Anija Vallavolikogu — Kehra Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 217, 2076

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3´alusel ning arvesse võttes Kehra Keskkooli juhtkonna ja hoolekogu arvamust, vallavolikogu hariduskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada Kehra Keskkooli arengukava aastateks 2005 - 2008 (lisatud). 2. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 3. Määrus jõustub 01.09.2005. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 103 KEHRA KESKKOOL ARENGUKAVA 2005 – 2008 Kehra, 2005 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDANDMED 2.1. KOOL 2.2. ÕPILASED 2.3. JUHTIMINE JA PERSONAL 2.4. HUVITEGEVUS 2.5. TEHNILISE SEISUNDI KIRJELDUS JA INVESTEERINGUVAJADUSED 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED 3.1. KEHRA KESKKOOLI MISSIOON 3.2. KEHRA KESKKOOLI VISIOON 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD 4.1. STRATEEGILINE JUHTIMINE 4.2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ 4.3. ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE 4.4. ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE 4.5. ÕPILASTE TOETAMINE 4.6. HARIDUSTULEMUS 5. TEGEVUSKAVA ja ressursside andmik 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 7. LISA 1. SISSEJUHATUS Kehra Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, eesti õppekeelele üleminekuks vajalikud ja võimalikud meetmed, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kehra Keskkooli arengukava üldeesmärgiks on luua võimalused kooli õppekavas kehtestatud nõuete täitmiseks. Kehra Keskkooli arengukava lähtub Harjumaa Koolivõrgu Arengukavast 2004 - 2010, Anija valla arengukavast, Kehra Keskkooli põhimäärusest ja Kehra Keskkooli õppekavast. 2. ÜLDANDMED 2.1. KOOL Kehra Keskkool paikneb Tallinna lähedal, mis võimaldab kergesti tänu heale trantspordiühendusele saada osa kultuuriväärtustest Tallinnas, palgata linnast kaadrit, kasutada linna koolide kogemusi ja teha koostööd. Kehra Keskkool asub Anija valla territooriumil, mis on ühtlasi kooli teeninduspiirkonnaks. Kehra kooli mainitakse Harju-Jaani kirikukroonika järgi esimest korda 1738. aastal, mil Kehra mõisa omanik teinud korralduse kooli asutamiseks. Kuni 1850. aastani ei töötanud kool pidevalt. 1850.a. ehitati Kehrasse esimene kindlapaigaline ja püsiv koolimaja endise Pausti kõrtsihoone materjalidest. Samal sügisel algas õpetus arvatavasti mardipäeva paiku. Esimeseks koolmeistriks olnud Jakob Jäger, kes varasemalt pidas mõisa aidamehe ja metsavahi ametit. Keskkooliks sai kool 1946. aastal. 1947. aastat loetakse kooli vene osa moodustamiseks ja 1967.a. vene keskkooli osa alguseks. Praegused koolihooned on ehitatud erinevatel ajajärkudel. Algklassidemaja valmis 1939.a. aadressil Kreutzwaldi 4, kus õpivad 1.-4. klassi õpilased. Peahoone valmis 1961. aastal aadressil Spordi 2, kus õpivad 5.-12. klassi õpilased. Kehra Keskkool on 154-aastase tegutsemise vältel tõestanud oma elujõulisust. Kooli paiknemine on loonud suurepärased võimalused õppe-kasvatustöö läbiviimiseks. Kooli ümbruse looduskeskkond võimaldab läbi viia praktilisi tunde loodusainetes ja on loonud võimalused sportimiseks. Lähima 20 km raadiuses on mitmed ajaloolis-kultuurilised paigad, mida koolis kasutatakse õppekäikude korraldamisel. Kehra Keskkool on suurim üldhariduskool Anija vallas. Kool on kakskeelne, kus eesti õppekeelega õpilaste arv moodustab ligikaudu 2/3 ja vene õppekeelega ligikaudu 1/3 õpilaste arvust. Klassikomplekte on 31. Eesti-vene kool loob kahepoolse keeleõppe ja erinevate kultuuritraditsioonide tundmaõppimise võimaluse. Osa venekeelsest keskkonnast pärit õpilastest õpib eesti õppekeelega klassides, toimub eesti keskkonda integreerumine. Koolis töötavad tugisüsteemid, mis võimaldavad arvestada laste eripära. Koolile ja õpilastele on suureks toeks valla sotsiaaltöötajad. Koolil on hea koostöö valla asutustega: koostöökoda, lasteaiad, raamatukogu, Kehra Nukk, kultuurikeskus jt. 2.2. ÕPILASED Õpilaste arv 2004/2005 õppeaastal ja prognoos kuni 2011.aastani: Aste/ keel Õppeaasta Põhikool Gümnaasium Kokku eestikeelne osa Kokku venekeelne osa Kõik kokku eesti- keelne osa vene- keelne osa eesti- keelne osa vene- keelne osa 2004/2005 372 154 78 47 450 201 651 2005/2006 355 147 77 47 432 194 626 2006/2007 333 136 77 47 410 183 593 2007/2008 341 136 72 42 413 178 591 2008/2009 336 137 71 38 407 175 582 2009/2010 309 135 79 41 388 176 564 2010/2011 314 143 66 39 380 182 562 Kehra Keskkoolis on õpilaste arv kõigis kooliastmetes piisav vähemalt aastakümne lõpuni, mis on kooskõlas riiklikult kehtestatud jätkusuutlikkuse normidega. Koolis on viimastel aastatel kasvanud keskkooliastme õpilaste arv, mis loob võimalused valikainete hulga mitmekesistamiseks. Kehra Keskkooli õpilased on osalenud enamusel maakonnas korraldatud olümpiaadidel ja konkurssidel. Väga edukad, s.t. esimese kolme hulgas, on meie õpilased eesti keeles ja kirjanduses, füüsikas, geograafias, bioloogias, matemaatikas, kunstis, muusikas ning tööõpetuses. Kooli õpilaste ja pedagoogide koostöö on olnud tulemuslik. Seda iseloomustavad põhikooli lõpetanute edukus järgnevates koolides ja riigieksamite tulemused.

