Kõpu Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste maksmise kord Kõpu vallas — KO, 39, 894

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõikest 1, § 22 lõike 1 punktist 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 8 lõikest 2, §-dest 21, 22, 221, 222, 223 ja 23, Kõpu valla põhimääruse § 17 punktist 1.4 ja võttes arvesse vallavalitsuse ettepanekuid ning volikogu sotsiaalkomisjoni seisukohti, Kõpu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõpu vallas sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord (lisa). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub alates 1. veebruarist 2002. a. Volikogu esimees Ado SISASK Kõpu Vallavolikogu 29. jaanuari 2002. a määruse nr 3 lisa KÕPU VALLAS SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE NING MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab toimetulekutoetuse ja kohalike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra Kõpu valla elanikele, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Kõpu vald. 2. Kõpu valla eelarvest makstavad kohalikud sotsiaaltoetused vallas elavatele kodanikele (peredele) on: 2.1. koolitoidutoetus; 2.2. täiendav toitlustustoetus; 2.3. tervisetoetus; 2.4. transporditoetus; 2.5. ühekordne sotsiaaltoetus; 2.6. sünnitoetus; 2.7. abiellumistoetus; 2.8. sünnipäevatoetus; 2.9. jõulutoetus; 2.10. koolilõputoetus; 2.11. ülalpidamiskulude toetus statsionaarses hooldeasutuses viibivale isikule. 3. Kohalikud sotsiaaltoetused jagunevad volikogu poolt kindlaksmääratud ja ühekordseteks toetusteks. Kindlaksmääratud sotsiaaltoetust makstakse kõigile toetuse õigust omavatele isikutele ühesugustel alustel. Nendeks on lapse sünnitoetus, koolitoidutoetus, abiellumistoetus, sünnipäevatoetus, koolilõputoetus. 4. Kohalike sotsiaaltoetuste määrad kinnitab vallavolikogu järgnevaks aastaks koos valla eelarve vastuvõtmisega. 5. Sotsiaaltoetuste määramisel võetakse arvesse leibkonna kõigi liikmete sissetulekud, välja arvatud eraldi sätestatud juhtudel (kindlaks määratud sotsiaaltoetused). Sissetulekute hulka ei arvata käesolevas korras käsitletud sotsiaaltoetusi ning ühekordseid riiklikke toetusi. 6. Leibkonnaks loetakse üksikisikut, perekonda või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. Leibkonna sissetulekute arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elavate pereliikmete tulud juhul, kui neil on taotleja suhtes ülalpidamiskohustus. 7. Ülalpidamiskohustusega isikud perekonnaseaduse mõistes on üksteise suhtes abikaasad, kui üks neist on töövõimetu, lapsed-vanemad kuni täiseliseks saamiseni, vanavanemad-lapselapsed, õed-vennad, võõraslapsed-kasuvanemad. 8. Vallavalitsusel on erandjuhtudel õigus määrata sotsiaaltoetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel või suunata sotsiaaltoetuste taotlemise materjalid otsustamiseks volikogule. 9. Sotsiaaltoetuste maksmist korraldab ja peab selle üle arvestust Kõpu valla sotsiaaltöötaja. 10. Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud toetused kuuluvad tagasimaksmisele. II. TOETUSTE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 11. Sotsiaaltoetus määratakse üldjuhul taotleja kirjaliku avalduse alusel (v.a kindlaks määratud sotsiaaltoetused), millele lisatakse sissetulekuid tõendavad dokumendid, vajalikud tõendid jms. Kohalikke sotsiaaltoetusi võib isikule või perekonnale taotleda ka kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, sotsiaaltöötaja, perearst vm). 12. Taotlus koos vajalike lisadokumentidega esitatakse valla sotsiaaltöötajale, kes valmistab ette ja suunab materjalid volikogu sotsiaalkomisjonile. 13. Sotsiaaltoetused määrab vallavalitsus vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul. Toetuste eraldamine vormistatakse üldjuhul vallavalitsuse korraldusega. 14. Sotsiaaltoetus kantakse saaja isiklikule arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas vallavalitsuse kassast või sotsiaalkomisjoni otsusega võib raha üle kanda toetuse saajale osutatud teenuste või müüdud kaupade eest (eluasemekulud, koolilõuna, lasteaiamaks või muud sotsiaalhoolekande kulud) või maksta volitatud isikule. 