Tartu Vallavolikogu — Tartu valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 39, 900

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 4, Tartu Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tartu valla ehitusmäärus vastavalt lisale 1. 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 11. mai 1995. a otsus nr 5 «Tartu valla ajutise planeerimis- ja ehitusmääruse kehtestamine». 3. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Üllar LOKS TARTU VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. Käesoleva määruse eesmärk on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse ning sellega kaasnevate teiste õigusaktide rakendamist Tartu valla territooriumil ning valla kui omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. 2. Valla planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huvisid. 3. Ehituse alustamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist. 4. Tartu valla planeerimis- ja ehitustegevuse kujundamisel kuulub vallavolikogu pädevusse avaliku väljapaneku algatamine, kehtestamine ja tühistamine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, detailplaneeringute kehtestamine ja tühistamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. 5. Valla planeerimis- ja ehitustegevuse elluviija on vallavalitsus, kelle pädevuses on planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. II. VALLA KUI OMAVALITSUSE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED PLANEERIMIS- JA EHITUSTEGEVUSES 6. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 6.1. valla üldplaneeringu, sealhulgas alevike ja külade üldplaneeringute algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 6.2. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 6.3. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 6.4. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala kehtivat detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust; 6.5. kohaliku infrastruktuuri korrashoiukavade ja ehitusmahtude kinnitamine; 6.6. valla poolt teostatavate ehitusjärelevalve toimingute eest tasumäärade kehtestamine; 6.7. valla ehituskorralduse alaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine. 7. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 7.1. planeerimistegevuse korraldamine vallas, kaasa arvatud planeeringute lähteseisukohtade ja -andmete koostamine; 7.2. kontrolli kindlustamine planeeringute üle; 7.3. projekteerimis-, ehitus- ja lammutuslubade ning hoonete ja rajatiste kasutuslubade väljaandmine; 7.4. ehitisele litsentseeritud ehitusjärelevalvespetsialisti ja omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 7.5. infrastruktuuri, teede ja tehnosüsteemide ja korrashoiu korraldamine; 7.6. üldise ehitusalase kontrolli korraldamine vallas; 7.7. ehitise seisukorra, korrashoiu ja kasutusloaga fikseeritud eesmärkidele vastava kasutamise järelevalve korraldamine; 7.8. ehitusprojektide koostamise õiguse andmine enda tarbeks ehitamiseks isikutele, kes ei oma vastavat kutset; 7.9. käesoleva määrusega seotud dokumentide vormide kinnitamine; 7.10. vallavolikogule ettepanekute tegemine valla planeerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 8. Vallaarhitekti pädevusse kuulub: 8.1. tarvidusel projektide lähteandmete koostamine; 8.2. projekteerimistingimuste koostamine; 8.3. lähteandmete väljastamine lihtsustatud korras väikeehituste projekteerimiseks; 8.4. reklaamsiltide, -tahvlite ning valgusreklaami ülesseadmiseks lubade väljastamine vastavalt Tartu Vallavolikogu 11. mai 1994. a määrusele nr 5 «Reklaami- ja kuulutusemaks Tartu vallas»; 8.5. üldine ehitusalane kontroll vallas; 8.6. projektide ekspertiiside korraldamine; 8.7. projekteerimis-, ehitus- ja lammutuslubade ning hoonete ja rajatiste kasutuslubade koostamine ja väljastamine; 8.8. valla ehitusregistri pidamine ning andmete edastamine riigiasutustele; 8.9. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 9. Projekteerimis- ja ehitustegevus vallas võib toimuda ainult volikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute avalikkus. Üldplaneeringud 10. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või vallaosa kohta. Üldplaneering on vallale kohustuslik ja selle põhiülesanne on: 10.1. valla territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 10.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 10.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine; 10.4. väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilitamiseks vajalike tingimuste kehtestamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 10.5. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 10.6. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine või selle osa kasutamise peafunktsiooni; 10.7. põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 10.8. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 10.9. puhke- ja virgestusalade määramine; 10.10. ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 10.11. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 10.12. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 10.13. riigikaitseliste maa-alade määramine; 10.14. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 11. Üldplaneeringu koostamise aluseks on vallavolikogu otsus planeeringu algatamise kohta. 12. Lähteandmed üldplaneeringu koostamiseks töötab välja vallavalitsus ning kooskõlastab need naabervaldadega. 13. Lähteandmed peavad olema vallamajas avalikkusele väljas vähemalt kaks nädalat. 14. Üldplaneeringu eskiis pannakse vallamajas välja avalikkusele tutvumiseks üheks kuuks, planeeringu lähteseisukohad avalikuks aruteluks avaldatakse valla lehes. 15. Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku arutelu, mille toimumisest informeeritakse valla elanikke vähemalt kümme tööpäeva ette. 16. Üldplaneering loetakse naabervaldadega ja maavalitsusega kooskõlastatuks, kui kolme nädala jooksul pärast vastavate materjalide saatmist, arvestades postitempli kuupäeva, ei ole saabunud kirjalikke eriarvamusi. 17. Pärast kooskõlastamist kehtestab vallavolikogu üldplaneeringu. Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku, mille kestus on neli nädalat. 18. Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. 19. Kirjalikele ettepanekutele planeeringu kohta vastab vallavalitsus tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ja korraldab avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 20. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste põhjal teeb vallavolikogu vajalikud parandused üldplaneeringusse ja esitab planeeringu järelevalve teostamiseks maavalitsusele koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 21. Planeeringu kehtestamisest teatab vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites. 22. Planeeringu kehtestamise otsuse saadab vallavalitsus järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 23. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 24. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus kohalikes massiteabevahendites. 25. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. Detailplaneeringud 26. Projekteerimise ja ehitamise aluseks vallas on volikogu poolt kehtestatud vastava maa-ala detailplaneering. 27. Detailplaneeringuga määratakse: 27.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 27.2. krundi ehitusõigus; 27.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 27.4. haljastus ja heakorrastus; 27.5. ehitistevahelised kujad; 27.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 27.7. keskkonnakaitse abinõud; 27.8. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 27.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 27.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 27.11. servituutide vajadus; 27.12. riigikaitselised maa-alad; 27.13. muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 28. Detailplaneeringu koostamine algatatakse vallavalitsuse korraldusega. Sellest teavitatakse vallaelanikke valla lehe kaudu. 29. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 30. Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele vallavalitsus või kinnisasja omanik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. 31. Lähteseisukohad ja lähteandmed detailplaneeringu koostamiseks töötab välja vallavalitsus ja need kooskõlastatakse naabermaavaldajatega. 32. Detailplaneeringute koostamisel, avalikustamisel ja kehtestamisel lähtutakse üldplaneeringu kohta sätestatud korrast, välja arvatud naabervaldadega kooskõlastamise nõuded. 33. Detailplaneeringu kehtestab ja tühistab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 34. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastusega, kui detailplaneering koostatakse olemasoleval hoonestusalal kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja krundi detailplaneerimiseks. Sama kehtib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata uusi ehitisi ning kus säilib hoonete senine otstarve. 35. Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsus sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. IV. KRUNTIDE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 36. Kruntide jagamine või ühendamine on iseseisvate piiritletud kruntide moodustamine nende piiride kindlaksmääramisega. 