Põltsamaa Linnavalitsus — Põltsamaa Lasteaia Mari arengukava 2005-2007 kinnitamine — KO, 219, 2084

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9¹ lõike 3, Põltsamaa Linnavolikogu 14. märtsi 2005 määruse nr 84 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse põhimääruse ja arengukava kinnitamine ja muutmine» ja Põltsamaa Linnavalitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 21 Põltsamaa Linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava koostamise ja muutmise kord» alusel. Põltsamaa Lasteaia Mari juhataja Maarit Juhkami taotlus Põltsamaa Lasteaia Mari arengukava aastateks 2005-2007 kinnitamise kohta on registreeritud Põltsamaa Linnavalitsuses 08. septembril 2005 nr 13-1.1/1409. 1. Kinnitada Põltsamaa Lasteaia Mari arengukava aastateks 2005-2007 vastavalt määruse lisale (lisa kaheksateistkümnel lehel). 2. Määrus jõustub 25. septembril 2005. Linnapea Jaan AIAOTS Linnasekretär Tiia VAHTER Kinnitatud Põltsamaa Linnavalitsuse 19. septembri 2005. a määrusega nr 24 PÕLTSAMAA LASTEAED MARI ARENGUKAVA 2005-2007 I SISSEJUHATUS Põltsamaa Lasteaia MARI (edaspidi lasteaed Mari) arengukava on dokument, mis määrab ära lastaia arendustegevuse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2005-2007 ning arengukava uuendamise ja muutmise korra. Arengukava koostamisel on aluseks võetud «Koolieelse lasteasutuse seadus» ning lähtutud Põltsamaa linna arengukavast aastateks 2004-2007. Arengukava koostamisse on kaasatud lapsevanemad, töötajad, hoolekogu, kus on esindatud ka Põltsamaa Linnavalitsuse ja Põltsamaa Vallavalitsuse esindaja. Käesolev arengukava on loomulikuks jätkuks eelnevatele arengukavadele, mis on taganud senise lasteaia sisulise töö järjepideva arendustegevuse ning majandustegevuses planeeritud inventari muretsemise ja remonttööde teostamise. Arengukava aitavad realiseerida Põltsamaa Linnavalitsus, lapsevanemad ja töötajad, sponsorid ning osalemine erinevates projektides. II ÜLDANDMED 2.1. Üldinfo Lasteaed Mari on munitsipaallasteasutus, mis tegutseb Põltsamaa Linnavalitsuse haldusalas aadressil Pärna 3. Lasteaed töötab alates 1973. aastast. Alates 1999. aastast kannab asutus nime Põltsamaa Lasteaed MARI (varem Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3 ja 1991. aastast Põltsamaa Lastepäevakodu nr 2). Töötajaid on kokku 30, 17 pedagoogi ja 13 teenindavat töötajat. Asutuse juhtkonda kuuluvad juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, majandusjuhataja. Lasteaed on avatud 7.00-18.00, pikapäevarühm 18.00-19.00. Lasteaed Mari on koolieast noorematele lastele alushariduse omandamist ja hoidu võimaldav õppeasutus. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Lasteaia eripäraks on: 1. Loovuse arendamine muusikaliste dramatiseeringute kaudu. 2. Logopeedilise abi osutamine. 3. Süvendatud huvitegevus kaks korda kuus. 4. Beebikool ning laulu- ja mänguring. 5. Täiendav muusikaline tegevus. 6. Temaatiline dramatiseeritud perepidu kevadel. 