Piirissaare Vallavolikogu — Piirissaare valla arengukava aastateks 2002-2005 kinnitamine — KO, 38, 865

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punkti 2, § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Piirissaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Piirissaare valla arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Georgi ROMANENKOV PIIRISSAARE ARENGUKAVA 2002–2005 I. PRAEGUSE MAJANDUSLIKU SITUATSIOONI ANALÜÜS Arengukava koostamise aluseks on olnud konsultatsioonid vallavalitsuse ja volikoguga, individuaal- ja rühmaintervjuud saare elanikega, kalurite, sibulakasvatajate ja ettevõtlusest huvitatud saareelanikega, kogukonna koosolekud. Konsulteeritud on ka Tartu Maavalitsuse esindajatega. Tartu Keskkonnateenistuselt on tellitud keskkonnaanalüüs ja arengukava projekt. Keskkonnateenistuse spetsialistid käisid ka kohapeal. Saarel on organiseeritud lühikoolitust, õppereis Kihnu, tutvumaks sealse turismindusega ja seminare potentsiaalsete ettevõtjatega. Antud projekt koos Keskkonnateenistuse Loodust ja Keskkonnakaitset käsitleva arengukava osaga on aluseks Piirissaare volikogu töögruppidele arengukava ametlikuks arutamiseks ja menetlemiseks. Saare üldinformatsioon 1.1. Asend ja loodus. Piirissaar on ca 7,8 km2 suurune saar Peipsi järves, 15 km kaugusel Emajõe suudmest, kagus Peipsi Suurjärve ja Lämmijärve piiril. Piirissaar on ainus asustatud saar Peipsi järve Eesti-poolsetes vetes. Piirissaare lähedus Eesti-Vene piirile (2 km) muudab ta väga tähtsaks piirivalvepunktiks. Saar paikneb strateegilisel Tartu–Pihkva veeteel. Saar on madal ja suures osas soostunud. Peipsi kõrgemate veeseisude korral on vaid külade alune ala (ca 20%) veepinnast kõrgem. Saare läänepoolne osa on botaanilis-zooloogiline kaitseala. Piirissaarel on koos teda ümbritseva veega tähtis koht kogu Peipsi järve kalamajanduse arengus, sest Piirissaare ümbruses on paljude kalade koelmualad. Piirissaart läbib tehislik kanal, mis jaotab saare kahte ossa, saare keskel asub Piirissaare sadam. Mandrile pääsemiseks on 3 võimalust: – laeva- või paadiühendus Piirissaare sadama kaudu kas Tartusse või Laaksaarde – õhutee Piirissaare lennuvälja kaudu, mis jäätekkimise ja -minekuaegadel on ainuke ühenduse pidamise võimalus saarega – jäätee (on kasutatav ainult külmadel talvedel) Liiklemiseks Piirissaarel kohapeal on katteta pinnaseteed, mis muutuvad kevadeti ja sügiseti raskesti läbipääsetavaks nii jalakäijatele kui ka saarel olevatele vähestele kergetele mootorsõidukitele. 2001. a seisuga on alustatud teede korrastamist ja Piirissaare keskkonnaga sobiliku kattega katmist. Tänu telefoniside, eelkõige aga mobiilside arengule on Piirissaarel normaalne ühendus mandriga. Täna on saarel mobiiltelefone, arvuti ja Interneti-side, mis siiski on ebapiisav. 1.2. Asustus ja rahvastik. 1999. a (arengukava koostamise käivitamise ajal) elas saarel 105 alalist elanikku saare kolmes külas: Piiris, Toonis ja Saares. Kohalikust ja alalisest elanikkonnast on pensioniealisi 58% ja täna on saarel ainult kaks last. Saare elanikkond on mitmerahvuseline. 