Skeem 1. Inglise keele riigieksami tulemused

Skeem 2. Riigikeele riigieksami tulemused 2.3. JUHTIMINE JA PERSONAL Kooli juhtimine toimub vastavalt väljatöötatud struktuurile, milles igal osalisel on täita oma funktsioon. Organiseerimise puhul on oluline tööjaotus, mis väldib dubleerimist ja tagab kõigi valdkondade tegevuste kaetuse. Antud tulemi tagavad väljatöötatud eeskirjad (struktuur, töösisekorraeeskirjad, kodukord, ametijuhendid jms) Sisekontrolli ja -hindamise aluseks on väljatöötatud põhimõtted. Eesmärgiks on olla kursis kõigi töötajate tööga igal õppeaastal. Vajadusel vaadeldakse tunde ning nõustatakse pedagooge. Töö aruandlust/analüüsi teostavad kõik pedagoogilised töötajad ja valdkondade juhid. Sisekontrollist, analüüsidest ja küsitlustest tulenevad ettepanekud/parendamist vajavad aspektid on aluseks järgmise õppeaasta ümberkorraldusteks. Koolis on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev personal, kes suudab luua tingimused õpilaste arenguks ning toetada seda. Kehra Keskkooli pedagoogidest 46% töötab praegu neid, kes on lõpetanud õpilasena meie kooli. Kooli 57 pedagoogilisest töötajast omab kõrgharidust ja vastab kvalifikatsioonile 53, mis moodustab 93%. Neli pedagoogi omandavad kvalifikatsioonile vastavat kõrgharidust. Viis pedagoogi omab vanemõpetaja ametijärku. Koolis töötavad ainekomisjonid, mis suunavad ja korraldavad õpetajate ainealast ning metoodilist tööd ning tagavad sellega pedagoogilise personali pideva arengu. Kooli terviklikku ja süsteemset arendustegevust korraldab kooli arendusgrupp, kuhu kuuluvad kooli kõigi töövaldkondade ja ainekomisjonide juhid ning erialaspetsialistid. Kooli erinevate valdkondade tegevust korraldavad valdkondade arendusgrupid, kuhu kuuluvad kõik kooli töötajad ja neid juhivad valdkondade juhid. Tänu pidevatele tööalastele sisekoolitustele ja ühistööle töögruppides ning ainekomisjonides on personali koostöö efektiivne. Omavalitsuse positiivne ja toetav suhtumine on võimaldanud koolil korraldada mitmekügset ja edukat õppekasvatustööd ning huvitegevust. 2.4. HUVITEGEVUS Kooli õppe-kasvatustööd toetab huvitegevus, mida koordineerivad huvijuhid ja õpilaskogu. Et anda õpilastele võimalus oma võimete mitmekülgseks arendamiseks, töötavad koolis aine- ja huviringid ning korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Aineringides tegeldakse noortega, et võimalda neil võrrelda end eakaaslastega ja arendada nende võimeid erinevates huvivaldkondades. Edukalt on esindatud kooli maakondlikel üritustel, emakeeles ka üleriigilistel aineolümpiaadidel. Koolis töötavad spordiringid, kus arendatakse kehalisi võimeid, rahuldatakse laste liikumisvajadust ja osaletakse mitmesugustel spordivõistlustel. Paremaid tulemusi on saavutanud meie kooli õpilased vabariigi ulatuses käsipallis, võistlustantsus ja võistlussarjas « Tähelepanu, start!», maakonna tasemel – rahvastepallis, korvpallis, kergejõustikus, murdmaasuusatamises. Eraldi esiletõstmist väärivad kindlasti meie käsipallurid, kes on Eesti noortemeistrid ja karikavõitjad 2002 (poiste D kl.) ja 2004 (poiste C kl.); Eesti koolide meistrid 2003 ja 2005. Meie käsipalluritest kuulub 5 noormeest Eesti noortekoondisesse, mis valmistub esinemiseks Euroopa meistrivõistlustel 2006.aastal. Huviringidest on olnud edukamad ka näite-, kunsti- ja tööõpetuseringid, laulukoorid, ansamblid ja solistid. Näitering osaleb nii maakonna kui ka vabariigi kooliteatrite festivalidel ja on saavutanud auhinnalisi kohti. Lastekoor omab I kategooriat ja on esindanud kooli laulupidudel. Tubli on ka mudilaskoor, kes omab III kategooriat. Meie solistid ja ansamblid on saavutanud auhinnalisi kohti lauluvõistlustel ja sisustanud nii kooli kui ka piirkonna kultuuriüritusi. Kõrgelt on hinnatud mitmesugustel joonistusvõistlustel meie õpilaste töid, samuti on koju toodud auhindu tööõpetuse näitustelt. Kooli tegemisi läbi õpilaste pilgu kajastavad koolilehed « VOH»(eesti keeles) ja « MAX» (vene keeles). Koolil on oma traditsioonilised üritused: ava- ja lõpuaktused, õpilastööde näitus, õpetajate päeva ja kooli aastapäeva tähistamine, jõulukontsert, emakeelepäeva tähistamine jms. Tänu koolis töötavatele huviringidele ja huvitegevusele tagatakse järjepidevus kultuuri- ja spordivaldkonnas. 2.5. TEHNILISE SEISUNDI KIRJELDUS JA INVESTEERINGUVAJADUSED Andmete aluseks on Harjumaa Koolivõrgu Arengukava 2004 – 2010. 2.5.1. Peahoone: Nimetus Kirjeldus Hinne Renoveeri- mis- maksumus (tuh. kr) Teostatud (a.) Kogu hoonet hõlmavad tehnovõrgud Küte vahetatud 4 2003 Ventilatsioon halb 2 3 000 Elekter korras, valgustust korrigeerida 4 300 2003 Vesi Vana, halb 3 400 Kanalisatsioon vana 3 400 Telefon korras 5 2003 Andmeside korras 5 2005 Raadio- ja kaabel-tv-võrgud 2003 Tuletõrjesignalisatsioon olemas 5 2003- Valvesignalisatsioon tugevasti täiendada 3 200 2004- Kogu hoonet hõlmavad konstruktsioonid Aknad kõik vahetatud 5 2001 Uksed siseuksed vahetada 3 500 2004-2010 Katus korras 4 1998 Fassaad silikaat, tulevikus uus fassaad 3 2 000 Evakuatsiooni jt trepid renoveerida 3 400 Hoones asuvate ruumide olukord vastavalt ruumide kasutusotstarbele Klassiruumid remontida 3 3 000 Erialaklassid remontida 3 1 500 Koridorid, fuajeed, rekreatsiooniruumid remontida 3 1 000 Aula korras 4 1998 Võimla, ujula remontida 3 1 000 2001 WC-d remontida 3 600 2000 Pesemisruumid remontida 3 200 2001 Riietusruumid remontida 3 100 2001 Köök renoveeritakse 2004 aastal 3 1 400 2004 Söökla renoveeritakse 2004 aastal 3 900 Välisrajatiste olukord Staadion puudub, kasutatakse Kehra staadionit Mänguväljakud Haljastus Piirdeaed halb 2 300 KESKMINE, KOKKU 3,40 17 200 2.5.2. Algklasside maja: Nimetus Kirjeldus Hinne Renoveeri- mis- maksumus (tuh. kr) Teostatud (a.) Kogu hoonet hõlmavad tehnovõrgud Küte korras 4 2002 Ventilatsioon halb 2 1 400 Elekter korras 4 300 2002 Vesi korras 3 100 Kanalisatsioon vana 3 200 Telefon korras 5 2003- Andmeside korras 5 2005 Raadio- ja kaabel-tv-võrgud Tuletõrjesignalisatsioon olemas 5 2002 Valvesignalisatsioon tugevasti täiendada 3 100 2004- Kogu hoonet hõlmavad konstruktsioonid Aknad kõik vahetatud 5 2001 Uksed siseuksed vahetada 3 400 Katus korras osaliselt 4 1999osal Fassaad korrastada 4 600 Evakuatsiooni jt trepid renoveerida 3 200 2004 Hoones asuvate ruumide olukord vastavalt ruumide kasutusotstarbele Klassiruumid remontida 3 2 000 Erialaklassid remontida Koridorid, fuajeed, rekreatsiooniruumid remontida 3 1 000 Aula korras Võimla, ujula remontida WC-d remontida 3 600 Pesemisruumid remontida 3 Riietusruumid remontida Köök renoveeritakse 2004 aastal Söökla renoveeritakse 2004 aastal Välisrajatiste olukord Staadion puudub, kasutatakse Kehra staadionit Mänguväljakud Haljastus Piirdeaed halb 2 100 KESKMINE, KOKKU 3,56 7 000 2.5.3. Investeeringute edetabel vastavalt HOL volikogu 16. juuni 2004. aasta otsusele nr 10 Jrk nr (54 koolist) Kool KOV Rekonstrueerimise maksumus (tuh. kr) Punkte kokku max 100p 12 Kehra Keskkool Anija vald 23 900 52,14 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED 3.1. KEHRA KESKKOOLI MISSIOON TOETADA MUUTUVAS MAAILMAS TOIMETULEVA VÄÄRIKA ISIKSUSE KUJUNEMIST Kehra Keskkool toetab: - riiklikust õppekavast lähtuva konkurentsivõimelise hariduse omandamist; - inimese kujunemist, kes peab lugu endast, teistest ja ümbritsevast keskkonnast; - vastutustundliku Eesti ühiskonnaliikme kujunemist; - isiksuse eneseteostust. 3.2. KEHRA KESKKOOLI VISIOON OLLA HÄSTI TOIMIV KOOL KUS PÕHIVÄÄRTUSTEKS ON: Õpilaskesksus - õpetamine lähtub õpilase võimetest ja õpivajadustest; - õpilast motiveeritakse võimetekohaselt õppima; - õpilasi kaasatakse otsustus- ja arendustegevusse. Kaasaegsus - atraktiivne õpi- ja töökeskkonnaga uuendusmeelne kool; - elukestva õppe vajaduse tähtsustamine. Usaldusväärsus - vastutustundlik õpilane; - professionaalne personal; - pakutav haridus on konkurentsivõimeline; - kool on traditsioone austav. Koostöö - vastastikune austus, usaldusväärsus ja koostöö õpilaste, lastevanemate, kooli personali, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja üldsuse vahel. 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD Kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad on ühtlasi kriitilisteks eduteguriteks ning neid iseloomustavad indikaatorid on: Kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad Valdkondade indikaatorid 4.1. Strateegiline juhtimine Arengukava Üldtööplaan Sisehindamine 4.2. Personali juhtimine ja koostöö Personali arendamine Koostöö 4.3. Õpikeskkonna kujundamine Turvalisus Ruumid ja maa-ala Õpivõimaluste mitmekesistamine 4.