Võru Linnavolikogu — Võru linna arengukava aastani 2010 kinnitamine — KO, 40, 910

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7, Võru linna põhimääruse §-st 59, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võru linna arengukava aastani 2010 vastavalt lisale. 2. Võru Linnavolikogu 10. jaanuari 2001. a määrus nr 28 «Võru linna arengukava kinnitamine aastateks 2001–2005» tunnistada kehtetuks. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2002. a. Volikogu aseesimees Andres MÄEVERE Võru Linnavolikogu 13. märtsi 2002. a määruse nr 51 lisa VÕRU LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2010 SISSEJUHATUS Linna arengukava koostamise õiguslik alus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7 ning linna põhimääruse §-st 59. Eelmine Võru linna arengukava võeti vastu volikogu 10. jaanuari 2001. a määrusega nr 28 ning arengukava käsitles aastaid 2001–2005. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest, riiklikest arengukavadest, maakonna arendusstrateegiast ja maakonna üldplaneeringu projektist. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisel ning arengukava muutmine/uuendamine kinnitatakse iga-aastaselt hiljemalt 1. oktoobriks. Arengukava koostamisel ei ole arvestatud: – riiklikult kavandatavat haldusreformi; – liitumist Euroopa Liiduga. ARENGUKAVA ÜLESEHITUS Võru linna arengukava aastani 2010 jaguneb ülesehituselt kolmeks osaks: Esimene osa – HETKEOLUKORRA ANALÜÜS – sisaldab teemavaldkondade lõikes hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi. Valdkonniti välja toodud andmed on 2000. aasta seisuga. Teine osa – TEGEVUSKAVA 2001–2005 – sätestab teemavaldkondade lõikes üldised arengueesmärgid ning lähiaastate prioriteetsed tegevused. Lähiaastate all peetakse silmas aastaid 2001–2005. Kolmas osa – FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA. Investeeringute kavas on investeeringud paigutatud tabelisse, kus on välja toodud ajaline määratlus aastatel 2001–2005 ning finantseerimise allikad. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED Arengukava elluviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: • Uuenduslikkus – linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõime stimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime; • Linnaplaneerimise terviklikkus – linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaa kõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel; • Demokraatia – linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine; • Säästlikkus – väärtustab tegutsemist, mille eesmärgiks on leida ressursside parim kasutusviis inimestele elamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonna võimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades; • Identiteet – linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regiooniga, kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega; • Programmilisus – meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuse eesmärgipärastatust ja tulemuslikkust. Arengukava elluviimist reguleeritakse: • Üldplaneeringuga – linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel; • Detailplaneeringutega – maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmise kaudu. Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega: • linna eelarvest raha eraldamine; • riigi toetuste ja investeeringute rakendamine; • erasektori ja mittetulundussektori rahastamine; • välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine, abi- ja koostööprogrammides osalemine. Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesanne on vajalike tööde ettevalmistamine, konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine. 1. OSA 1.1. AJALUGU, GEOGRAAFILINE ASEND 1.1.1. Kokkuvõtlikult võru linna ajaloolisest arengust Linna asutamise ajaks loetakse 21. augustit 1784. a, kui Riia kindralkuberneri allkirja kandnud dekreediga määrati linna nimi ja asukoht. 1785. a kinnitati linna plaan, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel kesklinnas paiknevad luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirikud. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskus. Algaastail juhtisid linnaelu sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr. R. Kreutzwald (1803–1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833–1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose «Kalevipoeg». Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaalmuuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A. Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830.–40.-ndatel aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884. a elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917. a alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925. a Võru Tööstuskool. Aastail 1921–1930 tegutses Võru Õpetajate Seminar, kus üheks pedagoogiks oli ka Johannes Käis. 1867. a asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. a Laulu- ja Mängu Selts «Kannel». 1927.–1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. a oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889. a sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899. a peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915. a sai Võru elektrivalguse. 1926. a oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940. a elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid – mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas), Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. 1.1.2. Geograafiline asend Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve – Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubja Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna ümbritseb 4500 elanikuga Võru vald. Linna läbib Peterburg–Pihkva–Riia raudtee ja Tallinn–Luhamaa maantee. Ligikaudsed kaugused suurematest linnadest (maanteede kaudu): Tartu – 69 km Tallinn – 240 km Riia – 240 km Pihkva – 90 km Põlva – 26 km Valga – 77 km 1.2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 1.2.1. Rahvastik Eesti Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elab seisuga 1.01.2002 Võru linnas 15 019 elanikku. Rahvastiku dünaamikat vaadates selgub, et massiline väljaregistreerimine Võru linnast on peatunud ja elanike arv on võrreldes 1.01.2001 seisuga isegi suurenenud. Osaliselt on see tingitud üleüldisest aadressandmete korrastamisest Eestis, kuid ka sellest, et maapiirkondadest tulevad inimesed ära linna elama. Surmade arv kuus ületab endiselt sündide arvu kuus. Linnast väljaregistreerimist võib põhjendada järgmiste asjaoludega: – Elanike väljaregistreerimine elukoha muutumisel. Tingitud sellest, et töökohti on endiselt Võrus vähe ja töökoha leidmisega väljaspool Võru maakonda tuleb ette võtta ka elukoha vahetus. – Tudeeriv kontingent. Võrust pärit noored, kes õpivad ülikoolides, registreerivad end Võrust välja eesmärgiga taotleda sotsiaalseid hüvitisi teistelt omavalitsustelt (Tallinn, Tartu, Pärnu). – Endiselt elab veel Võru linnas inimesi, kelle aadressandmeid ei ole kantud Eesti Rahvastikuregistri andmebaasi. Graafik 1. Soolis-vanuseline struktuur 01.01.2002 Mehed Naised 110–114 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 105–109 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100–104 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 95–99 2 9 1 0 0 0 1 3 5 0 1 0 90–94 12 36 2 3 3 2 2 8 12 10 5 1 85–89 37 99 9 10 9 3 6 25 17 22 19 16 80–84 84 203 29 14 20 14 7 63 40 40 36 24 75–79 161 424 43 34 35 29 20 108 91 74 81 70 70–74 240 494 61 46 43 40 50 104 93 86 109 102 65–69 270 443 62 64 48 45 51 71 106 81 83 102 60–64 389 535 78 84 82 73 72 130 93 108 99 105 55–59 328 463 66 61 67 59 75 90 85 80 94 114 50–54 404 494 89 89 80 81 65 104 102 91 113 84 45–49 408 563 74 81 70 91 92 108 109 125 97 124 40–44 443 533 92 94 97 75 85 105 111 102 126 89 35–39 433 560 77 98 92 89 77 102 115 120 110 113 30–34 461 613 83 97 90 108 83 101 149 126 121 116 25–29 533 525 98 120 84 127 104 111 120 100 91 103 20–24 488 483 94 97 87 110 100 84 88 79 115 117 15–19 549 540 99 120 117 107 106 120 104 117 108 91 10–14 622 536 102 120 137 139 124 103 121 108 105 99 5–9 463 435 82 85 95 97 104 77 82 73 90 113 0–4 353 351 69 77 56 68 83 73 71 78 55 74