37. Krundi jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt maaomaniku avaldusele. 38. Krundi jagamise või ühendamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 38.1. krundi jagamise või ühendamise õiguslik alus; 38.2. krundi asukoht (aadress) ja suurus; 38.3. jagamise või ühendamise tulemusel moodustunud krundi asukoht (aadress) ja suurus. 39. Krundi jagamisel moodustatakse ühest krundist kaks või enam iseseisvat krunti. Krundi jagamiseks vallavalitsus koostab või tellib krundi jagamise plaani. 40. Kui jagatav krunt on kaasomandis, jagatakse krunt kaasomanike kokkuleppel ning krundi jagamise plaani kooskõlastavad maaomanikud. 41. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 42. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik, iseseisev krunt. 43. Kruntide ühendamiseks vallavalitsus koostab või tellib kruntide ühendamise plaani. 44. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. V. PROJEKTEERIMISE KORD 45. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 46. Tiheasustusega aladel Tartu vallas ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 47. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 47.1. projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja tingimuste koostamist ning väljastamist projekteerimisloa kujul; 47.2. projektdokumentatsiooni koostamist; 47.3. projektdokumentatsiooni ekspertiisi; 47.4. projektdokumentatsiooni kooskõlastamist. 48. Projekteerimisloa saamiseks esitab taotleja: 48.1. vastavasisulise taotluse; 48.2. maaomandit tõendava dokumendi või selle ärakirja; 48.3. maa-ala geodeetilise plaani; 48.4. tehnilised tingimused. 49. Projekteerimisluba sisaldab: 49.1. väljavõtte kehtestatud detailplaneeringust; 49.2. maa-ala geodeetilise plaani; 49.3. projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused; 49.4. nõuded ehitise projekteerimiseks; 49.5. projekti kooskõlastuse loetelu; 49.6. kooskõlastused vahetute naabervalduste omanikega juhul, kui projekteeritav ehitis võib kahjustada nende huve. 50. Projekteerimisloa väljastab ja projekteerimise tähtaja kehtestab vallavalitsus vallaarhitekti ettepanekul hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. 51. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering ei ole muutunud. 52. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul arvates selle väljastamise päevast. 53. Ehitusprojekt peab vastama kehtivatele seadusandlikele aktide ja normide nõuetele ning esitatud tingimustele ja olema kooskõlas projekteerimisloas loetletud ametkondade ja riiklike inspektsioonide tingimustega. 54. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehitusala inseneri poolt. 55. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka eriharidusega isik vallavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. 56. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile tuleb teha arhitektuurne ja konstruktiivne ekspertiis, mille kulud kannab projekti koostaja. 57. Ühekordset projekteerimisluba enda tarbeks projekteerimiseks võib taotleda füüsiline isik, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 58. Ühekordset projekteerimisluba ei anta: 58.1. ühepereelamu, taluhoone, suvila või aiamaja projekteerimiseks, mis on kavandatud enam kui kahekorruseline; 58.2. hoonete projekteerimiseks, mille konstruktiivne ava on suurem kui 6 m. 59. Ühekordne projekteerimisluba antakse ka ühepereelamu, suvila või aiamaja krundile kavandatava sauna, kasvuhoone, kuuri või muu majandushoone projekteerimiseks. Projektile tehtava ekspertiisi vajaduse määrab vallavalitsus. 60. Kui projekti tellija soovib kasutada temale sobivat teise isiku poolt tellitud ja väljamakstud projekti või seda muuta, peab ta projekteerimisloa taotlemiseks: 60.1. saama nimetatud projekti autorilt või firmalt kirjaliku loa, kusjuures autori surma korral rakendatakse vastavas seaduses ettenähtud korda; 60.2. esitama nõutud kompensatsioonide tasumist tõendavad dokumendid. 61. Projekteerija vastutus tellija ees ja autorijärelevalve toimub kooskõlas kehtivate seadusandlike aktidega. 62. Seadusandlike aktidega ettenähtud juhtudel peavad projektid läbima keskkonnaalase ekspertiisi. 63. Vastavalt vajadusele peavad projektid vallavalitsuse nõudel läbima vastava eriala litsentsi omavate spetsialistide poolse sõltumatu ekspertiisi. 64. Ekspertiis teostatakse projekti tellija kulul. VI. EHITAMISE KORD 65. Ehitamise õiguse annab planeeringuga vastavuses koostatud ning ehitise tarbimisomadusi tagava projekti alusel vallavalitsuse poolt väljastatav ehitusluba. 66. Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses: 66.1. ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 66.2. olemaoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 66.3. ehitiste konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmine; 66.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; 66.5. ehitise lammutamine; 66.6. liiklusrajatiste ehitamine. 67. Ilma ehitusloata, kuid vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 67.1. väikehoonete ehitamine (väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi ja avalikke funktsioone); 67.2. teisaldavate hoonete paigaldamine; 67.3. väikerajatiste ehitamine; 67.4. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 67.5. reklaamsiltide, vaatekastide ja valgusreklaami ülespanek; 67.6. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, ootepaviljonid), välja arvatud mastide ja antennide, püstitamine; 67.7. puude mahavõtmine ja istutamine planeeritud aladel. 68. Ehitusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 68.1. avalduse; 68.2. maaomandit tõendava dokumendi; 68.3. projekteerimisloale vastava ehitise omaniku kinnitatud projekti; 68.4. kehtiva lepingu ehitusjärelevalve teostamiseks. 69. Vallaarhitekt kontrollib esitatud projekti, määrab vajadusel erikooskõlastuste ja ekspertiiside vajaduse ning esitab kõik dokumendid vallavalitsusele läbivaatamiseks. 70. Vallavalitsus vaatab esitatud dokumendid läbi, kinnitab ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalve teostajad ja annab korralduse ehitusloa väljastamiseks. 71. Vallavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 72. Ehitusluba ei anta, kui: 72.1. esitatud projekt ei vasta detailplaneeringule; 72.2. antud maa-ala kohta puudub detailplaneering; 72.3. projekt ei vasta projekteerimisloaga esitatud nõuetele; 72.4. projekt kahjustab oluliselt naabermaavaldaja huve; 72.5. projekt ei ole esteetiliselt vastuvõetav; 72.6. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehitusala kõrgharidusega insener; 72.7. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 72.8. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. 73. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. 74. Ehitusloa kehtivuse lõppemisel tuleb ehitise omanikul kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendusega. Ehitusluba võib pikendada ühe aasta kaupa. 75. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast või ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 76. Ehitusluba võib peatada või tühistada, kui ehituse käigus kaldutakse kõrvale projektist. 77. Ajutiste ehitiste püstitamine ja lammutamine toimub ainult vastava loa väljaandja kehtestatud tähtaegadele. 78. Ehitusloa saaja teatab vallavalitsusele kirjalikult ehituse alustamisest ja ehitustööde teostaja andmed vähemalt kolm päeva enne ehituse alustamist. Vallavalitsus registreerib ehitustööde alustamise. 79. Ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vastutus ehituseeskirjade rikkumise ning projekteerimis- ja ehitusloas ettenähtud nõuete eiramise puhul on määratud kehtivate seadustega. VII. EHITISTE KASUTUSELEVÕTT 80. Ehitisi võetakse kasutusele ainult vallavalitsuse poolt väljastatava kasutusloa alusel. 81. Kasutusluba antakse ehitisele pärast seadusandlike aktide kohaselt toimetatud ülevaatust, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 82. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 83. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist ja ainult kasutamisloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema uue kasutusloa. Kasutusloa väljastab ja kontrolli ehitiste kasutusloas ettenähtud eesmärkide pärase kasutamise üle teostab vallaarhitekt. 84. Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist. VIII. MUNITSIPAALEHITIS 85. Munitsipaalehitise ehitamise algatamise õigus on vallavolikogul vallavalitsuse ettepanekul vastavalt kinnitatud valla arengukavale ja vajadusele. 86. Projekteerimise lähteülesande koostab vallavalitsus ja kinnitab vallavolikogu. 87. Munitsipaalehitise projekteerimise korraldab vallavalitsus, kes kooskõlastab ehitusprojekti ja esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks. Ehitusprojekti kinnitab vallavolikogu. 88. Vallavalitsus väljastab munitsipaalehitise ehitusloa vallavolikogu poolt kinnitatud projekti alusel. 89. Vallavalitsus korraldab munitsipaalehitust vastavalt riigihanke seadusele ja muudele õigusaktidele, mis reguleerivad ehitamist, projekteerimist ning riigihanke korraldamist selles valdkonnas. 90. Munitsipaalehitise kasutusluba väljastatakse punktides 80–84 sätestatud korras, vastuvõtmine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele.