Tagatise jäägi tema kontole Eesti Pangas. Tagastatav Rahalise Tagatise jääk võib olla suurem või väiksem sissemakstud Rahalisest Tagatisest. Tagastamisele ei kuulu see osa Rahalisest Tagatisest, mille Süsteemihaldur on kasutanud Rahalise Tagatise sissemaksnud ESTA liikme ESTA liikmelisusest või ESTAs tehtud arveldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. 6. Maksejuhiste täitmine 6.1. Nõusolek maksete vastastikuseks arveldamiseks ESTAga liitumine loetakse ühtlasi ESTA liikme nõusolekuks lubada igal Arvelduspäeval oma nõuete ja kohustuste vastastikust arveldamist tema ja teiste ESTA liikmete vahel ning selleks kehtestatud Finantslimiitide ulatuses. 6.2. Maksejuhiste edastamine 6.2.1. Maksejuhised edastatakse Süsteemihaldurile Maksejuhiste Kogumitena. Ühes ja samas Maksejuhiste Kogumis võib sisalduda üks või mitu ühes ja samas vääringus Maksejuhist. ESTA aktiivsed liikmed edastavad Maksejuhiste Kogumeid Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 6.2.2. Süsteemihaldur võtab Maksejuhiste Kogumeid vastu igal Arvelduspäeval kella 8.15st kuni 17.00ni. Süsteemihaldur ei võta vastu Maksejuhiste Kogumeid, mis on Süsteemihaldurile saadetud hiljem kui kell 17.00. Vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumid loetakse mitteesitatuks. Kui ESTA liige soovib sellises vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumis sisalduva Maksejuhise vastuvõtmist, siis peab ta selle Süsteemihaldurile edastama mõnel järgmisel Arvelduspäeval uue Maksejuhiste Kogumi koosseisus. 6.2.3. Süsteemihaldur teostab Maksejuhiste Kogumis olevate Maksejuhiste Tehnilise ja Finantskontrolli ning väljastab ESTA aktiivsele liikmele kinnituse selle kohta, et tema poolt edastatud Maksejuhiste Kogum on Süsteemihalduri poolt kas osaliselt või täielikult vastu võetud või täielikult tagasi lükatud. Kinnitus väljastatakse Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 6.3. Tehniline kontroll 6.3.1. Süsteemihaldur viib vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbi Tehnilise Kontrolli ja lükkab tervikuna tagasi kõik edastatud Maksejuhiste Kogumid, milles Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhiste hulgast Tehnilistes Tingimustes sätestatud määrast enam tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega. 6.3.2. Kui Maksejuhiste Kogumi Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhiste hulgast tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega mitte enam kui on Tehnilistes Tingimustes sätestatud määr, loetakse korrektsed Maksejuhised vastuvõetuks ja vigased või ESTA nõuetele mittevastavad Maksejuhised lükatakse tagasi. 6.4. Finantskontroll 6.4.1. Pärast Tehnilise Kontrolli läbiviimist teostab Süsteemihaldur Maksejuhiste Kogumis olevatele ja Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele Finantskontrolli, võrreldes sealjuures Maksejuhiste Kogumi edastanud ESTA aktiivsel liikmel Maksejuhiste aktseptimisel tekkida võivat nõuete ja kohustuste saldot selle ESTA aktiivse liikme Arvelduspäeval Finantskontrolli läbiviimise hetkel kehtiva Finantslimiidiga. 6.4.2. Kreeditkorralduste Finantskontroll leiab aset koheselt pärast Tehnilist Kontrolli. 6.4.3. Kui ESTA aktiivse liikme Finantslimiit on ESTA aktiivse liikme Kreeditkorralduste aktseptimisest tulenevate kohustuste täitmiseks küllaldane, siis loetakse Maksejuhiste Kogum tervikuna Finantskontrolli läbinuks ja Süsteemihaldur saadab Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras viivitamatult ESTA aktiivsele liikmele kinnituse Maksejuhiste Kogumi kohaste maksete arveldamise kohta. 6.4.4. Kui ESTA aktiivse liikme Finantslimiit ei ole ESTA aktiivse liikme Kreeditkorralduste aktsepteerimisest tulenevate kohustuste täitmiseks küllaldane, siis lükatakse kogu Maksejuhiste Kogum Süsteemihalduri poolt tagasi. Maksejuhiste Kogumi tagasilükkamisest teavitab Süsteemihaldur Maksejuhiste kogumi edastanud ESTA aktiivset liiget, saates talle Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras kinnituse. 6.5. Makse väärtuspäev ja ESTA liikmete teavitamine 6.5.1. Süsteemihaldurile üleantud ja Tehnilise Kontrolli ning Finantskontrolli läbinud Kreeditkorralduse kohase makse väärtuspäev on Kreeditkorralduse üleandmise päev. Kreeditkorraldusele märgitud väärtuspäev, mis erineb Kreeditkorralduse tegelikust Süsteemihaldurile saatmise päevast, ei ole Süsteemihaldurile järgimiseks kohustuslik ja Süsteemihaldur ei vastuta sellise Kreeditkorralduse täitmisega ESTA liikmel tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. 