1.2.2. Haridus 1.2.2.1. Koolieelsed lasteasutused Võru linnas on 4 koolieelset lasteasutust. 36 rühmas käib 720 last. Lasteasutuste juures on loodud võimalused lastel ja vanematel osaleda erinevates huvitegevustes. Tabel 1. Rühmade ning laste arv ja täiendstruktuurid koolieelsetes lasteasutustes (seisuga dets. 2001) Lasteaed Rühmade arv Laste arv Logopeed Med. õde Lasteaed «Sõleke» 11 206 × × Lasteaed «Okasroosike» 6 131 × × Lasteaed «Päkapikk» 8 176 × × Lasteaed «Punamütsike» 11 207 × × 1.2.2.2. Koolid Võru linnas on 2 põhikooli, 4 üldkeskharidust andvat kooli (neist 1 vene õppekeelega) ning Võru Järve Kool mõõduka vaimse ja liitpuudega õpilaste jaoks. Koolides on õpilasi ka teistest omavalitsusüksustest. Tabel 2. Klasside ja õpilaste arv koolides (seisuga okt. 2001) Kool Klassikomplektide arv Õpilasi kokku Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 36 1080 Kesklinna Gümnaasium 23 646 Võru Vene Gümnaasium 12 191 Võru Täiskasvanute Gümnaasium 9 218 Võrusoo Põhikool 16 355 Võru I Põhikool 20 515 Võru Järve Kool 5 41 Huvikoolid Võru Huvikoda 735 Võru Muusikakool 240 Võru Spordikool 420 Üldhariduskoolide juures tegutsevad kooliastujate ettevalmistusklassid. Koolide juures on lastele loodud võimalused osaleda erinevates huvialaringides: laulukoorid, kunstiringid, aineringid, spordiringid jne. Õpilased osalevad erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Võru Järve Kooli õpilased osalevad ravivõimlemises ja muusikateraapias. Võrusoo Põhikoolis, Võru I Põhikoolis ja Kesklinna Gümnaasiumis töötavad «Hea Alguse» klassid. Võru Täiskasvanute Gümnaasium võimaldab õppetöö jätkamist ja keskhariduse omandamist alates 8. klassist. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on alates 2. klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt, 10. klassist alates valida matemaatika ja inglise keele, reaalklassi, võõrkeelte ja infotehnoloogia süvaõppega klasside vahel. Võru Kesklinna Gümnaasiumis on võimalik alates 10. klassist õppida süvendatult majandusalaseid põhitõdesid. Tabel 3. Täiendstruktuurid koolides Kool Raamatukogu Arvutiklass/arv Võimla Psühholoog; sotsiaaltöötaja Logopeed Võru Kreutzwaldi Gümnaasium × 2 × 1 1,6 Võru Täiskasvanute Gümnaasium × 1 0,25 Kesklinna Gümnaasium × 1 × 1 Võru Vene Gümnaasium × 1 × 0,5 Võrusoo Põhikool × – 1 Võru I Põhikool × 1 1 Võru Järve kool × 1 1 Koole teenindab üks kooliarst ning 3 keskmeditsiinitöötajat (med. õde). Täiendus- ja kutseharidus: – Väimela Kutsehariduskeskus on linnale lähim rakenduslikku kõrgharidust pakkuv haridusasutus – «Mainori» majanduskooli Võru filiaal pakub linlastele kaugõppevormis majandusalast kõrgharidust – Võru linna noored saavad kutseharidust omandada ka Parksepa Keskkooli kutseklassis 1.2.2.3. Huviharidus ja noorsootöö Võru linnas on kolm munitsipaalhuvialakooli, kus oma huvialadega tegelevad 1400 (seisuga sept. 2001) noort vanuses 7–18. Võru Spordikoolis, kus õpib 420 noort, on järgmised treeningrühmad: võrkpall, murdmaa- ja laskesuusatamine, kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, orienteerumine. Spordikoolil on järgmised spordibaasid: spordihoone, linna spordiväljak, 3 võrkpalli välisväljakut, Kubja, Jaanimäe ja Andsumäe suusabaasid. Lisaks spordikoolile on noortel võimalik tegeleda spordiga ka klubides (vt Sport). Võru Muusikakool võimaldab kuni 250 õpilase pideva muusikaalase koolituse. Enam tähelepanu pöörab kool orkestripillide õpetamisele, keel- ja puhkpilliorkestrite ning mitmesuguste ansamblite loomisele. Erialad: klaver, akordion, viiul, kannel, puhkpillid. Võru Huvikoja töös osaleb 600 linnast pärit õpilast. Võru Huvikojas töötavad spordi- (korvpall, võimlemine), kunsti-, muusika-, tantsu- ja käsitööringid. Täiendavalt on noortel võimalus arendada oma oskusi MTÜ Kunstistuudios Krisepto ja MTÜ Aila Näpustuudios, kus osaleb 172 noort (neist 115 linnast). Koolide juures tegutsevad huvialaringid. Võru linnas tegutsevad järgmised noorteorganisatsioonid: 1. Noorte Kotkaste Võrumaa Malev 2. Võrumaa Kodutütred 3. CISV-Eesti – Rahvusvaheline Laste Suveküla 4. 2 KM klubi (noored erinevatest koolidest) 5. Q-klubi (Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis) 6. Õ-klubi (Võru Kesklinna Gümnaasiumis) Vaba aja sisustamiseks on paigaldatud linna erinevatesse kohtadesse korvpallilauad ning Vabaduse platsile rulluisurenn. 2.2.3. Kultuur 1.2.3.1. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asutati Kreutzwaldile kuulunud majavaldusse 1941. a. Fondis seisuga 1.01.2000 on 6651 säilikut. Muuseumi külastas 1999. a. 8903 inimest. 1.2.3.2. Võrumaa Muuseum Võrumaa Muuseum asutati 1966. a. Muuseumihoone sai valmis 1983. a. Fondis seisuga 1.01.2000 on 43 471 säilikut. Muuseumi külastas 1999. a 6612 inimest. Muuseumi näitusesaalides korraldatakse aastas ligi 20 mitmesugust näitust ja väljapanekut – temaatilisi fondinäitusi, kunsti- ja käsitöö-, foto- ja raamatunäitusi. Võrumaa muuseum ja Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum on riiklikult finantseeritud asutused. 1.2.3.3. Võru Kultuurimaja Kannel Võru Kultuurimaja Kannel jätkab 1881. a. Võru linnas loodud Eesti Laulu- ja Mänguseltsi Kannel traditsioone. Tänases Kandles tegutsevad 6 koori, 3 vokaalansamblit, 7 rahvatantsurühma, 2 tantsuringi, Kandle võimlemisklubi 7 rühmaga, 3 rahvapillimängijate ühendust, Võru puhkpilliorkester, Võru Harrastusteater, eakate klubi Hõbedane Juus. Kandle töös osaleb kokku 476 inimest, sh lapsi 123. Kandle teatri- ja kinosaalis on 373 parteri- ja 71 rõduistekohta. Kontsertsaalis on 230 istekohta. Kandle väike saal mahutab 150 inimest. Saal sobib konverentside, loengute ja nõupidamiste korraldamiseks, väiksemateks teatri- ja kontsertetenduseks, pidulikeks vastuvõttudeks ja peoõhtuteks. Kandle aias on vabaõhulava, tantsuväljak ja vaatajate tribüün 1000 istekohaga. Kannel haldab ka Kubja lauluväljakut. Laulukaare alla astmetele mahub 3000 lauljat, tantsupõranda üldpindala on 1000 m2. Vaatajatele on 4500 istekohta. Laululava ruumides asuvad ka pansionaat 40 voodikohaga ja kohvik, mis on seni veel kasutusele võtmata. 1.2.3.4. Võrumaa Keskraamatukogu Võrumaa Keskraamatukogu asub Jüri tn 54, kus raamatukogu kasutuses on 915 m2 põrandapinda. Lasteosakond asub Võru Kultuurimajas Kannel, põrandapinda 313 m2. Seisuga 1. jaanuar 2000 oli Võrumaa Keskraamatukogu kogude suurus 151 674 eksemplari raamatuid, ajalehti, ajakirju, heliraamatuid ja kassette, CD-plaate ning muid teavikuid. 1999. aastal kasutas raamatukogu teenuseid 8981 inimest Võru linnast ja maakonnast. Raamatukogu külastati 114 928 korral. Võrumaa Keskraamatukogu tegevusvaldkonnad on: lugejateenindus, teavikute komplekteerimine, arvestamine ja töötlemine, teatmebibliograafilise teeninduse korraldamine, Võrumaad puudutavate väljaannete kogumine ja säilitamine, koduloolise andmebaasi koostamine ja ürituste korraldamine. Maakonnaraamatukoguna juhendab kooliraamatukogude tööd ning viib läbi raamatukoguhoidjate täienduskoolitust. Esimese rahvaraamatukoguna Eestis võttis Võrumaa Keskraamatukogu 1995. aastal kasutusele automatiseeritud raamatukoguprogrammi «Kirjasto 3000». Kirjete arv andmebaasis on ligi 50 000. Alates 1999. aasta septembrist on andmebaas Web-raamatukoguna nähtav Internetis raamatukogu koduleheküljel http://lib.werro.ee ning samast ajast on lugejate kasutuses 2 Interneti-ühendusega arvutitöökohta. 1.2.3.5. Kino Kultuurimaja Kannel kinosaal on 2000. aasta seisuga ainus toimiv kino Võrus. Kandlel on kaasaegse tasemega stereoheliga kinoaparatuur. 1.2.4. Sport Võru maakonnas on 27 spordiklubi, neist 18 tegutseb Võru linnas. Spordiklubid on koondunud Võrumaa Spordiliidu ridadesse. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli, Võru Huvikotta, mis on munitsipaalhuvialakoolid. Võru Spordikoolis treenib 420 last, Võru Huvikojas osaleb spordiringides (aeroobika, korvpall) 180 last. Lisaks tegeldakse noortega spordiklubides. Spordiklubides harrastatakse järgnevaid alasid: kergejõustik, võrkpall, korvpall, murdmaasuusatamine, orienteerumine, kreeka-rooma maadlus, indiaca, jalgpall, pentanque, karate, džuudo, motokross, laskesuusatamine, kahevõistlus ning võimlemine. Tabel 4. Peamised Võru linna elanikke teenindavad spordiobjektid linnas ja maakonnas Linna hallatavad baasid Muud kasutatavad baasid – spordikooli hoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal) – Kreutzwaldi pargi mänguväljakud – 3 võimlat linna üldhariduskoolides – Võru linna spordiväljak – Kubja suusabaas, jooksurada ja rollerirada – Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion ja lasketiir) – Jaanimäe spordibaas – Väimela siseujula ja staadion – Haanja suusarajad – Kütioru mäesuusakeskus – Parksepa Keskkooli võimla – Sõmerpalu spordikompleks – Tamula ranna tenniseväljakute kompleks – Tamula rannavõrkpalliväljakud – Meegomäe motokompleks – SK ProFit spordikompleks Suuremad traditsioonilised spordivõistlused: olümpiavõitja Eduard Püttsepa mälestusturniir kreeka-rooma maadluses noortele, Jaan Gutmanni mälestusturniir võrkpallis, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir, Livonia autoralli, Suure Munamäe motokross. 1.2.5. Tervishoid 1.2.5.1. Lõuna-Eesti Haigla AS Lõuna-Eesti Haigla AS on 397 töötajaga tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte. Lõuna-Eesti Haigla AS osutab eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset, ööpäevaringselt. Ambulatoorset eriarstiabi osutatakse ka Võru kesklinnas asuvas ambulatoorses osakonnas, aadressil Jüri 19a, Võru linn. Statsionaaris (haiglahoone valmis 1984. a) on avatud 160 aktiivravivoodit ja 90 hooldusvoodit. Lisaks sellele on 7 päevastatsiooni kohta (4 kirurgilist ja 3 günekoloogilist ravivoodit). 