2.2. Hetkeseisu analüüs Lasteaed läbis 2002.a. novembris riikliku järelevalve, mille tulemusi oleme arvestanud järgnevate aastate/ õppeaasta tegevuskava koostamisel ja arendustegevuses. Riikliku järelevalve aktis on lasteaia tugevustena toodud: • laste individuaalseid vajadusi, huvisid ja valikuvõimalusi arvestav arengukeskkond; • logopeedilist abi vajavate laste väljaselgitamine ja abi osutamine; • erivajadustega ja koolipikendusel olevate laste arengu toetamine ja korrigeerimine individuaalsete arenguplaanide alusel; • laste arengu hindamine ja laste eripäraga arvestamine; • mitmekülgsed traditsioonilised üritused, omanäolisus ning lastevanemate kaasamine; • lasteaia eripära kajastav, ülevaatlik õppekava ja interneti kodulehekülg; • hea koostöö kooli ja piirkonna haridusasutustega ning hoolekoguga; • avatud juhtimine ja meeskonnatöö. Parendusvaldkondadena on nimetatud: • eesmärkidest lähtuv sisehindamine; • erinevate õppemeetodite rakendamine sotsiaalse arengu toetamisel; • lastevanemate nõustamine; • õueala renoveerimine. 2004. aasta I poolaastal lasteaias läbi viidud SWOT-analüüsis osalesid lasteaia töötajad, hoolekogu liikmed. Lastevanemate arvamused selgusid rahulolu küsitluse põhjal. Lasteaia hetkeseisu tugevused ja lasteaia põhiväärtused on omavahel seotud, kuid mitte kattuvad. Tugevustena on välja toodud: • lasteaia hea asukoht kesklinnas; • head suhted ja koostöö lastevanematega; • asjatundlik arengule suunatud juhtimine; • kvalifitseeritud pikaajalise töökogemusega õpetajad; • pühendunud ja teotahtelised töötajad; • süsteemsed koolitused töötajatele ja lastevanematele; • piisavalt õppe-, mängu- ja metoodilisi vahendeid. Nõrkustena on nimetatud: • õueala ja õuemängu- ja ronimisvahendid on amortiseerunud; • lasteaia hoone ja ruumide halb majanduslik olukord (aknad); • teise rühmaruumi puudumine; • eelarveliste ressursside vähesus (palgad, majandustegevus); • vähe sponsoreid ja projektides osalusi; • ebakindlus tuleviku suhtes. SWOT-analüüsi tulemused näitasid, et arenguruumi arendustegevuses on piisavalt. Lasteaia tugevuste seas on nimetatud enam põhitegevuse õppe- kasvatutegevusega seonduvat. Lasteaia nõrkustena leidis enam nimetamist materiaalse baasiga seonduv. Hetkel tegutseb lasteaias 6 rühma: Kaks sõimerühma või neist üks liitrühm, 3 aiarühma ja 1 kooliettevalmistusrühm. Kokku on lasteaias päevahoius 107- 110 last, neist Põltsamaa vallast 10-12 last ja mujalt valdadest 2 last. Neile lisaks tegutseb veel beebikool 0,4-1,5 aastastele lastele ning laste laulu- ja mänguring 1,5-2,5 aastastele, mis on heaks ettevalmistuseks lasteaeda tulevatele lastele ja lastevanematele. Kokku käib beebikoolis 28 last. Laste sündivused Põltsamaa linnas ja – piirkonnas, laste kohalkäidavus, laste arvu vastavus rühma suurusele ja nõuetele on ära toodud lisas 1 ning õpetajate vanuseline koosseis, kvalifikatsioonid lisas 2. III LASTEAIA ARENDUSTEGEVUSE PÕHIVALDKONNAD JA SUUNAD 3.1. Lasteaia filosoofia Lasteaed Mari on justkui üks suur maasikapõld, kuhu igal sügisel istutatakse uued taimed teiste mõneaasta vanuste kõrvale. Osadel maasikataimedel hakkavad marjad kasvama kohe pärast istutamist hästi kiiresti. Samas on taimi, mille marjad on kaua aega rohelised ega taha kuidagi heledamaks, rääkimata siis punaseks minna. Maasikapõllul on töötamas palju aednikke ja abilisi, kes kõik suure südamlikkuse ja armastusega hoolitsevad taimede eest. Jagades igaühele just seda, mida talle on vaja: kasvamiseks toitu, tarkusteks väetist, turvalist kaitset, päikeselist hoolitsust, südamlikku armastust. Nii hoolitsedes mitu aastat taimede eest, valmivad kevadeks ilusad punased ja magusad maasikmarjad. Kevadel kogume nad kõik