6.5.2. Igal Arvelduspäeval teavitab Süsteemihaldur ESTA liikmeid ESTAs aset leidnud sündmustest. Selleks saadetakse kõikidele ESTA liikmetele Maksejuhiste raportid iga Arveldusperioodi lõppedes hiljemalt 15 minuti jooksul ja Statistikaraportid hiljemalt kell 18.00. 6.5.3. Kogu Arvelduspäeva vältel on ESTA aktiivsel liikmel võimalus pärida teavet enda Finantslimiidi ja Minimaalse Finantslimiidi kohta vastavalt Tehniliste Tingimustega ettenähtud korrale. 6.6. Maksejuhise tagasivõtmatus ja lõplikkus 6.6.1. Maksejuhis muutub tagasivõtmatuks alates hetkest, millal ESTA liige edastab Maksejuhiste Kogumi Süsteemihaldurile. Maksejuhis kuulub täitmisele alates hetkest, mil Maksejuhis on läbinud Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli. 6.6.2. Maksejuhise kohane makse on lõplik alates hetkest, mil makse on arveldatud. 7. Maksete arveldamine 7.1. Süsteemihaldur arveldab kogu Arvelduspäeva vältel ESTA aktiivsete liikmete makseid vastavalt ESTA aktiivsete liikmete poolt edastatud ja Süsteemihalduri poolt vastuvõetud Maksejuhistele. 7.2. Maksejuhise kohane makse loetakse arveldatuks, kui see on läbinud Tehnilise ja Finantskontrolli ning Maksejuhise edastanud ESTA liikme Finantslimiiti on vähendatud ning Maksejuhise saaja Finantslimiiti on suurendatud Maksejuhises oleva summa võrra. 7.3. Süsteemihaldur kasutab ESTA aktiivse liikme poolt sissemakstud Rahalist Tagatist tema poolt edastatud Maksejuhiste täitmisel. 7.4. Süsteemihaldur omab Arvelduspäeva vältel pidevat ülevaadet, milline on iga ESTA aktiivse liikme Finantslimiidi suurus. 8. Raportid Süsteemihaldur saadab Arvelduspäeval süsteemi liikmetele kahte tüüpi raporteid: Maksejuhiste raporteid ja Statistikaraporteid. 8.1. Maksejuhiste raport 8.1.1. Maksejuhiste raport sisaldab Arveldusperioodi jooksul ESTA poolt vastuvõetud Maksejuhiseid. 8.1.2. Maksejuhiste raport koostatakse igale ESTA aktiivsele liikmele eraldi nii, et selles sisalduvad ainult need Maksejuhised, mille vastuvõtjaks on määratud vastav ESTA aktiivne liige. 8.1.3. Maksejuhiste raport koostatakse Arvelduspäeval iga Arveldusperioodi lõpus kella 8.15st kuni 17.00ni igal täistunnil ja sisaldab täistunnist täistunnini ESTA poolt vastuvõetud Maksejuhiste loetelu, välja arvatud Arvelduspäeva esimene Maksejuhiste raport, mis sisaldab kella 8.15st kuni 9.00ni vastuvõetud Maksejuhiste loetelu. 8.2. Statistikaraportid 8.2.1. Süsteemihaldur saadab kõigile ESTA liikmetele kahte tüüpi statistikaraporteid, mis sisaldavad vääringute lõikes loetelu kõigist ESTA Arvelduspäeva jooksul tehtud toimingutest. 8.2.2. Kõik Statistikaraportid koostatakse igale ESTA liikmele eraldi nii, et neis sisaldub loetelu ainult nendest toimingutest, mille suhtes on raportit saav ESTA liige üheks osapooleks. 8.2.3. Esimeses Statistikaraportis sisaldub raportit saava ESTA aktiivse liikme poolt Süsteemihaldurile edastatud Maksejuhiste loetelu. 8.2.4. Teises Statistikaraportis sisaldub loetelu Maksejuhistest, mis on Süsteemihaldurile edastatud teiste ESTA aktiivsete liikmete poolt ja mille vastuvõtjaks on määratud raportit saav ESTA aktiivne liige. 9. Hinnakiri 9.1. ESTA liikmed tasuvad ESTAga liitumistasu ja Maksejuhiste töötlemise tasu vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud Hinnakirjale. 9.2. ESTA liikme poolt Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda selleks ettenähtud tähtajaks Süsteemihalduri kontole Eesti Pangas. Süsteemihalduril on õigus debiteerida Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad ESTA liikme Eesti Pangas asuvalt kontolt, kui ESTA liige on andnud Liitumislepingus või selle lisas Süsteemihaldurile sellekohase kirjaliku nõusoleku. 