105 elaniku hulgas on 12 eestlast ja 93 venelast. Valla elanikkond kujutab endast omapärast arhailist kogukondliku elulaadiga inimrühma, millest enamuse moodustavad vene-vanausulised. Veel on saarel esindatud ka ortodoksid ja luterlased. Saarel on kaks kirikuhoonet: õigeusu ja vanausu kirik, millest tegev on vanausuliste kirik ja kogudus. Saare elanikkond mitmekordistub suvel küllasõitnud sugulaste arvel. See valmistab saare elanikele ka muret (turvalisuse probleemid, toiduainetega varustamine häiritud, kuna ei osata tellimusi täpselt planeerida), kuid kasutamata on tarbimise suurenemisest tekkiv potentsiaal. Hetkel tuuakse toit tihti mandrilt kaasa. Vastutust tehniliste infrastruktuuride rajamise eest kannavad riigi- ja omavalitsusorganid vastavalt oma pädevusele. Riigieelarves peab ette nägema vahendid, millega kompenseeritakse saari teiste piirkondadega ühendava transpordi lisakulutused võrreldes sama kaugete maismaavedudega. Reisijapilet ei peaks maksma saare alalisele elanikule enam kui sama pika autoveohinda, sõiduauto ülevedu parvlaeval peaks saarlasele maksma sama pika maanteesõidu kulu. Riik peab määratlema saarteühenduse peaveeteed ning nendega seotud sadamad ja sadamaosad ja need oma kanda võtma kui osa maanteest. Väikese elanike arvu tõttu nõuab igapäevaste avalike teenuste kindlustamine saarel suhteliselt suuremaid kulutusi kui mandril. Siiski peaksid riik ja kohalik omavalitsus kindlustama vähemalt arstiabi kättesaadavuse saareelanikele. Joogivesi ja elektrienergia tuleb tarbijaile tagada riigi keskmise hinna tasemel. Saarelise asendiga seotud lisakulutused (puurimisseadmete transport, kütuste vedu jm) on vaja katta riigieelarvest. Me ei taotle kõigi kulutuste katmist riigieelarvest, vaid ainult selle osa katmist, mis tuleneb saarelisusest. Saare majanduse spetsiifikat – väikest kohalikku turgu, võimalikku pikemat tasuvusaega, tegevusalade valiku piiratust, kutsealade ühitamise vajadust – tuleb arvestada nii majanduse toetusmeetmete planeerimisel kui rakendamisel. Saare ettevõtete vabastamine tulumaksust oleks üks võimalik saari mandriosaga tasakaalustav mehhanism ja aitaks parandada saarte tööhõivet. Saareelanike ühiselu korraldamise traditsiooniline vorm on rahvakoosolek. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Saare isoleeritus paneb sealsed elanikud ja neid haldava omavalitsuse tingimustesse, mida mujal ei esine ja nõuavad kulutusi, mida mujal ei tehta. Seepärast tuleb neid küsimusi reguleerida eraldi. Vältimatud on side- ja transporditeenused Hoiakutest ja sotsiaalsest olukorrast Elanikud tunnetavad kõiges organisaatorite vajadust, aga ise ollakse pigem passiivsed, otseseid omaalgatuslikke ettepanekuid kohalikud välja ei paku. Piirissaare elanikud on territoriaalse, keelelise eraldatuse ja info puuduse tõttu jäänud kõrvale paljudest koolituse ja konsultatsioonivõimalustest, mida viimastel aastatel on vahendanud EL abiprogrammid, ärinõuandlad, ettevõtluskeskused jne. Siiski: Saare elujõulisusest annab märku, et 1) noored rajavad sinna jätkuvalt suvekodusid ja korrastavad olemasolevaid hooneid, mis näitab, et kavatsetakse ennast siduda pikamaks ajaks saarega; 2) eluasemed on heakorrastatud ja hoolitsetud, mis pakub ka turistidele silmarõõmu; 3) lapsed käivad tihedamini oma vanemaid külastamas, mis on tõend tugevast seotusest saare eluga. 1.3. Ettevõtluse olukord Saare elanike peamine sissetulekuallikas on sibulakasvatus ja kalapüük. 1. jaanuari 2000. a seisuga on äriregistri andmetel Piirissaarel registreeritud 1 osaühing, 1 aktsiaselts ja 9 füüsilisest isikust ettevõtjat. Saarel on üks, Tartu Tarbijate Kooperatiivile kuuluv kauplus. Talvel pole poe varustusprobleeme ainult siis, kui järv jäätub kiiresti ja toiduaineid saab mandrilt tuua. Muude ettevõtlusvormide aktiivsust ja tulusust siiski märgata pole, madal on kohalik maksubaas. Probleemiks on naiste ja noorte tööpuudus. Töökohtade loojana nähakse eelkõige väljastpoolt tulijat. Inimeste ettevõtlikkuse kohta arvavad saare elanikud ise, et ettevõtjaid oleks, kui ainult raha oleks. Olukorras perspektiivi mittenägemine takistab kohati omaalgatuslikku aktiivsust. 