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava Õpetajate töökavad Õpetamine, kasvatamine, õppimine Eesti õppekeelele üleminek 4.5. Õpilaste toetamine Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Õpilaste toetamine Koolikohustuse täitmine 4.6. Haridustulemuse saavutamine Õpijõudlus Sotsialiseerumine 4.1. STRATEEGILINE JUHTIMINE Kehra Keskkoolis toimub süstemaatiline arendustegevus, mille aluseks on kooli arengukava. Kooli arengukava määrab õpilase arengust lähtuvalt kooli visiooni ja strateegilised eesmärgid. Õppeaastate prioriteedid on määratud arengukava juurde kuuluva tegevuskavaga. Planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Kooli üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise. Üldtööplaani koostamisel lähtutakse kooli sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamise käigus analüüsitakse kooli põhitegevuste tulemuslikkust, mis kindlustab kooli eesmärgistatud ja hea toimimise. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamisel. Sisekontroll tagab kooli personali seadusandlusest tuleneva õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Kooli juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid: õpilased, lapsevanemad (hoolekogu), kooli personal. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.1.1. Arengukava uuendamise protsessi ladus toimimine. 4.1.2. Aruandluse ja infoliikumise süsteemsus. 4.1.3. Kooli maine tõstmine. 4.1.4. Kooli juurde on loodud koolituse ja arenduse struktuuriüksus. 4.2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Kehra Keskkoolis kavandatakse ja korraldatakse personali täienduskoolitust vastavalt arengukava strateegilistele eesmärkidele ning sisehindamise tulemustele. Täiendkoolitus korraldus vastab personali koolitamise korrale ja kinnitatud koolituskavale. Täienduskoolitusele eraldatud ressursse kasutatakse tulemuslikult. Koolis on toimiv personali tunnustamissüsteem. Pedagoogid, õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine sidusgruppide (õpilased, lapsevanemad, hoolekogu, kooli personal) vahel on Kehra Keskkoolis süsteemne. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.2.1. Kooli personali töökorraldus-, koolitus-, motivatsiooni- ja palgasüsteemi arendamine. 4.2.2. Sidusgruppide kaasamine kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. 4.3. ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE Kehra Keskkoolis hoolitsetakse selle eest, et õpikeskkond oleks vaimselt ja füüsiliselt turvaline. Õpilaste töökohad peavad vastama nende kasvule ja hariduslikele erivajadustele. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala heakorrastatud. Pedagoogidel on võimalik kasutada IT-vahendeid tundide ettevalmistamiseks. Oluline on IT-vahendite kasutamine tundides ja õpilaste poolt tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Koolis on olemas alternatiivsed õppevahendid ja –materjalid. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Raamatukogus on kooli eripärale vastav õppe- ja põhikirjandus, mida pidevalt täiendatakse. Koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Koolil on toimiv eelkutseõppe süsteem, mis vastab piirkonna vajadustele. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.3.1. Õpi- ja töökeskkonna vastavus vajadustele ning tervisekaitse nõuetele. 4.3.2. Kooli ruumide, töövahendite ja võimaluste otstarbekas ning efektiivne kasutamine. 4.3.3. Koolis on vajadustest lähtuv eelkutseõppevõimaluste süsteem. 4.4. ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE Kehra Keskkooli õppekava lähtub kooli eesmärkidest ja kajastab kooli eripära. On arvestatud, et kool on kakskeelne. Kehra Keskkooli õppekava arendamise aluseks on õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüs. Vajalik on kõigi pedagoogide kutsealane pädevus. Töökavade koostamisel lähtuvad pedagoogid õpilaste eripärast. Pedagoogid kujundavad õpilastes koostöö- ja õppima õppimise oskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad. Õpetajad motiveerivad hindamist kasutades õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde, üleminekuarvestuste ja ühtlustatud materjalidega eksamite hinded on vastavuses aastahinnetega. Kehra Keskkooli klassiväline töö lähtub kooli eesmärkidest ning on integreeritud õppe- ja kasvatusprotsessi. Õpilased viivad läbi projekte. Tähtis on kutsesuunitluse alane töö koolis. Kehra Keskkooli vene õppekeelega kooliosas kavandatakse vajalikud ja võimalikud meetmed eesti õppekeelele üleminekuks. Vene õppekeelega gümnaasiumiosa eesti keelele üleminekut toetab valikute ja võimaluste väljaselgitamine, mille põhjal koostatakse kooli õppekava ja sotsialiseerumisel toetatakse läbi ühistegevuste muukeelse õpilaskonna integreerumist eesti ühiskonda. Vene õppekeelega gümnaasiumiosas hakatakse 2007/2008.õ.a. minema üle eesti keeles õpetamisele vähemalt 60% ulatuses. Lastevanematega koostöös luuakse hilise keelekümbluse klassid. Vene õppekeelega kooliosale kinnitatakse igaks õppeaastaks õppekava osana inegratsioonivõimaluste tunnijaotusplaan. Eesti õppekeelele ülemineku tulemuslikkuse kriteeriumiteks on eesti õppekeelele ülemineku vajalikkuse ja võimalikkuse uuring, kavandatavad meetmed ning keelekümluse rakendamine. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.4.1. Kooli õppekava arendamine. 4.4.2. Õpetajate töökavad lähtuvad õpilaste individuaalsusest. 4.4.3. Õpilaste eripära arvestamine õpetamisstrateegiate ja -meetodite valikul. 4.4.4. Hindamise ja positiivse tagaside kaudu õpilaste motiveerimine ning tunnustamine. 4.4.5. Eesti õppekeelele üleminekuks vajalike ja võimalike meetmete rakendamine. 4.4.6. Hiliskeelekümbluse rakendamine alates 6. klassist. 4.4.7. Kooli gümnaasiumiosa õppetööst 60% üleminek eesti keelele. 4.4.8. Toimiv noorsoopoliitika, õpilaste mõjutamise kord ja tunnustamissüsteem. 4.4.9. Aktiivselt ja arukalt tegutsev õpilaskogu. 4.5. ÕPILASTE TOETAMINE Kehra Keskkooli õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialistide nõustamine, et kaasa aidata õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamisele. Õpilaste toetamiseks on vajalikud tugisüsteemid (pikapäevarühm, parandus-, tugi- ja koduõpe, konsultatsioonid, õppetöö diferentseerimine progümnaasiumi osas s.o. 7. - 9.klassides, jms), mida korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Konsultatsioonid tagavad õpilaste toetamise. Kehra Keskkoolis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise üle, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjusi ning rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse, alaealiste komisjoni ja noorsoopolitseiga meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.5.1. Tugisüsteemide (koolipsühholoog, logopeed, sotsialpedagoog, tugiõpe, parandusõpe, pikapäevarühmad, koolitoit, õpilaskodu, konsultatsioonid, arenguvestlused jms) arendamine. 4.5.2. Hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteem, preventiivne töö, arenguvestlused, tugisüsteemid ja infoliikumine toetavad õpilaste arengut. 4.5.3. Süsteemne kutsesuunitlustöö. 4.5.4. Sidusgruppide hea koostöö, s.h. eelkõige koostöö lastevanematega, tagab õpilaste klassiti edasiliikumise normajaga. 4.6. HARIDUSTULEMUS Kehra Keskkooli õpilaste riigieksamite tulemused ei ole nõrgemad koolile vastava eksamigrupi tulemustest. Ühtlustatud materjaliga põhikooli lõpueksamite tulemused ja tasemetööde tulemused on vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Õpilased omandavad, arvestades õpilase iga, koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Muukeelse õpilaskonna integreerumist eesti ühiskonda toetatakse ühistegevustega. Eesmärgiks on saavutada 2006/2007.õ.a. lõpuks olukord, kus 9.klassi lõpetajate eesti keele oskus võimaldab neil jätkata õpinguid günaasiumiumis eesti keeles. Valdkonna strateegilised eesmärgid: 4.6.1. Õpilaste õpioskuste ja –tahte arengu toetamine. 4.6.2. Õpitulemused toetavad võimetekohast edasiõppimist järgmises kooliastmes. 4.6.3. Kool toetab isamaalisuse, sotsiaalsete oskuste ja üldtunnustatud käitumusharjumuste kujunemist. 4.6.4. Kool toetab muukeelse õpilaskonna integreerumist eesti ühiskonda. 5. TEGEVUSKAVA ja ressursside andmik Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide kooliarenduse valdkondade lõikes, et tagada kooli strateegiliste eesmärkide saavutamine. Õppeaastate prioriteedid on tegevuste ja tulemustena lahti kirjutatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tegevuskavas (LISA). Õppe- ja eelarveaastateks planeeritud arenduskulud on esitatud ressursside andmikuna strateegiliste eesmärkide saavutamise tegevuskavas (LISA). 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Kooli arengukava koostatakse kolmeks õppeaastaks ja täiendatakse igal õppeaastal ühe aasta võrra. Arengukava täitmist analüüsitakse igal õppeaastal, arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest. Arengukava ja muudatused arengukavas arutatakse läbi ning kiidetakse heaks kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Arengukava ja muudatused arengukavas esitatakse Anija Vallavolikogule ja Vallavalitsusele igal aastal 10. septembriks. Arengukava ja arengukava muudatused kinnitab Anija Vallavolikogu 7. KEHRA KESKKKOOLI ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2005 - 2008 PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD Valdkondade indikaatorid Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005/2006 planeeritud kulu 2006/2007 planeeritud kulu 2007/2008 planeeritud kulu Tuleviku planeerit kulu Kokku planeerit. kulu Finant- seeria Vastu- taja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. STRATEEGILINE JUHTIMINE 1.1. Arengukava Õpilaste arenguuuring Uuringutulemuste aruanne. x x x ÕJ Arengukava Kinnitatud, uuendatud arengukava lähtuvalt sisehindamisest x x x D Kooli koolituse ja arenduse struktuuriüksuse loomine. Kooli juurde on loodud toimiv koolituse ja arenduse struktuuriüksus. x x x x x x D Kooli suhte- ja kommunikatsioonistrateegia koostamine Kehra Keskkooli maine ja atraktiivsuse tõus. Infoliikumine on süsteemne x x x x x x D 1.2. Üldtööplaan Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan, mis lähtub sisehindamisest ja valdkondade eelmise aasta aruandlustest x x x D 1.3. Sisehindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs. Süsteemne kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüsi ning aasta töö kokkuvõtte aruanne koos tegevustega puuduste kõrvaldamiseks. x x x ÕJ Valdkondade aruandlusvormide koostamine. Süsteemsed, kinnitatud valdkondade aruannete vormid. x x x x x x VJ Sisehindamine Süsteemne vajadustest ja õppeaasta eesmärkidest sisehindamine, sisehindamise akt x x x ÕJ Sidusgruppide (valikuliselt - õpilased, lapsevanemad, personal) rahulolu- uuringute läbiviimine Rahulolu uuringute aruanded. x x x PS 2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ 2.1. Personali arendamine Koolituskord Koolituskord vastab vajadustele ja seadusandlusele, tagab personali arengu, toimub täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamine. x x x 0 D Personalikoolitus Personalikoolitus lähtub koolituskorrast sh arengukava str. eesmärkidest. 81000 81000 81000 81000 81000 81000 486000 R D Personalikoolitus Personalikoolitus lähtub koolituskorrast sh arengukava str. eesmärkidest. 17500 17500 17500 17500 17500 17500 105000 V D Motiveerimis- ja palgasüsteem Kinnitatud personali motiveerimis- ja palgasüsteem. x x x x 0 ÕJ Koolisisene koolitus: Arvutikursus personalile (eraldi algajad ja edasijõudnud) Personal oskab kasutada arvuteid enda töö lihtsustamiseks ja tundide mitmekesistamiseks. x x x x x x 0 IJ 2.2. Koostöö Kooli suhtekorraldus Kooli teeninduspiirkonna enamus õpilastest õpivad Kehra Keskkoolis. Gümnaasiumi osas on avatud 2 paralleelklassi. x x x x 0 VJ Veebi- ja kohtvõrgupõhise infosüsteemi toimimiseks vajalike riist- ja tarkvaraliste võimaluste loomine Funktsionaalne kohtvõrk ja veebilehe haldussüsteem. x x x x x x 0 SA Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev informatsioon on ajakohane x x x x x x 0 IJ Algklasside ja peamaja kohtvõrkude ühendamine. Infoliikumise kiirus ja operatiivsus. 5000 5000 V SA Sidusgruppide vahelise infoliikumisesüsteemi väljatöötamine Sidusgruppide vaheline infoliikumisesüsteem on efektiivne. x x 0 S Uue töösisekorraeeskirja väljatöötamine Kinnitatud töösisekorraeeskiri x x 0 D Kooli asaajamiskorra uuendamine. Kinnitatud asjaajamise kord. x 0 S ÕN korra täitmise seire. ÕN töös osalevad kõik osapooled pidevalt. x x x x x x 0 ÕJ Õpilaste kutsumine ÕN ja HK koosolekutele Õpilased osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. x x x x x x 0 ÕJ Õpilasesinduse põhimääruse uuendamine Õpilasesinduse põhimäärus vastab õpilaste vajadustele ja on kinnitatud x 0 HJ Lastevanemate aktiivsuse tõstmine Hoolekogu osaleb kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel ja esindab lapsevanemaid. x x x x x x 0 Õpilasesinduse aktiivsuse tõstmine Õpilasesindus osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel ja esindab õpilasi. x x x x x x 0 HJ 3. ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE 3.1. Turvalisus Turvalisuse tõstmine Pedagoogide tulevad toime turvalise keskkonna loomisega x x x 0 ÕJ Korrapidamissüsteemi väljatöötamine. Kinnitatud korrapidamise kord x 0 ÕJ Korrapidamise korra täitmise seire. Korrapidamine tagab turvalisuse x x x x x x 0 ÕJ Kooli sisekorraeeskirja uuendamine (s.h. korrapidamise, turvalisuse tagamise, kodukord jms) Seadusandlusest, vajadustest ja tõhususest lähtuv kooli sisekord ja töökorraldus x x x x x x 0 ÕJ 3.2. Ruumid ja maa-ala Kooli ruumide viimine tervisekaitse nõuetega ja kooli vajadusega vastavaks Kooli kolme korruse ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. 140000 1300000 1300000 1300000 4040000 V MJ Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll Kontrollaktid x x x 0 MJ Raamatukogu ja õpikute hoidla viimine tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele vastavaks. Raamatukogu ja hoidla vastavad tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. 50000 30000 60000 140000 V MJ Arvutiklassi viimine tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele vastavaks. Arvutiklass vastab tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. (Remont, mööbel) 180000 150000 330000 V MJ Arvutiklassi viimine tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele vastavaks. Arvutiklass vastab tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. (Ventilatsioon) 100000 100000 V MJ Personali töökeskkonna parendamine Personali töökeskkond vastab kooli vajadustele. 