9.3. Eesti Pangal on õigus muuta Hinnakirja, teatades sellest ESTA liikmetele vähemalt 90 päeva ette. 10. ESTA toimimishäired 10.1. Süsteemihalduri ülesandeks on tagada ESTA toimimine vastavalt Üldtingimustes ettenähtule ja kõrvaldada kõik ESTA toimimishäired. ESTA liige on kohustatud kõrvaldama toimimishäired, mis on tekkinud tema valduses olevates ESTA osades või kui see ei ole ESTA liikme käsutuses olevate vahenditega võimalik, pöörduma selliste toimimishäirete kõrvaldamiseks Süsteemihalduri poole. ESTA toimimishäired tuleb kõrvaldada lühima selleks vajaliku aja jooksul, tingimusel, et see ei too toimimishäirete kõrvaldajale kaasa ärahoitud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 10.2. Süsteemihaldur on kohustatud hüvitama ESTA liikmele ESTA toimimishäirete tõttu tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjuseks oli Süsteemihalduri poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. Süsteemihalduri vastutus tekib ainult tingimusel, kui ESTA toimimishäirete ja Süsteemihalduri poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 10.3. ESTA liige on kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile ESTA toimimishäirete tõttu Süsteemihalduril tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjus oli ESTA liikme poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. ESTA liikme vastutus tekib ainult tingimusel, kui ESTA toimimishäirete ja ESTA liikme poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 10.4. ESTA liikmed ja Süsteemihaldur on kohustatud vastastikku hüvitama ESTA toimimishäirete tõttu tekkinud otsese kahju, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine ühe või mitme ESTA liikme või Süsteemihalduri poolt. Kahju ei kuulu hüvitamisele, kui selle tekkimise põhjusena on tuvastatud seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine seda kahju kandnud ESTA liikme või Süsteemihalduri enda poolt. 10.5. Punktis 10.4 sätestatu ei piira ESTA liikme ega Süsteemihalduri õigust esitada kahju hüvitamise nõudeid kolmandate isikute vastu. 11. Arveldamisel tekkinud vigade kõrvaldamine ja hüvitisnõuded Süsteemihaldurile 11.1. Vigade kõrvaldamine 11.1.1. Kui ESTA liige avastab oma maksete kontrollimisel vea, on ta kohustatud sellest koheselt pärast vea avastamist teavitama Süsteemihaldurit. 11.1.2. Vea tekkimisel arveldusprotsessis on Süsteemihaldur õigustatud vea parandama ilma asjassepuutuva(te) ESTA liikme(te) eelneva nõusolekuta, kui vea parandamine on võimalik ilma ESTA liikmete, Süsteemihalduri või Eesti Panga õigusi rikkumata. 11.1.3. Süsteemihaldur on õigustatud debiteerima ESTA liikme kontolt koheselt ja sellest ESTA liiget ette teavitamata iga summa, millega seda kontot on ekslikult krediteeritud. 11.1.4. ESTA liikmed peavad esitama kõik nõuete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tulenevad nõuded Süsteemihaldurile hiljemalt 30 Arvelduspäeva jooksul pärast vastavaid tehinguid kajastava teabe neile edastamise päeva. Süsteemihaldur jätab läbi vaatamata kõik pärast seda tähtpäeva esitatud nõuded. 11.1.5. Punktis 11.1.4 esitatud tähtajast hilisemaid nõudeid käsitleb Süsteemihaldur ainult juhul, kui ESTA liige tõendab, et tal puudus võimalus tekkinud veast õigeaegselt teatada. 11.1.6. Süsteemihaldur ei vastuta oma tegude või tegevusetuse tõttu ESTA liikmete poolt kantud kahjude eest, kui eelnimetatud nõuded on tähtaegselt esitamata. 11.2. Hüvitisnõuded 11.2.1. Kui ESTA liige esitab nõuete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tuleneva nõude, peab ta punktis 11.1.4 nimetatud tähtajaks esitama koos nõudega Süsteemihaldurile ka kogu vajaliku tõendusmaterjali väidetava rikkumise kohta. 11.2.2. Kui väidetava rikkumise osas on vajalik täiendava uurimise teostamine Süsteemihalduri poolt ja uurimist taotlenud ESTA liige osutub uurimise tulemusena olevat rikkumises süüdi, on ta kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile täiendava uurimise kulud. Süsteemihalduril on õigus täiendava uurimise läbiviimisest keelduda, kui osutub, et täiendava uurimise maksumus on tekkinud kahju hinda arvestades ebamõistlikult suur. ESTA liikmel on õigus vaidlustada täiendavast uurimisest keeldumine Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtus, välja arvatud juhul, kui Süsteemihaldur on otsustanud nõude rahuldada. 11.2.3. Süsteemihaldur vastutab Süsteemihalduri süül tekkinud vigade eest Maksejuhiste töötlemisel. 12. Konfidentsiaalsus 12.1. ESTA kaudu toimunud tehingute osapooled, summad ja tingimused on rangelt konfidentsiaalsed ja vastava teabe hoidmisel ja töötlemisel arvestatakse pangasaladuse hoidmise nõudeid. ESTA liikmed ning Süsteemihaldur on kohustatud kindlustama konfidentsiaalsuse säilimise. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult juhul, kui sellise teabe avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 12.2. ESTA liikmed on kohustatud kehtestama menetlusreeglid ja eeskirjad, mis tagavad, et ligipääs ESTAle on avatud ainult Volitatute nimekirja kantud isikutele ja kohustama kõiki Volitatute nimekirja kantud isikuid kasutama ESTAt ainult sellisel viisil, mis võimaldab kindlustada ESTA toimimisel konfidentsiaalsuse järgimise. 12.3. Juhul kui: a) ESTA liikme töötaja või volitatud isik on teinud ESTAle ligipääsu võimaldava koodi ja/või tunnussõna teatavaks selleks mittevolitatud isikule või on kasutanud ESTAt konfidentsiaalsust mittetagaval viisil või b) kolmas isik on kasutanud ESTA liikme koode ja/või tunnussõnu, on ESTA liige kohustatud täielikult hüvitama igasuguse kahju, mis on sellise olukorra tõttu või tagajärjel tekkinud Süsteemihalduril või teistel ESTA liikmetel. 13. Teadete edastamine ESTA liige on kohustatud teavitama Süsteemihaldurit ja Süsteemihaldur on kohustatud teavitama igat ESTA liiget kiireimal võimalikul viisil igast asjaolust, mis võib mõjutada ESTA liikme või Süsteemihalduri võimet täita Tehniliste Tingimuste või Liitumislepinguga seatud nõudeid või mis võivad muul viisil mõjutada ESTA toimimist. Kui teave esitatakse selle autentsuse hilisemat kontrollimist mittevõimaldaval viisil, siis tuleb teadet esimesel võimalusel korrata kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus 14.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, mis võib esitada Eesti Pangale või Süsteemihaldurile soovitusi ESTA töö täiustamiseks ning mis vahekohtu vormis lahendab ESTA kasutamisel tekkivaid vaidlusi. 14.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus on vaidluste lahendamiseks, mis on tekkinud Eesti Panga ja/või ESTA liikme(te) vahel seoses ESTA toimimisega ja mida ei suudeta lahendada vastastikusel kokkuleppel. 14.3. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu otsusega mittenõustumisel on Eesti Pangal või asjaomasel ESTA liikmel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. 15. Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste muutmine ja seaduse kohaldamine 15.1. Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste muutmine 15.1.1. Eesti Pangal on õigus teha Üldtingimuses ja/või Tehnilistes Tingimustes ühepoolseid muudatusi. 15.1.2. Kõik Eesti Panga poolt Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes tehtud muudatused jõustuvad ja on ESTA liikmetele kohustuslikud alates Eesti Panga poolt määratud kuupäevast, kuid mitte enne, kui ESTA liikmeid on muudatustest teavitatud. 15.1.3. Süsteemihaldur on kohustatud igat ESTA liiget teavitama Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes toimuvatest muudatustest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Liitumislepinguga võivad Eesti Pank ja ESTA liikmed üksikjuhtudel sätestada pikema etteteatamistähtaja. 15.2. Seaduse kohaldamine 15.2.1. ESTA toimimist reguleerivatele lepingutele ja õigussuhetele kohaldatakse Eesti seadust. 15.2.2. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste mõne sätte kohaldamine ja selle sätte kehtivus ei ole kogu ESTA töö võimalikkuse või Süsteemihalduri ja ESTA liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, ei mõjuta sellise sätte mittekohaldamine ülejäänud Üldtingimuste sätete kohaldatavust. 15.2.3. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste niisuguse sätte kohaldamine, mis on kogu ESTA töö võimalikkuse või Eesti Panga, Süsteemihalduri ja ESTA liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, on Eesti Pangal õigus teha Üldtingimustes muudatusi, mis on vajalikud ESTA töövõime tagamiseks. Eesti Pangal on õigus jõustada eelnimetatud muudatused enne punktis 15.1.3 nimetatud tähtaega tingimusel, et ESTA liikmeid on muudatustest vähemalt viis Arvelduspäeva ette teavitatud. [RTL 2005, 99, 1513 – jõust. 3.10.2005] Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 (Eesti Panga presidendi 19.09.2005 määruse nr 12 sõnastuses) RTGS-i HINNAKIRI I Üldpõhimõtted Hinnakirjas nimetatud tasud kuuluvad tasumisele Eesti Panga poolt määratud kontole, välja arvatud juhul, kui kehtivate õigusaktide või Eesti Panga ja RTGS-i liikme vahel sõlmitud lepingutega on ette nähtud teisiti. II Tasumäärad RTGS-iga liitumine on tasuta Tasu maksejuhise töötlemise eest, kui maksejuhise saatja ja saaja asuvad Eesti Vabariigis 10.00 krooni maksejuhise saatja ja/või saaja asuvad väljaspool Eesti Vabariiki 15.00 krooni Tasu maksejuhise tagasivõtmise korralduse eest 100.00 krooni [RTL 2005, 99, 1513– jõust. 