1.3.1. Kalastamine Kala on saare elanike peamine toiduaine ja sissetulekuallikas. Praegu toimib kalastamine osaliselt varimajandusena või teiste maakondade püügilubade alusel. Toodang näidatakse Mehikoormas asuva OÜ «Latikas» kaudu või kokkuostjate kaudu Laaksaare sadamas. Arusaamatu saareelanike seas on see, et piirissaarlastele kehtib juba nõukogude ajast pikem püügikeeluaeg, kui mujal Peipsi järvel (vrd Võrgu püügikeeld Piirissaare ümbruses 15. maist kuni 1. augustini, mujal Peipsi järvel 15. maist –15. juunini, nakkevõrguga kuni 1. september). See on tekitanud konflikte kalakaitseinspektsiooni ja piirissaarlaste vahel. 1.3.2. Sibulakasvatus Puudub ühistegevus ja on oht selle majandusharu hääbumiseks. Sibulaharimine toimub täielikult käsitsi ja toodang on ökoloogiliselt puhas. Kuigi Piirissaare sibulatel on Eesti turgudel hea maine, on ometi raskusi tema realiseerimisel. Praegu toimub sibula realiseerimine Laaksaarde sõitvate kokkuostjate abil. Kokkuostjad pärinevad Eesti suurematest linnadest. 1.3.3. Turism Tänaseks päevaks on Piirissaar tekitanud huvi turismipiirkonnana. Kohalik olukord on aga selline, et 1) ei osata ära kasutada turismi potentsiaali – turiste ja külastajaid oleks palju, kuid neile ei pakuta hetkel midagi peale uhhaa (kohalikud perenaised valmistavad oma pliitidel ja serveerivad oma nõudega) ja suitsukala, mida saab ainult ettetellimisel. Info sellisest võimalusest liigub ainult suust suhu – ei ole avalikustatud; 2) puudub majutusbaas, ka telkimisplatsi juures ei ole vajalikku infrastruktuuri loodud; 3) puudub toitlustusvõimalus (ainult kohalik kauplus); 4) suveniiride pakkumine puudub, sh näiteks sibulavanikud, kala sümboolika jms, 5) puuduvad tähistatud õppe-matkarajad; 6) ei ole loodud tingimusi kalaturistidele ja paadilaenutuseks; 7) linnuvaatluse võimalused on kasutamata; 8) põhilisel turismihooajal suvel puudub turistide majutamise võimalus kodudes, kuna sugulased on külas; 9) praegu puudub võimalus lüüa läbi Tartu–Pihkva veetee vahe peatuspaigana. Siiski: 1) kohalike elanike hulgas ei ole põhimõttelist vastuseisu turismile; 2) maavalitsuse toega on ehitatud paviljon välitoitlustamiseks ja nõupidamiste kohana, tähistatud kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused ning ehitatud üldkasutatav välikäimla; 3) ühendus saarega jäävabal hooajal on rahuldav, randumissild on uus, «Polaris» käib kaks korda nädalas ja väikelaev Peksi tihedamalt, kusjuures mõlemaid on võimalik tellida ka lõbureisideks. Kui jää on tugev, siis on transpordiühendus võimalik jäärada pidi. 2001. aastal läks käiku praamlaev, millega saab vedada ka autosid. Kohalikud elanikud leiavad, et turistidele mõeldud paviljon on kohalikku elu äratanud. Turismindust tunnetatakse küll elu parandamise ühe võimalusena, kuid siiski ei ole sellele siiani suurt tähelepanu pööratud. Tulevikus pakub saarele kindlasti lisavõimalusi Tartu–Pihkva laevaliikluse käivitumine. II. MAJANDUSE ARENGU EESMÄRGID Strateegilised majandusvaldkonnad, mille arendamisele keskenduda: Piirissaarel on kolm majandussektorit, mille arendamisele tuleb Piirissaare puhul täna eriliselt keskenduda. Need on: – kalandus – mahepõllumajandus – pillirooettevõtlus – turism Pikemas perspektiivis