15. Sotsiaaltöötaja teavitab otsusest toetuse taotlejat ühe kuu jooksul avalduse laekumisest. III. TOIMETULEKUTOETUS 16. Toimetulekutoetuse maksmise tingimused: toimetulekutoetust on õigus saada perekonnal või üksikisikul, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 17. Perekonnale toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu: 17.1. toetuse taotleja; 17.2. tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes olev kooselav isik; 17.3. nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad; 17.4. teised ühise leibkonna liikmed. 18. Arvesse võetakse neid perekondi, kelle kõik täisealised liikmed kas: 18.1. töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubadega õppeasutuste päevases õppevormis; 18.2. saavad riiklikku pensioni või riiklikke toetusi; 18.3. on mittetöötavad tööotsijad; 18.4. on perest ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubadega õppeasutuste päevase õppevormi õpilased ja üliõpilased, samuti ajateenijad; 18.5. on registreeritud töötud; 18.6. on registreerimata tööotsijad. 19. Registreerimata tööotsijale või isikule, kellel töötu staatus on lõppenud, võib vallavalitsus toetuse saamiseks seada erinõudeid (osalemine valla heakorra- või hädaabitöödel vms). 20. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse kõikide perekonnaliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatisraha (alimendid). 21. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 21.1. töötasu; 21.2. puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 21.3. saadud elatisraha; 21.4. töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis; 21.5. pension; 21.6. lapsehooldustasu; 21.7. töötu abiraha; 21.8. üksikisiku tulumaksuga maksustatav tulu ettevõtlusest ja/või individuaalsest tööalasest tegevusest; 21.9. tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; 21.10. stipendiumid ja honorarid; 21.11. pangalaenud, intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 21.12. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest); 21.13. lapsetoetus (kuni 01.01.2003. a). 22. Perekonna sissetulekute hulka ei arvata järgmisi toetusi: 22.1. ühekordsed toetused, mida on makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 22.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetused; 22.3. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus (alates 01.01.2003. a) ning nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetus; 22.4. riigi tagatisel antav õppelaen. 23. Isikule, kellel on õigus saada elatisraha, kuid kes seda sisse ei nõua või ei esita selle saamise kohta dokumenti, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 24. Kui taotleja juures elab alla 19-aastane laps, kelle vanemad elavad mujal, siis peab taotleja esitama ka tõendid lapse vanemate sissetulekute kohta. 25. Kui alla 19-aastane taotleja elab üksi ja on päevase õppevormi õpilane või üliõpilane omamata mingit sissetulekut, siis tuleb tal täiendavalt esitada tõendid vanemate sissetulekute kohta. 26. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning Kõpu Vallavolikogu kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 26.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 26.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 26.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 26.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 26.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 26.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 26.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 27. Eluasemekulusid ei võeta arvesse juhul, kui elamispinda tegelikult elamiseks ei kasutata. 28. Eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuste vahenditest ei kaeta. 29. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Toetust ei määrata tagasiulatuvalt. 30. Vormikohane avaldus toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse vallavalitsuse sotsiaaltöötajale hiljemalt iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. 31. Esmakordsel pöördumisel esitab taotleja järgmised andmed: 31.1. perekonna koosseisu kohta: a) kõigi täiskasvanud perekonnaliikmete pass või muu isikut ja kodakondsust tõendav dokument; b) laste sünnitunnistused; c) pensionitunnistus; d) invaliidsustunnistus või arstliku ekspertiisi tõend; 31.2. elamispinna omandiõiguse kohta või eluruumi kasutamisõiguse kohta; 31.3. sissetulekute kohta: a) töökoha tõend taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusumma ja sellelt maha arvatud tulumaksu ja elatisraha kohta (kättesaadud summa); b) andmed saadud pensioni, elatisraha ja lastetoetuste kohta; c) andmed muude tulude kohta; d) registreeritud tööotsijal kehtiv töötu kaart; e) registreerimata tööotsijal tööraamat; f) üle 16-aastaste õpilaste õpilaspilet või tõend nende õppimise kohta; 31.4. eluasemekulude kohta: a) üürileandja poolt väljastatud tõend, millest nähtub antud aadressil elavate isikute arv ning eluruumi üld- ja normpinna ulatuses arvestatud eluasemekulude suurus; b) muud kviitungid eluasemega seotud kulude kohta. 