3.10.2005] Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 (Eesti Panga presidendi 19.09.2005 määruse nr 12 sõnastuses) ESTA hinnakiri I Üldpõhimõtted: Hinnakirjas nimetatud tasud kuuluvad tasumisele pangaülekande teel Eesti Panga poolt määratud kontole, välja arvatud juhul, kui kehtivate õigusaktide või Eesti Panga ja ESTA liikme vahel sõlmitud lepingutega on ette nähtud teisiti. II Hinnakiri: Liitumistasu ESTAga liitumisel 100 000.00 krooni Tasu makse arveldamise eest 0.50 krooni [RTL 2005, 99, 1513 – jõust. 3.10.2005] Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 MAKSESÜSTEEMIDE EKSPERTIDE NÕUKOGU REGLEMENT 1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu kompetents ja koosseis 1.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu (edaspidi Nõukogu ) on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan. Nõukogu: 1) annab soovitusi Eesti Panga halduses olevate või Eesti Panga poolt kehtestatud korras töötavate maksesüsteemide (edaspidi maksesüsteem) töö täiustamiseks; 2) annab soovitusi Eesti krediidiasutuste poolt üldiselt kasutatavate arvelduslepingute või -protseduuride, samuti nende lepingute või protseduuride puhul kasutatavate kirjalike või elektrooniliste dokumendivormide ühtlustamiseks sihiga tagada seaduste ühtlane täitmine, kaitsta klientide õigusi ja kujundada head pangandustava; 3) annab soovitusi küsimustes, mille puhul on vajalik Eesti Panga ja krediidiasutuste ühisseisukoha formuleerimine ja mis ei jää väljapoole Nõukogu liikmete kompetentsi piire; 4) lahendab vahekohtu vormis ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu reglemendis sätestatud korras seoses maksesüsteemi tööga tekkinud vaidlusi. [RTL 2002, 125, 1829; 15.11.2002] 1.2. Nõukogu liikmetest kolm on määratud Eesti Panga ja üks iga maksesüsteemi liikme poolt. Isik, kes on korraga enam kui ühe maksesüsteemi liige, määrab end esindama ainult ühe esindaja. 1.3. Liikme määramiseks õigustatud isik võib nimetada igale liikmele ka ühe asendusliikme, kes võtab osa Nõukogu tööst alalise liikme ilmumistakistuse korral. 1.4. Nõukogu esimees on Eesti Panga maksesüsteemide töö eest vastutava struktuuriüksuse (Süsteemihalduri) tegevjuht, keda osavõtutakistuse korral asendab tema poolt Nõukogu liikmete seast määratud asetäitja. 2. Nõukogu töökord 2.1. Nõukogu töökord on määratud käesoleva reglemendiga. 2.2. Nõukogu põhiliseks töövormiks on koosolekud. Oma seisukohad realiseerib Nõukogu otsuste ja soovitustena. Nõukogu liikmed võtavad osa Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu tööst Maksesüsteemide Ekspertide Vahekohtu reglemendis sätestatud korras. 2.3. Nõukogu liikmetel on õigus kasutada koosolekute läbiviimiseks Eesti Panga ruume. 3. Nõukogu koosolekute ettevalmistamine 3.1. Koosoleku päevakorra projekti koostamisel lähtutakse maksesüsteemide arendamise tegevuskavast, eelmisel istungil kindlaksmääratud küsimustest, samuti Nõukogu esimehe ja liikmete ettepanekutest. 3.2. Nõukogu koosolekul läbivaadatavate küsimuste kohta valmistab küsimuse päevakorda esitanud Nõukogu liige ette otsuse projekti. 3.3. Nõukogu korralise koosoleku materjalid tuleb Nõukogu esimehele esitada hiljemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu esimees koostab esitatud materjalide põhjal koosoleku päevakorra projekti. 3.4. Korralise koosoleku päevakorra projekt ja selle juurde kuuluvad kirjalikud materjalid saadab Nõukogu esimees Nõukogu liikmetele mitte hiljem kui neli päeva enne istungi toimumist. 3.5. Küsimused, mille kohta materjalid esitatakse hilinenult või puudulikult ettevalmistatult, võidakse päevakorda lülitada üksnes Nõukogu esimehe ettepanekul enne päevakorra kinnitamist. Lõplik päevakord kinnitatakse koosoleku algul. 4. Nõukogu koosolekute läbiviimine 4.1. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kalendrikuu jooksul. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, toimuvad koosolekud Eesti Panga hoones. 