võiks saare tuluallikaks olla ka tema asendist tulenev piirikaubandus või saarel toimuv tollitegevus. KALANDUS JA SIBULAMAJANDUS: Piirissaare kala- ja köögiviljamajanduse arendamiseks ette näha järgmised strateegilised eesmärgid: – luua saarele oma kalatehas, mis töötleks kala kohapeal; – saavutada teatud arvule võrkudele püügiõigus. Kui inimene omab Piirissaarel maad/maja ja oleks nõus tagasi tulema, siis võiks ta saada püügiõiguse ilma osamaksu maksmata; – mitte võidelda illegaalse kalapüügiga, vaid võidelda illegaalse kala kokkuostuga, mida soodustavad Tallinna ja Tartu turgude varimajanduslikud ilmingud; – vaja on arendada dialoogi kohalike kalurite, keskkonnajärelvalve organite, Peipsi järve nõukogu ja teiste asjassepuutuvate institutsioonide ja huvigruppidega; – kalureid on vaja varustada portatiivsete navigatsiooniseadmetega ja mobiiltelefonidega, et nad oskaksid/saaksid enda asukohta määrata; – Venemaa veepiir tuleb tähistada arusaamatuste vältimiseks; – arendada välja Piirissaare kaubamärk, nagu ÖKOSIBUL; – luua sibula- ja kalaühistud või panna toimima olemasolevad, kelle ülesanne muu hulgas oleks ka teha kohalikele toodetele proffessionaalset turundust; – seostada kalandus ja sibulakasvatus senisest enam turismindusega (suveniirid, käepärane pakendus jms). See annaks ruumi ka lehmapidamise taastamisele saarel; – alustama peaks pilliroo lõikamisega selle eksportimise või ka esmase töötlemise eesmärgil. Võimalik oleks pilliroogu kasutada nt katuste toormaterjaliks. TURISM Koostada saare turismi arengukava koostöös valla aktiivsemate elanikega, mille käigus toimub kohalike elanike koolitus ja uuendusprotsessideks vajaliku ettevõtlike inimeste kriitilise massi loomine, uute ideede genereerimine, olemasolevate ja puuduvate ressursside kirjeldamine, tugevuste ja nõrkuste ning võimaluste ja ohtude analüüs, tegevusplaanide kavandamine ja teostajate leidmine. Üks oluline lüli on konsensuse saavutamine tulevikuperspektiivide suhtes. Turismi arengukava koostamisel tuleb silmas pidada, et 1) välditakse vastukäivate turismipakkumiste paralleelset arendamist, nagu näiteks linnuvaatlus ja linnujaht, ökoturism ja kalatehas jne; selgitatakse välja turismi sotsiaalne, ökoloogiline ja turistlik taluvusvõime ning suunatakse turistide voogusid ning planeeritakse sissetulekud turismist; 2) välja tuleb arendada turismi probleemsete valdkondadena eespool kirjeldatud teenused. Lisaks pakkuda kultuuriturismi (vanausulised, väikesaare elulaad, unikaalne põllupidamis- ja kalastuskultuur); 3) asutada üks ametlik turismiettevõte, kus tegeletakse asjaga pidevalt ja saadakse selle eest sissetulekut. Ettevõtte ülesannete hulka võiks kuuluda ka saare turismi koordineerimine; 4) ära kasutada loodusressurss ning hooldada seda paremini (pilliroo ja võsa lõikamine, supelrandade puhastamine, vaadete avamine järvele, kanalite korrastus, koristus ja hooldustööde tegemine). Eelkõige arendada ökoturismi: nt müügilause: 80 km lähima korstnani! Ära tuleb kasutada Piirissaarel rikkalikku linnuparadiisi ja looduskaitse alust staatust; 5) ühiskondlikult kasutatavate ehitiste ja rajatiste väljaehitus (palliplatsid, veevõtukohad, elektripistikud, prügi mahapaneku kohad jms.). – IDEE: PAGARITÖÖSTUS. Leivaahi + taignasegaja. Pagaritsehhis võiks küpsetada leiba, torte, pirukaid. – IDEE: PIIRISSAARE MUUSEUM (ajalugu + raamatukogu + Internetipunkt + külalistemaja). Turismindusega seonduvad järgmised võimalused: a) gruppide toitlustamine + piknikukorv; b) sibulavanikud; c) rand + suvised müügipunktid; d) käsitöö; e) binoklilaenutus; f) paadilaenutus ja kruiisid (tellimine), g) rand ja suvised müügipunktid, h) sibulavanikute ja muude suveniiride valmistamine. III. MAJANDUSE ARENGU SAAVUTAMISE STRATEEGIAD Kõigi eelmises peatükis toodud tegevusvaldkondade arendamiseks tuleb kasutada järgmisi strateegiaid: Need on: – koolitus; – koostöö; – kommunikatsioonide või infrastruktuuri (laevandus, lennundus) arendamine. 