2000. aasta suvel avati renoveeritud taastusravikeskuse ruumid. Taastusravikeskus on Võrumaa Haigla struktuuriüksus, mis pakub nii statsionaarset kui ambulatoorset taastusraviteenust. 2001. a avati ka hooldusravi osakond, milles hetkel voodikohtade arv on suurenenud 20-ni. Linnaelanikke teenindab kümme perearsti. Nimistute suurus on 1400–2200 inimest. Tegutsevad OÜ Kesklinna Perearstikeskus – 2 perearsti ja OÜ Võru Arst – 4 perearsti. AS PMA – 2 perearsti ja 2 füüsilisest isikust ettevõtjat. 1.2.6. Sotsiaalhoolekanne Linna elanikkonnast on registreeritud töötuid 10%. Ravikindlustamata isikuid on 28%. Oletuslik tööga mittehõivatud isikute osakaal linnas on seega ca 25%. Toimetulekutoetuse saajate hulk moodustab 9,2% linna elanikkonnast. Puudega isikuid on 20% elanikkonnast. Pensioniealiste hulk on elanikkonnast ca 31%. Sotsiaalhoolekandealast tööd linnas teostavad: sotsiaalnõunik, lastekaitse inspektor, 5 sotsiaaltöötajat ja 5 avahooldustöötajat + 2 lepingulist töötajat. Võru linna lapsi on lastekodudes 12 ning hooldusperedes 18 last. Enam kui 4-lapselisi peresid on 34, eestkoste on määratud 16-le lapsele, puudega lapsi on 47. Võru Linnavalitsuse poolt osutatavad teenused: – sotsiaalnõustamine – sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine – sotsiaalregistri pidamine – avahoolduse korraldamine – hoolekandeasutustesse suunamine – eestkoste korraldamine – hoolduse määramine – transporditeenus – täiskasvanute öömaja Võru Sotsiaalmajas – sotsiaal- ja üürikorterid eluasemeteenuse osutamiseks – laste varjupaigateenus. Vanemliku hoolitsuseta laste ajutine ööpäevaringne hooldus (Lõuna-Eesti Haigla AS) Kolmas sektor Lõuna-Eesti Haigla AS – vanurite hooldus-põetusteenus (30 voodikohta) – raskete psüühikahäiretega isikute hooldus (60 voodikohta) MTÜ Võru Ühisabi – supiköök vähekindlustatud inimestele – päevakeskus – kasutatud riiete kogumine ja jagamine – laste tugigrupp – hingeabi ja nõustamine Võrumaa Puuetega Inimeste Koda (15 ühingu katusorganisatsioon) – tegevused puuetega inimestele (huvialaringid) – vaimulik keskpäevatund – ajakirjade-ajalehtede laenutus Invatarvikute ja Abivahendite Keskus (ITAK OÜ Võru filiaal) – invaabivahendite ja -tarvikute laenutus ja müük – invaabivahendite vajajate nõustamine MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing – erivajadustega inimeste igapäevakodu toetamise teenus MTÜ Võrumaa Sotsiaaltöö Keskus – sotsiaalala töötajate ja vabatahtlike koolitus ja nõustamine – psühholoogiline nõustamine Sotsiaalabiteenuseid osutavad ka linnas tegutsevad kirikud ja kogudused. 1.2.7. Ettevõtlus Võru on polüfunktsionaalne linn, mille majandusstruktuuris on enam-vähem võrdselt esindatud tööstus-, kaubandus-, teenindus- ja riiklik haridus- ning tervishoiusektor. Linna asukoht Venemaa ja Läti piiri läheduses ning Peterburg–Riia raudtee ja Tallinn–Luhamaa maantee ristumiskohas on soodne transiitkaubanduse edendamiseks. Alustatud on ettevalmistustöid Võru tööstuspargi ja selle koostisosa – ettevõtlusinkubaatori projektidega, mille eesmärk on toetada majandusarengut, pakkudes ettevalmistatud atraktiivset baasinfrastruktuuri investoritele ja soodustingimusi alustavatele väikeettevõtetele. Transpordi- ja logistikasektori kõrval on prioriteetsed majandusharud pikaajaliste traditsioonidega metsa-puidutööstus ning turismialane ettevõtlus, mis näitavad jätkuvalt tõusutendentsi. Olulised majandusharud on ka kaubandus ja meelelahutus. Võru linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, kus leiab rakendust 45% erasektoris töötavatest inimestest. Tööstuse struktuuris omakorda domineerib puidutööstus. Esindatud on toiduainete-, tekstiili-, jalatsi-, ehitusmaterjali- ja metallitööstus. Kaubandus-teenindussektorile on Võrus iseloomulik väikeste poekeste ja teenindusasutuste rohkus – kokku umbes 250 kauplust ja toitlustusäri. Kaupluste arvult ühe elaniku kohta on Võru Eesti linnade hulgas esikohal. Suurim tööandja selles sektoris on Võru Tarbijate Ühistu 323 töötajaga. Registreeritud tegevusalade alusel on Võru linnas (ettevõtteregistri andmebaas, november 2000): – 166 müügiettevõtet (nii jae- kui hulgimüük) – 66 töötleva tööstuse ettevõtet – 37 veonduse ja sideettevõtet – 23 ehitusettevõtet – 19 põllumajandus-, jahindus- ja metsamajandusettevõtet – 12 kinnisvaraettevõtet Teenindusettevõtetest nimetagem: – u 15 nõustamisteenuse osutajat (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, õigusabi, ärikonsultatsioonid) – 40 toitlustus/meelelahutuskohta (kohvik, selvekohvik, kiirtoidurestoran, baar, restoran) Ettevõtteregistri andmed tuginevad äriregistri kaartidele, kus on muuhulgas määratletud ettevõtte registreeritud aadress. Ettevõtteregister ei oma aga andmeid ettevõtete tegevuskohtade osas. Olukorrad, kus ettevõte on registreeritud Võru linnas, kuid tegutseb mujal, ning vastupidi, ei kajastu antud ülevaates. Ettevõtteregistri andmetel on Võru linnas registreeritud 407 ettevõtet, millest 2/3 on osaühingud. See nimistu ei ole täielik, kuna sisaldab vaid juriidilisi isikuid, mis on reeglina osaühingud ja aktsiaseltsid. Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE´d) registreerib maksuamet. Kagu Maksuameti andmetel (01.02.2002) on «Maksumaksjate ja maksukinnipidajate registris» registreeritud 518 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle elukohaks on Võru linn. Võru linnas registreeritud FIE´d jagunevad tegevusalade järgi: – 145 teenindus – 95 kaubandus – 85 põllumajandus – metsandus ja puidutöötlemine 39 + 7 – transportteenused 41 – koolitus, nõustamine 22 – toitlustamine ja majutus 16 – ehitus 16 – meditsiin 15 – muu tegevusala 14 – kinnisvaraga seotud alad (peamiselt rent) 13 – kalapüük 10 Tabel 5. 20 suurimat tööandjat Võru linnas 2000 aastaaruannete järgi (ettevõtteregistri andmed, veebruar 2002) Nimi Töötajate arv Ettevõtete käive Põhitegevus WERMO, AS 433 103 833 000 Mööblitootmine Võru Tarbijate Ühistu 320 152 048 000 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes VÕRU JUUST, AS 212 142 308 000 Juustu ja juustutoodete tootmine Võru Autobaas, AS 151 13 524 000 Sõitjate vedu bussiga Wõro Kommerts, AS 149 138 945 000 Lihatoodete tootmine; vorsti-, pasteedi-, rulaaditootmine SEMUEHITUS, AS 70 32 996 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus ENDOR, AS 70 15 936 000 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus SIRJE, AS 65 11 285 000 Puidust mööblidetailide valmistamine VÕRKO, OÜ 57 11 285 000 Tänavate korrashoid VÕRU SOOJUS, AS 55 20 208 000 Auru- ja kuumaveevarustus PMA, AS 55 6 915 000 Meditsiiniteenused Võru Kinnisvara, OÜ 55 16 852 000 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel Saka Kaubanduse AS 52 20 936 000 Kaubandus- ja vahendustegevus NANCOTEX EESTI OÜ 45 4 732 000 Pealisrõivaste tootmine Võru EMPAK, AS 42 17 589 000 Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük Võru Vesi, AS 42 7 700 000 Veekogumine ja -puhastus HESVEKA & CO, AS 40 13 272 000 Saematerjali tootmine Võru Hallid, AS 38 9 752 000 Moodulhoonete ja metallkonstruktsioonide tootmine Enerel HM, OÜ 36 15 942 000 Elektrimontaažitööd, elektrimaterjalide jae- ja hulgimüük EMDOR TOOTMISBAAS 36 5 452 000 Puidu töötlemine, maavarade kaevandamine Tabel 6. 20 suurima käibega ettevõtet Võru linnas 2000 aastaaruannete järgi (ettevõtteregistri andmed, veebruar 2002) Nimi Ettevõtte käive 1999. aastal Töötajate arv 1998. a seisuga Põhitegevus Võru Tarbijate Ühistu 152 048 000 320 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes VÕRU JUUST, AS 142 308 000 212 Juustu ja juustutoodete tootmine Wõro Kommerts, AS 138 945 000 149 Lihatoodete tootmine; vorsti-, pasteedi-, rulaaditootmine WERMO, AS 103 833 000 433 Mööblitootmine SEMUEHITUS, AS 32 966 000 70 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus AUTO VÕRU, AS 25 948 000 82 Auto-kaubavedu REGOR PUIT, OÜ 25 055 000 33 Saematerjali tootmine Võru Sylvester, AS 23 009 000 13 Metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine, metsa hooldamine Emeri Kaubanduse OÜ 22 965 000 10 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük RehPol, AS 21 892 000 33 Plastist ehitustarvikute tootmine VÕRU TRANS, OÜ 21 865 000 22 Rahvusvaheline auto-kaubavedu HASLER KAUBANDUS 21 674 000 22 Ehitusmaterjalide ja -tarvete hulgimüük Saka Kaubanduse AS 20 936 000 52 Kaubandus- ja vahendustegevus VÕRU SOOJUS, AS 20 208 000 55 Auru- ja kuumaveevarustus DIIBENS, AS 17 596 000 10 Jaemüük Võru EMPAK, AS 17 589 000 42 Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük Võru Kinnisvara, OÜ 16 852 000 55 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel Mehka Võru, AS 16 690 000 18 Metsa- ja aiatööriistade müük ja hooldus KERN-LIEBERS EESTI 16 555 000 15 Spiraalvedrude valmistamine ORCUS-HADES, OÜ 16 152 000 17 Toidu ja esmatarbekaupade jaemüük Enerel HM, OÜ 15 942 000 36 Elektrimontaažitööd 1.2.8. Turism Turism ja puhkemajandus on maakonna üks arenguprioriteete ja kasvav majandussektor. Võru linn on maakonna keskpunktiks ja siit saavad alguse turismimarsruudid maakonda. Olulisemad ja paremal tasemel on nn. kultuuriturism ja õpilasturism. Vähemal määral pakub Võru linn turismitooteid, mis sisaldavad konverentsi-, tervise-, spordi- ja harrastusturismi komponente. Turismiinfo edastamise ja turismiarendustööga tegeleb Turismiinfokeskus. Loodud on Võrumaa Giidide Ühing eesmärgiga tagada atesteeritud ja professionaalsete giidide kasutamine gruppide juhtimisel regioonis. Võru linnas on 2 heatasemelist hotelli, millega on lahenenud bussigruppide ja seminarituristide majutamise probleem, 2 külalistemaja, 2 kodumajutust. Toitlustuskohtadest on Võrus 2 restorani, 3 pubi, tex-mex restoran, 8 kohvikut, 3 baari ja 2 sööklat. Võrumaa viidaprojekti raames on Võru linna paigutatud 2 linnakaarti ja 3 viidaposti 50 suunaviidaga. 