ühisesse korvi kokku ja saadame lasteaiast rõõmsal meelel kooli. Visioon Lasteaed Mari on omanäoline last igakülgselt arendav lasteaed, kuhu tulevad meelsasti lapsed ja lapsevanemad. Mitmekülgne areng- parim algus! Lasteaias arvestatakse iga lapse individuaalsuse ja eripäraga, vanuse ja sooga. Lasteaed oma tegevuste läbi toetab laste arengut: kehalist-, vaimset- ja sotsiaalset, samuti kõlbelist ja esteetilist. Lasteaiast suundub kooli rõõmsameelne, avatud, uudishimulik, loov, teistega arvestav laps. Missioon Luua laste arenguks soodne kasvukeskkond, mis • toetab perekonda lapse igakülsel arendamisel läbi turvalise ja loova keskkonna ning professionaalse ja armastava kollektiivi; • toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; • võimaldab arvestada ja lähtuda iga lapse individuaalsetest võimetest, annetest ning erivajadustest; • võimaldab lähtuda tüdrukutest ja poistest. Põhiväärtusteks on: sõbralikkus lasteaia õhkkond on lapsesõbralik, lastevanemate ja kaastöötajate vahel on heasoovlikud ning mõistvad suhted; turvalisus rühmaruumides ja õuealal on tagatud laste turvalisus ning töötajatele head töötingimused; avatus õpetajad on aktiivsed õppijad, enesetäiendajad, uutele ideedele avatud ning on aktiivsed ametijärkude hoidmisel ja tõstmisel; individuaalsus arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda, arengupotentsiaali ning töötajate individuaalset võimekust; järjepidevus laste õpetamine ja arendamine ning kogu lasteaia tegevus on traditsioonidel ja järjepidevusel edasiarenev. 3.2. Kriitilised edufaktorid Lasteaia edukast tegevusest on huvitatud lapsevanemad ja lapsed, töötajad kui tegevuse elluviijad ning lasteaia pidaja. Toimivuse tagavad • rahaliste vahendite efektiivne, s.o reaalsetest vajadustest ning lastevanemate ettepanekutest lähtuv kasutamine; • turvaline ja arendav arengukeskkond; • laste arvu piisavus. Lastevanemate ja laste rahulolu tagavad • haritud ja kogemustega töötajad; • koduste kasvatuspõhimõtete toetamine; • laste vajadustega arvestamine; • heal tasemel laste kooliks ettevalmistamine; • meeldiv- ja turvaline keskkond; • pidev logopeedilise abi osutamine. Töötajate rahulolu tagavad • avatud juhtimine ja meeskonna kaasamine; • arenguks ja tööks soodne mikrokliima; • mitmekesise õppevara olemasolu; • töökogemuslike väljasõitude korraldamine; • väljakujunenud traditsioonide jätkumine. Pidaja rahulolu tagavad • hea maine; • tihe koostöö linna teiste asutustega; • lastevanemate ja töötajate rahulolu; • edukalt läbitud järelevalve. Tulemuslikkuse võtmenäitajad • kooliks valmisolek koolivalmiduse test, tagasiside õpetajalt; • toimetulek algklassides tagasiside õpetajatelt; • füüsiline-, sotsiaalne- ja vaimne areng spordipäevade tulemused, laste arengumapid ja arengu hindamise tabelid, kasvumapid, õpetajate vestlused vanematega; • personali kvalifikatsioon ja täiendkoolitus atesteerimine, tarifitseerimine; • ressursside optimaalne kasutamine järelevalve hinnangud, sisehindamise õppe- ja kasvatustöö ning juhtimis- ja majandustegevuse osas tulemused. 3.3. Lasteaia tegevusvaldkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi alljärgnevate tegevusvaldkondade. Lastest lähtuvalt on kõige olulisemaks põhitegevused ning seda toetavad tugitegevused. Põhitegevus- LASTE ARENGU TOETAMINE • Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine • Laste arengu toetamine (õppe-, kasvatusprotsess) • Erivajadustega lastega töö kavandamine • Laste arengu hindamine • Kasvukeskkonna kujundamine • Lastevanematega koostöö korraldamine Tugitegevused: • Strateegiline planeerimine • Personali arendamine • Finants- ja haldusjuhtimine • Tugisüsteemide funktsioneerimine • Koostöö juhtimine, eestvedamine 3.4. Arengu prioriteedid ja eesmärgid Arengukava prioriteedid aastateks 2005- 2007: 1. Õppekava arendamine lapsekesksuse suunas ja suurem arvestamine isikupäraga. 2. Arengu- ja õpikeskkonna uuendamine. 3. Projektides osaluste suurendamine. 4. Koostöö edasiarendamine lastevanemate ja linna asutustega. 5. Lasteaia tegevuse tulemuslikkuse hindamine. Strateegilised arengueesmärgid on: • uuendatud on ainekavade sisud; • lastel on rohkem valikuvõimalusi; • loodud on kaasaegne arengukeskkond; • valminud on lapsi arendavate mängu- ja ronimisvahenditega õueala; • suurenenud on projektide ning sponsortegevuse osa; • ilmub lastevanemate nõustamise ja info leht; • toimuvad suvekuudel lastele temaatilised laagrid; • lastevanemate rahulolu on suurenenud; • osutatakse tasulisi teenuseid: beebikool, huvialaringid (kunst, laulustuudio, d ñuudo, jne), laste sünnipäevapeod; • töötab 5 või 6-rühmaline lasteaed 106 kuni maksimaalselt 110 lapsega; • vahetatud on kõik aknad; • valminud on II korruse otsmiste osade juurdeehitus (magamistoad 2-le rühmale). IV STRATEEGILINE TEGEVUSKAVA 4.1. Valdkond: Õppekava arendamine lapsekesksuse suunas ja suurem arvestamine isikupäraga Eesmärgid: Õppekava eesmärgid ja sisu on koostatud lapsest lähtuvalt ning arvestatakse igapäevatöös. Õppe- ja kasvatustegevustes arvestatakse lapse individuaalsusega, antakse valikute võimalusi. Ainekavad on täiustatud ja uuendatud. Jrk nr Ülesanded 2005 2006 2007 Vastutaja 1. Eesmärkide sõnastamine lapsest lähtuvalt (töögrupid- lasteaia ja rühma õppekava, nädalakavad) * * * Juhataja asetäitja 2. Tegevustes antakse lastele rohkem valikuvõimalusi (kajastub kuu või nädalaplaanis, tegevustes, mängude valikus) * * * Õpetajad 3. Ainekavade uuendamine töögruppides –loodusõpetus ja kodulugu matemaatika emakeel * * * Juhataja asetäitja 4. Koolitus: õppekava arendustöö, ainekavade uuendamine, õpetaja, õpetajaabi roll, lapsest lähtuva arengukeskkonna loomine; mängulisi võimalusi õpetamisel. * * * * * Juhataja 5. Õpetamise lapsekesksuse jälgimine enesehindamise- ja sisekontrolli läbi * * Juhataja asetäitja 4.2. Valdkond: Arengu- ja õpikeskkonna uuendamine Eesmärgid: Laste ja töötajate arenguks on loodud turvaline ja loov keskkond. Loodud on mitmekülgsed võimalused laste igakülgseks arendamiseks. Jrk nr Ülesanded 2005 2006 2007 Vastutaja 1. Õppematerjalide uuendamine 10 10 10 Juhataja asetäitja 2. Rühmaruumides inventari uuendamine 14 15 10 Juhataja 3. Õuevahendite uuendamine: - ronimisvahendid - liurajad - kiiged - mängumajad - tasakaalurada (vt õueala projekt lisa 3) 15,0 sponsor- lus 35,0 sponsor- lus 25 Juhataja 4. Arvuti muretsemine (personal) - 15 12 Juhataja 5. Rühma sanitaarsõlmede remontimine 175 150 - Majandus- juhataja 6. Rühmaruumi kapitaalremont- voodite, madratsite uuendamine 35 35 35 Juhataja 7. Remontimine: • rühmaruumid • kabinetid • saal • fuajeed • I, II rühma põrandad 7,0 3,0 7,0 4,0 70,0 7,0 3,0 77,2 139,0 Majandus- juhataja 8. Akende vahetamine koos siseuste vahetusega 100,0 +proj. (700,0) Juhataja 9. Fassaad 86 Majandus- juhataja 10. Rühmades planeerida õppeaastaks õppe- ja mänguvahendite ostmine vajadustest ja kulutuste analüüsist lähtuvalt 37,8 37,8 42 Õpetajad 11. Ventilatsiooniavade uuendamine, puhastamine 0,5 0,5 Majandusjuhataja TULEVIKUINVESTEERING 1. II korruse otsmiste osade väljaehitamine 950 Juhataja 4.3. Valdkond: Lasteaia tegevuse tulemuslikkuse hindamine Alaeesmärgid: Sisehindamise läbi on antud hinnang lasteaia tegevuse tulemuslikkusele. Analüüsitud on lasteaia põhi- ja tugitegevustega seotud valdkondi ning välja on toodud parandust vajavad valdkonnad. Toimib järjepidev töötajate enesehindamine ja töö analüüsimine. Loomulikuks arendustegevuse osaks on saanud arenguvestlused. Jrk nr Ülesanded 2005 2006 2007 Vastutaja 1. Alustatakse õpetajaabide eneseanalüüsiga ja enesehindamisega * * * Juhataja 2. Toimib õpetajate enesehindamine ning juhtkonna poolne töö tulemuslikkuse hindamine (lahtised tegevused) * * * Juhataja, juhataja asetäitja 3. Lasteaia tegevuse tulemuslikkust hinnatakase sisehindamise käigus iga 2 a tagant sisehindamiskomisjoni poolt * * Juhataja 4. Sisse on viidud töötajate õppeaasta lõpu ankeet * * * Juhataja 5. Alustatakse arenguvestlustega * * * Juhataja 6. Õpetajad analüüsivad arengukeskkonda- õppe- ja mänguvahendite mitmekesisust * * * Juhataja 7. Juhtimistegevuse (tugitegevuste) tulemuslikkuse analüüs (aasta lõppedes) * * * Juhataja/ majandus.juh. tervishiutöötaja 8. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüs (õ-a lõpus) * * * Juhataja asetäitja 4.4. Valdkond: Koostöö edasiarendamine lastevanemate ja linna asutustega Alaeesmärgid: Lastevanemaid kaasatakse igal sügisel rühma tegevuskavade koostamisel. Suurenenud on hoolekogu otsustuste osa lasteaia majandusküsimuste lahendamisel. Leitud on 3 uut sponsorit. Toimib tihedam koostöö Põltsamaa piirkonna lasteaedadega. Jrk nr Ülesanded 2005 2006 2007 Vastutaja 1. Kaasata lapsevanemaid ja hoolekogu tegevuskavade koostamisele läbi rahulolu küsitluse, arutelude * * * Juhataja asetäitja 2. Jätkata traditsioonilisi ühisüritusi lastevanemate ja hoolekoguga: - mihklilaat - sportlikud õhtud - jõulupeod - kevadine suur pereüritus * * * Muusika- õpetaja 3. Leida rohkem isasid, kes aitaks rühmades korrastada ja valmistada mänguvahendeid * * * Õpetajad 4. Kaasata hoolekogu lasteaia eelarve projekti koostamisel * * * Juhataja 5. Koostöö arendamise eesmärgil Järvenpää Pehtoori lasteaiaga: - saata rühmadega joonistusi, kirju - jõuda õpetajate vahetusteni - külastada Järvenpää lasteaedasid * * * * * Juhataja asetäitja, juhataja 6. Arendada koostööd Põltsamaa piirkonna lasteaedadega: - «Mängukoerte päev» joonistused, näitus - nõiapäev - sõbrapäev * * * * * Juhataja asetäitja 7. Leida (3) uut sponsorit ürituste läbiviimiseks, majandusküsimuste lahendamiseks * * * Juhataja 8. Osaleda kultuurikeskuse ja linna üritustel - Põltsamaa linna sünnipäevadel - lastekaitsepäeval * * * Muusika-õpetaja 9. 4 korda aastas anda avalikkusele teada kuidas Lasteaed Mari tegeleb oma eripära loomisega * * * Juhataja 4.5. Valdkond: Projektides osaluste suurendamine Alaeesmärgid: Läbi on viidud projektikoolitus personalile. Aastas esitatakse vähemalt 3- 5 projekti. Jrk nr Ülesanded 2005 2006 2007 Vastutaja 1. Projekt keskkonnanädala korraldamiseks * Juhataja 2. Projekt õuealavahenditele * Juhataja 3. Projekt akende vahetamiseks * Juhataja 4. Projekt laagri korraldamiseks * * Juhataja asetäitja 5. Projekt koolituskulude suurendamiseks * * juhataja V ARENGUKAVA MUUTMISE JA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist ning lasteaia tegevuse tulemuslikkust hinnatakse ja analüüsitakse õppeaasta lõpus, mille alusel koostatakse uueks õppeaastaks tegevuskava. Sisehindamist viiakse läbi iga kahe aasta tagant sisehindamiskomisjoni poolt, millele eelneb lastevanemate rahulolu küsitlus. Õppe- ja kasvatustegevuse aruanne esitatakse pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus iga õppeaasta lõpus. Õppe- ja kasvatustöö muudatused viiakse sisse pedagoogilise nõukogu otsusega. Juhtimis- ja majandustegevuse aruanne esitatakse hoolekogus ja üldkoosolekul iga eelarve aasta lõppedes. Tegevusaasta kirjalik aruanne esitatakse Põltsamaa Linnavalitsusele. Muudatused juhtimis- ja majandustegevuses viiakse sisse üldkoosoleku heakskiidu ja hoolekogu otsusega. Arengukava kinnitamine toimub Põltsamaa Linnavalitsuse sätestatud korras. Lisa 1 Sündivus Põltsamaa linnas ja piirkonnas 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Põltsamaa linn 47 52 41 44 27 36 Põltsamaa vald 49 55 50 44 31 32 Pajusi vald 19 24 16 11 12 8 Kokku 115 131 107 99 70 76 Laste kohalkäidavuse võrdlus Aasta Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Sept Okt Nov Dets 2002 69,6 75,2 73,3 68 71,3 84,5 76,9 75,2 66,7 2003 69 66,1 68,6 75,2 79,1 84,5 68,3 72,3 66 2004 62,7 66,3 69,9 69,3 67,6 79 71,1 71,1 59,2 Jõgeva Maakonna 2003. a laste kohaloleku 6 kuu keskmine on 73,0% 2002. a 9 kuu keskmine 73,4% 2003. a 9 kuu keskmine 72,1% 2004. a 9 kuu keskmine 68,4% kohalkäidavus sõltub suuresti haigusperioodidest ja koolivaheaegadest, ajutiselt peatatud lepingutest Laste arvu vastavus rühmas ruumi pindalale ja nõuetele 2004. aastal Rühm Ruum Nõutav ruumi suurus 1 lapse kohta (m2) Laste tegelik arv rühmas Nõutav ruumi suurus antud rühmas(m2) Tegelik ruumi suurus I sobitusrühm mänguruum magamisruum riietusruum tualettruum 2,5 2,0 1,0 1,0 14 35,0 28,0 14,0 14,0 49,8 34,6 21,1 12,5 II sõimerühm mänguruum magamisruum riietusruum tualettruum 2,5 2,0 1,0 1,0 14 35,0 28,0 14,0 14,0 49,7 34,8 21,2 12,0 III aiarühm mängu/magamisruum riietusruum tualettruum 2,5/2,0 1,0 1,0 20 90,0 20,0 20,0 75,0 17,7 12,6 IV aiarühm mängu/magamisruum riietusruum tualettruum 2,5/2,0 1,0 19 85,5 19,0 19,0 71,9 17,7 12,8 V aiarühm mängu/magamisruum riietusruum 2,5/2,0 1,0 18 81,0 18,0 18,0 72,5 17,8 12,8 VI koolirühm mängu/magamisruum riietusruum tualettruum 2,5/2,0 1,0 1,0 21 94,5 21,0 21,0 75,1 16,8 13,2 Lisa 2 Õpetajate vanuseline koosseis 2005. aasta septembri seisuga Üldarv Vanus alla 25 25-29 30-39 40-49 50-59 üle 60 17 - 1 6 7 2 1 Pedagoogid omandatud hariduse järgi Pedagoog Kokku Kõrgharidus Keskeriharidus Keskharidus Omandab erialast kõrgharidust erialane muu pedagoogiline erialane muu pedagoogiline Juhataja 1 1/erialane Juhataja asetäitja 1 1/erialane Muusika-õpetaja 1 1 Liikumis-õpetaja 1 1 1 Logopeed 1 1 Õpetaja 12 2 8 1 1 3 KOKKU 17 3 2 9 1 2 4 Pedagoogid ametijärgu järgi Ametijärk Pedagoog- metoodik Vanem- pedagoog Pedagoog Noorem- pedagoog Kvalifikatsioonita 17 õpetajat - 4 11 - 2 Lisa 