200000 280000 150000 630000 V MJ Poiste tööõpetuse klassi ventilatsioonisüsteemi viimine tervisekaitse nõuetele vastavaks. Poiste tööõpetuse klassi ventilatsioonisüsteemi vastab tervisekaitse nõuetele. 90000 90000 V MJ Tütarlaste tööõpetuse klassi viimine tervisekaitse nõuetele vastavaks. Tütarlaste tööõpetuse klass vastab tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. 100000 80000 180000 V MJ Söögisaali kapitaalremont Söögisaal vastab tervisekatsenõuetele 500000 500000 1000000 V MJ Ruumide ja tehnika kasutamise otstarbekuse ning efektiivsuse tagamine. Tunniplaan on koostatud eriotstarbeliste ruumide hõivatust tagavalt. x x x x x x 0 ÕJ Algklasside maja garderoobide viimine tervisekaitse nõuetele vastavaks. Algklasside maja garderoobide vastavad tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. 80000 80000 V MJ Mõlemas hoones kunstiklasside viimine tervisekaitse nõuetele vastavaks. Mõlemas hoones kunstiklassid vastavad tervisekaitse nõuetele ja kooli vajadustele. 80000 80000 V MJ Algklassidemaja katuse osaline vahetamine Algklassidemaja säilivuse pikendamine 150000 250000 400000 V MJ Koolimööbli ja inventari soetamine 6 klassiruumi mööbel ja inventar on uuendatud 150000 150000 145000 445000 V MJ Kooli maa-ala esteetiline ja otstarbekas haljastamine, planeering Koostatud on haljastusplaan lähtudes Anija valla arengukavast ja üldplaneeringust, selle elluviimine 5000 5000 5000 5000 5000 25000 V MJ Piirde rajamine ümber kooli territooriumi Territoorium on piiritletud (500 m) 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 100000 V MJ 3.3. Õpivõimaluste mitmekesistamine Raamatukogu õppekirjanduse vastavusse viimine KÕK-ga Raamatukogus on olemas vajalik ja mitmekesine õppekirjandus 88500 88500 88500 88500 88500 88500 531000 R RJ Raamatukogu kirjandus toetab KÕK Raamatukogus on olemas vajalik ja mitmekesine õppekirjandus 25000 25000 25000 25000 25000 25000 150000 V RJ Komplekteerida raamatukogusse 3 arvutit Õpilastele ja õpetajatele täiendavate arvutikasutamisvõimaluste loomine. 5000 5000 V SA Raamatukoguprogrammiga liitumine, haldamine Raamatukoguteenuse efektiivsus suureneb, on kohene info õpivara olemasolust ja asukohast 3000 3000 V SA Õppekäikude süstematiseerimine Õppekäigud on eesmärgistatud ja toetavad õppekasvatustööd. Õppekäikude korraldamise kord on kinnitatud. x 0 ÕJ Õppekäigude, projektide, ainealate konkursside, olümpiaadide korraldamine, osalemine Mitmekülgne õppekasvatustöö 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 150000 V ÕJ Komplekteerida arvutiklass Õpilastele ja õpetajatele täiendavate arvutikasutamisvõimaluste loomine, 24 arvutit arvutiklassis. 43500 43500 F SA Komplekteerida arvutiklass Õpilastele ja õpetajatele täiendavate arvutikasutamisvõimaluste loomine, 24 arvutit arvutiklassis. 46 500 42 000 33 000 75 000 75000 271500 V SA Koolimuuseumi taasavamine Koolimuuseum loob võimalused õppetegevuse mitmekesistamiseks. x x 0 MJ Koolimuuseumi tegutsemine Praktilise õppe võimaluse loomine uurimustööde koostamisel. x x 0 ÕJ Multimeediaklassi väljaehitamine Multimeediaklassi kasutatakse mitmekesiste, alternatiivsete õppevahendite ja -materjalide demonstreerimiseks, õppetundideks, koolituste, koosolekute jms läbiviimiseks. 30 000 30 000 30 000 90000 V MJ 4. ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE 4.1. Kooli õppekava Kooliõppekava arendamine HK ja ÕN heakskiidetud ja kinnitatud vajadustele vastav kooliõppekava x x x 0 ÕJ Kooliõppekava integratsiooni, valikainete ja -kursuste ainekavade analüüs Uuendatud integratsioonikava, valikainete ja -kursuste ainekavad on kooliõppekavas x x x 0 ÕJ Õppekavasse viia õppekäigud, projektid, ainealased konkurssid, olümpiaadid. Õppekäigud toetavad õppekasvatustööd, on süsteemsed x x x 0 ÕJ Kooliõppekava vastavusseviimine vajadustega Õppekava, tunnijaotusplaani kohandamine võimalustele ja vajadustele vastavaks. x x x 0 ÕJ 4.2. Õpetajate töökavad Õpetajate töökavade uuendamine Õpetajate töökavad lähtuvad õpilaste eripärast. x x x x x x 0 ÕJ 4.3. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Eesti õppekeelele üleminekuks vajalikkuse ja võimalikkuse uuring Vajaduste ja võimaluste uuringu kokkuvõte x x x x x x 0 ÕJ Eesti õppekeelele üleminekuks luuakse vajalikud ja võimalikud meetmed Eesti õppekeelele üleminekuks on loodud vajalikud ja võimalikud meetmed. x x x 0 ÕJ Keelekümblusklasside loomine Lapsevanemate soovist lähtuvalt on loodud keelekõmblusklassid x x x x 0 ÕJ Kooli progümnaasiumiklasside loomine Õpilastel on võimalus valida võimetele ja soovidele vastavat töökorraldust x x x x x x 0 ÕJ Kooli gümnaasiumiosas õppesuundade loomine. Õpilastel on võimalus valida võimetele ja soovidele vastavat töökorraldust x x x x x x 0 ÕJ Noorsootöö poliitika väljatöötamine koolis Noorsootöö