1999. a külastas Turismiinfokeskust 6950 turisti, 2000. a 9 kuuga külastas 8254 inimest. 80% külastajatest on siseturistid, välisturistidest suurem osa on Soomest, Saksamaalt, Rootsist. Suurenenud on väliseestlaste osa. Võrumaad ja tema turismivõimalusi on tutvustatud järgmistel turismimessidel: TourEst Tallinnas, Matka Helsingis, Balttour Riias, Matkamiks Paides. Marketingi tegemisel lähtutakse tootekesksest turundusest. Trükist on ilmunud mitu Võrumaad ja Võru linna tutvustavat trükist. 1.2.9. Linnamajandus 1.2.9.1. Teed ja tänavad Teid ja tänavaid on Võru linnas kokku 60 km, nendest asfaltkattega 36 km. Mahukamad investeeringud olid aastatel 1998–1999 suunatud Jüri ja Vabaduse tänava lõikude renoveerimisse. Muus osas on teostatud iga-aastaselt hädavajalikke teekatte parandustöid. Tänavad on passistamata. 1.2.9.2. Haljastus Aastaringselt hooldatavate parkide ja haljastute pindala Võru linna haldusterritooriumil on ca 6 ha, koos kalmistuga 23 ha. Suuremate parkide ja haljastute ning kalmistu pindalad: 1. Kreutzwaldi park 1,7 ha 2. Võidu väljak (koos ümbritsevate kõnniteedega) 0,82 ha 3. Katariina allee 0,75 ha 4. Seminari väljak koos parklaga 0,68 ha 5. Räpina mnt ja Olevi tn ristmikul asuv haljasala 0,60 ha 6. Raudteejaama esine haljasala koos teedega 0,50 ha 7. Väike park (Juudi park) 0,45 ha 8. Vabaduse väljak koos haljasalaga 0,40 ha 1.–8. kokku 5,9 ha 9. Võru linnakalmistu 17 ha 1.–9. kokku 22,9 ha Võru linnakalmistu Võru linnakalmistu, Vabadussõjas hukkunute matmispaik, II maailmasõjas hukkunute ühishauad Õigeusu kalmistul ja Luteriusu kabeli ees ning Kose teel asuv terrorismiohvrite ühishaud on tunnistatud 19. märtsi 1997. a kultuuriministri määrusega nr 6 (RTL 1997, 65, 358) ajaloomälestiseks. Tulenevalt nimetatud määrusest peab Võru linnakalmistul lähtuma muinsuskaitseseadusest. 1982. aastal laiendati kalmistu territooriumi 5,9 ha võrra. Uue laienduse kohta on olemas lisa asendiplaani näol Võru Linna RSN TK 23. novembri 1982. a otsuse nr 70 juurde. Planeeringut selle ala kohta ei ole. Puudub terviklik ülevaade ja informatsioon kalmistu territooriumi tegeliku olukorra kohta. Käesolevaks ajaks on Uus kalmistu matmiseks ammendunud. Haudu on juurde kaevatud eraldatud maa-alast väljapoole. Kõrvalolevad vabad maatükid (laiendusega kokku ca 3,5 ha) on täis maetud. Vajalik on kogu kalmistu mõõdistamine ning haudade ja haljastuse inventariseerimine. Mõõdistatud ja inventariseeritud on Vabadussõjas hukkunute matmispaik ja Luteriusu kalmistu 6,7 hektarist 2 ha. Kehtiva üldplaneeringu järgi on perspektiivse laiendatava ala maa sihtotstarve tootmismaa. Üldplaneeringu muutmine on võimalik ainult läbi detailplaneeringu protsessi. 1.2.10. Keskkond ja jäätmemajandus 1.2.10.1. Jäätmekäitlus Vastavalt jäätmeseadusele, Eesti keskkonnastrateegiale ja Eesti keskkonnakavale on kohalikud omavalitsused kohustatud korraldama oma haldusterritooriumil jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. Seoses sellega, et omavalitsuse territooriumil asub mitmeid ettevõtteid, korraldab omavalitsus seiret ka nende jäätmete, sh ohtlike jäätmete liikumise kohta. Võru linnas on jäätmekäitluslubade alusel tegutsemas: – Ragn-Sells Eesti AS (olmejäätmete kogumine ja käitlemine) – OÜ Võru Prügiveod (olmejäätmete kogumine ja käitlemine) – AS Epler& Lorenz (ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine) Valminud on Võru linna jäätmehoolduseeskirja projekt. Jäätmehoolduseeskirjas on näidatud jäätmete vastuvõtukohad. Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Võrus, Lille tn 22. Samas võetakse vastu suuregabariidilisi kodumasinaid ja olmeelektroonikat. Klaasijäätmete kogumiseks on klaasikonteinerid kauplus «Edu» juures Lembitu tn ja kauplus «Odapu» juures Paju tn. Plastist ja värvilisest metallist joogitaarat ostetakse tagasi Võru turul asuvas Ragn-Sells Eesti AS vastuvõtupunktis. Tavajäätmete ladustamine on lubatud Võru valla territooriumil asuvas Räpo jäätmekeskuses. 1.2.11. Planeerimine ja maakasutus 1.2.11.1. Planeerimine Võru linna üldplaneering, mis on koostatud generaalplaanina RPI «Eesti Projekt» poolt 1974. a ja jäetud kehtima linnavolikogu 24. mai 2000. a otsusega nr 92 Võru linna üldplaneeringuna planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lõike 4 punktides 1, 3, 5, 6, 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes, täidab üldplaneeringule püstitatud ülesandeid osaliselt, põhiprintsiipides vastuolusid ei ole. Võru linna üldplaneering (generaalplaan) on moraalselt vananenud. Omandi- ja maareform on osaliselt toimunud ilma detailplaneeringuid koostamata või olemasolevaid planeeringuid arvestamata. 1997.–2000. a (seisuga 31.10.2000. a) on koostatud linna territooriumile 34 detailplaneeringut. 2001. a. (seisuga 27.12.01) – Linnavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringuid 23 2001. a. (seisuga 27.12.01) – volikogu poolt kehtestatud 27 detailplaneeringut (sh 2001. a algatatud detailplaneeringutest jõudis kehtestamiseni 7) 1.2.11.2. Maakasutus Maa-ameti Võru Maakataster on 2001. aasta 31. detsembri seisuga registreerinud 1933 katastriüksust, mis pindalaliselt moodustab kokku ~427 ha (Võru linna pindala on ~1346 ha). Eraomandis on sellest ligikaudu 360 ha. Katastris on registreerimiseks reserveeritud ka 252 hektarit riigi omandisse jäetavat riigimetsamaad, millest ~249 ha moodustavad Tamula ja Kubija järv. Sihtotstarbelt jaguneb katastris registreeritud maa nelja suuremasse alaliiki: 1. väikeelamumaa ~220 ha; 2. tootmismaa ~100 ha; 3. ärimaa ~40 ha; 4. riigikaitsemaa ~34 ha. Maareformi käigus on esitatud 2068 avaldust maa erastamiseks, neist ~85% on lahendatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks esitati 460 avaldust, millest lahendatud on 445 ehk 97%. Tabel 7. Maareform pindalaliselt Võru linnas seisuga 31.10.2000 Võru linna pindala 1346 ha 100% Registreeritud katastriüksuste pindala 364 ha 27% Võru LV korraldustega omandisse vormistatud maade pindala 616 ha 46% Graafik 2. Registreeritud katastriüksuste %

Graafik 3. Omandisse vormistatud maade %

1.2.12. Välissuhtlus Tabel 8. Võru Linnavalitsuse välissuhted Riik Linn/omavalitsus Suhte alus /vorm Rootsi Landskrona Kommuun Härryda Kommuun koostööleping koostöökavatsuste protokoll Soome Laitila linn Iisalmi linn koostööleping Saksamaa Bad Segeberg’i maakond Poola Suwalki koostööleping Venemaa Novgorod Läti Aluksne Võru Linn kuulub: – Võrumaa Omavalitsuste Liitu – Eesti Linnade liitu 1.2.13. Swot analüüs TUGEVUSED 1. Kaunis loodus 2. Maakonnakeskus 3. Kultuuri, hariduse (huviharidus, -tegevus) ja spordi traditsioonid, eestvedajad (Kreutzwald, Käis, Nool) 4. Säilitamist vääriv ajalooline tänavavõrk madala puithoonestusega 5. Riigipiiri lähedus (töökohad – toll, piirivalve, sõjavägi jt) 6. Tugev kohalik identiteet 7. Heal tasemel teenindusstruktuur (hotellid, söögikoht, bowling) 8. Turvaline ja keskkonnasõbralik elukeskkond 9. Elurajoonide ja tööstuspiirkonna lahusus 10. Traditsiooniline kultuuriüritus – folkloorifestival 11. Avatud ja sõbralikud inimesed 12. Võru keel 13. Alus-, põhi- ja kutseharidusvõimaluste mitmekesisus (Väimela, Järve kool, Vene kool) 14. Stabiilne rahvuslik kooslus ja suhted 15. Julged ideed ja teostus: järvemuusika, folkloorifestival NÕRKUSED 1. Elanikkond vananev ja vähenev 2. Töökohtade puudus 3. Ettevõtete väike arvukus 4. Elanikkonna käegalöömise meeleolu (passiivsus, lootusetus) 5. Noorte tegevusetus suveperioodil 6. Kaugus pealinnast 7. Linna läbib reostunud Koreli oja 8. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 9. Mittepiisav ümber- ja täiendusõppe süsteem 10. Kõrgharidusega ja võimekate inimeste vähesus 11. Madal palga- ja elatustase 12. Nõrk omavaheline koostöövalmidus 13. Kesine tehniline infrastruktuur (hoonete, tänavate halb olukord, räpasus) 14. Omavalitsuse madal tulubaas 15. Sportimise ja vaba aja veetmise kesised tingimused VÕIMALUSED 1. Soodsa majanduskeskkonna loomine ja infrastruktuuri pidev parendamine 2. Riigi regionaalpoliitika arendamine ja mõjutamine Võrule soovitud suunas 3. Kagu-Eesti keskuseks väljaarenemine 4. Piiriäärse asukoha ärakasutamine 5. Puhkepotentsiaali tõstmine (Tamula, Kubija, Roosi saar) 6. Kultuurilise identiteedi aktiivne kasutamine linna tutvustamisel (tants, laul, käsitöö, keel) 7. Tingimuste loomine kvaliteetse konkurentsivõimelise hariduse saamiseks Võrus 8. Haldusreformi läbiviimine (linna piiride muutmine) 9. Linna atraktiivsuse tõstmine läbi tema ajaloolise arengu väärtustamise 10. Võru maine tõstmine läbi meediaga aktiivse suhtlemise (turundustegevus) 11. Koostöövalmiduse suurendamine igal tasandil 12. Spordikompleksi ehitamine 13. Välisraha ja -projektide hankimine 14. Tööstuse arendamiseks vajalike pindade loomine 15. Kolmanda sektori kaasahaaramine 16. Asjaajamise suutlikkuse tõstmine – kiirem teenindus ja sisuline lahendus 17. Võrust sirgunud inimeste parem ärakasutamine 18. Raudteetranspordi kasutamine 19. Võru Haigla kujundamine Kagu-Eesti tervisekeskuseks 20. Tartu hariduskeskkonna kasutamine arengu huvides 21. Sõprussidemete tugevdamine (sõpruslinnad) OHUD 1. Läbimõtlematud reformid riigi- ja kohalikul tasandil 2. Jätkuv inimeste lahkumine, elanike arvu vähenemine 3. Poliitiline kemplemine, virin 4. Piirkonna majanduslik langus 5. Ääremaastumine vale regionaalpoliitika tagajärjel 6. Suurlinnastumine ja juhtimise tsentraliseerumine 7. Narkomaania ja kuritegevuse kasv 8. Ebakompetentne välispoliitika Venemaa suunal Võru Linna SWOT analüüsi mõjutegurid antud tabelis on pingerealises järjestuses ning on koostatud SWOT-i mõttetalgutel 2001. aasta 7. septembril. Hääletustulemustest selgub, et kõige suurem kooskõla kõikide mõjutegurite arvestuses on suurima ohuna märgitud läbimõtlematud reformid riigi- ja kohalikul tasandil (114 punkti). Pingereas järgnevad tugevuste all kaunis loodus (101 punkti) ning nõrkuste all vananev ja vähenev elanikkond (96 punkti). Nõrkuste ja võimaluste all kirjeldatud mõjutegurid on üldjoontes seotud linna ja/või piirkonna majanduseluga. Ohtude all toodud mõjurid käsitlevad peamiselt riigi päevapoliitikast ja regionaalpoliitikast tulenevaid ohte. Tugevuste all lisaks kaunile loodusele hinnatud üksmeelselt riigipiiri (lähituleviku potentsiaalne Euroopa Liidu välispiir) lähedust linnale ning Võru rolli maakonnakeskusena. Ehkki Võru SWOT analüüs koostati pärast Võru linna arengukava 2001–2005 heakskiitmist, võib üldjoontes öelda, et vastuolu seniste linna arengusuundadega üheski teemavaldkonnas ei ilmnenud. Siiski võib SWOT mõjuritest välja lugeda ohud/võimalused, mis vajavad täiendavat tähelepanu ning milliste elluviimine/vältimine on käesolevas arengukavas võimalusel käsitletud. 2. OSA 2.1. ARENGU ÜLDEESMÄRK Võru linna arengu üldeesmärgiks on olla inimkeskne, haridust, kultuuri ja sporti väärtustav, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga maakonnakeskus ja konkurentsivõimeline linn Eestis. 2.2. ARENGU LÄHTEÜLESANDED • elanike arvu vähenemise peatamine • ettevõtluse arendamine, erasektori tugevdamine • infrastruktuuri parandamine ja arendamine • linna maine tõstmine 2.3. VISIOON VÕRU 2010 Võru on ettevõtlust soosiv, investeerijaile atraktiivne linn • kergetööstuse, transiidi ja turismi osakaal majanduses on suurenenud • on lisandunud uusi töökohti Võru on inimeste tervist väärtustav, turvaline ja atraktiivne elupaik • töötute osakaal on langenud • elatustase on tõusnud • loodud on soodsamad tingimused kultuuri viljelemiseks, spordi harrastamiseks ja vaba aja veetmiseks • paranenud on elanike tervisenäitajad • kuritegevuse tase on madal • elukeskkond on puhas Võru on atraktiivne peatuspaik Lõuna-Eestit külastavate turistide jaoks • suurenenud on turismi osakaal linna majanduselus, mis pakub elanikele tööhõivet, tõstes seeläbi linlaste elatustaset • turismiteenuste mitmekülgsus ning hea kvaliteet on suurendanud linnas peatuvate turistide arvu 2.4. ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2010 2.4.1. Haridus 2.4.1.1. Haridus Eesmärk: Võru linnas on tagatud kõigile õpilastele mitmekülgsed võimalused kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks Üldised ülesanded: – lasteaialaste järjepidev ettevalmistamine kooli minekuks – lasteaedade ja kooli ning perearstide vahelise koostöö parandamine – tervisekasvatuse väärtustamine kodu, lasteaia ja kooli koostöös – laste füüsilise ettevalmistuse parandamine lasteaias ja koolis – noortele arenemis- ja tegutsemisvõimalusi pakkuva keskkonna loomine Võrus – põhikooli lõpetajate karjäärialaste valikute suurendamine ja parandamine, andekate noorte sidumine Võruga – linna haridusvõrgu optimeerimine – materiaaltehnilise baasi täiustamine, hariduse infrastruktuuri parandamine – lastevanemate vastutuse tähtsustamine laste arendamisel – erivajadustega laste integreerimine ühiskonda – haridusasutustes kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri tagamine – koostöö edendamine kõigi haridusega seotud partneritega – sotsiaalselt vähekindlustatud peredest lastele õpitingimuste tagamine 2.4.1.2. Huviharidus ja noorsootöö Eesmärk: Noortele on tagatud mitmekülgsed võimalused vaba aja ja koolivälise aja veetmiseks. Noorte kuritegevus on minimeeritud Üldised ülesanded: – laste ja noorte koolivälise tegevuse võimaluste laiendamine – noorte kuritegevuse-, alkoholi- ning narkomaaniaalane ennetav tegevus – noorte omaalgatuse toetamine ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmine 2.4.2. Kultuur Eesmärk: Linnaelanikele on loodud kaasaegsed tingimused kultuuri viljelemiseks ning kultuurist osasaamiseks Üldised ülesanded: – tippkultuuri järjepidev väärtustamine – omakultuurialase harrastustegevuse järjepidevuse tagamine – Kultuurimaja «Kannel» kujundamine paikkondlikuks ühiskondliku suhtlemise keskuseks vastavalt Kultuurimaja «Kannel» kinnitatud arengukavale – Võru kultuurikalendri mitmekesistamine – koostöö tihendamine teiste omavalitsustega – linna maine tõstmine kultuuriürituste kaudu – koori- ja orkestrimuusika traditsioonide säilitamine – erinevates kultuurivaldkondades koostöö tihendamine oma ala professionaalidega – kultuuripärandi, kultuuriürituste osakaalu tõstmine turismiettevõtluse arendamisel – raamatukogu muutmine linna teabekeskuseks ja infokandjatel salvestatud teabe vahendajaks – orelimuuseumi käivitamisele kaasaaitamine 2.4.3. Sport Eesmärk: Kaasaegsed ja mitmekülgsed tingimused spordiga tegelemiseks linnas Üldised ülesanded: – tervisespordi edendamine ja propageerimine – noortespordi väärtustamine – traditsiooniliste võistlus- ja rahvaspordiürituste toetamine, atraktiivsemaks muutmine ja uute võimaluste loomine – spordi infrastruktuuri ja tehnilise baasi parandamine 2.4.4. Tervishoid Eesmärk: Elanike tervist väärtustav elukeskkond Üldised ülesanded: Rahvatervis – elanikele tervisliku elukeskkonna tagamine – parema füüsilise keskkonna tagamine lastele ja noortele – terviseteabe kättesaadavuse hõlbustamine kogu elanikkonnale – elanikkonna osalemise suurendamine tervishoiualaste otsuste tegemisel – koostöö tõhustamine kolmanda sektoriga – tervist edendavate algatuste/projektide elluviimine – elanike terviseteadlikkuse tõstmine, tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine Arstiabi – efektiivse suunamis- ja tagasisidesüsteemi loomine teise ja kolmanda tasandi haiglasüsteemiga – raviteenuste võrdse kättesaadavuse tagamine – ambulatoorse arstiabi osakaalu suurendamine – tervishoiu esmatasandil käsitleda inimest tervikuna füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluseisundi tagamiseks – perearstide ja õdede koostöö tihendamine sotsiaaltöötajatega – koostöö parandamine MTÜ Võrumaa Haigla ja esmatasandi vahel vähendamaks ravi keskmist kestvust – laste ja noorte tervisenäitajate parandamine – suurema tähelepanu osutamine puuetega lastele 2.4.5. Sotsiaalhoolekanne Eesmärk: Hästi toimiv sotsiaaltöövõrgustik, mis hõlmaks nii professionaale kui ka vabatahtlikke Üldised ülesanded: – sotsiaalmaja käivitamine optimaalse hinnaga eluaseme-, varjupaiga- ja avahooldusteenuse pakkumiseks täiskasvanutele, vanuritele ja puuetega inimestele – optimaalsel hulgal ja hea kvaliteediga sotsiaalteenuste osutamine – sotsiaalabitalituse töö kliendikesksemaks ning efektiivsemaks muutmine – avahooldusteenuse laiendamine – lastele varjupaigateenuse pakkumine – võrgustikutöö arendamine, kolmanda sektori kaasamine sotsiaaltöösse (kirikud ja kogudused, Võrumaa Puuetega Inimeste Koda, Võru Ühisabi, Pensionäride ja Perede Ühendus, Punane Rist, vabatahtlikud) – sotsiaaltööalase projektitöö tõhustamine 2.4.6. Ettevõtlus Eesmärk: Välis- ja kohalikele investoritele atraktiivne, soodsa ettevõtluskliimaga linn Üldised ülesanded: – ettevõtluskliima parandamine – tööstuse ja turismiettevõtluse soodustamine – ettevõtluse tugistruktuuride toetamine – keskkonnasäästliku ja innovaatilise ettevõtluse edendamine linnas – infrastruktuuri parandamine ja arendamine – koostöö tihendamine avaliku ja erasektori vahel 2.4.7. Turism Eesmärk: Atraktiivne peatuspaik linna külastavate turistide jaoks Üldised ülesanded: – linna atraktiivsuse tõstmine ning hea maine kujundamine – tingimuste loomine turismiteenuste ja -toodete arenguks, teeninduskultuuri arendamine – uute turismiobjektide loomine ning olemasolevate vaatamisväärsuste atraktiivsemaks muutmine – turismialastes projektides osalemine, koostöö turismiarengu tugistruktuuridega – Haanja–Rõuge, Setumaa, Varstu–Mõniste, Antsla–Urvaste piirkondade turismipotentsiaali sidumine linnaga – Kreutzwaldiga seonduva turismipotentsiaali järjepidev väärtustamine ning arendamine – infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine turismitoodete müügistrateegiate elluviimisel – Võru I-punkti tegevuse toetamine 2.4.8. Linnamajandus 2.4.8.1. Soojamajandus Võru linna soojamajanduse arengu lähtedokumendiks on energiamajanduse arengukava. Lõpparuanne, koostaja OÜ Pilvero, on valminud Võru Linnavalitsuse ja AEA TECHNOLOGY PLC – ETSU tellimusel. 