Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2003. a määruse nr 128 "Ekspordi riikliku garantii taotlusele esitatavad nõuded, garantii andmise ning garantiivõtjale eksporditehingust tekkinud kahjude hüvitamise kord" muutmine — RT I, 52, 413

Määrus kehtestatakse «Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse» § 6 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2003. a määruses nr 128 «Ekspordi riikliku garantii taotlusele esitatavad nõuded, garantii andmise ning garantiivõtjale eksporditehingust tekkinud kahjude hüvitamise kord» (RT I 2003, 37, 252) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 preambul sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ekspordigarantii taotlemiseks esitab garantiivõtja sihtasutusele garantiitaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:»; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ühepoolseks eksporditehinguks loetakse kaupade müügiks pakkumist ning välisriiki kaupade müügi ja teenuste osutamisega seotud investeeringuid ja finantseeringuid, muu hulgas otse- või kaudseid investeeringuid välisriigis asuvasse ettevõttesse, välisriigis asuva ettevõtte omakapitali suurendamist või sellisele ettevõttele laenu andmist. (2) Ühepoolse eksporditehingu korral ei ole nõutav §-des 3 ja 4 sätestatud ostja andmete ja §-s 4 sätestatud tarnija andmete ja nende kohta informatsiooni esitamine, samuti ei ole nõutav andmete esitamine garanteeritavast eksporditehingust tulenevate nõudeõiguse loovutamise piirangute puudumise kohta.»; 5) paragrahvi 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) eksporditehingu objekt ja maksetingimused;»; 6) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: « § 71. Garantiitaotluses esitatavad andmed garanteeritava ühepoolse eksporditehingu kohta Garanteeritava ühepoolse eksporditehingu ja taotletava garantii kohta peab garantiitaotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotletava garantiiga kaetava kahju ülemmäär (riskilimiit); 2) eksporditehingu objekt ja väärtus; 3) garanteeritavad riskid ja taotletava garantii kestus.»; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Ühepoolsete eksporditehingute riskide hindamisel võtab sihtasutus aluseks: 1) eksporditehingu objekti asukohamaaga seotud riskid; 2) garantiivõtja taotluses näidatud garantii kestuse ja garantiisumma; 3) muud riskiastme kindlaksmääramiseks vajalikud andmed.»; 8) paragrahvi 11 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 3) investeeringuriskist tuleneva kahju korral garantiivõtja investeeringuga seotud, rahaliselt väljendatud õigused garantiivõtja poolt sihtasutusele deklareeritud ja kahju tekkimise hetkele vastava riskilimiidi (deklareeritud riskilimiidi) piires;»; 9) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Investeeringugarantiist ja tootmisriskist tuleneva kahju korral ei kaeta saamata jäänud tulu.»; 10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Tootmisriskist tuleneva riski korral ei kaeta lisaks lõigetes 1 ja 2 loetletud kuludele: 1) kaupade ja teenustega seotud kulusid, mis on juba krediidiriski vastu garanteeritud; 2) summasid, mida garantiivõtja on maksnud garantiiga seotud lepingu alusel väljastatud täitmisgarantii katkemise tõttu.»; 11) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Garantii hakkab kehtima pärast garantiilepingu sõlmimist ja garantiipreemia tähtaegset tasumist, kui garantiileping ei näe ette muude eeltingimuste täitmise kohustust.»; 12) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: « 31) ühepoolse eksporditehingu puhul hakkab garantii kehtima pärast investeeringu tegemist ja riskilimiidi deklareerimist;»; 13) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: « § 18. Riski realiseerumise ooteaja arvestamine (1) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtjale ei ole riski realiseerumise ooteaja, mille pikkus on vähemalt 90 päeva, jooksul tehtud ekspordilepingu alusel talle ettenähtud makset ja selle maksmata jätmise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse krediidiriski kahjuna. Krediidiriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg maksetähtpäevale järgnevast päevast. (2) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtja lepinguliste kohustuste täitmine või tellitud kaupade tootmine on peatatud 180 järjestikuseks päevaks, tingimusel, et selle peatamise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse tootmisriski kahjuna. Tootmisriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg päevast, mil garantiivõtja peatab ühe või mitme seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu tõttu lepinguliste kohustuste täitmise või tellitud kaupade tootmise. (3) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtja ei ole riski realiseerumise ooteaja, mille pikkus on vähemalt 90 päeva, jooksul suutnud realiseerida eksporditehingu aluseks oleva investeeringuga seotud õigusi ja selle otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõike 1 punktis 10 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse investeeringuriski kahjuna. Investeeringuriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg eksporditehingu aluseks oleva investeeringuga seotud õiguste realiseerimist takistavate asjaolude ilmnemise päeval.»; 14) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: « 3) ühepoolse eksporditehingu objekti hävimise, kadumise või kahjustumise korral.»; 15) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Garantiihüvitise taotlus tuleb sihtasutusele esitada viivitamata pärast riski realiseerumise ooteaja lõppu või pärast kahepoolse valitsustevahelise võla restruktureerimise lepingu sõlmimist või pärast võlgniku maksejõuetuse tõestamist garantiilepingus sätestatud perioodi jooksul.»; 16) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Lõikes 2 nimetatud dokumendid peavad olema esitatud originaaleksemplaridena või tõestatud ärakirjadena. Garanteeritud ühepoolse eksporditehingu puhul ei pea esitama lõike 2 punktides 4 ja 6 nõutud andmeid.»; 17) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Sihtasutuse poolt garantiivõtjale väljamakstav hüvitissumma ei tohi ületada garantiivõtjale tekkinud kogukahju või summat, mida garantiivõtjal on tegelikult õigus laenuvõtjalt laenulepingu või ostjalt ekspordilepingu alusel saada. Nimetatud piirang ei hõlma § 11 punktis 4 nimetatud lisakulusid.» Peaminister Andrus ANSIP Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar SAVISAAR Riigisekretär Heiki LOOT