1. KOOLITUS Kuna koolitusvajadus ei ole veel selgelt välja kujunenud ja väikeettevõtluse käivitamine on alles ideede genereerimise staadiumis, siis: 1.1. rakendada individuaalkonsultatsioone või koostöögruppide konsulteerimist ettevõtluse alal (majutusteenus, toitlustus, pagariäri, kala ja sibula kokkuost jms); 1.2. organiseerida püsiv nõustamistugi (juriidiline, majanduslik, turismialane jm) ja arendustegevuse korraldamise (ühistegevus, traditsioonide ja tähtpäevade korraldamine, klubiline tegevus, arengukava väljatöötamine ja elluviimine) jaoks; 1.3. pakkuda konsultatsiooniteenust järgnevatel teemadel: ettevõtluse arendamine – ideest oma ettevõtteni (ettevõtluskonsultandid), füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine ja maksud (ettevõtluskonsultandid), turismiettevõtte turundus; 1.4. vajalik läbi viia nii eesti keele kui ka inglise keele kursusi (eriti potentsiaalsetele turismiettevõtjatele); 1.5. leida võimalus kohaliku algkooli taastamiseks Interneti püsiühenduse abiga. Alghariduse omandamise võimalus saarel tähendaks ~10 pere jaoks tagasi elama asumist Piirissaarele. Üheks lahenduseks on leida õpetaja Internetti kasutades. Käivitada nn kaugõppesüsteem. 2. KOOSTÖÖ Koostöö vajalikkuse mõistmise puudumine on praeguseks kujunenud saare oluliseks arengutakistuseks. Selle näitena võib nimetada olemasolevaid aktsiaseltse või ka ühistuid, mis tegelikkuses ei toimi. Ometi on väikese saare jaoks just see üks võtmeküsimusi, mille lahenemise korral leevenduvad mitmed kohalikud probleemid. Koostööpartneritena saab vaatluse alla võtta järgmised isikud: – Tartu Maavalitsus ja Eesti riik. Koostöö peaks sisaldama ka suuremate projektide rahastamist. Saare arenguks on vajalik maakondlik ja regionaalne toetus. – koostada partneritega (MTÜd, Peipsiveere Sihtasutus jne) aktiivsemalt ja mitmekülgsemalt projektitaotlusi. Otsida veel partnereid! – kohalikud vallavalitsused. Koostööd tuleks teha ümberkaudsete vallavalitsustega. Võimalusel otsida välispartnereid, omavalitsusi ja sõprusvaldu, sh ka Venemaalt; – elanike omavaheline koostöö, et vältida nt vastukäivate turismipakkumiste paralleelset arendamist. 3. TRANSPORT JA INFRASTRUKTUUR Oma asendi tõttu võiks Piirissaar tulevikus mängida suuremat rolli EL piiripunktina või ka lihtsalt Eesti–Vene piiripunktina. See ressurss on praegu kasutamata. 3.1. Piirissaare kanali süvendamine. Selleks, et otsustada, kas pärast süvendustöid on vajalik kanali nõlvade kindlustamine, tuleb läbi viia vastavad uurimistööd. 3.2. Piirissaare sadam vajab rekonstrueerimist. Piirissaare sadama planeerimisel tuleb arvestada saart külastavate turismipaatide ja jahtide sildumiskohtade rajamise võimalusega. Kasutada ära Tartu–Pihkva veetee avanemist, et avada saarel rahvusvaheline sadam koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. 3.3. Pinnaseteed. Korrastamist vajavate pinnaseteede kogupikkus on 3,2 km. Esmajärjekorras tuleb korrastada Piirissaare sadamat. Lennuvälja ja Saare küla ühendav tee (1,6 km). Kõige ökonoomsem teekate Piirissaare tingimustes on kruuskate filterkangal. Filterkanga kasutamine vähendab tunduvalt vajamineva kruusa mahtu. 