2.4.8.2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon Võru linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu lähtedokumendiks on Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2001–2012. Koostaja AS Võru Vesi. 2.4.8.3. Teed, tänavad, liiklus Eesmärk: Kvaliteetne, ohutu ja optimaalse liiklusskeemiga tänavate võrgustik Üldised ülesanded: – teede ja tänavate järjepidev hooldamine – optimaalse liiklusskeemi loomine – ühistranspordi optimeerimine – võrdselt kvaliteetse liiklemise tagamine jalakäijatele, jalgratturitele 2.4.8.3.1. Tänavate rekonstrueerimine: – Paju tänava rekonstrueerimine – Olevi tänava rekonstrueerimine – Koreli tänava rekonstrueerimine Piiri–Luha tänavate vahelisel lõigul – Vabaduse tänava rekonstrueerimine Mäe–Vilja tänavate vahelisel lõigul – Räpina maantee rekonstrueerimine Jüri–Vilja tänavate vahelisel lõigul – spordihalli juurdesõidutee ehitamine 2.4.8.4. Haljastus Eesmärk: Võru kui kauni ja tervikliku haljastusega väikelinn Üldised ülesanded: – haljasalade kogusüsteemi loomine – vabade maa-alade väljaselgitamine haljasaladena kasutuselevõtmiseks 2.4.9. Keskkond ja jäätmemajandus 2.4.9.1. Keskkond Eesmärk: Inimeste ühistoimest tulenevad keskkonnakahjud on minimeeritud. Üldised ülesanded: – keskkonnateadlikkuse edendamine – tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikuks – keskkonnanõuete täitmise järgimine majanduses – keskkonnahoidliku tehnoloogia propageerimine 2.4.9.2. Jäätmemajandus Eesmärk: Keskkonda ohustavad olme- ja tootmisjäätmed on keskkonnasäästlikult utiliseeritud Üldised ülesanded: – jäätmekäitluse arendamine – järjepideva jäätmekäitlusalase teavitustegevuse korraldamine – toorme ja materjalide säästliku kasutamise toetamine – jäätmete tekkimise piiramine ja nende taaskasutamise soodustamine – jäätmetest põhjustatud keskkonnasaaste vähendamine 2.4.10. Planeerimine ja maakasutus 2.4.10.1. Planeerimine Eesmärk: Sihipäraselt kujundatud ning tasakaalustatult planeeritud linnaruum Üldised ülesanded: – Võru linna üldplaneeringu koostamine 2.4.10.1.1. Detailplaneeringud – Spordihalli ehitusega seonduva detailplaneeringu koostamine – Tamula järve rannaääre (rippsillast Võlsi teeni) detailplaneeringu koostamine – Koreli oja orundi Räpina mnt ja Vabaduse tn vahelise ala detailplaneeringu koostamine – Taara linnaosa detailplaneeringu II etapi teostamine väikeelamute ehituseks maa reserveerimise eesmärgil – planeeritava tööstustsooni detailplaneeringu koostamine 2.4.10.1.2. Projektdokumentatsiooni koostamine – Kesklinna pargi rekonstrueerimiseks – planeeritava spordihalli ehituseks – Katariina allee ja Katariina tänava rekonstrueerimiseks – Tartu tn rekonstrueerimiseks Koreli ojast Tamula järveni – Paju tänava rekonstrueerimiseks – Olevi tänava rekonstrueerimiseks – Koreli tänava rekonstrueerimiseks Piiri–Luha tänavate vahelisel lõigul – Vabaduse tänava rekonstrueerimiseks Mäe–Vilja tänavate vahelisel lõigul – Räpina maantee rekonstrueerimiseks Jüri–Vilja tänavate vahelisel lõigul 2.4.10.2. Maakasutus Eesmärk: Efektiivselt ja sihtotstarbeliselt kasutatud maa Üldised ülesanded: – maareformi lõpuleviimine – linna arenguks vajaliku maareservi loomine 2.4.11. Välissuhtlus Eesmärk: Väliskoostööga kaasneva arengupotentsiaali maksimeerimine Üldised ülesanded: – osalemine aktiivse liikmena partnerorganisatsioonide koostöös – linna arengukavalistest eesmärkidest lähtuvalt täiendavate koostööpartnerite leidmine – arengukavast tulenevate tegevuste finantseerimisvajaduse sidumine rahvusvaheliste ja riiklike koostööorganisatsioonidega – koostöö arendamine strateegiliste partnerorganisatsioonidega – linna hallatavate asutuste väliskoostöö toetamine 2.5. TEGEVUSKAVA AASTANI 2005 Tegevus täitmine Vastutav üksus/ametikoht 2002 2003 2004 2005 2.5.1. HARIDUS Laste kehaline ettevalmistus Laste mänguväljakute olukorra parandamine ja uute rajamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Laste sportimistingimuste parandamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Põhikooli lõpetaja tulevik Prioriteetsete akadeemiliste erialade väljaarendamine gümnaasiumides × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Teabe- ja kutsenõustamiskeskuse toetamise kaudu kutsenõustamise arendamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Õpetajate täienduskoolituse mahu suurendamine kutsenõustamise alal × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Koostöö arendamine Võrumaa Kutsehariduskeskusega × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Võru Järve Kooli arendamine Koostöö arendamine lapsevanema, lasteaia arendusrühma ja kooli vahel × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Järve Koolile ehitaja leidmiseks riigihanke korraldamine × Ehitusnõunik Järve Kooli juurdeehituse teostamine × × Ehitusnõunik Tasandusklassi töö parandamine Mehhanismide väljatöötamine õpilaste paremaks sulandumiseks ühiskonda × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Linna haridusvõrgu optimeerimine Hariduse prioriteetide sõnastamine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Linna haridusasutuste rahastamise skeemi korrastamine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Linna haridusasutuste rahastamiseks koefitsientide väljatöötamine × Peaökonomist Materiaaltehnilise baasi täiustamine Hoonete seisukorra järjepidev parandamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Haridusasutuste kaasaegsete õppevahenditega varustatuse parandamine Infotehnoloogiaalaste investeeringute linnapoolne kaasfinantseerimine (Tiigrihüppe sihtasutus) × Infotehnoloogia peaspetsialist Pedagoogiline kaader Mehhanismi loomine noore pedagoogilise kaadri sidumiseks Võru haridusasutustega × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Sideme loomine ja hoidmine kõrgkoolis õppijatega × × × × Hariduse- ja kultuurispetsialist Lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate täienduskoolituse arendamine × × × × Koolivälise töö arendamine Koolide huviringide töö toetamine × × × × Hariduse- ja kultuurispetsialist Koolide ainealaste ringide toetamine × × × × Hariduse- ja kultuurispetsialist Koostöö lastevanematega Lastevanemate informeerimine lasteaias ja koolis toimuvast × × × × Loengutsüklite läbiviimine lastevanematele × × × × Lastevanemate kaasamine lapse karjääri kujundamise protsessi × × × × 2.5.1.1. Huviharidus ja noorsootöö Linnalaagrite programmi väljatöötamine koostöös Võrumaa Noortekoguga × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Noorsootöö struktuuri ja toimemehhanismide lõplik väljatöötamine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Noortemaja kui noorsootööd korraldava ja läbiviiva institutsiooni käivitamine ja tegevuskava väljatöötamine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal 2.5.2. KULTUUR Kultuuriüritused Festivali Võru Kevad traditsioonide jätkamine ning selle programmi järjepidev mitmekesistamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Uute traditsioonide leidmine linna asutamise aastapäeva tähistamiseks × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Võru Folkloorifestivali atraktiivsuse tõstmine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Alternatiivide leidmine Tamula Järvemuusika üritusele Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Tippkultuuri ürituste toetamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Kunstielu Kunstnike kaasamine uute motiivide leidmiseks linna suveniirtoodetele × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Harrastus, rahvaloome, muusika Harrastustruppide ja -kollektiivide tegevuse jätkuv toetamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Kultuurimaja Kannel Kubja laululava kasutusvõimaluste laiendamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Kultuuriürituste läbiviimiseks vajalike vahendite tagamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Kinokultuuri edendamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Võrumaa Keskraamatukogu Lasteraamatukogu põhimajja kolimine × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Raamatukogu elektroonilise andmebaasi täiustamine, selle täielik digitaliseerimine ning üleminek elektroonilisele