3 Arengukava 2005- 2007 üheks põhieesmärgiks on luua mitmekülgsed võimalused laste igakülgseks arendamiseks. Eesmärgi täitmiseks on koostatud ajakava teostatavate tööde ning uuendatavate mängu- ja ronimisvahendite osas. Õueala projekt Ronimis- või mänguvahend Arv Vanus Maksumus Teostus 1. Platvorm liurenni ja katusega 1 tk 2-4. a 12 OÜ Raum august 2005 2. Ronimisvahend liurenniga, köiega ramp 1 tk 5-7. a 20 3. Mängumaja 2 tk Tüdrukutele Poistele 12 OÜ Raum mai 2005 4.Vedrukiiged 2 tk 2-4/5-7. a 15 5. Kiiged: - autorehvist istumisalus - autorehvist istumisalus julgestusalusega - kummist istumisalus - kummist istumisalus raamiga 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 5-7. a 3-4. a 5-7. a 2-3. a 3,0 4,0 Imprest AS mai 2005 6. Varjualune 1 tk Kõigile 10,0 sponsorlus OÜ Raum aprill 2004 7. Autorehvidest toru /ümarpalk (6 tk) 2 tk 5-7. a 2 8. Labürint ümarpalgist (3 tk) 2-7. a 2 9. Veoauto kastiga 1 tk 2-4. a 7 10. Korvpallikorvide alused 2 tk 5-7. a Sponsorlus OÜ Lepe Ehitus 2004. a mai 11. Autorehviga takistus 3-4 tk 4-7. a 3 12. Tasakaalupoomid 3 tk 3-7. a 3 13. Kahe kõrgusega kangid 2 tk 3-4/5-7. a 3 Kokku 96 Teostatud 36 2006- 2007 60 Lisa 4 Investeeringute kava INVESTEERINGUTE KAVA 2005-2011 Investeeringute kava koostamisel on lähtutud EnPro Inseneribüroo OÜ energiaauditi hinnangutest ja maksumustest, 2004. a mõõdistusprojektist ning firmade hinnapakkumistest. Investeeringute kavale ei ole lisatud ajalisi tähtaegu, kuna need ei ole senistel kavadel täitunud ning olnud reaalsed. Objekti osad Nr Investeeringu vajadus Pindala/ maht Maksumus tuh krooni Hoone karp 1.1 Fassaadi remont (värvimine) 358 m2 142,2 1.2 Akende vahetus (2- kihilised ühe selektiivse klaasiga pakett, reguleeritavate õhutusavadega raamis) 333 m2 600,0 Hoone küte ja soojaveevarustus 2.1 Sooja vee üleviimine elektrilt kaugküttele kütteperioodil 2 olemasolevat boilerit 5,0 2.2 Termostaatventiilide paigaldus 38,0 2.3 Torustiku läbipesu 10,0 2.4. Soojasõlme rekonstrueerimine 300,0 Ruumid 3.1 San. sõlmede kap. remont 30,0 m2 210,0 3.2 Rühmaruumide remont 270,0 m2 27,0 3.3 Abiruumide, kabinettide remont 100 m2 10,0 3.4 Saali remont 92 m2 70,0 3.5 Fuajeed, trepid 67,1 m2 77,2 3.6 3.7 Siseuste vahetus Põrandad- 2-s magamisruumis I korrusel (soojustusega) 53 tk 69,4 m2 110,0 139,0 Elektrivarustus 4.1 Hõõglampide asendamine säästulampidega 100 tk 10,0 4.2 Elektri installatsiooni tööd abiruumides 10,0 Õueala 5.1 Mängu- ja ronimisvahendid 60,0 5.2 Õueteede kivide paigaldus 260 m2 67,6 5.3 Aiavõrk 300 m2 10,0 Väravad 3 tk/3 tk 20,0 Inventar 6.1 Rühmaruumide inventar: - voodid madratsitega 10 tk 60,0 - lastelauad 9 tk 5,0 - lastetoolid 60 tk 30,0 - kirjutuslaud 2 tk 2,5 - riiulid 10 tk 5,0 - kapid 10 tk 6,0 - mängunurgad 3 tk 3,0 6.2 Kabinettide inventar: - arvutilaud 2 tk 6,0 - arvutitool 2 tk 2,5 Köögi inventar 7.1 Külmkapp, sügavkülmik 2 tk 10,0 7.2 Köögipliit-elektri 1 tk 30,0 7.3 Liha- ja kala ettevalmistuslaud 1 tk 6,0 7.4 Juurvilja pesemis- ja koorimismasin 1 tk 29,0 7.5 Põrandariiul (4 tasapinda) 1 tk 6,0 Õppeinventar 8.1 Arvutid 2 tk 30 Kokku investeeringud 2 147,0 TULEVIKU INVESTEERINGUD Objekti osad Nr Investeeringu vajadus Pindala/maht Maksumus tuh krooni II korrus 1.1 Otsmiste osade väljaehitus (lisandub 2-le rühmale magamistuba) 95 m2 950 Katus 2.1 Viilkatus *