3.4. Lennuväli. Piirissaarele on võimalik ilma ülisuurte kapitaalmahutusteta rajada E-kategooriale vastav stardi-maandumisrada. Vajalik on raja osaline täitmine, kuivendussüsteemi rajamine ja tänapäeva nõuetele vastava rajakatte paigaldamine. Vajalik on koostöö arendamine piirivalvega. 3.5. Laaksaare sadam. Parandada sadama väljanägemist ja infrastruktuuri. 3.6. Interneti ja muu kaasaegse side arendamine. Interneti püsiühenduse saavutamise korral oleks võimalik lahendada ka kooli kaugõppeprobleem. Vajalik on hankida faksiaparaat ja arendada saarega e-posti süsteemi. Kalurid varustada kaasaegsete side- ja navigatsioonivahenditega (GPS). Piirissaare asend ja loodus- ning keskkonnaolud nõuavad väga hoolikat keskkonnatingimuste arvestamist saare (majandus)tegevuste väljakujundamisel. Kuivõrd keskkonnakaitse arengukava on tervikuna koostatud, siis siinkohal on välja toodud valla tegevustes oluliselt arvestamist vajavad väljavõtted sellest. Keskkond ja arendustegevus Piirissaarel Kanal Tegevuskava: – kanaliümbruse kallaste tasandamine ja vee toime eest kindlustamine (soovitavalt kasutades dekoratiivsete võradega puid (nt hõberemmelgad); – kanali ja sadamaala ühtse haljastusprojekti (soovitavalt kasutades kohalikke looduslikke dekoratiivseid taimi nagu soovõhk, kollane iiris, kaislad jne) tellimine; – matkaraja väljaehitus (kindlustatud jalgtee mööda kallast). Rand Loodusliku taimestikuvööndi säilitamine rannal on oluline abinõu lainetuse kulutava mõju vähendamisel. Põõsaste ja roostikuriba summutab lainetuse ka kõrgvee ajal, samuti vaibub temas järvelt puhuv tuul. Vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele on Peipsi järvel 200 m laiune rand, 100 m laiune ehituskeeluvöönd, 20 m laiune veekaitsevöönd ning 10 m laiune kallasrada. Kohalik omavalitsus saab nende ulatust üldplaneeringuga täpsustada. Maakonnaplaneeringuga on määratud tiheasustusaladeks Piiri, Saare ja Tooni küla, kus kehtib 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Seega on kogu saare idapoolne osa tiheasustusala. Kallaste kindlustamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel. Tegevuskava: – supluskohtade kujundamine ja ettevalmistamine (võimalikud kohad: Tooni küla all, Süvahavva lahe kaldal); – kaldakindlustuse planeerimine ja väljaehitamine Saare küla alla (soovitavalt kalda täitmine ja uute hõberemmelgate istutamine); – isetegevusliku «kaldakindlustuse» (inimeste majapidamise jäägid) ärakoristamine. Taimestik Pilliroovarude ja nende kasutamise (kasutamisvõimaluste) kohta andmed puuduvad. Teadaolevalt ei ole Piirissaarele koostatud ka metsakorralduskava. Tegevuskava: – korraldada taimkatte kaardistamine ning liigilise koosseisu nimestiku täpsustamine, et võimalusel leida (taasavastada) 1963. a uuringutes märgitud, kuid 1994. aastal enam mitteleitud vesi-naaskellehe (Subularia aquatica) ja mõru vesipipra (Elatine hydropiper) eksemplare; – hinnata teiste kaitsealuste taimeliikide populatsiooni arvukust ja elujõulisust; – luua püsiseireala taimekoosluste struktuuri muutuste jälgimiseks; – hinnata pilliroovarude suurust, omadusi, kasutusvõimalusi, samuti roostiku tähtsust saare kaitse ning kalavarude taastumise aspektist. Loomastik Tähelepanuväärne on saare kahepaiksete liigirikkus ja arvukus. Kahepaikseid on siit leitud 7 liiki. Kahepaiksete rohkuse tõttu on saar