laenutusele × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Avalike Interneti-punktide loomine ja nende tegevuse toetamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Eakatele ja puuetega inimestele raamatukoguteenuse osutamine koostöös sotsiaalhoolekandeasutustega × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal 2.5.3. SPORT Linna prioriteetsete spordialade määratlemine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Spordiklubide ja spordikooli ühtsete finantseerimisaluste väljatöötamine × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Spordiklubide tegevuse toetamine × × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Linna spordiväljaku renoveerimine × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Spordihalli rajamine × × × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal 2.5.4. TERVISHOID Haridusasutuste keskkonna vastavusse viimine tervisekaitsenõuete ja normidega × × Linnaarst Sõltuvusainete tarbimise ennetamine osalemine alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmis, osalemine maakondlikus «narkoümarlauas» × × × × Linnaarst Linnaelanikes tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine × × × × Linnaarst Riskirühmade toetamine ja ravikindlustuseta isikutele arstiabi korraldamine × × × × Linnaarst Patsiendisõbraliku perearstisüsteemi täiustamine × × × × Linnaarst Osalemine Tervislike Linnade Liikumise võrgustiku töös × × × × Linnaarst Terviselinnade statistika indikaatorite arvutamine: tervisenäitajad, meditsiiniteenused, keskkond, sotsiaal- ja majandusnäitajad × Linnaarst Eesti Tervislike Linnade liikumise võrgustiku raames 4. konverentsi korraldamine Võrus × Linnaarst 2.5.4. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalmajaks planeeritud hoone projekteerimine ning renoveerimistööde teostamine × × Nõunik sotsiaalalal / ehitusnõunik Sotsiaalabitalituse ruumide ümberehitamine või uute ruumide kasutuselevõtmine × × Nõunik sotsiaalalal / ehitusnõunik Sotsiaalabi andmise korra regulaarne täiustamine × × × × Nõunik sotsiaalalal Hooldusperede koolituse organiseerimine × × × × Lastekaitseinspektor Sotsiaalkorterite arvu optimeerimine × Nõunik sotsiaalalal Sotsiaaltöö tegijate regulaarne osalemine Võrumaa Sotsiaaltöö Keskuse töös ja koolituses × × × × Nõunik sotsiaalalal Invatranspordi korralduse tegevuskava välja töötamine × × Nõunik sotsiaalalal Avahooldusteenuse laiendamine lastega peredele × Nõunik sotsiaalalal 2.5.5. ETTEVÕTLUS Koostöö tõhustamine olemasolevate ettevõtluse tugistruktuuridega, tugistruktuuride tugevdamine × × × × Nõunik arendusalal Ettevõtluse inkubeerimismeetmete tekkimise soodustamine × × × × Nõunik arendusalal Linnaplaneerimisest lähtuvalt täiendavate ettevõtlusalaste andmebaaside loomine ning olemasolevate täiustamine × × × × Linnavara- ja ettevõtluse osakonna juhataja Linna investeerimiskataloogi koostamine (CD-rom’il ja paberkandjal) ning selle levitamine messidel, välissaatkondades, Internetis × × Nõunik arendusalal Ettevõtlusalase informatsiooni sihtgruppidele toimetamise hõlbustamine. Elektrooniliste infolistide kaudu info liikumise optimeerimine: nt infolistid majandusharude lõikes (kaubandus, turismiettevõtted, tööstus) × × × × Linnavara- ja ettevõtluse osakonna juhataja Küsitluste korraldamine ja läbiviimine ettevõtjate vajaduste selgitamiseks: nt Interneti-põhised küsitlused linna interneti-leheküljel või portaalidel × × × × Nõunik arendusalal 2.5.6. TURISM Võru linna turismialase arengukava väljatöötamine, selle sidumine Võrumaa turismi arengukavaga × × Nõunik arendusalal Koostöö tõhustamine Võrumaa Turismiliidu, Võru Turismiinfokeskuse ja omavalitsustega × × × × Nõunik arendusalal Turismialaste trükiste, infovoldikute publitseerimine × × × × Nõunik arendusalal Linnale visuaalse identiteedi (logo, slogan) loomine turismipotentsiaali tõstmiseks × × Nõunik arendusalal Roosisaare silla ümbruse kujundamine atraktiivseks puhkepaigaks × × × Nõunik arendusalal Kubja piirkonna arengukava koostamine × × Nõunik arendusalal Tamula ning Kubija järve kaldaäärsete ning järvede lähiümbruse atraktiivsemaks muutmine × × × × Nõunik arendusalal Tamula ja Kubija järve randade korrastamine ning rannaürituste korraldamine × × × × Nõunik arendusalal Ühtse linna sissesõidutähise kujundamine ja loomine × × Nõunik arendusalal Linna ja Interneti-põhiste turismitoodete tutvustamine Internetis × × × × Nõunik arendusalal 2.5.7. LINNAMAJANDUS 2.5.7.1. Teed, tänavad, liiklus Hädavajalike teetööde teostamine linna erinevates piirkondades × × × × Ehitusnõunik Tartu ja Paju tänava ning Jüri–Paju–Räpina ristmiku rekonstrueerimistööde lõpuleviimine (asfalteerimine, teede märgistus) × Ehitusnõunik Olevi tänava projektdokumentatsiooni koostamine × Ehitusnõunik Kreutzwaldi tänava projektdokumentatsiooni koostamine Jüri ja Jaama tänavate vahelisel alal × Ehitusnõunik Jalgrattateede vajaduse määratlemine, jalgrattateede märgistamine × × × × Ehitusnõunik Tiheliiklusega alade ja ristmike märgistamine Projektdokumentatsiooni koostamine ja teostus: – Kreutzwaldi tänaval Paju ja Vabaduse tänavate vahelisel lõigul – Jüri tänaval – Vabaduse tänaval Kreutzwaldi ja Vilja tänavate vahelisel lõigul – Vilja tänaval Tartu tn ja Räpina mnt vahelisel lõigul Lembitu tänaval Tartu ja Vabaduse tänavate vahelisel lõigul × Ehitusnõunik 2.5.7.2. Haljastus Haljasalade hooldusintensiivsuse määramine × Linna disainer Halasalade planeerimine ja rekonstrueerimine × × × × Linna disainer Kesklinna pargi kujundamine Olümpia pargiks × × Linna disainer Kubja linnaosas metsapargi moodustamine × Linna disainer Puitmajade värvimiskonkursi korraldamine × Nõunik arendusalal 2.5.8. KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS 2.5.8.1. Keskkond Keskkonnaalase raamprogrammi Agenda 21 väljatöötamine × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Võhandu ja Vana-Võhandu jõe süvendustööde lõpetamine (planeerimine, haljastus) × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist nn Aalborgi harta allkirjastamine ja liitumine säästlike linnade võrgustikuga × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist 2.5.8.2. Jäätmemajandus Otlike jäätmete kogumine, jäätmekäitluse teostamine × × × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Uute kogumispunktide avamine tanklate juures × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine elanike hulgas: seminarid, loengud, publitsistika levitamine × × × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist 2.5.9. PLANEERIMINE JA MAAKASUTUS 2.5.9.1. Planeerimine Protsessi algatamine Võru linna üldplaneeringu vastavusse viimiseks planeerimis- ja ehitusseaduse nõuetega × Linna arhitekt Üldplaneeringuks lähteandmete saamiseks vajalike registrite koostamine × × × Linna arhitekt Digitaalse üldinfobaasi loomine ja täiustamine × × × × Maakorralduse peaspetsialist Olemasoleva linnaarhitektuurilise informatsiooni inventariseerimine × Linna arhitekt Linnatuumiku muinsuskaitsealale jääva hoonestuse fotomaterjali uuendamine ja selle sidumine «ATLAS» programmiga × Linna arhitekt Kogu linna hoonestuse fotomaterjali jäädvustamine × × × Linna arhitekt Linnatänavate klassifitseerimine, passistamine digitaalsel kaardil × × Linna arhitekt 2.5.9.2. Maakasutus Linnale vajalike maade munitsipaliseerimine (linnale kuuluvate hoonete teenindamiseks vajalik maa, pargid ja haljasalad, teed jt linna arenguks vajalikud maad) × × Maakorralduse peaspetsialist Rahuldada 2002. aasta 1. jaanuariks korteriomandi seadmiseks esitatud avaldused ning 2002. aasta 1. juuliks maade ostueesõigusega erastamise avaldused × Maakorralduse peaspetsialist Digitaalse infobaasi täiendamine × × × × Maakorralduse peaspetsialist Linnapiiri täpsustamine haldusreformi käigus × × × × Maakorralduse peaspetsialist 2.5.10 VÄLISSUHTLUS Aktiivne osalemine Läänemere Linnade liidu töös × × × × Nõunik arendusalal Koostöö järjepidev tihendamine olemasolevate sõpruslinnadega × × × × Nõunik arendusalal Kogemuste vahetamine sõpruslinnadega Koostööprojektide algatamine, Koostööettepanekute tegemine × × × × Nõunik arendusalal Elektrooniliste infolistide kaudu väliskoostööalase informatsiooni vahendamine linna hallatavatele asutustele, erasektorile, kolmandale sektorile × × × × Nõunik arendusalal 3. OSA 3.1. FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA 3.1.1. Finantseerimine 3.1.1.1. Laenud Võru Linnavalitsusel on 2000. a seisuga erinevaid kohustusi pankade ees 7 757 049 krooni. Sellest NUTEK laenu suurus on 2 511 567 krooni. EBRD laenu jäägiks kokku on 1 604 906 krooni. Võlakirju on 2 613 600 krooni. 2001. aasta lõpus Võru linna laenukoormus väheneb seoses võlakirjade kustutamisega. Seega võib samas vääringus taotleda uusi laene. Planeeritav laenude tagasimaksmine aastate lõikes (summades kajastub ka transpordivahendite liisingkoormus): 2001. a – 4 170 615 + intress 2002. a – 1 515 072 + intress 2003. a – 1 194 092 + intress 2004 .a – 657 910 + intress 2005. a – 466 935 + intress Praegune finantsolukord võimaldab laenukoormuse suurendamist. 