Palupera Vallavolikogu — Palupera valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 220, 2086

Lähtudes jäätmeseaduse §71 lõigetest 1 ja 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike 1 punktist 36.5 ning pakendiseaduse §15 lõikest 1, Palupera Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kehtestada Palupera valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 15.septembrist 2005a. Volikogu esimees Vambola SIPELGAS Palupera Vallavolikogu 8. septembri 2005. a määruse nr 15 lisa PALUPERA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Jäätmehoolduseeskiri(edaspidi eeskiri) reguleerib Palupera valla territooriumil jäätmehoolduse korda. 1.2. Jäätmehoolduse kontrollijaks Palupera valla haldusterritooriumil on Palupera Vallavalitsus ja OÜ Palu-Teenus. 1.3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluval teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. 1.4. Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete kasutamist teisese toormena. 1.5. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Palupera valla territooriumil viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Mõisted Jäätmed - mis tahes vallasasjad,mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu on kahjulikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Tavajäätmed on jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed on kodumajapidamises, kaubanduses,teeninduses ja mujal oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed, milles võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani.Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, paber ja papp). Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi,keemilisi ega bioloogolisi muutusi. Mahukad jäätmed on suuregaliibrilised ja raskekaalulised jäätmed, näiteks mööbliesemed, jalgrattad, televiisorid, olmetehnika,WC potid, vannid,külmikud jne. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus(st jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade hooldus. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine ja sorteerimine nende veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete kõrvaldamine on toiming ,millega jäätmed viiakse keskkonda. Kompostimine on bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladestamine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise,veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine ,taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 3. Jäätmekäitluse üldnõuded 3.1. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ja kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. 3.2. Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 3.3. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 3.4. Jäätmevaldaja peab vältima oma tegevuses ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega. 3.5. Jäätmete käitlemine väljaspool ettenähtud kohti on keelatud. 3.6. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. 3.7. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse ei ole lubatud,va.suurjäätmed,mille paigutamine mahutitesse pole võimalik nende mõõtmete tõttu. Suurjäätmete äravedu tuleb sellisel juhul organiseerida hiljemalt kolme päeva jooksul. 3.8. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ja koha korrasolek . 3.9. Piirkonnas ,kus jäätmevedu ei ole korraldatud , on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseadusele. 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel. 4.1. Jäätmemahutid tuleb paigutada kinnistule või krundile, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 4.2. Jäätmemahutid peavad paiknema vähemalt 5 m kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid omavahel teisiti kokku ei lepi. 4.3. Mahutid peavad olema terved ja puhtad .Mahuteid tuleb regulaarselt pesta. Puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmete valdaja, kui jäätmekäitluslepingus ei ole teisiti sätestatud. 4.4. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 4.4.1. jäätmekotte, mis peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 4.4.2. kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada . 4.5. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 4.6. Biolagunevate jäätmete komposteerimine on lubatud oma kinnistu piirides, naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel. 4.7. Aia-,põllu-,metsatöötlus- ja haljastusjäätmeid võib põletada väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud pinnasel järelvalvet teostava isiku juuresolekul. Pärast põletamist tuleb põletamisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla ja liivaga katmise teel. 5. Jäätmete kogumine 5.1.Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 5.2. Olmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 5.2.1.vedelaid jäätmeid; 5.2.2.tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5.2.3.ohtlikke jäätmeid; 5.2.4.käimlajäätmeid; 5.2.5.kogumiskaevude setteid; 5.2.6.erikäitlust vajavaid jäätmeid; 5.2.7.aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat. 5.2.8.taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 5.2.9.ehitus-ja lammutusjäätmeid; 5.2.10. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 5.3. Liiva ,pühkmeid ja jahtunud tuhka võib paigutada mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele. 5.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning anda üle jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või luba omavasse käitluskohta. 5.5. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 5.6.Teiste poolt tekitatud ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 5.7. Ohlikud jäätmed ,välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 5.8. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 6. Jäätmete vedu . 6.1. Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja. 6.2. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid tihedalt asustud aladel mitte harvemini kui üks kord kuus. 6.3. Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu. 6.4. Jäätmeid peab vedama veovahendis viisil, mis välistab jäätmete sattumise vedamise ja laadimise ajal keskkkonda. 6.5. Palupera Vallavalitsus korraldab osaliselt valla eelarvest tasutud organiseeritud prügiveo Aardlapalu prügilasse igal aastal maikuu teisel laupäeval. 7. Tervishoiu-ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise nõuded. 7.1. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajad on arstid, hooldusõed ja hooldajad, kes tegelevad hooldusega või osutavad arstiabi kodus ja loomaarstid. 7.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.3. Koduvisiidil tekkinud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas. 7.4. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, ampullikillud ja muud teravad asjad tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletud nõusse. 7.5. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga»Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.6. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või-purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.7. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi, pakkida märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis suletakse tihedalt korgiga.Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Jäätmed tuleb esimesel võimalusel üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8. Olmejäätmete kompostimine. 8.1. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnateenistuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. 8.2. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. 8.3. Väikeelamutes tekkivad toidujäätmed võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, näriliste ja putukate eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 8.4. Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 8.5. Heitvee kogumis-ja settekaevude setteid käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 9. Pakendite kogumine. 9.1. Pakendid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 9.2. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid müügikohas või selle vahetus läheduses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 9.3. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 9.4. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasustusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. 10. Ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemine. 10.1 . Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 10.2. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 10.3. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 10.4. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 10.4.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 10.4.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule.Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 10.4.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. 11.Vastutus 11.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija(edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 11.2. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 11.3. Kui saastaja ei täida punktis 11.1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 11.4. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 11.3. toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 11.5. Palupera Vallavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist. 11.6. Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.