poliitika (kirjalik dokument) on kinnitatud x x 0 HJ Noorsootöö integratsioon kooli õppe- ja kasvatusrotsessi Kooli õppekavas kajastub noorsootöö integratsioon x x x x 0 HJ Eelkutseõppe loomine. Eelkutseõpe vastab piirkonna vajadustele. x x x x x x D Õpetamisstrateegiad ja -meetodid Õpetamisstrateegiad ja -meetodid lähtuvad aine ja õpilaste vajadustest. x x x x x x ÕJ 5. ÕPILASTE TOETAMINE 5.1. Õpilaste hariduslike erivajaduse väljaselgitamine Arengu- ja õpitulemusvestluste süsteemi loomine Arengu- ja õpitulemusvestluste kinnitatud kord. x 0 ÕJ Arengu- ja õpitulemusvestluste süsteemi rakendamine Viiakse läbi arengu- ja õpitulemusvestlusi x x x x x x 0 ÕJ Hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteemi väljatöötamine ja tegutsemise kord. Hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteem ja tegutsemise kord on kinnitatud ja toimib. x x 0 PS 5.2. Õpilaste toetamine Käitumisraskustega õpilastestega tegutsemise süsteemi väljatöötamine. Käitumisraskustega õpilastestega tegutsemise süsteem on kinnitatud ja toimib.Pedagoogid käituvad süsteemselt ja tulevad toime käitumisraskustega õpilastega. x x 0 PS Käitumisraskustega klassi loomise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine Vajaduste ja võimaluste uuringu kokkuvõte x 0 PS Käitumisraskustega klassi loomine Vajadusel käitusmisraskustega õpilaste klassi loomine. x x 0 ÕJ Õpilaste motiveerimine Hindamise ja positiivse tagasiside kaudu õpilaste motiveerimine ning tunnustamine. x x x x x x ÕJ Vene kooliosa 1.kooliastme ja 2. kooliastme õpiabi süsteemide laiendamine Mitterahuldavate hinnete % on langenud. x x 0 ÕJ Infobukleti väljatöötamine, koostamise põhimõtete kokkuleppimine edaspidiseks Kõik õpilased ja lapsevanemad on kursis tugisüsteemide tööga ja teavad kuidas abi saada; on informeeritud aegsasti koolis toimuvast, teavad koolis kehtestatud töökorraldust, kodukorda. x x x x x x 0 IJ Tugisüsteemide mõjususe analüüs ja tugi-süsteemide korrigeerimine Korrigeeritud tugisüsteemid x x x x x x 0 PS Õppimiskohtade loomine raamatukogusse. Tugisüsteemi mitmekesistamine, distsipliiniprobleemide ennetamine tundides. 10 000 10000 V MJ Kutsesuunitlusalane informeerimine Koostatud on kutsesuunitlusalane väljapanek. x x x x x x 0 PS Kutsesuunitlusalase töö süstematiseerimine Välja on töötatud kutsesuunitlusalane süsteem, osaletakse « Koostöökoja» projektides x x x x x x 0 PS Õpilaskodu rekonstrueerimine ja sisutamine Õpilastele vajalike õppimis ja majanduslike võimaluste loomine hariduse omandamiseks x x x x 0 MJ 5.3. Koolikohustuse täitmine Tugisüsteemi loomine koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel Tegutsemise kord koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel x x 0 ÕJ Koolikohustuse (s.h.hilinemiste) seire Koolikohustuse täitmisest on operatiivne ülevaade x x x x x x 0 ÕJ Koolikohustuse täitmise info edastamine Puudumiste põhjused on koheselt välja selgitatud, info edastatud sidusgruppidele, KOV-le x x x x x x 0 6. HARIDUSTULEMUS 6.1. Õpijõudlus Koolisisesed ja riiklikud tasemetööd Läbi viidud tasemetööd ja analüüsid x x x 0 ÕJ Eksamitulemuste seire Eksamitulemuste analüüs x x x 0 ÕJ Õpijõudluse seire Õpijõudluse analüüs x x x 0 ÕJ Õpijõudluse parendamine Tugisüsteemide jms rakendamine õpitulemuste parendamiseks x x x x x x 0 ÕJ 6.2. Sotsialiseerumine Arengu- ja õpitulemusvestluste süsteemi rakendamine Lapsevanemad on informeeritud lapse toetamise ja arendamise võimalustest. x x x x x x 0 ÕJ Õpimotivatsiooni ja –oskuste tõstmiseks lahenduste väljatöötamine Tegevuste kava x x 0 ÕJ Lahenduste kava rakendamine õpimotiva-tsiooni tõstmiseks «Mitterahuldavate» aastahinnete vähenemine x x x x x 0 ÕJ Ühisürituste korraldamine, sidusgruppide kaasamine eestvedamisse Sidusgruppide koostööoskuse parenemine x x x x x x 0 HJ Muukeelse õpilaskonda integreeritakse eesti ühiskonda Ühisüritused eesti ja muukeelse õpilaskonnaga x x x x x x 0 HJ RESSURSSIDE ANDMIK Planeeritud arenduskulud: Eelarveaasta 2005 II pa 2006 2007 2008 I pa Tuleviku planeerit kulu Kokku planeerit. kulu Õppeaasta 2005/2006 planeeritud kulu 2006/2007 planeeritud kulu 2007/2008 planeeritud kulu Õppeaasta poolaasta I pa II pa I pa II pa I pa II pa Riigi eelarvest kulud kui arvestada, et säilib minimaalselt praegune finatseerimine R 169500 169500 169500 169500 169500 169500 0 1017000 Valla eelarvest kulud kui arvestada, et säilib minimaalselt praegune finatseerimine V 772000 2899500 1220500 1742500 177500 1617500 0 8429500 Finantseeringud fondidest, sihtasutustest jms F 43500 0 0 0 0 0 0 43500 Täiendavalt vajalikud ja tulevikku planeeritavad kulud T 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 985000 3069000 1390000 1912000 347000 1787000 0 9490000