tuntud ka kui «konnade paradiis» ning nende rohke esinemine oli üheks olulisemaks eelduseks kaitseala moodustamiseks Piirissaarel. P. Ernitsa andmetel oli Piirissaar veel 1985. aastal üks vähestest piirkondadest, kus intensiivne põlluharimine (sibulakasvatus) oli samaaegselt ühendatud minimaalse kemikaalide kasutamisega. Ta on märkinud kahepaikseid ohustavaks teguriks elanikkonna kiire vananemise, mistõttu endisaegne mahepõllundus asendub kaasaegse «kemikaalirikka» põllupidamisega. Kemikaalid on eriti ohtlikud konnade noorjärkudele, st kudule ja kullestele. Ohutegur on ka sibulakasvatuse lakkamine ja karjakasvatuse kadumine, sest sellega kaovad mudakonna ja rohekärnkonna toitumiskohad – vihmaussidest rikkad peenrad ja madala rohuga karjamaad. Viimastel aastatel on kadumas (kinni kasvamas) ka konnade põhilised kudealad – madalad lombid. Kõik saarel leiduvad kahepaiksed on kaitsealused liigid. Neist rabakonn, harilik kärnkonn, rohukonn, veekonn ja triiton kuuluvad III kaitsekategooriasse, rohekärnkonn ja mudakonn aga II kaitsekategooriasse. Eriti tähtis on Piirissaar just rohekärnkonna kaitsmisel, kes elutseb veel vaid vähestes kohtades Peipsi–Pihkva järve kalda-aladel. Rohekärnkonn ja mudakonn on ka Euroopa Loodusdirektiivi järgi rangelt kaitstavad liigid. NB! Need liigid ja kooslused, mis on kõrge looduskaitselise väärtusega ja elunevad saare idaosas, so külade piirkonnas, vajavad oma eksistentsiks senise majandustegevuse jätkamist ja arendamist. Nii näiteks sõltuvad mudakonn ja rohekärnkonn suuresti sibulakasvatusega seotud maaharimistöödest ja toidubaasist. Piirissaarel on oluline koht kogu Peipsi järve kalamajanduse arendamisel, sest paljude kalaliikide (haug, koha, särg, tint jt) koelmualad asuvad Piirissaare lähimas ümbruses. Piirissaare ümbrus on läbi aegade olnud Peipsi järve kalarikkamaid piirkondi. Tegevuskava: – uurimata või väheuuritud elustikurühmade (nt putukad) teadusliku uuringu korraldamine; – kalade kudealade selgitamiseks on vaja tellida vastav uurimistöö; – taastada kahepaiksete sigimisveekogud; – taastada karjatamine ja niitmine pidurdamaks võsastumist; – propageerida kohaliku põllumajanduse säilimist; – vältida väetiste, pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamist; – vältida kõvakattega teede rajamist. Linnustik Tegevuskava: – korraldada veel säilinud luhaalade niitmine ja puhastada võsast ajaloolised luhaalad rukkiräägu ja neppide toitumis- ja pesitsustingimuste taastamiseks ja parandamiseks; – kaldapääsukeste pesitsuskohtades puhastada kanali kaldaäär võsast, et tagada populatsiooni säilimine; – korraldada linnustiku seire. Looduskaitse Tegevuskava: – koostada kaitseala kaitsekorralduskava; – projekteerida ja ehitada kanaliääre linnuvaatlustorn; – NB! Muuta ehitatud linnuvaatlustorn Tooni ja Piiri külade vahel ohutuks (käsipuud) ja kujundada see õpperajaga ühtses stiilis (vt olemasolevad infotahvlid); – jätkata matkaraja-õpperaja väljaehitamist (eriline tähelepanu pöörata kanaliäärse rajalõigu kiirele väljaehitamisele taasvõsastumise vältimiseks); – matkajate tarvis planeerida ühiskasutatav veevõtukoht valitud telkimisplatsile. Keskkonnakaitse Vesi Piirissaarel puuduvad looduslikud siseveekogud. Saarel on mõned inimtekkelised tiigid, kust on võetud täitematerjali teede ehituseks. Saarel puudub olulise veetarbega ettevõtlus. Tööstusettevõtete (kalade esmatöötlemine vms) planeerimisel tuleb arvestada piiratud veevaruga, mis ei pruugi vastata toiduainetööstusele