4.2. Järgmise korralise koosoleku aeg määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel koosolekul. Kui korralisel koosolekul järgmise koosoleku toimumise päeva kindlaks ei määrata, määrab järgmise koosoleku toimumise aja Nõukogu esimees, teatades sellest Nõukogu liikmetele ette vähemalt neli päeva. Teatele tuleb lisada koosoleku päevakord. 4.3. Erakorralise koosoleku kutsub vajadusel kokku Nõukogu esimees kas enda algatusel või vähemalt kahe Nõukogu liikme ettepanekul. Nõudele tuleb lisada soovitava erakorralise koosoleku päevakord, kirjalik selgitus arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta ja kõik esitamisele kuuluvad lisamaterjalid. 4.4. Nõukogu koosolekuid juhatab Nõukogu esimees. Esimehe äraolekul juhatab koosolekut tema poolt määratud asetäitja. 4.5. Nõukogu koosolekutest võtavad osa Nõukogu liikmed. Kui koosolek ei otsusta teisiti, võivad koosolekust ilma hääleõiguseta osa võtta ka Nõukogu esimehe või Nõukogu liikme(te) ettepanekul juurdekutsutud isikud. 5. Nõukogu otsuste vastuvõtmine, protokollimine ja täitmine 5.1. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool Nõukogu liikmetest, nende hulgas Nõukogu esimees või tema asetäitja. 5.2. Otsused võetakse vastu Nõukogu koosolekust osavõtvate Nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. Häälte võrdsel jagunemisel ja juhul, kui koosoleku juhataja on erapooletu, võetakse otsus vastu ettepaneku tegijale soodsalt. 5.3. Nõukogu otsused vormistatakse koosoleku protokolli koostisosana. Nõukogu otsus jõustub pärast otsuse vastuvõtmist, kui otsuses ei ole sätestatud muud tähtaega. 5.4. Nõukogu koosoleku käigu protokollib koosoleku juhataja poolt määratud protokollija. Protokolli kantakse arutusel olnud küsimus, tehtud ettepanekud, vastuvõetud otsus ja hääletamise tulemused. Protokolli kinnitavad oma allkirjadega koosoleku juhataja ja protokollija. 5.5. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud Nõukogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist või esitada see kirjalikult protokollile lisamiseks. 5.6. Nõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib Nõukogu esimees, kes informeerib sellest Nõukogu. 5.7. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kõigile Nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse punktis 5.2. sätestatut. Kui Nõukogu liige ei saada Nõukogu esimehele määratud tähtajaks vastust, loetakse ta otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Informatsioonivahetus käesoleva punkti täitmiseks võib toimuda kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [RTL 2002, 125, 1829; 15.11.2002] 6. Protokollide säilitamine ja väljastamine 6.1. Nõukogu koosolekute protokollide originaalide säilitamist korraldab Nõukogu esimees. 6.2. Nõukogu liikmetele väljastatakse Nõukogu koosoleku protokollide koopiad. Teistel isikutel on võimalik protokolliga tutvuda neid puudutavates küsimustes Nõukogu esimehe loal. 6.3. Otsuse projekti ettevalmistaja võib esitada koos otsuseprojektiga ka nimekirja isikutest, kellele tuleks otsus tutvumiseks saata. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, väljastatakse Nõukogu vastava otsuse koopia nimekirjas märgitud isikutele Nõukogu protokolli vastava osa väljavõtte kujul. Lisa 6 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 MAKSESÜSTEEMIDE EKSPERTIDE NÕUKOGU VAHEKOHTU REGLEMENT 1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu vahekohtu kompetents 1.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu vahekohus (edaspidi Vahekohus) lahendab lepingu- ja muudest õigussuhetest tulenevaid vaidlusi, mis on tekkinud Eesti Panga halduses olevate või Eesti Panga poolt kehtestatud korras töötavate maksesüsteemide liikmete vahel või ühe või mitme maksesüsteemi liikme suhetes maksesüsteemi tööd korraldava isikuga. 1.2. Maksesüsteemi liige käesoleva reglemendi tähenduses on isik, kes on vähemalt ühe eelnevalt nimetatud maksesüsteemi tegevuse aluseks oleva lepingu osapool. 1.3. Vahekohus võtab lahendamiseks vaidlusi, kui: 1) osapool on maksesüsteemi alusdokumentatsiooni või lepingu alusel õigustatud andma iga sellise juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse Vahekohtule lahendada; 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks vahekohtus on väljendatud hageja poolt avalduse esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Vahekohtu jurisdiktsioonile. 1.4. Vaidluse allumise üle Vahekohtule otsustab Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu. 1.5. Mõistet «Vahekohus» kasutatakse käesolevas reglemendis nii institutsiooni kui ka kohtukoosseisu tähenduses. 2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete osalemispiirangud seoses Vahekohtu tööga 2.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kes on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kelle suhtes esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses, ei või: 2.1.1. osaleda ega viibida Vahekohtu tööga seonduvate küsimuste arutamisel või otsustamisel Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt; 2.1.2. olla valitud Vahekohtu esimeheks või arbiteriks. 2.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liiget loetakse asja lahendist huvitatuks, kui ta on mõnest menetlusosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liiget võib lugeda asja lahendist huvitatuks või tunnistada tema erapooletuse kahtluse all olevaks ka muudel asjaoludel. Selliste asjaolude esinemist peab tõendama osalemispiirangu rakendamist taotlev Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige. 2.3. Ettepaneku osalemispiirangu rakendamise kohta võib teha iga Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kaasa arvatud liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse. 2.4. Kui Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse, vaidleb osalemispiirangu vastu, otsustatakse osalemispiirangu rakendamine Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu lihthäälteenamusega. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse, otsuse tegemisel ei hääleta. 2.5. Vahekohtu esimeheks või arbiteriks valitud Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmed ei osale Vahekohtu tööga seonduvate küsimuste arutamisel või otsustamisel Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt, niivõrd kui see puudutab otseselt Vahekohtu koosseisu, mille liikmeteks nad on. 3. Vahekohtu koosseis 3.1. Kummalgi poolel on õigus nimetada vahekohtu koosseisu üks arbiter Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete seast või paluda arbiteri määramist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt. 3.2. Asja lahendamiseks poolte poolt valitud või Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt määratud arbiterid valivad hiljemalt kümme päeva pärast oma valimist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete seast Vahekohtu esimehe. 3.3. Kui arbiterid ei ole valinud Vahekohtu esimeest punktis 3.2 nimetatud tähtajaks, valib Vahekohtu esimehe hiljemalt 20. päeval pärast arbiteride valimist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu. 3.4. Vahekohtu esimeheks või arbiteriks valimise eeltingimuseks on Vahekohtu esimehe või arbiteri kandidaadi kirjalik nõusolek. 4. Menetlus vahekohtus 4.1. Vahekohus lahendab vaidluse Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogule esitatud kirjaliku avalduse alusel. 4.2. Avalduses märgitakse: 1) poolte nimed ja aadressid; 2) nõude sisu; 3) asjaolud, millele rajaneb nõue ja tõendid; 4) poole valitud arbiteri nimi või volitus Vahekohtu Nõukogule arbiteri määramise kohta. 4.3. Avaldusele lisatakse avalduses esitatud nõuet põhjendavad tõendid ja tunnistajate nimed ning kontaktandmed, kelle Vahekohtu poolt ärakuulamist soovitakse. 4.4. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu kontrollib vaidluse allumist Vahekohtule ja otsustab selle menetlusse võtmise või tagasilükkamise. 4.5. Kui Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu otsustab avalduse menetlusse võtta, esitab ta kostjale nõude vastulause esitamiseks, milles kostja peab märkima oma seisukoha vaidluse Vahekohtule allumise kohta ning kui ta nõustub vaidluse lahendamisega Vahekohtus, siis ka oma arvamuse vaidluse sisu kohta. Vastusele tuleb lisada kostja poolt valitud arbiteri nimi või volitus Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu arbiteri määramise kohta, samuti vastuses esitatud seisukohti põhjendavad tõendid ja tunnistajate nimed ning kontaktandmed, kelle Vahekohtu poolt ärakuulamist kostja soovib. 4.6. Kui kostja on vaidluse lahendamisega Vahekohtus nõus, kinnitab Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu avaldust lahendava vahekohtu koosseisu kuuluvad arbiterid vastavalt poolte poolt esitatud avaldustele või määrab ise arbiteri(d), kui pool või pooled on seda soovinud. 