32. Igal järgneval kuul esitab toimetulekutoetuse taotleja uue avalduse enne 20-ndat kuupäeva ning punktis 31 loetletud muutunud andmete osas dokumendid (vajadusel ka perekonna suuruse). 33. Toimetulekutoetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga. Valeandmete esitamise korral toetuse maksmine lõpetatakse ja valesti arvestatud summa võidakse seadusega kehtestatud korras tagasi nõuda. 34. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt või asjassepuutuvailt asutustelt/ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud toetuse määramise otsustamiseks. 35. Sotsiaaltöötaja sisestab toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud andmed SIS-arvutiprogrammi, mis väljastab toetuse maksmise otsuse, mille kinnitab valla sotsiaaltöötaja oma allkirjaga ja esitab nimekirja vallavalitsusele korralduse tegemiseks. 36. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul võib vallavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata: 36.1. töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 36.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 36.3. kui sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 37. Toimetulekutoetus kantakse saajale üle hiljemalt kuu viimasel päeval. 38. Eestkostetava või hooldatava toimetulekutoetus makstakse tema seaduslikule esindajale. IV. KOHALIKUD SOTSIAALTOETUSED 39. Koolitoidutoetus Koolitoidutoetus määratakse Kõpu Põhikoolis õppivatele ja rahvastikuregistri andmetel Kõpu valda sissekirjutatud lastele kooli esitatud nimekirjade alusel. Toetus eraldatakse koolile sularahata arvlemise korras kulude katteks. 40. Täiendav toitlustamistoetus 40.1. Täiendavat toitlustamistoetust võivad taotleda raskes majanduslikus olukorras pered, kelle lapsed käivad Kõpu Põhikoolis ja Kõpu Lasteaias. Toetus eraldatakse koolile või lasteaiale sularahata arvlemise korras kulude katteks. 40.2. Toetuse saamiseks peab lapsevanem või lapse esindaja esitama 5. septembriks ja 5. jaanuariks kooli või lasteaeda avalduse, kus on ära toodud andmed pere ja sissetulekute kohta eelnenud kolmel kuul. 40.3. Taotlused vaatab viie päeva jooksul läbi kooli või lasteaia komisjon, kuhu kuuluvad esindaja hoolekogust ja pedagoogilisest kaadrist. Komisjon annab hinnangu taotluse põhjendatusele ning esitab need koos oma ettepanekutega ja toetusetaotlejate nimekirjadega valla sotsiaaltöötajale. 40.4. Valla sotsiaaltöötaja kontrollib andmete usaldusväärsust ja esitab taotlused koos omapoolsete ettepanekutega läbivaatamiseks volikogu sotsiaalkomisjonile. Arutelu juurde kutsutakse ka taotleja, kooli ja lasteasutuse esindaja. 40.5. Toetus määratakse kaks korda aastas, korraga poolaastaks, kuid vajadusel vaadatakse läbi kord kvartalis ja tehakse vastavad muudatused. 40.6. Otsused saajate nimede ja toetuste määradega saadetakse koolidele ja lasteasutustele hiljemalt 20. septembriks ja 20. jaanuariks. 40.7. Kooli ja lasteaia juhid on kohustatud teavitama sotsiaaltöötajat (õpi)laste perekondades toimunud muudatustest, mis võiksid anda põhjust toitlustustoetuse otsuse ülevaatamiseks ja/või uue otsuse tegemiseks. 40.8. Uute nimekirjade jõustumiseni toitlustatakse lapsi eelmise otsuse kohaselt. 40.9. Olenevalt vanemate majanduslikust olukorrast ja laste arvust peres võib toetuse määr ühele lapsele olla kuni 100% toidupäeva maksumusest. 40.10. Täiendavat toitlustustoetust võivad taotleda avalduse alusel vähekindlustatud pered, kelle lapsed käivad teiste omavalitsuste haridusasutustes (sh gümnaasiumis või kutsekoolis). Toetus määratakse sellisel juhul vahendite olemasolu korral samadel alustel. Toetus eraldatakse vallavalitsuse korraldusega perioodiks ning tasutakse eelnevalt kokkulepitult arvete alusel toitlustajale. 41. Tervisetoetus 41.1. Ravikindlustamata isikutele osutatud raviteenuste eest tasumise ja põetamisteenuse ostmise põhjendatuse ning toetuse suuruse otsustab igal konkreetsel juhul sotsiaalkomisjoni ettepanekul vallavalitsus. 41.2. Tervisetoetuse taotlemise eelduseks on arstitõend ja kuludokument, mis kinnitab kulutuste põhjendatust. 