seatud nõuetele. Puurkaevude rajamisel tuleb arvestada piiratud maakasutusega (puurkaevu sanitaarkaitsetsoon on 50 m) ja üleujutustega (pinnavesi ei tohi tõusta üle puurkaevu suudme). – Piirisaare elanikkond saab oma joogivee madalatest salvkaevudest. Arvestades kanalisatsiooni puudumisega ning üleujutustega saarel võib eeldada salvkaevude vee reostust. – Selgitada salvkaevude vee kvaliteet tervisekaitsetalituse abiga. – Informeerida elanikke vee kvaliteedist – Koostöös tervisekaitsetalitusega teostada regulaarset joogivee kvaliteedi kontrolli, et ennetada terviseprobleeme, mis on põhjustatud reostunud joogivee tarbimisest. Jäätmekäitlus Praegusel hetkel Piirissaarel korraldatud jäätmekäitlust ei toimu. Jäätmete kõrvaldamisega tegeleb hetkel jäätmetekitaja. Piirissaare asendi tõttu on raske korraldada olmejäätmete vedu jäätmekäitluskohtadesse. Kuna jäätmeseadus lubab jätta kohalikul omavalitsusel korraldamata jäätmeveo, kui see on jäätmetekitajate vähesuse (8 tooni aastas), hajutatuse või veetavate jäätmete väikese koguse tõttu ülemäära kulukas. Arvestades Piirissaare isoleeritust on otstarbekam jäätmemajanduse korraldamisel lähtuda säästva arengu põhimõtetest, kus võimalikult palju rakendatakse jäätmete taaskasutamist, et lõppladustamisele minev jäätmete kogus oleks minimaalne (komposteerimine, põletamine, plasti ja metalli kogumine, ohtlike jäätmete kogumine). Piirissaare eralduse tõttu on väga kulukas rakendada traditsioonilist korraldatud olmejäätmete vedu. Tegevuskava: – korraldada õppepäevi, kus selgitatakse jäätmete taaskasutamise tehnikaid (komposteerimine, keskkonnanõuetele vastavate kuivkäimlate rajamine); – töötada välja valla jäätmekava, lähtudes riiklikust ja maakonna jäätmekavast; – kehtestada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, mis tagab arengukava põhimõtete jõustumist; – puhastada saare rannad olmeprügist alustades enim külastatavatest kohtadest; – korraldada ohtlike jäätmete ja olmejäätmete kogumis- ja koristusüritusi regulaarselt; – jäätmetekke vähendamiseks propageerida jäätmete kohapealset käitlust ja taaskasutamist. Energeetika Piirisaare elamute küte toimub kohalike küttekollete abil. Kaugküttesüsteeme pole rajatud ning need pole antud situatsioonis otstarbekad. Kütus (puit) tuuakse kohale laevaga või saadakse saare metsadest. Kuna saare metsaressurss on piiratud ning kohalevedu kulukas, tuleks leida alternatiivseid energiaallikaid. Seoses saare loodusliku asukohaga võiks olla mõeldav tuuleenergia kasutuselevõtt. Tegevuskava: – Teostada uuringud tuuleenergia tasuvuse kohta (koostöö piirivalvega). Nimetatud võimalike või vajalike ja nõutud tegevuste rakendamine on keeruline ja ressursimahukas. Siin on vajalik koostöö erinevate institutsioonide vahel (nt maavalitsus, keskkonnateenistus jne). Kindlasti on vaja koostöös selgitada erinevad rollid, mis on valla kanda. Üks osa eelkirjeldatud tegevustest on puhtalt riigi ülesanne. Samas annab kogu valdkonna kompleksne lahendamine võimaluse koostada Piirissaare säästva arengu plaan (Agenda 21), millele oleks võimalik taotleda rahalisi vahendeid riigi eelarvest ja erinevailt fondidelt. Piirissaarele ei ole võimalik kunagi rajada intensiivset tööstust ja suuremahulist põlluharimist. Arenguperspektiiv on seotud eelkõige keskkonda säästva elulaadi ja ökomajanduse (sealhulgas ökoturism) väljakujundamises. Traditsiooniline põlluharimine oma erilisuses ja tähtsusega loodushoiule ja kalandusega seonduvate probleemide lahendamine.