4.7. Vaidluse lahendamisel juhindub Vahekohus materiaalõiguse normidest, lepingute tingimustest, tavadest ning käesolevast reglemendist. 4.8. Asjas on tõenditeks mis tahes andmed, mille alusel Vahekohus tuvastab selliste asjaolude olemasolu või puudumise, mis põhjendavad poolte nõudeid või vastuväiteid. 4.9. Kumbki pool peab tõendama need asjaolud, millele ta viitab kui oma n��uete ja vastuväidete alusele. 4.10. Vahekohtul on õigus nõuda poole taotlusel või omal algatusel pooltelt välja vajalikke tõendeid. 4.11. Vahekohtul on õigus kuulata ära istungile ilmunud tunnistajaid või määrata ja kutsuda istungile eksperte. 5. Asja arutamine 5.1. Vahekohus, arvestades poolte soove, määrab asja arutamise aja ja koha ning teatab sellest aegsasti pooltele. Juhul kui poole esindajal ei ole määratud ajal Vahekohtu istungil osalemine võimalik, edastab pool vähemalt 24 tundi enne Vahekohtu istungi kavandatud algust Vahekohtu esimehele kirjaliku teate oma esindaja mitteilmumise kohta, milles on ära näidatud mitteilmumise põhjus ja esitatud taotlus kas asja arutamise edasilükkamiseks või siis asja arutamiseks ilma osalemistakistusest teatava poole esindajata. 5.2. Asja arutavad kinnisel istungil Vahekohtu esimees, arbiterid ja poolte esindajad. Kui pooled seda taotlevad, võib Vahekohus arutada asja ilma nende esindajateta. 5.3. Kui poole esindaja istungile ei ilmu ja pool ei ole Vahekohtule edastanud punkti 5.1 nõuetele vastavat taotlust asja arutamise edasilükkamiseks või siis on taotlenud asja arutamist ilma tema esindaja kohalolekuta ning Vahekohus leiab, et asja õiglane lahendamine ilma poole esindaja kohalolekuta on võimalik, arutab Vahekohus asja ilma poole esindaja kohalolekuta. Kui pool ei saada oma esindajat ka järgmisele Vahekohtu istungile, on Vahekohtul õigus lahendada asi sisuliselt, arvestamata poole esitatud taotlusi. Kui Vahekohtu istungile ei ole ilmunud kummagi poole esindajad, lükkab Vahekohus asja arutamise edasi. 5.4. Vahekohtu istungi kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse Vahekohtu nimi, istungi aeg ja koht, poolte nimed, arbiteride, poolte esindajate, tunnistajate ja ekspertide nimed ja istungi lühike kirjeldus. 5.5. Protokollile kirjutavad alla Vahekohtu esimees ja asja arutanud arbiterid. 6. Vahekohtu otsus ja selle täitmine 6.1. Vahekohus peab vaidluse lahendama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul alates Vahekohtu arbiteride nimetamisest. Vajaduse korral võib Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu esimehe taotlusel seda tähtaega pikendada. 6.2. Avalduse menetlus lõpeb Vahekohtu otsuse tegemisega. 6.3. Otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud arbiter lisab otsusele oma kirjaliku eriarvamuse. 6.4. Kui pooled lepivad kokku vaidluse lahendis, koostavad nad selle kohta kirjaliku kokkuleppe, mille sisu märgitakse Vahekohtu otsuses. 6.5. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse vahetult pärast otsuse tegemist. 6.6. Otsus vormistatakse kirjalikult ja selles tuleb peale istungi protokolli kandmisele kuuluvate andmete märkida veel vaidluse sisu, otsuse motiivid ja otsus nõude kohta. 6.7. Otsus vormistatakse ja saadetakse välja hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kuulutamisest. 6.8. Vahekohus võib omal algatusel või poolte taotlusel, mis peab olema esitatud hiljemalt 20 päeva jooksul pärast otsuse saamist, parandada täiendava otsusega otsuse trüki- ja arvutusvigu. 6.9. Osapooled täidavad otsuse vabatahtlikult Vahekohtu määratud tähtajaks. Kui tähtaega ei ole määratud, tuleb otsus täita viivitamata pärast selle saamist. 6.10. Pärast otsuse vormistamist antakse asja materjal Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu esimehele hoiule. 7. Protestide esitamine ja Vahekohtu otsuse avalikustamine 7.1. Pool, kelle arvates on reglemendi nõudeid rikutud, peab oma arvamuse ja sellest tuleneva võimaliku taotluse esitama viivitamatult Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogule. Kui selline arvamus ja taotlus esitatakse pärast otsuse tegemist, siis Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu neid läbi ei vaata. 7.2. Vahekohtu otsuse võib avalikustada ainult mõlema poole nõusolekul.