41.3. Tervisetoetuse taotlemiseks tuleb igal konkreetsel juhul esitada põhjendatud avaldus, sissetulekuid tõendavad dokumendid, vastavad arstitõendid ja kviitungid. Toetus makstakse taotlejale kuludokumendi alusel pärast kulude tasumist. 41.4. Vajadusel makstakse ravimitoetust perearsti või eriarsti ettekirjutusel. 42. Transporditoetus 42.1. Transporditoetust makstakse puudega lastele õppe-, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks õppe- või raviperioodil, kui ühistranspordi kasutamine ei ole haiguse või puude tõttu võimalik ja vald ei ole ise korraldanud sõiduvõimalust. 42.2. Toetuse taotlemise aluseks on lapsevanema avaldus ja kooli, ravi- või rehabilitatsiooniasutuse tõend, millest nähtub osaluse vajadus ja muud tingimused. 42.3. Põhjendatuks loetakse sõitu juhul, kui vajalikku teenust ei ole võimalik lähemalt saada. 42.4. Toetuse suurus sõltub teekonna pikkusest, sõidu põhjendatusest ja sagedusest, mida igal konkreetsel juhtumil käsitleb vallavolikogu sotsiaalkomisjon eraldi. 42.5. Isikliku sõiduki kasutamisel sõitmiseks õppe-, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse hüvitatakse kütuse maksumus. 43. Ühekordne sotsiaaltoetus 43.1. Ühekordset sotsiaaltoetust võib saada üksikisik või perekond üldjuhul kuni kaks korda aastas volikogu poolt kinnitatud piirmäära ulatuses erakorraliste väljaminekute hüvituseks (näiteks paratamatute kulutuste tõttu õnnetusjuhtumi korral hooldus- ja abivahendite muretsemiseks; lastele raviprillide ostmiseks; ravikulude osaliseks katmiseks; kooli lõpetamiseks; muudeks hädavajalike kulutuste katmiseks), mille tagajärjel paraneb oluliselt taotleja või tema perekonnaliikmete toimetulek või osalemisvõimalus. 43.2. Toetuse saamiseks esitatakse kirjalikult põhjendatud avaldus, millest nähtub, milleks toetust vajatakse ja kuidas muutub taotleja olukord pärast toetuse saamist. 43.3. Valla sotsiaaltöötaja suunab avalduse arvamuse saamiseks sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta. 44. Sünnitoetus 44.1. Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapse emale, kes enne lapse sündi on registreeritud jooksval aastal rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga Kõpu valla elanikuks. 44.2. Sünnitoetus makstakse lapsevanemale välja üldjuhul sularahas lapse sünnitunnistuse kätteandmisel. Lapsevanema avalduse alusel võib toetussumma kanda tema arveldusarvele. 45. Abiellumistoetus Abiellumistoetust makstakse vähemalt ühele esmaabiellujale, kes on registreeritud jooksval aastal rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga Kõpu valla elanikuks. 46. Sünnipäevatoetus Sünnipäevatoetust makstakse Kõpu valla kodanikele, kes saavad 80., 85. ja 90. aastasteks. Üle 90. aastastele makstakse sünnipäevatoetust igal aastal. 47. Jõulutoetus 47.1. Jõulutoetus määratakse Kõpu valla registrisse kantud ja vallas tegelikult elavatele lastele kuni põhikooli lõpetamiseni või kuni lapse 15. aastaseks saamiseni jõulupakkidena. 47.2. Jõulupakkide toimetamise lastele korraldab valla sotsiaaltöötaja. 48. Koolilõputoetus Koolilõputoetust makstakse kõigile Kõpu Põhikooli lõpetajatele, kes rahvastikuregistri andmetel elavad Kõpu vallas. 49. Ülalpidamiskulude toetus Kõpu Hooldekodus viibivale isikule. 49.1. Kõpu Hooldekodusse võib suunata vanuri või puudega isiku, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. 49.2. Ülalpidamiskulude toetust määratakse erandkorras statsionaarsel hooldusel olevale isikule, kel on seadusjärgsed ülalpidajad. Toetus eraldatakse hooldekodule sularahata arvlemise teel kulude katteks. 49.3. Statsionaarsel hooldusel viibiv isik tasub ülalpidamiskuludeks mitte vähem kui 85% oma pensionist ja riiklikest või muudest toetustest ning puudujääva summa tasub vallavalitsus, kui hooldataval puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või ülalpidaja elab alla toimetulekupiiri, on töötu või mittetöötav puudega inimene. 49.4. Juhul kui hooldatav suunatakse Kõpu Hooldekodusse statsionaarsele hooldusele ning hooldataval ei ole ülalpidamiskohustusega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava ülalpidamiskulude katmisel ja hooldataval on kinnisvara või elamu ja hooned vallasvarana, võib vald sõlmida lepingu isikuga ülalpidamiskulude katmiseks olemasoleva vara arvelt. Vald võtab sellisel juhul endale kohustuse kanda ülalpidamiskulud elu lõpuni.