3.1.1.2. Arengukava finantsjuhtimise põhimõtted – investeeringute kavas on lähtutud linna eelarve olemasolevast tulubaasi kujunemise struktuurist – uute laenude võtmisel lähtutakse kandva põhimõttena sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri parandamisest – käibevahendite lühiajaliste puuduste katteks näeb linnavalitsus ette arvelduslaenu – arengukavaliste tegevuste elluviimiseks kaasata võimalusel eelarveväliseid vahendeid (rahvusvahelised / siseriiklikud abiprogrammid) 3.1.2. Investeeringute kava aastateks 2002–2005 Tabel 9. Investeeringute kava aastateks 2002–2005 Märkus: Projekti kogumaksumuse juures sulgudes linnapoolse osaluse suurus. Tegevus Eesmärk Aeg/summa Vastutav üksus/ametikoht Finantseerimise allikas 2002 2003 2004 2005 3.1.2.1. Haridus Koolide ja lasteaedadele kuuluvate hoonete tehniliste ekspertiiside tellimine Laste õppekeskkonna parandamine 20 000 Ehitusnõunik Linnaeelarve, riigieelarve Tehnilistele ekspertiisidele tuginedes koolidele ja lasteaedadele kuuluvate hoonete rekonstrueerimine Laste õppekeskkonna parandamine × × × × Ehitusnõunik Linnaeelarve, riigieelarve Võru I Põhikooli – söökla rekonstrueerimine – katuse projekti koostamine ja katuse rekonstrueerimine Laste õppekeskkonna parandamine 300 000 200 000 Ehitusnõunik Linnaeelarve Võru Kreutzwaldi Gümnaasium elektri ja tuleohutuse rekonstrueerimine Laste õppekeskkonna parandamine × Ehitusnõunik Võru Kesklinna Gümnaasiumi akende vahetus Laste õppekeskkonna parandamine × Ehitusnõunik Võru Vene Gümnaasiumi katuse remontimine Laste õppekeskkonna parandamine × Ehitusnõunik Riigieelarve (RIP), linnaeelarve (10%), Abiprogrammid Võrusoo Põhikooli välisfassaadi renoveerimine ja siseremonttööd Laste õppekeskkonna parandamine × Ehitusnõunik Linnaeelarve, riigieelarve Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi välisfassaadi renoveerimine, katuse vahetamine Laste õppekeskkonna parandamine × Ehitusnõunik Linnaeelarve, riigieelarve, abiprogrammid Võru Järve Kooli juurdeehitus Mõõduka vaimse puudega laste paremate õpivõimaluste loomine 2 700 000 × Ehitusnõunik Abiprogrammid (Hasartmängumaksu fond, Hollandi Fond), linnaeelarve, riigieelarve (VOL) 3.1.2.2. Kultuur Kultuurimaja Kannel rekonstrueerimine 7 000 000 5 000 000 Ehitusnõunik Riigieelarve (RIP), linnaeelarve Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna ületoomine põhimajja 1 500 000 × Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Riigieelarve (RIP, VOL), linnaeelarve 3.1.2.3. Sport Spordihalli ehitamine – projekteerimine – ehitus Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused 3 500 000 24 000 000 × Ehitusnõunik Riigieelarve, linnaeelarve (laen), abiprogrammid Linna spordiväljaku katte rekonstrueerimine Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused 520 000 Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Abiprogrammid (hasartmängumaksu fond), linnaeelarve, erakapital Andsumäe 30 m hüppemäe nõlva rekonstrueerimine Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused 309 000 Abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Abiprogrammid (hasartmängumaksu fond), linnaeelarve, Võru valla eelarve, riigieelarve (VOL), erakapital 3.1.2.4. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalmaja renoveerimistööde teostamine Eluasemeteenuse parandamine, sotsiaalkorterite arvu optimeerimine 1 500 000 × Nõunik sotsiaalalal / ehitusnõunik Linnaeelarve, riigieelarve, abiprogrammid Sotsiaalabitalituse ruumide ümberehitamine või uute ruumide kasutusele võtmine Sotsiaalabitalituse töö kliendikesksemaks ning efektiivsemaks muutmine 500 000 Nõunik sotsiaalalal / ehitusnõunik Linnaeelarve 3.1.2.5. Tervishoid Tervise teabetoa avamine Linnaelanikes tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine 10 000 Linnaarst Linnaeelarve 3.1.2.6. Ettevõtlus Ettevõtluse tugistruktuuride loomine (inkubatsioonikeskus, tööstustsoon) Ettevõtluse edendamine, alustavate ettevõtete tegevuse toetamine × × Nõunik arendusalal Abiprogrammid (Phare 2000+), linnaeelarve 3.1.2.7. Turism Roosisaare silla ümbrusele atraktiivsuse lisamine. Puhkepiirkonnaks ja turistide peatuspaigaks planeerimine Elukeskkonna parandamine, turismipotentsiaali tõstmine × × Nõunik arendusalal Abiprogrammid, linnaeelarve Tamula ja Kubija järve randade korrastamine Elukeskkonna parandamine, turismipotentsiaali tõstmine × × Nõunik arendusalal Abiprogrammid (PPP), linnaeelarve (25%) 3.1.2.8. Linnamajandus Teed/tänavad/liiklus Jalgrattateede, tiheliiklusega alade ja ristmike märgistamine: Projektdokumentatsiooni koostamine ja teostus: – Kreutzwaldi tänaval Paju ja Vabaduse tänavate vahelisel lõigul – Jüri tänaval – Vabaduse tänaval Kreutzwaldi ja Vilja tänavate vahelisel lõigul – Vilja tänaval Tartu tn ja Räpina mnt vahelisel lõigul – Lembitu tänaval Tartu ja Vabaduse tänavate vahelisel lõigul Liiklusohutuse tõstmine 100 000 Ehitusnõunik Linnaeelarve Taara linnaosa tänavavalgustuse projektdokumentatsiooni koostamine ja tänavavalgustuse osaline väljaehitamine Turvalisuse tõstmine, infrastruktuuri parandamine 300 000 Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Linnaeelarve / Taara linnaosa elanikud Tänavate rekonstrueerimine Paju tn – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Tartu tn Jüri–Kreutzwaldi tänavate vahelisel lõigul – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Olevi tn – rekonstrueerimisprojekti koostamine – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Koreli tn Piiri–Luha tänavate vahelisel lõigul – rekonstrueerimisprojekti koostamine – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Vabaduse tn Mäe–Vilja tänavate vahelisel lõigul – rekonstrueerimisprojekti koostamine – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Räpina maantee Jüri–Vilja tänavate vahelisel lõigul – rekonstrueerimisprojekti koostamine – rekonstrueerimine Infrastruktuuri arendamine × × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Kreutzwaldi tänava projektdokumentatsiooni koostamine Jüri ja Jaama tänavate vahelisel alal Infrastruktuuri arendamine × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Spordihalli juurdesõidutee – projektdokumentatsiooni koostamine – väljaehitamine Infrastruktuuri arendamine × × Ehitusnõunik Linnaeelarve (laen), riigieelarve Haljastus ja heakord Laste mänguväljakute rajamise kaasfinantseerimine Laste mänguväljakud 40 000 × × × Nõunik arendusalal Erakapital (ühistud), linnaeelarve, abiprogrammid Kampaania «Mis Värvi on Võru linn» Linna ilme parandamine 50 000 Nõunik arendusalal Linnaeelarve Kesklinna (Olümpia) pargi rekonstrueerimine Olümpia park × × Linna disainer Linnaeelarve Võru linnakalmistu mõõdistamine ja inventariseerimine Alusplaani vajalikkus × × Linna disainer Linnaeelarve Võru linnakalmistul asuva Võru Vabadussõjas hukkunute matmispaiga rekonstrueerimine (I etapp – haljastuse rekonstrueerimine) Taastamine ajaloolisel kujul 100 000 × × Linna disainer Linnaeelarve Võru linnakalmistu tarastamine Kalmistu korrastamine lähtuvalt Võru linnakalmistu hooldamise ja kasutuse eeskirjast × × × Linna disainer Linnaeelarve Katariina allee haljastuse rekonstrueerimise projekt Katariina allee korrastamine, elukeskkonna parandamine × Linna disainer Linnaeelarve Kirikute välisfassaadide valgustuse projektdokumentatsiooni koostamine ja valgustuse väljaehitamine 100 000 Ehitusnõunik Linnaeelarve 3.1.2.9. Keskkond ja jäätmemajandus Jäätmemajandus Uute kogumispunktide avamine Parandada keskkonna olukorda × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) Keskkond Võhandu ja Vana-Võhandu jõe süvendustööde lõpetamine (planeerimine, haljastus) Tamula järve üleujutuste vältimine × × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) Koreli oja süvendamise projektdokumentatsiooni koostamine Keskkonna olukorra parandamine × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) Koreli oja süvendamine Keskkonna olukorra parandamine × Insenervõrkude ja keskkonna spetsialist Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) 3.1.2.10. Planeerimine ja maakasutus Lähteandmete saamiseks vajalike registrite koostamine Üldplaneering × × × Maakorralduse peaspetsialist / Linna arhitekt Linnaeelarve Digitaalse üldandmebaasi loomine ja täiustamine Üldplaneering × × × × Maakorralduse peaspetsialist / Linna arhitekt Linnaeelarve Detailplaneeringud Spordihalli ehitusega seonduv detailplaneering × Linna arhitekt Linnaeelarve Kalmistu detailplaneerimine × Arhitekt-planeerija Linnaeelarve Puhkealade detailplaneeringud – Tamula järve rannaäär – rippsillast kuni Võlsi teeni × Linna arhitekt Abiprogrammid, linnaeelarve Koreli oja orundi detailplaneering- Räpina mnt ja Tartu tn vahelisel alal × Linna arhitekt Linnaeelarve Taara linnaosa detailplaneeringu II etapp – väikeelamute ehituseks maa reserveerimise eesmärgiga × Linna arhitekt Linnaeelarve Tööstustsooni detailplaneering × Arhitekt-planeerija Linnaeelarve